- 05 naý. 2024 02:09
- 166
Ó dybysy jáne árpi
Uıymdastyrylǵan oqý is – áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimi: Saýat ashý jáne jazý
Taqyryby: Ó dybysy men árpi.
Maqsaty: Balalardy usynylǵan árbir sózge dybystyq taldaý jasaı bilýge úıretý, sózderdi býynǵa durys bóle bilý, sýret arqyly zattyń ataýyn bilý, oılaý qabiletin arttyrý. Jazýǵa qoldaryn jattyqtyrý.
Ádis - tásilder: suraq - jaýap, áńgimelesý, túsindirý.
Qostildi quram: shyrsha - elka, shahter - shahter, kirpi - ejık.
Balalar shattyq sheńberine turyp, bir - birlerine jyly lebizderin bildiredi.
Qysy - jazy bir túste.
Ol ne? (SHYRSHA)
- Shyrsha sózin oryssha qalaı aıtamyz?
- Elka.
E dybysy jáne árpi týraly maǵlumat berý.
E - daýysty dybys, eki dybystan jasalǵan, I+O=Ó, orys tilinen engen sózderde kezdesedi.
- Elka sóziniń birinshi dybysyn kim aıtady?
Elka sózine dybystyq taldaý jasatý, býynǵa bólgizý.
Sergitý sáti.
Bıik bolyp ósemiz,
Elkalardaı jaıqalyp,
Tabıǵatty súıemiz.
Shetimizden shebermiz,
Denemizdi bos ustap,
Bılep, bılep alamyz.
Sózjumbaq sheshý
«Shahter» sózjumbaǵyn sheshý.
1. Kıiz úıdiń súıegi (shańyraq).
2. Qyzdardyń moıynǵa taǵatyn áshekeı buıymy (alqa).
3. Qaǵazǵa jazylatyn aqparattyq qural (hat).
4. Kún jyly kezde kıetin ulttyq bas kıim (taqıa).
5. Shyrsha sóziniń orysshasy (elka).
6. Sóıleıtin aqparattyq qural (radıo).
Dáptermen jumys.
Shahter, monter sózderine dybystyq taldaý jasatyp, ondaǵy e dybysynyń ornyn ajyratqyzady. Balalardyń ózderine e dybysynyń sózdiń basynda, ortasynda keletin sózder oılatady. Dápterdegi býyndardy, sózderdi quratyp oqytady. Tárbıeshi e dybysyn aýada jazyp kórsetedi, sodan soń balalardyń ózderine jazǵyzady. Dápterdegi úlgi boıynsha e dybysynyń kishi jáne bas árpin bastyryp jazady.
Dıdaktıkalyq oıyn.
«Men bastaımyn, sen aıaqta»
oıynynyń sharty: tárbıeshi «Shahter» deıdi. Balalar: «Shahter kómir qazady», «Shahter temir qalpaq kıedi»,- dep jaýap qaıtarady. Solaı oıyn jalǵasa beredi.
Elkanyń sýretin boıaýdy usynady.
Qorytyndy:
- Biz búgin qandaı dybyspen tanystyq?
- E dybysy qandaı dybys?
- Qandaı tekshemen belgiledik?
- Iaǵnı e dybysy qandaı dybys eken?
Balalardy madaqtaý.
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimi: Saýat ashý jáne jazý
Taqyryby: Ó dybysy men árpi.
Maqsaty: Balalardy usynylǵan árbir sózge dybystyq taldaý jasaı bilýge úıretý, sózderdi býynǵa durys bóle bilý, sýret arqyly zattyń ataýyn bilý, oılaý qabiletin arttyrý. Jazýǵa qoldaryn jattyqtyrý.
Ádis - tásilder: suraq - jaýap, áńgimelesý, túsindirý.
Qostildi quram: shyrsha - elka, shahter - shahter, kirpi - ejık.
Balalar shattyq sheńberine turyp, bir - birlerine jyly lebizderin bildiredi.
Qysy - jazy bir túste.
Ol ne? (SHYRSHA)
- Shyrsha sózin oryssha qalaı aıtamyz?
- Elka.
E dybysy jáne árpi týraly maǵlumat berý.
E - daýysty dybys, eki dybystan jasalǵan, I+O=Ó, orys tilinen engen sózderde kezdesedi.
- Elka sóziniń birinshi dybysyn kim aıtady?
Elka sózine dybystyq taldaý jasatý, býynǵa bólgizý.
Sergitý sáti.
Bıik bolyp ósemiz,
Elkalardaı jaıqalyp,
Tabıǵatty súıemiz.
Shetimizden shebermiz,
Denemizdi bos ustap,
Bılep, bılep alamyz.
Sózjumbaq sheshý
«Shahter» sózjumbaǵyn sheshý.
1. Kıiz úıdiń súıegi (shańyraq).
2. Qyzdardyń moıynǵa taǵatyn áshekeı buıymy (alqa).
3. Qaǵazǵa jazylatyn aqparattyq qural (hat).
4. Kún jyly kezde kıetin ulttyq bas kıim (taqıa).
5. Shyrsha sóziniń orysshasy (elka).
6. Sóıleıtin aqparattyq qural (radıo).
Dáptermen jumys.
Shahter, monter sózderine dybystyq taldaý jasatyp, ondaǵy e dybysynyń ornyn ajyratqyzady. Balalardyń ózderine e dybysynyń sózdiń basynda, ortasynda keletin sózder oılatady. Dápterdegi býyndardy, sózderdi quratyp oqytady. Tárbıeshi e dybysyn aýada jazyp kórsetedi, sodan soń balalardyń ózderine jazǵyzady. Dápterdegi úlgi boıynsha e dybysynyń kishi jáne bas árpin bastyryp jazady.
Dıdaktıkalyq oıyn.
«Men bastaımyn, sen aıaqta»
oıynynyń sharty: tárbıeshi «Shahter» deıdi. Balalar: «Shahter kómir qazady», «Shahter temir qalpaq kıedi»,- dep jaýap qaıtarady. Solaı oıyn jalǵasa beredi.
Elkanyń sýretin boıaýdy usynady.
Qorytyndy:
- Biz búgin qandaı dybyspen tanystyq?
- E dybysy qandaı dybys?
- Qandaı tekshemen belgiledik?
- Iaǵnı e dybysy qandaı dybys eken?
Balalardy madaqtaý.