InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń jekeshe jáne kópshe túri
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa jańa sabaq boıynsha túsinik berý
2. Oı - qozǵaý strategıasyn paıdalana otyryp, oqýshylar suraq qoıý arqyly jan - jaqty oılaýǵa úıretip, jazý kvalıfıkasıasyn, saýatty, ádemi jazýlaryn qadaǵalaý
3. Dostyqqa, ádeptilikke tárbıeleý. Salt – dástúrlerdi qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty túsindirý
Oqytý ádisi: jeke jáne toppen jumys.
Kórnekiligi: sóz jumbaq, test
Ádisteri: dástúrli.

İ. Uıymdastyrý kezeńi.
/úntaspadan dombranyń úni estiledi/
- Balalar, búgin bizde erekshe sabaq - toı.
Bul sabaqta biz halqymyzdyń ádep - ǵurpy men saltyn eske túsirip, jańa sabaqty ótemiz.

İİ Úı jumysyn tekserý.
- Dástúr boıynsha toıdy shashýmen ashady.
- Bul qandaı dástúr?
/Ájeler tátilerdi shashady, al balalar olardy jınaıdy/

İİİ jańa sabaq
İ. Sózjumbaq sheshý
Sózjumbaqtyń jaýaby «Zat esim» endeshe búgingi bizdiń sabaqtyń taqyryby «Zat esimniń jekeshe jáne kópshe túri»
Sabaqty túsindirý
İİ. Esep.
Toıda 4 joldas aqsaqal kezdesti. Bir - birimen qol alysty. Olar neshe ret qol alysty?

İİİ. Dáptermen jumys.
Sonymen bizdiń toıymyz ashyq. Dápterlerimizdi ashyp, búgingi kúndi jazaıyq.
/--------------/
«Toı» degen sózdi jazyp shyǵý

Tapsyrma. İV. «Báıge»
Sabaqtyń kelesi kezeńi – Báıge.
- Báıge degenimiz ne? /At jarys/
Test berý.
Zat esim zattyń nesin bildiredi?
A) synyn bildiredi C) atyn bildiredi.
V) is - qımylyn bildiredi. D) sanyn bildiredi
2. Zat esimdi belgile.
A) qyzyl V) alma S) oqıdy D) on bes
3. Zat esim qandaı suraqtarǵa jaýap beredi?
A) ne istedi? ne qyldy? V) qandaı? qaı? S) kim? ne? D) neshe?
4. Myna sózderdiń qaısysy kim? ne? suraǵyna jaýap beredi?
A) áke, gúl. V) úlken, kishi. S) otyr, tur D) segiz. on
5. Janýarlar men zattarǵa qandaı suraq qoıylady?
A) kim? kimder? V) qandaı? qaı? S) ne? neler? D) nesheý?
6. Jalpy esim qalaı jazylady?
A) bas árippen. V) jańa joldan. S) kishi árippen D) azat joldan
7. Jalqy esimderdi belgile.
A) Aqtós, Balqash, Taıbýryl. V) qala, kúshik, Ertis. S) İle, ot, shana D) adamdar, mashınalar
8. Kóptik jalǵaýlardy belgile.
A) – lar, - ler, - dar, - der, - tar,- ter.
V) - na, - ne,- ta, - te, - da, - de.
S) – ǵa, - ge, - qa, - ke
D) – da,- de,- ta,- te

V. «Aıtys» Toppen jumys.
- Aıtys degen ne?
Synyp úsh topqa bólinedi. Birinshi top zat esimniń jekeshe túrin, 2 top kópshe túrin, 3 top tolyq jazyp qosymshalaryn kórsetý
1. Zat esimniń jekeshe túrin belgile.
Inelik, atalar, aqyn, qus, kóbelekter.
2. Kóptik jalǵaýlardy jaz:
3. Sóz quramyna talda:
Shahmatshy, kól, túıeler, sýretshiler.

Vİ. Sergitý sáti
Vİİ. «Qyz qýý»
Ul men qyz taqtaǵa shyǵyp berilgen sózderdi kópshe túrine aınaldyryp jazý

Vİİİ. «Kókpar»
Ózdik jumys
Sóılemdegi zat esimderdi kópshe túrine aınaldyryp jazý
Qyz bala án shyrqady.
At jaıylyp júr.

İH. «Oramal tastaý»
Oqýlyqpen jumys
Oramal kimge tastalynady sol sóılemdi oqyp, zat esimniń qandaı túrde turǵanyn aıtý.

H. Sabaqtyń qorytyndysy.
- Sonymen bizdiń toıymyz aıaqtaldy.
- Bul sabaqta ózderine jańa ne aldyńdar?
- Senderge ne unady?
- Ne úırendińder?

Sabaqty qorytý.
Baǵalaý.
Úı jumysyn berý