InfoHub Logo

Tek Islam áleminde ǵana emes búkil dúnıe júzindegi dáýiriniń eń uly ǵalymy bolǵan Bırýnı 973 jyly Horezmde týylǵan. 1049 j Ǵaznada qaıtys bolǵan. Esimi Muhammedbın Ahmed ál-Bırýnı, laqaby Ábý Raıhan. Anasy ony qıyn sharttarda, otyn satyp ósirgen. Bala kezinen ǵylymǵa jáne zertteýge yntaly bolǵan. Harezmshahtarynyń qamqorlyǵyna alynyp saraı tárbıesimen ósken. 17 jasynan bastap jetistikterimen kórine bastady. Ataqty ǵalym Ábýl Ýáfamenen astronomıalyq baqylaýlar jasady. Ǵaznalyq Mahmýd han Úndistandy jaýlap alǵanynda ustazdarymen Bırýnıdi de ol jaqqa alyp bardy. Arap, Parsy, Ivrıt, Rım, Sırıı, Grek jáne Qytaı tilderin jaqsy biletin. Matematıka, astronomıa, geometrıa, fızıka, hımıa, medısına, farmasevtıka, tarıh, geografıa, etnologıa, geologıa, dinder jáne mazhabtar tarıhy sıaqty 30-ǵa jýyq ilim salalarynda eńbekter jasap jemisin berdi. 

• Jerdiń domalaq jáne aınala qozǵalýda ekendigin, jerde tartylys kúshi bar ekendigin Nútonnan qanshama ǵasyrlar buryn anyqtaǵan.

• Sol dáýirde Meıirimdi Úmit múıisi týraly, Krıstofor Kolýmbtan 5 ǵasyr buryn Amerıka materıgi týraly jáne Japonıa týraly alǵash aıtqan.

• Geometrıany botanıkada qoldandy.

• Aıdyń, kúnniń jáne jerdiń qozǵalystaryn zerttep, búgingi nátıjelerge qol jetkizgen.

• Materıkterdiń soltústikke qaraı jyljýy týraly pikirdi alǵash aıtqan.

• Aýrýlar týraly da óte kóp bilgen. Qaı shóp qaı aýrýǵa daýa bolatynyn bilgen.

• Algebra, geometrıa, geografıa salalarynda zamanynyń eń bilimdisi ol edi.

• Trıgonometrıany astronomıadan bólek bir bilim salasy etip bóldi.  

• Alǵash ret jerdiń dıametrin ólshegen. Bul ólshemi qazirgi ólshemge dálme dál kelýde. Eýropada muny Bırýnı júıesi dep ataıdy.

• Tyǵyzdyq ólsheý quralyn (pıknometr) tapty jáne ystyq sýmen sýyq sý arasyndaǵy tyǵyzdyq aıyrmashylyǵyn 0,041677 dep anyqtady.

• Ǵaznaly Mahmýd, Sábýktákın jáne Harezmniń tarıhtaryn jazdy.

• Salystyrmaly dinder tarıhynyń qurýshysy bolyp sanaldy. 

• Ǵylymnyń barlyq salasyna jaramdy 180-ge jýyq eńbekter jazdy.

• "Aıtqandarymnyń ishinde aqıqattyń syrtyna shyqqandary bolsa, Qudaıǵa táýbe etemin. Barlyǵy Onyń qudiretinde" dep aıtatyn.

Ál - Bırýnı kitabyndaǵy aıdyń túrli fazalary kórsetilgen keskin.

 

Eklıptıka kólbeýiniń túrli nusqalary:

Ǵalymdar	Jyl	Eklıptıka kólbeýi
Klavdıı Ptolemeı	-	23 50º
Ál-Mámýn astronomdary	832	23 33.39º
Sabıt ıbn Kýrra	875	23 30.30º
Ál-Battanı	880	23 35º
Ál-Bırýnı	995	23 27º
Bredlı	1750	23 38.3º
Tıho Brage	1790	23 30º
Qazirgi zaman ólshemderi	1950	23 26.7

 

PS: Ashqan jańalyqtary álem ǵalymdary tarapynan áli kúnge deıin qoldanylyp kelýde.

---