InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Elektr órisi. Elektr órisiniń kerneýligi (8 klass)
Sabaq maqsaty:
Bilimdilik: Elektr órisiniń bar ekendigin mysaldar arqyly túsindirý. Elektr órisiniń kerneýliginiń kórneki keskinin salý.
Damytýshylyq: Oqýshynyń oı - órisine, tanymdylyǵyn keńeıtý.
Tárbıelik: Ózdiginen izdenýge úıretý.
Sabaqtyń túri: aralas.
Sabaqtyń tıpi: izdený
Sabaqtyń kórnekiligi: Elektroskop, sharlar ebonıt jáne shyny taıaqshalar, jún, jibek mata qıyndylary.

• Sabaqtyń urany:
• Baqylaý men tájirıbe fızıkalyq bilimniń kózi.

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Eske túsirý strategıasy.
Elektr prıborlary
Elektr sózi qalaı paıda boldy
Elektrlený degenimiz ne?
Elektr zarády. Oń jáne teris zarádtar qasıetteri.
Zarádtiń saqtalý zańy.
Elektr ótkizgishter jáne ótkizbeıtinderge ne jatady.
Denelerdiń elektrlengenin qandaı quralmen anyqtaıdy.
Elektron degen ne? Zarády nege teń.
Atom qurlysyn ashqan kim?
Elektrlengen deneler arasyndaǵy kúsh.

İİİ. Jańa sabaq.
Mysaly: Jer men tas birin – biri belgili kúshpen tartady. Jer men tastyń arasynda tartylys órisi bar. Sol sıaqty qaǵazdy usaq qıyndylaryna elektrlengen dene, mysaly úıkelgen ebonıt taıaqshany jaqyndatsaq, qaǵaz qıyndylarymen taıaqsha birshama qashyqtyqtan tartylatynyn baıqaımyz. Iaǵnı elektrlengen deneler (arasynda) aınalasynda elektr órisi bar. Elektr órisin kózben kórip, qolmen ustaı almaımyz. Ony zarádtalǵan denege áreketimen baıqaımyz. Elektr órisi uǵymyn aǵylshyn ǵalymdary M. Faradeı men Djeıms Maksvell engizdi. Elektr órisiniń áseri zarádtalǵan deneler aınalasynda kúshtirek bolady da, odan alystaǵan saıyn óris álsireı beredi.

İV. Oı damytý strategıasy.
№15
1. 10 sm qashyqtyqtaǵy 2, 7*10 - 6 Kl núktelik zarádtiń elektr órisiniń kerneýligin anyqtańdar. Zarád sýda ornalasqan.
2. Betiniń elektr órisiniń kerneýligi 4*10 - 6 N/Kl bolsa, radıýsy 3 sm metal sharǵa qandaı zarád berilgen?
3. Kerneýligi 3*105 N/Kl birtekti elektr órisinde tepe – teńdik qalypta bolatyn massasy 10 - 9 g myrysh tozańynyń zarády nege teń?

V. Erkin izdenis strategıasy.
1. Úrilip jipke baılanǵan 2 shardy gazetke úıkep – úıkep bir – birine jaqyndatyńyz. Olar birin – biri tebedi, nelikten?
2. Bir shardy gazetpen úıkep, ekinshisin júnmen úıkep, bir – birine jaqyndatyńyz. Olar birin – biri tartady. Nelikten?
3. Shardy gazetpen úıkep bólme tóbesine aparyp jiberip qal. Shar tóbede biraz turyp qalady. Nelikten?

Vİ. Baılanys strategıasy.
Test suraqtary.
1. Eki deneniń úıkelisinen únemi...
a) Eki dene de oń zarád alady.
v) Eki dene de teris zarád alady.
s) Bireýi oń, bireýi teris zarád alady.
d) Neıtral bolyp qala beredi.
e) Deneler kezek – kezek belgilerin sınhrondy ózgertip otyrady.
2. SI júıesinde zarádtiń ólshem birligi
a) Kl v) Dj s) V d) N e) V/m
3. Atom quramyna kiretin elementar bólshektiń zarády o - ge teń.
a) elektron
v) proton
s) neıtron
d) ıon
e) kvark
4. Eki núktelik zarádtiń araqashyqtyǵyn 4 ese kemitse, olardyń ózara áserlesý kúshi qalaı ózgeredi?
a) 16 ese kemıdi.
v) 16 ese artady.
s) 4 ese kemıdi
d) 4 ese artady
e) ózgermeıdi
5. Atomnyń ıadrolyq modelin usynǵan ǵalym.
a) D. Tomson
v) E. Rezerford.
s) I. Núton
d) N. Bor.
e) A. Bekerel
6. Eki shar jibek jipke ilingen. Sýret boıynsha attas zarádtalǵan sharlar.
a) 2 v) 3 s) 2 jáne 3 d) 1 jáne 2 e) 1
7. Kerneýligi 2000 N/Kl birtekti elektr órisi 5*10 - 6 Kl zarádqa áser etetin kúshtiń máni.
a) 4*10 - 4N;
v) 4*104N;
s) 0, 001 N;
d) 2, 5 N;
e) 102N.
8. Elektr órisiniń kerneýliginiń ólshem birligi.
a) N/m; v) N/Kl; s) Kl; d) N; e) V.
9. Elektr órisiniń kúsh syzyqtary
a) oń zarádtan bastalyp teris zarádtan aıaqtady;
v) teris zarádtan bastalyp oń zarádtan aıaqtalady;
s) el. órisi kúsh syzyǵy bolmaıdy.
10. Elektr órisi uǵymyn engizgen ǵalymdar
a) M. Faradeı men Dj Maksvell
v) E. Rezerford.
s) Sh. Kýlon
d) A. Ioffe men R. Mıllıken
e) I. Núton

Vİİ. Qosymsha ınformasıa strategıasy
Úıge tapsyrma