Otanym - altyn besigim
Otanym - altyn besigim (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy Otandy súıýge, qazaq eliniń rámizderin qasterleýge, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrýǵa tárbıeleý.
Qaıyrly kún, qadirmendi kórermender. «Otanym – altyn besigim» atty tapqyr dostar oıynyna qosh keldińizder!
Bul oıyn 2 top arasynda saıys túrinde ótedi. Endeshe 2 topty ortaǵa shaqyraıyq. Aldaryńyzda «Qarlyǵash» toby jáne «Tulpar» toby.
Oıyn sharty:
● Tanystyrý
● Oılan, tap
● Sen, bilesiń be?
● Ónerpaz bolsań
● Jumbaq
Saıysker ónerine baǵa beretin Qazylar alqasymen tanystyraıyn
_________________________________________________________
Qazaqstan
Týymen tuǵyrly,
Eltańbasymen eńseli,
Ánuranymen aıbatty.
Batyrlyqqa ýyzynan jaryǵan,
Er túrkini baıraǵynan tanyǵan.
Ózi aqyn, ózi ánshi halyqqa,
Jarasady jiger berer áńuran.
QR ánuranyń oryndaý.
1 saıys Tanystyrý
1 - top:
Biz qazaq degen mal baqqan elmiz
Eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz
Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz,
Basymyzdan sóz asyrmaǵan elmiz,
Basymyzdan qut - bereke qashpasyn dep,
Jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep,
Naızaǵa úki taqqan elmiz,
Dostyqty saqtaı bilgen elmiz,
Dám – tuzdy aqtaı bilgen elmiz.
Dalamdaı keń túsinigi, uǵymy,
Qazaqqa tán minezi men qylyǵy.
Ásel apaıdyń altyndaı qyzdary
Aldarynda ekinshi «Á» synyby.
2 - top:
Otan deımiz ot jaqqan jerimizdi,
Otan deımiz ósirgen elimizdi,
Otan deımiz týǵan jer atameken -
Bıik taý, orman, toǵaı, kólimizdi.
Otan deımiz keń baıtaq Astanany
Jasyl jaılaý, jańa jol, jas qalany.
Otannyń sheti de joq, shegi de joq,
Ol biraq, óz úıińnen bastalady
Otan – osy dostarym,
Kóńilge muny túıe bil
Ottan dep ósip jas janyń,
Ony ardaqtap súıe bil
Gúldenip jasarýda búkil aýyl,
Gúldene jaınap oıynǵa biz de keldik
Otandy kóterelik bul oıynda
Tulparlardan qarlyǵashtarǵa bir sálem!
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna Jazyqpaev Bekbolattyń oryndaýynda «Týǵan jer» áni
2- saıysy «Oılan, tap»
Sharty: aldyǵa bir oqýshy shyǵady berilgen 5 sýretti 1 mınýt ishinde oqýshylarǵa túsindirý, al
olar tabý kerek.
Prezıdent
Kıiz úı
Jylqy
Abaı Qunanbaev
Báıterek
Tý
Teńge
Shańyraq
Mektep
Monýment «úsh bı»
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna Qabıdollaeva Aıjan, Moldaseıitov Oljas, Baımaǵanbetov Aıatty «Qazaqstan», «Eltańba», «Qazaqstan týy» atty taqpaqtarymen ortaǵa shaqyramyz. Qol soǵyp qarsy alaıyq.
Ádil qazylarǵa sóz bereıik
3 - saıys: «Seń, bilesiń be?»
5 Ánurannyń 2 shýmaǵyn oryndaý
10 Beıbitshilik qusy
5 Qaı jyly Jeltoqsan oqıǵasy boldy?
15 Eltańbanyń ortasynda ne beınelengen?
15Kóptik jalǵaýlardy ata
5. Uzyn moıyn,
Eki ishek,
Qatar - qatar tepkishek.
Basyp kórseń bir - birlep
Ún shyǵady kúmbirlep.
10 Etistiktiń suraqtary
5 Respýblıka kúni
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna
Bazarbaeva Altyngúl men Ǵazızov Rýstamnyń oryndaýynda «Atameken» áni
4 - saıys: «Ónerpaz bolsań»
Úıde daıyndap kelgenderi
1. Tulparlar toby
(Tóle bı: Ýa, halaıyq, sóz qadirin bilseń,
Jańbyr jaýmasa – jer jetim,
Basshy bolmasa – el jetim.
Sóz tanyǵysh jastarǵa on túrli jumbaǵym bar.
Áıteke bı: Bıikke shyqsań – kóziń ashylady,
Jaqsy men joldas bolsań, kóńiliń.
Aıtyńyz uly aǵa!
Tóle bı: Aıtsam on túrli jumbaǵym mynaý – 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10.
1 - oqýshy: Bul ne degen jumbaq? Osyndaı da jumbaq bola ma?
Qazybek bı:
1 degenim – birligi ketken el jaman,
2 degenim – egisip ótken er jaman,
3 degenim – úsh bólingen aǵaıyn jaman,
4 degenim – turaqsyz dos jaman,
5 degenim – belsenip shyqqan jaý jaman,
6 degenim – asqynǵan dert jaman,
7 degenim – jas kelinshek jesir qalsa, sol jaman,
8 degenim – serpilmegen qaıǵy jaman,
9 degenim – torqaly toı, topyraqty ólimde bas kórsetpes, sol jaman,
10 degenim – ońalmas kárilikke daýa bolmas degen.
Tóle bı: Rahmet dál taýyp sheshtiń. Oıy da, tili de júırik tulparym meniń.
Áıteke bı: Tamyry sýda tursa da ýaqyty jetkende qýramaıtyn quraq joq. Tek jaqsydan ólmeıtin sóz qalady.
Tóle bı: Durys aıtasyń, Áıteke. Al, qaz daýysty Qazybek bı myna jınalǵan halaıyqqa ne aıtasyń?
Qazybek bı: Órkenin óssin deseń kekshil bolma –
Kesapaty tıer elińe.
Elim óssin deseń, órshil bolma –
Órkenińdi óshirersiń,
Allahýakbar.
Tóle bı: Ýa, halqym!
Kósile shabar jeriń bar!
Tý kótergen elim bar.
Atadan qalǵan sara jolyń bar,
Sóz qadirin bilińder.
2. Qarlyǵashtar toby «Qazaqsha bı»
5 - saıysy: «Jumbaq»
Eki topqa paraqtar beriledi ol paraqtarda sózder jazylyp tur. Sender sol sózderdi kórermenderge túsindirip olardan sol sózdi estý kereksińder.
Telefon, kese, ıt, ana, sómke
Dápter, nan, aıý, qýyrshaq, gúl
Ádil qazylarǵa sóz bereıik
Marapattaý.
«Óz elim» hormen oryndaý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy Otandy súıýge, qazaq eliniń rámizderin qasterleýge, týǵan jerine degen súıispenshiligin arttyrýǵa tárbıeleý.
Qaıyrly kún, qadirmendi kórermender. «Otanym – altyn besigim» atty tapqyr dostar oıynyna qosh keldińizder!
Bul oıyn 2 top arasynda saıys túrinde ótedi. Endeshe 2 topty ortaǵa shaqyraıyq. Aldaryńyzda «Qarlyǵash» toby jáne «Tulpar» toby.
Oıyn sharty:
● Tanystyrý
● Oılan, tap
● Sen, bilesiń be?
● Ónerpaz bolsań
● Jumbaq
Saıysker ónerine baǵa beretin Qazylar alqasymen tanystyraıyn
_________________________________________________________
Qazaqstan
Týymen tuǵyrly,
Eltańbasymen eńseli,
Ánuranymen aıbatty.
Batyrlyqqa ýyzynan jaryǵan,
Er túrkini baıraǵynan tanyǵan.
Ózi aqyn, ózi ánshi halyqqa,
Jarasady jiger berer áńuran.
QR ánuranyń oryndaý.
1 saıys Tanystyrý
1 - top:
Biz qazaq degen mal baqqan elmiz
Eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz
Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz,
Basymyzdan sóz asyrmaǵan elmiz,
Basymyzdan qut - bereke qashpasyn dep,
Jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep,
Naızaǵa úki taqqan elmiz,
Dostyqty saqtaı bilgen elmiz,
Dám – tuzdy aqtaı bilgen elmiz.
Dalamdaı keń túsinigi, uǵymy,
Qazaqqa tán minezi men qylyǵy.
Ásel apaıdyń altyndaı qyzdary
Aldarynda ekinshi «Á» synyby.
2 - top:
Otan deımiz ot jaqqan jerimizdi,
Otan deımiz ósirgen elimizdi,
Otan deımiz týǵan jer atameken -
Bıik taý, orman, toǵaı, kólimizdi.
Otan deımiz keń baıtaq Astanany
Jasyl jaılaý, jańa jol, jas qalany.
Otannyń sheti de joq, shegi de joq,
Ol biraq, óz úıińnen bastalady
Otan – osy dostarym,
Kóńilge muny túıe bil
Ottan dep ósip jas janyń,
Ony ardaqtap súıe bil
Gúldenip jasarýda búkil aýyl,
Gúldene jaınap oıynǵa biz de keldik
Otandy kóterelik bul oıynda
Tulparlardan qarlyǵashtarǵa bir sálem!
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna Jazyqpaev Bekbolattyń oryndaýynda «Týǵan jer» áni
2- saıysy «Oılan, tap»
Sharty: aldyǵa bir oqýshy shyǵady berilgen 5 sýretti 1 mınýt ishinde oqýshylarǵa túsindirý, al
olar tabý kerek.
Prezıdent
Kıiz úı
Jylqy
Abaı Qunanbaev
Báıterek
Tý
Teńge
Shańyraq
Mektep
Monýment «úsh bı»
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna Qabıdollaeva Aıjan, Moldaseıitov Oljas, Baımaǵanbetov Aıatty «Qazaqstan», «Eltańba», «Qazaqstan týy» atty taqpaqtarymen ortaǵa shaqyramyz. Qol soǵyp qarsy alaıyq.
Ádil qazylarǵa sóz bereıik
3 - saıys: «Seń, bilesiń be?»
5 Ánurannyń 2 shýmaǵyn oryndaý
10 Beıbitshilik qusy
5 Qaı jyly Jeltoqsan oqıǵasy boldy?
15 Eltańbanyń ortasynda ne beınelengen?
15Kóptik jalǵaýlardy ata
5. Uzyn moıyn,
Eki ishek,
Qatar - qatar tepkishek.
Basyp kórseń bir - birlep
Ún shyǵady kúmbirlep.
10 Etistiktiń suraqtary
5 Respýblıka kúni
Ádil qazylar upaılaryn eseptegenshe aldaryna
Bazarbaeva Altyngúl men Ǵazızov Rýstamnyń oryndaýynda «Atameken» áni
4 - saıys: «Ónerpaz bolsań»
Úıde daıyndap kelgenderi
1. Tulparlar toby
(Tóle bı: Ýa, halaıyq, sóz qadirin bilseń,
Jańbyr jaýmasa – jer jetim,
Basshy bolmasa – el jetim.
Sóz tanyǵysh jastarǵa on túrli jumbaǵym bar.
Áıteke bı: Bıikke shyqsań – kóziń ashylady,
Jaqsy men joldas bolsań, kóńiliń.
Aıtyńyz uly aǵa!
Tóle bı: Aıtsam on túrli jumbaǵym mynaý – 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10.
1 - oqýshy: Bul ne degen jumbaq? Osyndaı da jumbaq bola ma?
Qazybek bı:
1 degenim – birligi ketken el jaman,
2 degenim – egisip ótken er jaman,
3 degenim – úsh bólingen aǵaıyn jaman,
4 degenim – turaqsyz dos jaman,
5 degenim – belsenip shyqqan jaý jaman,
6 degenim – asqynǵan dert jaman,
7 degenim – jas kelinshek jesir qalsa, sol jaman,
8 degenim – serpilmegen qaıǵy jaman,
9 degenim – torqaly toı, topyraqty ólimde bas kórsetpes, sol jaman,
10 degenim – ońalmas kárilikke daýa bolmas degen.
Tóle bı: Rahmet dál taýyp sheshtiń. Oıy da, tili de júırik tulparym meniń.
Áıteke bı: Tamyry sýda tursa da ýaqyty jetkende qýramaıtyn quraq joq. Tek jaqsydan ólmeıtin sóz qalady.
Tóle bı: Durys aıtasyń, Áıteke. Al, qaz daýysty Qazybek bı myna jınalǵan halaıyqqa ne aıtasyń?
Qazybek bı: Órkenin óssin deseń kekshil bolma –
Kesapaty tıer elińe.
Elim óssin deseń, órshil bolma –
Órkenińdi óshirersiń,
Allahýakbar.
Tóle bı: Ýa, halqym!
Kósile shabar jeriń bar!
Tý kótergen elim bar.
Atadan qalǵan sara jolyń bar,
Sóz qadirin bilińder.
2. Qarlyǵashtar toby «Qazaqsha bı»
5 - saıysy: «Jumbaq»
Eki topqa paraqtar beriledi ol paraqtarda sózder jazylyp tur. Sender sol sózderdi kórermenderge túsindirip olardan sol sózdi estý kereksińder.
Telefon, kese, ıt, ana, sómke
Dápter, nan, aıý, qýyrshaq, gúl
Ádil qazylarǵa sóz bereıik
Marapattaý.
«Óz elim» hormen oryndaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
