- 05 naý. 2024 01:05
- 193
Úı janýarlarynyń tólderi
ÚI JANÝARLARYNYŃ TÓLDERİ
2 - synyp
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: úı janýarlarynyń tólderimen tanystyrý, bilimderin tereńdetý;
damytýshylyq: sózderdi jáne sóılemderdi durys oqyp, maǵynasyn uǵyna bilýge daǵdylandyrý;
tárbıelik úı janýarlary taqyrybynda tárbıelik máni bar áńgime júrgizý;
Sabaqtyń kórnekiligi: kórneki quraldar toptamasy;
Sabaqtyń qural - jabdyǵy: mýltımedıalyq kabınet;
Sabaqtyń túri: zamanaýı sabaq;
Sabaqtyń ádis - tásilderi: sóz ádisi, logıkalyq, kórnekilik ádisi;
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: synyptaǵy oqýshylardy túgendep, búgingi sabaqqa sáttilik tileý:
Motıvasıa kezeńi
Basymyzdy sıpaımyz jaqsy oılaý úshin, qulaǵymyzdy sıpaımyz jaqsy estý úshin, kózimizdi sıpaımyz jaqsy kórý úshin, alaqanymyzdy sıpaımyz jaqsy baǵa alý úshin. Al, balalar senderge búgingi sabaqqa sáttilik tileı otyra, sabaǵymyzdy bastaımyz.
Búgin bizdiń sabaqtyń qonaǵy bar. Ol Tazsha bala. Tazsha bala bizdi aýylǵa aparyp úı janýarlarynyń tólderimen tanystyrady. Biz avtobýspen baramyz. Avtobýsqa bılet alý úshin 1 tapsyrmany oryndaıyq.
1tapsyrma
Óleńdi mánerlep oqý, tán dybystardy aıtý
Fonetıkalyq jattyǵý
Túıe - maldyń úlkeni,
Jylqy - maldyń úrkegi,
Sıyr - maldyń súttisi,
Qoı - túliktiń quttysy.
Mıǵa shabýyl: Úı janýarlaryn bilesiz be? Aıtý
Óleńde úı janýarlardyń qandaı túrleri kezdesti.
Bılet alyndy, al avtobýsqa otyraıyq. Jol uzaq, sonymen avtobýsta qonaq balamen tanysaıyq.
Sóılesý kezeńi
Suhbat Tanysý
Birinshi aýyl Shotan atanyń aýyly, ol bizdi tórt túlik malmenen tanystyrady. Biz Shotan atanyń tapsyrmasyn oryndaıyq. Sýretke qarap úı janýarlardy ata. Sózdermen baılanysty sóz tirkesterdi qurastyr, maldyń qandaı paıdasy bar.
Mysaly; Sıyr – úlken, qońyr. Sıyr sút beredi. Sútten aıran, maı, irimshik jasaıdy. Men sút ishemin.
Ekinshi aýyl Oısylqara atanyń aýyly. Ol bizdi jańa sózdermen tanystyrady.
Jańa sózdermen tanysý
Tórt túlik mal - chetyre vıda domashnego skota
Buzaý - telenok
Qulyn - jerebenok
Bota - verblújonok
Qozy - ıagnenok
Laq - kozlenok
Tól - detenysh domashnego jıvotnogo
Sózdermen tanysý, durys aıtý, dápterge jazý, sóz tirkesterdi qurastyrý
Mysaly Buzaý kishkentaı, qońyr. Buzaý sıyrdyń tóli. Ol sút, shóp jeıdi.
Sergitý sáti
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Ornymyzǵa qonaıyq.
Úshinshi aýyl Zeńgi babanyń aýyly. Ol bizge tapsyrma daıyndady.
Sáıkesterin tap
1 Sıyr ----- 1 Bota
2 Jylqy --- 2 Qozy
3 Túıe ------ 3 Laq
4 Qoı ------- 4 Buzaý
5 Eshki ------ 5 Qulyn
Durys jaýap; 1 - 4, 2 - 5, 3 - 1, 4 - 2, 5 — 3
Suraqtarǵa jaýap berińder.
• - Bul sıyr ma?
• - Sıyrdyń tóli qulyn ba?
• Bul jylqy ma?
• Joq, bul – túıe.
• Bul qoı ma?
• Iá, bul – qoı.
• Qoıdy tóli ne?
• Qoıdyń tóli......
Tórtinshi aýyl Shekshek atanyń aýyly, kitapta 111 bette 5 tapsyrma
Sóz tirkesterin qura, sandardy sózben jaz. /Jazylym/.
Refleksıa kezeńi
5 - tapsyrma. Tórtinshi artyqty tap, sóıle: /Sóılesim/.
Baǵalaý: Oqýshylardy madaqtaý, baǵalaý.
Úıge tapsyrma: 1. 115 bet 1 - tapsyrma. Adasqan tólderdi taýyp aıtý
2. «Bizdiń janýarlarymyz» taqyrybyna dıalog qurastyrý
2 - synyp
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: úı janýarlarynyń tólderimen tanystyrý, bilimderin tereńdetý;
damytýshylyq: sózderdi jáne sóılemderdi durys oqyp, maǵynasyn uǵyna bilýge daǵdylandyrý;
tárbıelik úı janýarlary taqyrybynda tárbıelik máni bar áńgime júrgizý;
Sabaqtyń kórnekiligi: kórneki quraldar toptamasy;
Sabaqtyń qural - jabdyǵy: mýltımedıalyq kabınet;
Sabaqtyń túri: zamanaýı sabaq;
Sabaqtyń ádis - tásilderi: sóz ádisi, logıkalyq, kórnekilik ádisi;
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: synyptaǵy oqýshylardy túgendep, búgingi sabaqqa sáttilik tileý:
Motıvasıa kezeńi
Basymyzdy sıpaımyz jaqsy oılaý úshin, qulaǵymyzdy sıpaımyz jaqsy estý úshin, kózimizdi sıpaımyz jaqsy kórý úshin, alaqanymyzdy sıpaımyz jaqsy baǵa alý úshin. Al, balalar senderge búgingi sabaqqa sáttilik tileı otyra, sabaǵymyzdy bastaımyz.
Búgin bizdiń sabaqtyń qonaǵy bar. Ol Tazsha bala. Tazsha bala bizdi aýylǵa aparyp úı janýarlarynyń tólderimen tanystyrady. Biz avtobýspen baramyz. Avtobýsqa bılet alý úshin 1 tapsyrmany oryndaıyq.
1tapsyrma
Óleńdi mánerlep oqý, tán dybystardy aıtý
Fonetıkalyq jattyǵý
Túıe - maldyń úlkeni,
Jylqy - maldyń úrkegi,
Sıyr - maldyń súttisi,
Qoı - túliktiń quttysy.
Mıǵa shabýyl: Úı janýarlaryn bilesiz be? Aıtý
Óleńde úı janýarlardyń qandaı túrleri kezdesti.
Bılet alyndy, al avtobýsqa otyraıyq. Jol uzaq, sonymen avtobýsta qonaq balamen tanysaıyq.
Sóılesý kezeńi
Suhbat Tanysý
Birinshi aýyl Shotan atanyń aýyly, ol bizdi tórt túlik malmenen tanystyrady. Biz Shotan atanyń tapsyrmasyn oryndaıyq. Sýretke qarap úı janýarlardy ata. Sózdermen baılanysty sóz tirkesterdi qurastyr, maldyń qandaı paıdasy bar.
Mysaly; Sıyr – úlken, qońyr. Sıyr sút beredi. Sútten aıran, maı, irimshik jasaıdy. Men sút ishemin.
Ekinshi aýyl Oısylqara atanyń aýyly. Ol bizdi jańa sózdermen tanystyrady.
Jańa sózdermen tanysý
Tórt túlik mal - chetyre vıda domashnego skota
Buzaý - telenok
Qulyn - jerebenok
Bota - verblújonok
Qozy - ıagnenok
Laq - kozlenok
Tól - detenysh domashnego jıvotnogo
Sózdermen tanysý, durys aıtý, dápterge jazý, sóz tirkesterdi qurastyrý
Mysaly Buzaý kishkentaı, qońyr. Buzaý sıyrdyń tóli. Ol sút, shóp jeıdi.
Sergitý sáti
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq.
Ushyp - ushyp alaıyq,
Ornymyzǵa qonaıyq.
Úshinshi aýyl Zeńgi babanyń aýyly. Ol bizge tapsyrma daıyndady.
Sáıkesterin tap
1 Sıyr ----- 1 Bota
2 Jylqy --- 2 Qozy
3 Túıe ------ 3 Laq
4 Qoı ------- 4 Buzaý
5 Eshki ------ 5 Qulyn
Durys jaýap; 1 - 4, 2 - 5, 3 - 1, 4 - 2, 5 — 3
Suraqtarǵa jaýap berińder.
• - Bul sıyr ma?
• - Sıyrdyń tóli qulyn ba?
• Bul jylqy ma?
• Joq, bul – túıe.
• Bul qoı ma?
• Iá, bul – qoı.
• Qoıdy tóli ne?
• Qoıdyń tóli......
Tórtinshi aýyl Shekshek atanyń aýyly, kitapta 111 bette 5 tapsyrma
Sóz tirkesterin qura, sandardy sózben jaz. /Jazylym/.
Refleksıa kezeńi
5 - tapsyrma. Tórtinshi artyqty tap, sóıle: /Sóılesim/.
Baǵalaý: Oqýshylardy madaqtaý, baǵalaý.
Úıge tapsyrma: 1. 115 bet 1 - tapsyrma. Adasqan tólderdi taýyp aıtý
2. «Bizdiń janýarlarymyz» taqyrybyna dıalog qurastyrý