- 05 naý. 2024 00:59
- 191
HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Azıa jáne Afrıka elderi
Dúnıe júzi tarıhy (8 synyp)
Sabaqtyń taqyryby: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Azıa jáne Afrıka elderi
Sabaqtyń maqsaty: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Eýropa memleketteriniń Azıa jáne Afrıka elderin otarlaý áreketterine sıpattama berip, alǵashqy otarlaýshy memleketter men olardyń otar ıelikterimen oqýshylardy tanystyrý.
Bilimdilik mindeti: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Kapıtalısik memleketterdiń Azıa men Afrıka elderin otarlaý men yqpal etý aımaqtaryna ıe bolý úshin júrgizgen kúresi týraly naqty derekter keltirip túsinik berý.
Damytýshylyq mindetteri: Oqýshylardyń kartamen jumys jasaý, óz betinshe oqýlyqtan negizgi mátindi tabý jáne ýaqytty únemdi paıdalaný qabiletterin damytý.
Tárbıelik. Oqýshylardy eńbekqorlyqqa, tarıhty qurmetteýge tárbıeleýdi jalǵastyrý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń tıpi: oıyn sabaq
Ádisi: úı tapsyrmasy «Mıllıon kimge buıyrady?», tapsyrmalar, «Altyn kómbe» oıyny
Kórnekiligi: slaıd, oqýlyq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqý quralyn tekserip túgeldeý
- Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Mıllıon kimge buıyrady?»
1. Osman ımperıasynyń negizi qaı jyly qalandy? (1299 j)
2. Túrikter Konstantınopl qalasyn qashan shabylmen aldy? (1450j)
3. 1514 j. túrikterge kimderdi jeńýdiń sáti tústi? (Sefevıdtik Iran)
4. Vena túbindegi jeńisten keıin 1684 j. osmandarǵa qarsy qurylǵan koalısıa. («Qasıetti lıga»)
5. 1697j. avstrıalyq qolbasshy Evgenıı Savoıskıı Tısa ózeni boıynda túrik áskerlerin talqandady, al 1696 j qandaı oqıǵa boldy? (İ Petr Azov bekinisin tartyp aldy)
6. İİ Mustafa qaı jyldary bılik etti? (1695 - 1703 jj)
7. 1729 j. Osman ımperıasynda qandaı oqıǵa boldy? (alǵashqy baspahana ashyldy)
8. İ Mahmud sultan bılikke kelgen kún. ( 2 qazan)
9. Osman ımperıasynda áskerı ınjenerlik ýchılıshe qaıda ashyldy? (Stambýl)
10. Stambul kedeıleriniń boı kóterýin bastaǵan kim? (Patron Halıl)
11. Fransıa men Anglıa Reseıdiń kúsheıýinen saqtanyp, osy orys bıleýshisiniń saıasatyna qarsylyq tanytty. (İİ Ekaterına)
12. İİİ Selım Reformasyn jalǵastyrýshy (Mustafa Pasha Baıraqtar)
13. İİİ Selımniń reformasyna qarsylyq bildirgen kimder? (ıanycharlar)
14. HÚİİİ ǵ. Osman ımperıasy qaı eldermen soǵys júrgizdi? (Reseı men Avstrıa)
15. Osy porttar arqyly ımperıa Eýropa, Azıa jáne Afrıka elderimen saýda baılanysyn jasady. (Stambul, Izmır, Salonıkı, Aleksandrıa)
İİİ. Jańa sabaq
HÚİ - HÚİİİ ǵǵ. Shyǵys álemi birtindep Batysqa táýeldilikke tústi. Eki ǵasyr boıy eýropalyq teńizge júzýshiler, aldymen portýgaldyqtar men ıspandyqtar, sodan keıin golandyqtar, aǵylshyndar men fransýzdar Shyǵysqa, Afrıkaǵa, Úndistanǵa, Azıanyń ońtústik - shyǵysyna jol sala otyryp, Avstralıany ashty. Al osy ýaqytta orys saıahatshylary Sibirdi ıgerip, Tynyq muhıt jalaýlaryna shyqty. Magellannan bastap dúnıe júzin aınalyp shyǵý saıahaty bastaldy.
«Otarlaýshy ımperıa» oıyny. Bul oıynnyń barysynda oqýshylar oqýlyqpen jumys jasap qaı elder qandaı otar ıelengendikterin taýyp, dápterlerine jazady.
Sabaqtyń taqyryby: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Azıa jáne Afrıka elderi
Sabaqtyń maqsaty: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Eýropa memleketteriniń Azıa jáne Afrıka elderin otarlaý áreketterine sıpattama berip, alǵashqy otarlaýshy memleketter men olardyń otar ıelikterimen oqýshylardy tanystyrý.
Bilimdilik mindeti: HÚİİ - HÚİİİ ǵǵ. Kapıtalısik memleketterdiń Azıa men Afrıka elderin otarlaý men yqpal etý aımaqtaryna ıe bolý úshin júrgizgen kúresi týraly naqty derekter keltirip túsinik berý.
Damytýshylyq mindetteri: Oqýshylardyń kartamen jumys jasaý, óz betinshe oqýlyqtan negizgi mátindi tabý jáne ýaqytty únemdi paıdalaný qabiletterin damytý.
Tárbıelik. Oqýshylardy eńbekqorlyqqa, tarıhty qurmetteýge tárbıeleýdi jalǵastyrý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń tıpi: oıyn sabaq
Ádisi: úı tapsyrmasy «Mıllıon kimge buıyrady?», tapsyrmalar, «Altyn kómbe» oıyny
Kórnekiligi: slaıd, oqýlyq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
- Oqý quralyn tekserip túgeldeý
- Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Mıllıon kimge buıyrady?»
1. Osman ımperıasynyń negizi qaı jyly qalandy? (1299 j)
2. Túrikter Konstantınopl qalasyn qashan shabylmen aldy? (1450j)
3. 1514 j. túrikterge kimderdi jeńýdiń sáti tústi? (Sefevıdtik Iran)
4. Vena túbindegi jeńisten keıin 1684 j. osmandarǵa qarsy qurylǵan koalısıa. («Qasıetti lıga»)
5. 1697j. avstrıalyq qolbasshy Evgenıı Savoıskıı Tısa ózeni boıynda túrik áskerlerin talqandady, al 1696 j qandaı oqıǵa boldy? (İ Petr Azov bekinisin tartyp aldy)
6. İİ Mustafa qaı jyldary bılik etti? (1695 - 1703 jj)
7. 1729 j. Osman ımperıasynda qandaı oqıǵa boldy? (alǵashqy baspahana ashyldy)
8. İ Mahmud sultan bılikke kelgen kún. ( 2 qazan)
9. Osman ımperıasynda áskerı ınjenerlik ýchılıshe qaıda ashyldy? (Stambýl)
10. Stambul kedeıleriniń boı kóterýin bastaǵan kim? (Patron Halıl)
11. Fransıa men Anglıa Reseıdiń kúsheıýinen saqtanyp, osy orys bıleýshisiniń saıasatyna qarsylyq tanytty. (İİ Ekaterına)
12. İİİ Selım Reformasyn jalǵastyrýshy (Mustafa Pasha Baıraqtar)
13. İİİ Selımniń reformasyna qarsylyq bildirgen kimder? (ıanycharlar)
14. HÚİİİ ǵ. Osman ımperıasy qaı eldermen soǵys júrgizdi? (Reseı men Avstrıa)
15. Osy porttar arqyly ımperıa Eýropa, Azıa jáne Afrıka elderimen saýda baılanysyn jasady. (Stambul, Izmır, Salonıkı, Aleksandrıa)
İİİ. Jańa sabaq
HÚİ - HÚİİİ ǵǵ. Shyǵys álemi birtindep Batysqa táýeldilikke tústi. Eki ǵasyr boıy eýropalyq teńizge júzýshiler, aldymen portýgaldyqtar men ıspandyqtar, sodan keıin golandyqtar, aǵylshyndar men fransýzdar Shyǵysqa, Afrıkaǵa, Úndistanǵa, Azıanyń ońtústik - shyǵysyna jol sala otyryp, Avstralıany ashty. Al osy ýaqytta orys saıahatshylary Sibirdi ıgerip, Tynyq muhıt jalaýlaryna shyqty. Magellannan bastap dúnıe júzin aınalyp shyǵý saıahaty bastaldy.
«Otarlaýshy ımperıa» oıyny. Bul oıynnyń barysynda oqýshylar oqýlyqpen jumys jasap qaı elder qandaı otar ıelengendikterin taýyp, dápterlerine jazady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.