InfoHub Logo

Ketbuǵa noıannyń tatarlar arasyndaǵy orny erekshe edi. Onyń sózi, batyrlyǵy jáne isi árdaıym esepke alynyp otyratyn. Ol erjúrek, batyl, qamaldardy qıratýda, jat jerlerdi basyp alýda naǵyz soǵys sheberi edi. Parsy jeri men Irakty jaýlap alǵan Ketbuǵa noıan bolatyn. Onyń shaıqastary týraly tańǵajaıyp áńgimeler aıtylatyn.

Tarıhshy Ibn Táńirberdi

Mońǵoldar sıaqty mámlúkter de dalanyń erkin uly edi, al áskerı talantqa kelsek, qypshaq Qutyz ben Beıbarys naıman Ketbuǵadan kem túspeıtin.

Lev Gýmılev

Tuńǵıyq oıdyń tereńine batyp, shaqshadaı basy sharadaı bolyp otyrǵan Ketbuǵa qolbasshy kórer tańdy kózimen atyrdy. Qıal qusy jeldeı júıtkip, jer-kókti sharlap, keń dúnıeni kókteı sholyp ótti...

Kindik qany tamyp, tósinde oınaq salǵan týǵan jeri esine tússe et-júregi eljirep, mazasyz kúı keshedi. El-jurtynyń erteńin oılasa jany jaı taba almaı, alasurady. Kókiregine tońdaı qatqan sher-shemenniń syzy jibimeı, tula-boıyn muzdaı qarıdy. Oılaǵan saıyn kóńil túkpirindegi kómeskilene bastaǵan kórinister kóz ushynda kólbeń qaǵyp, saǵynyshqa aınalǵan saǵym beıneler eles beredi.

Atameken, qutty qonys... Kók aspanmen talasqan qara taýlar, ushar basyna qyrandar uıa salar quzar shyńdar... Qulama quz, jaqpar-jaqpar jartastar... Tobylǵyly qula bel, qaraǵandy quba jondar... Gúl kómkergen qyzyl qyrat, jyńǵyly kóp saı-sala... Qustary quıquljyǵan orman-toǵaı... Aıdyny aınadaı jaltyraǵan ózen-kólder... Shı, seleýi seltıgen mań dala...

Jasyl jaılaý, kókoraı shalǵyn... Qaz-qatar tigilgen aq shaǵaladaı kıiz úıler... Aq saqaldy ata, aq jaýlyqty áje, ımanjúzdi áke, meıirli ana... Tulymy jelbiregen ul, júzin kún qaqqan burymdy qyz... Tóskeıdegi tórt túlik, jelidegi qulyndy bıe... Tútini býdaqtaǵan jer oshaq, qara qazan... Býy burqyraǵan et, qazy-qarta, jal-jaıa... Sapyrylǵan sary qymyz... «Qaıran týǵan jer, ósken ólke... qadirińdi bilmeppiz-aý!.. Kúlimdegen kóktemiń men jadyraǵan jazyń túgil, sarǵaıǵan kúziń men qaqaǵan qysyńa da eshteńe jetpeıdi eken ǵoı!.. Kózden bul-bul ushqan sol kúnder qaıtyp oralmaıdy-aý, shirkin!..»

Kózin tyrnap ashqannan kórip kele jatqany — el ishiniń dúrbeleń-dúrmekke toly beımaza tirligi, berekesiz búlinshilik, shańdatpa shapqynshylyq, talap-tonaý, zorlyq-zombylyq, qyrǵyn-súrgin. Ketbuǵanyń balalyq shaǵy osyndaı aýmaly-tókpeli almaǵaıyp kezeńge tap kelip, tilerseginen qan aralas saz keshe júrip erjetti.

At jalyn tartyp mingennen keıingi sanaly ǵumyry shashasyna shań juqpas tulparlar ústinde ótip keledi. Óz aldyna jeke memleket bolyp, aq baıraǵy jelbirep turǵan Naıman handyǵy tusynda da qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaı qoıǵan joq. Qaraorman qamyn oılaıdy degen kósemder ózara bılikke talasyp, altybaqan alaýyzdyqqa salynyp, aýyzdaǵysynan aıyryldy. El atys-shabys, barymta-qarymtadan kóz ashpady. Qaıran jurt alashapqynmen ómir súrip, alańdaýmen ǵumyr keshti.

Álemdi dúrliktirgen Shyńǵyshannyń áskerimen de maıdan dalasynda san márte betpe-bet kelip, atoılap aıqasqa kirdi. Kúshtige kiriptar bolǵysy kelmeı, janqıarlyqpen soǵysty. Adam qany sýdaı aqqan qan qasap qyrǵyndar boldy. Talaı jas qyrshynynan qıylyp, ajal qushty. Sansyz múrde kómýsiz qaldy, saıyn dala qan sasydy.

Taıan han da, Kúshlik han da kúshi men susy basym jaý qolynan kúıreı jeńilip, Altaıdyń Araı asýyn, Tarbaǵataıdyń Etikshi bıigin asyp, qansyraǵan qaraly jurtyn bastap batysqa qaraı bet túzedi. Atamekenderimen qımastyqpen qosh aıtysyp, jaıly qonystarynan amalsyzdan qotaryla kóshken el keń saharadan pana bolar jer izdep, aýǵan arqardaı josydy. Jel aıdaǵan qańbaqtaı bosyp júrip, qypshaq dalasyna aıaqtary iligip, attaryn shaldyrdy. Qandas qypshaqtar jatsynbastan qushaǵyn jaıa qarsy aldy. Kórshi qańly men qarlyqtar da etek-jeńderin jıyp, jandarynan jaıly qonys berdi. Ketbuǵa sıaqty el aǵalary azaly jurtynyń jabyqqan janyn jubatyp, qamyqqan kóńilin sergitýge tyrysty. Qysta Sarysý, Shý ózenderiniń tómengi saǵasyn, Qarataýdyń batys bókteri men Syrdarıa jaǵasyn mekendep, jazda Ulytaý, Arǵanaty taýlary men Qarakeńgir, Sarykeńgir, Jezdi ózenderiniń alqaptaryn jaılady.

Shyńǵyshan shapqynshylyǵy qypshaq dalasyn da órtteı sharpyp, ormandaı otap, jalmaýyzdaı jalmady. Mońǵol áskeriniń aıaǵy bunda da jetip, oıyndaǵysy men kóńildegisin istedi. Ordasyn oırandap, qalalaryn jermen-jeksen etti. Týǵan eli men jeri úshin jandaryn shúberekke túıip, qarsylasyp baqqan halyqty qynadaı qyryp, joldaryndaǵynyń bárin túk qaldyrmaı jaıpap ótti. Arttarynda búlingen el, jutaǵan jurt, qıraǵan qala qaldy. Ana balasynan, bala ákesinen aıyryldy. Áıel — jesir, bala — jetim atanyp, kózderinen sora aqty, tilderinen zar tókti.

Jebe noıanmen bolǵan sońǵy aıqasta Kúshilik hannyń jasaǵy kúıreı jeńilip, Naıman eli de amalsyzdan Shyńǵyshannyń bıligin moıyndady. Uly qaǵan da olarǵa tizesin batyra bergen joq, ishki esebi túgendelgen soń, keshirim men keńshilik jasady. Emirene baýyryna tartpasa da, ózekke tebe qoımady. Ketbuǵanyń ózi onyń oń tizesin basty. Sóıtip, tyǵyryqqa tirelgen el-jurtyn aman saqtap qalýdyń qamyna kóshken Ketbuǵa abyz amalyn asyryp, Shyńǵyshannyń betin beri qaratty. Esesine aıtqanyn oryndatty, sózin tyńdatty. Joshymen de, Batýmen de tize qosyp, til tabysa el bıledi. Ekeýiniń de aqyl qosar keńesshisi, bılik aıtar, tórelik jasar tóbe bıi boldy.

Kóńil kózimen saralasa, sodan beri de qanshama kún, qanshama aı, qanshama jyl jylystady, qanshama kóktem, qanshama jaz, qanshama kúz, qanshama qys aýysty... Ýaqyt synaptaı syrǵyp, zymyrap ótip jatyr. Keshegi tulymy jelbiregen jas bala búginde aq saqaly aýzyna túsken ata atandy.

Ketbuǵa da osy jasqa deıin jansaýǵamen kún keship, attyń jalynda, túıeniń qomynda ómir ótkizdi. Soqtyqpaly-soqpaqty joldan ótti. Jan azabyn shekti, qaıǵy-qasiret teńizin belýardan keshti. Babasy Qorqyttaı kúńirenip, qos ishekti qobyzyn tolǵaı tartty. Shanaǵynan sum zamannyń zaryn tógip, sony qamyqqan kóńiline jubanysh qyp, ishqusalyq derttiń daýasyn taýyp, jan jarasyna em qondyrǵandaı boldy. Eldiń taǵdyr-talaıyn júrek qylyn sherter kúıge aınaldyryp, jalyndy jyryna qosty...

Áli de kózinde muń, kókiregine shemen bop qatqan sher bar. Jany jaraly, júregi jyrym-jyrym. Eliniń bolashaǵyn oılasa, eńsesi eńkish tartyp, beli búkireıe túsedi. «Endi qashan óz aldymyzǵa el bolyp, etek-jeńimizdi jınar ekenbiz! Kók Táńirim óziń qoldaı gór! — deıdi Jaratqanǵa jalbarynyp. — Bizdi de jumyr basty pende ǵyp jaratqan da, ulys qyp uıystyrǵan da, el ǵyp eńse tiktetken de bir Óziń ǵoı! Nesibemizden qaqpa, yryzdyǵymyzdy ortaıtpa, qaıǵymyzdy molaıtpa!» Qabyrǵasyn qaıystyrar qaıǵysy da, Kók Táńirge shaǵym aıtyp shaǵynary da, kúndiz-túni oılaıtyny da osy.

Mine, qarap otyrsa, 1256 jyly Onon ózeniniń boıynda ótken uly quryltaıdyń sheshimi boıynsha Qulaǵý hanmen birge joryqqa attanyp, shet jurttyń shekarasyna tabany tıgenine de úsh jyldyń júzi bolypty. Aldymen parsy jurtyn tize búktirdi, sodan soń Baǵdatty baǵyndyrdy. İle-shala Ierýsalımdi basyp aldy. Damaski men Sham shaharynyń bıleýshileri noıandardyń qaharynan qorqyp, qorǵandarynyń qaqpasyn ózderi ashyp berdi. «Uly qaǵandarǵa adal bolamyn dep júrip, men de qatigez bolyp ketken joqpyn ba, ózi?! — dedi ótken ómirin kóz aldyna elestetip otyryp. — Men qylyshty qolyma elim úshin ustap júrgenimdi Kók Táńirim de biledi!.. Eger bul joryqtan bas tartsam, halqymnyń jonyna qamshy úıirilip, júregine qanjar qadalary aıdan anyq!.. Beý dúnıe, qaıran el-jurt!.. Qaıda barsań da Qorqyttyń kóri aldyńnan shyqty-aý!.. Tas mańdaıyńdaǵy qalyń sordan qashan arylar ekensiń?! Óz qolyń óz aýzyńa jeter kún týar ma eken?!»

Musylman memleketinen endigi qalǵany Mysyr eli ǵana bolatyn. Ekpini erek muzdaı qarýlanǵan qalyń jasaq Egıpetti betke alyp aqyryn jyljyp kele jatqan. Dál osy kezde Móńke qaǵannyń qazasy jaıly sýyq habar jetti. Qaǵandyqtan dámesi zor Qulaǵý han shuǵyl shaqyrylǵan uly quryltaıǵa qatysý úshin ordaǵa barýǵa májbúr boldy. Attanarynda Ketbuǵany shaqyryp alyp:

— Qaǵannyń jany Kók Táńirimniń qasyna qonaqtaǵan eken. Biraq altyn buǵaýynyń kiltin maǵan berip ketti. Sony atam Shyńǵystyń, Joshy ákemizdiń, aǵam Móńkeniń altyn aıdaryn kórgen saǵan tastaımyn. Qamaldardy qadaǵala. Qutyz ben Beıbarys qypshaqtan shyqqan. Solarmen mámlelesip, ýaqytsha tynyshtyqty saqtaı tur! — dep barynsha tapsyryp ketip edi. Biraq onyń aıtqanyn oryndaýdyń sáti túse qoımady.

...Endi mine, Qutyz ben Beıbarys urymtal tustan túre shaýyp, jer qaıystyrar qalyń qolmen qylyshtaryn jalańdatyp qarsy aldynda tur. «Bulaı bolar dep kim oılaǵan?! Netken júrek jutqan báleler! Bizge qarsy shappaq túgil sesimizden seskenip, qorǵanýdyń ózin artyq sanap, keıbir elderdiń halqy qaqpalaryn ózderi ashyp berip jatqanda, bulardyń bunysy ajaldaryna asyqqandyq qoı!.. Iá, ajal aıdap shyqqan ǵoı!..» — dedi basyn shaıqap.

Ketbuǵanyń oıǵa shomǵan nurly júzinen eshqandaı qobaljý baıqalmaıdy, óziniń jeńiske jetetinine nyq senimdi sıaqty. Sanasy san saqqa júgirip, oıy onǵa bólinip otyrsa da, sol baıaǵy syrbaz qalpyn saqtap, syrtqa syr aldyrar emes. Jumyr basty pende retinde mańdaıyna baq ta, sor da molynan jazylǵan eken. Sıqyrly aınadaı jalt-jult etken jaryq jalǵannyń aldamshy qyzyq-qýanyshy men janǵa jara, júrekke salmaq salar qaıǵy-qasiretin qatar tizgindep keledi. Asqan aqyl-parasatynyń arqasynda bıliktiń de dámin tatty. Al máńgilik baq aıaǵyn kókke sermegen asaýdaı ázirshe jalynan sıpatar emes. «Dúnıe, shirkin, qalaı qubylsa da, tiri adam tirligin isteı beredi eken ǵoı!..» Onyń shaıqas aldyndaǵy sońǵy baılamy osy boldy.

Tún aýǵannan beri óziniń qas-qabaǵyna qarap, aldaǵy bolar soǵys qımyldaryn pysyqtap, ózara aqyl-keńes quryp otyrǵan myńbasylaryn oınaqshyǵan otty janarymen jaǵalaı bir sholyp ótti de, jótkirine sóz bastady:

— Qyrandarym, qandykóılek dostarym, baýyrlarym, ne aıtasyńdar, qandaı aqyl qosasyńdar? — dedi paıǵambar jasynan asyp ketse de, qaıraty qaıta qoımaǵan Ketbuǵa qozǵalaqtaı túsip. — Shaıqas aýyr bolatyn túri bar. Estip-bilýimshe, jaý jaǵy bul shaıqasqa tyńǵylyqty daıyndalǵan kórinedi.

— Qolbasshy, han kelgenshe sál shegine tursaq qaıtedi, — dedi Dáýletbaı sardar oqys saýal tastap, — óıtkeni, jaýdyń qarasy tym kóp. Barlaýshylardyń aıtýynsha árqaısymyzǵa tórtten keledi eken! Bizde qazir on-aq myń sarbaz bar, mámlúkterdiń qyryq myń qolyna qalaı tótep beremiz?! Sondyqtan sál sabyr saqtap, aqylmen is istesek deımin!

— Iá, durys, tym qurmasa, qosymsha kómek kelgenshe ýaqyt utyp, amaldaı tursaq! — dedi Josaly sardar da ony qostap. — Ýaqytsha kelisimge kelip, aldandyra turmasaq, bolmas, sirá!..

— Múmkin sheginý kerek shyǵar!.. — dedi Álimgereı sardar.

— Joq, qashqan qatynmen birdeı! Qashqan jaýǵa qatyn er! Atymyzǵa syn! Soǵysamyz, qyryq myń túgil, qyryq mıllıon bolsa da jaýdyń tas-talqanyn shyǵaramyz! — dedi Ertory sardar óktemsı. — Sanymyz az bolǵanymen, jasaǵymyz myqty, qarý-jaraǵymyz kúshti emes pe?!

Urys aldynda daý-damaıdy kóbeıtpeýge tyrysqan Ketbuǵa qolbasshy sózdi budan ary sozǵysy kelmedi. Qıaq murtyn shıyryp aldy da, saqalyn saýmalaı otyryp:

— Qarys qadym da keri sheginbeımiz, jaýǵa qarsy shabamyz! Kók Táńirim buıyrtsa, búgin de jeńiske jetemiz! — dedi nyǵarlaı sóılep. — Keshegi jospar boıynsha qımyldaımyz! Taǵy da bir márte pysyqtap alyńdar! Al endi óz jasaqtaryńa baryp, meniń buıryǵymdy kútińder!

Myńbasylar oryndarynan dúr kóterildi. Ketbuǵa maıdan alańyna qalaı kirip, qalaı shaıqasý kerektigin oı eleginen taǵy bir qaıyra ótkizip, sút pisirimdeı ýaqyt tunjyraǵan qalpy ún-túnsiz otyrdy da, bir kezde ornynan shıraq kóterilip, ertteýli turǵan aqboz arǵymaǵyna qarǵyp mindi. Qalyń jasaq qazdaı tizilip, samyrsyndaı sap túzegen alańqaıǵa jele jortyp keldi de, aldyńǵy jaqqa baryp tizgin tartty. On myń sarbaz shaıqasqa saqadaı saı bop, tas-túıin daıyn tur. Bári de qolbasshy ne deıdi degendeı qulaqtaryn túrisip eleńdese qalǵan.

— Saıypqyrandarym! Sardarlarym men sarbazdarym! — Daýysy sańqyldap shyqty. — Sender bul jaqqa elderińniń amanatyn arqalap keldińder! Moıyndaryńda erler ǵana kóterer aýyr júk bar. Alda syn saǵaty kútip tur. Men senderge senemin! Áli-aq senderdiń aldaryńda búkil álem tizerleıtin bolady. Bul joly da jaýdy talqandap, jeńiske jetemiz! Biz jeńbeıtin jaý joq, biz almaıtyn qamal joq!..

Ketbuǵy qolbasshynyń jalyndy sózi sapta turǵan sarbazdarǵa keremet áser etti. Bári de qylysh ustaǵan qoldaryn joǵary kóterip:

— Biz jeńemiz! Biz jeńiske jetemiz!.. Jaýdyń tas-talqanyn shyǵaryp, jermen-jeksen etemiz! — dep ulardaı shýlasyp, urandatyp qoıa berdi. — Bizdi Kók Táńiri qoldaıdy!..

Alystan qaraýytyp jaý qarasy da kórindi. Qara jerdiń shańyn aspanǵa shyǵaryp, qumyrsqadaı qaptap keledi. Olar jaqyndaǵan saıyn qý kóńil órekpip, tynshı alar emes. Ketbuǵanyń qoly da sap túzep, alǵa qaraı jyljydy.

Kún qansáskege taıanǵanda Aın Jalut túbeginiń tusynda qalyń qol bir-birine betpe-bet kelip, qarama-qarsy qarap antyzdap turdy. Mámlúkter aldynda shubar aıǵyrǵa mingen Qutyz sultan men aýyzdyǵymen alysqan jıren qasqa sáıgúlikte qyzyl kórgen qyrandaı qomdanyp, túıile túsken Beıbarys qolbasshy keledi. Ekeýiniń de kóńilinde alań bar, sarbazdarynda qorqynysh pen úreı basym. Eki jaq bir-biriniń ańysyn ańdyp, sál-pál bógele berdi. Osynaý ońtaıly sátti oraıymen paıdalanyp qalǵysy kelgen Ketbuǵa qolbasshy qylyshyn qynabynan jarq etkizip sýyryp aldy da:

— Alǵa! — dep aıǵaı salyp, uran sala shaba jóneldi. Shaıqasqa kirý týraly dabyl qaǵylyp, kerneı tartyldy.

Osy sát naıman sadaqshylary jebeni jaýǵan qardaı boratty. Aldyńǵy qatary kókteı jýsap jatsa da, mámlúkterdiń irkiler túri joq, ólgen-jitigenderine qaramaı, jankeshtilikpen alǵa qaraı atoılap, qoıan-qoltyq shaıqasqa qoıyp ketti.

Qıan-keski urys bastaldy. Almas qylyshtar jarq-jurq shaǵylysyp, naızalar shatyr-shutyr soǵylysty. Talaı bozdaq qyrshynynan qıylyp, jetesinen úzildi. Qaısybiri at-matymen omaqasa qulap, oıbaılap jatty. Aqyrǵan, aıǵaılaǵan, baqyrǵan-shaqyrǵan daýystardan qulaq tunady. Alǵashynda at tuıaqtarynyń dúrsilinen burqyrap kókke kóterilgen qoıý qara shań sýdaı shashyraǵan qyzyl qannan birte-birte tozańdanyp baryp basyla bastady.

Álekedeı jalanyp, arýaqtaryn shaqyra qıqýǵa basqan naımandar áp degennen qarsylastaryn qoıǵa shapqan qasqyrdaı dúrliktirip, alǵy shepterin buzyp-jaryp, tyraǵaılata qyrǵyn saldy. Sansyz mámlúktiń bastary domalap jerge tústi, jandary shyrqyrap kókke ushty. Qan josyǵan múrdeler úıilip qaldy. Biraq kóptiń aty kóp, birin shapsań, ekinshisi sýmań qaǵar jeti basty aıdahar sıaqty bireýin murttaı ushyrsa, endi biri óńmeńdep jetip keledi. Bir mezgilde mámlúkterdiń Beıbarys bastaǵan oń qanaty artqa qaraı shegindi. Jaý qashtyǵa sanaǵan naımandardyń rýhy kóterilip, bir bóligi sońdarynan tyrqyrata qýa jóneldi, al qalǵan jartysy teketires urys salyp jatqan Qutyz bastaǵan sol qanattaǵylaryn qorshaı bastady. Sóıtip, Ketbuǵanyń qoly ekige jarylyp, bir-birinen bólinip qaldy. Osy mezet arttarynan qosymsha kómek kelip jetken oń qanattaǵy mámlúkter urymtal tustan qarsy shaýyp, qaıyra qoıan-qoltyq aıqasqa kirdi. Bundaı oqys qımyl men tegeýrindi kúshti kútpegen naıman jasaǵy asyp-sasyp, ne isterlerin bilmeı abdyrap-aq qalady. Áıtse de, jeńisti qoldan bermeýge tyrysyp, arystansha arpalysyp, ólermendikpen shaıqasty. Urys qyza túsip, birte-birte Ketbuǵa jasaǵynyń orta tusy yǵysyp, sol qanaty túrile bastady. Sony sezgen jaýjúrek mámlúkterdiń boılaryna erekshe kúsh bitip, ekpinin údetken jel sıaqty ekilene tústi.

Aıbatyna minip, kári býradaı býyrqanyp júrgen Ketbuǵa jaýdyń qos qaptaldan birdeı qýsyra bastaǵanyn baıqap qaldy. Qaralary tym kóp, aldy-arttaryna qaramaı qaraqurtsha qaptap keledi. Aılaly jaýdyń aldap soqqanyn sezip, kóńiline alań kirdi. Jeńistiń aýyly endi alys ekenin oısha baǵamdasa da, jeńilistiń ashshy dámin tatatynyna sengisi kelmedi. Ol jaǵyn oılaýǵa da murshasy kelmeı, «qandy basyń beri tart!» dep qarsy kelgenge qaıqy qylyshyn ońdy-soldy sermeı berdi. Biraq muzdaı qarýlanǵan qyryq myń qolǵa bir túmenniń tótep berýi ońaı ma, qansha jantalasyp baqsa da, qatarlarynyń azaıa bastaǵanyn sezdi. Sonda ǵana óz qateligin túsindi, soqyr senim men jalań sezimge boı aldyryp, arǵy-bergi jaǵyn oılaı qoımaǵanyna ókinip, ózegin órt sharpydy.

Shaıqastyń sál saıabyrsı bastaǵan kezinde bir sátke kóz toqtatyp qarasa, janynda jalǵyz uly Ysqaq bastaǵan jankeshti sarbazdary qalypty. Kileń saıdyń tasyndaı batyr jigitter. Ólispeı beriser emes. Jeńiske degen qushtarlyqtary arta túsken mámlúkter jan-jaqtan ash qasqyrdaı antalap kele jatsa da, qarýlaryn tastar túrleri joq.

Ketbuǵa qorshaýda qalǵanyn sezdi, endi ony buzyp-jaryp óte almaıtynyna da kózi anyq jetti. Sonda da abyrjyp, qaıǵyra qoıǵan joq. Elge qarabet bop qashyp barǵannan qaıbir opa tabar deısiń? «Ózekti janǵa — bir ólim. Taǵy da bir-ekeýin jastanyp óleıin!.. Ulymdy esebin taýyp, elge qaıtaryp jiberýim kerek edi, bulaı bolar dep kim oılaǵan. Ony da ajal aýzyna ózim aıdap ákelip, obalyna qalatyn boldym-aý!..» — dedi ishteı kúbirlep.

Qarap turyp ulynyń qajyr-qaıratyna qaıran qaldy. Áli de tabandylyǵynan taımaı, jaraly jolbarystaı jan alysa shaıqasyp jatyr. Mámlúkter oǵan jaqyndaýdan jasqanatyn sıaqty, taqap kelgenin qylyshymen qıdalap, at ústinen ushyryp túsiredi. Jany súısinip, kókiregin yrzalyq sezimi bıledi. Bir sát endi onyń da qashyp qutylmasyn oılaǵanda, tóbe quıqasy shymyrlap qoıa berdi. Qabaq-basy salbyrap túsip ketti.

Osy kezde qarsy jaqtan qatty shyqqan áldeqandaı daýys estildi de, mámlúkter qylyshtaryn kótergen boılarynda attarynyń tizginderin tartyp tura-tura qalysty.

Ketbuǵa alǵashynda ne bolǵanyn túsine qoımady, artynan «shaıqasty toqtatyńdar!» degen belgi berilgenin uqty. Sol sát basyndaǵy dýlyǵasyn sheship tastaǵan qara shashty, at jaqty, alpamsa denesine altyn tústes saýyt kıgen jaý sardary jıren qasqa sáıgúligin oıqastatyp ortaǵa shyǵa keldi. Ketbuǵa onyń túr-tulǵasynan Beıbarys bahadúr ekenin jazbaı tanydy. Qolyndaǵy jarqyldaǵan almas qylyshyn jalańdata Ketbuǵaǵa jaqyndap kelip:

— Óz erkińmen beril, janyńdy saqtaýǵa ýáde beremin! — dedi qypshaq tilinde sańqyldap.

Ketbuǵada odan basqa tańdaý da joq edi. Ózinen de buryn jalǵyz ulynyń taǵdyryna qatty alańdaýly edi. Tula boıyn yza-kek kernep, ózegin ókinish oty órtep bara jatsa da, berilgendiktiń belgisi retinde amalsyzdan oń qolyna qysa ustaǵan almas qylyshyn ún-túnsiz tómen túsire berdi.

— Búgin Kók Táńirim senderge jaqtasty! Rıza shyǵarsyń! — dedi Beıbarysqa kekti kózin qadap.

— Nege bastasa da Alla ózi bastaıdy!..

— Kók Táńirim búgin bizden syrt aınaldy! Kók qarshyǵam da Kók Táńirimniń qasyna ketip qalǵandaı ushty-kúıli kórinbeı ketti! Sodan-aq sekem alyp edim! Búgin seniń baǵyń jandy, Beıbarys, jeńisińdi toılaı ber!..

— Alla degen alǵysym sheksiz, Alla ózi jar boldy!..

— Endi neǵyp tursyń, jeńimpaz qolbasshy, tezirek óltir! Janymyz Kók Táńirimniń janyna baryp, máńgilik turaq tapsyn!

— Qaıda asyǵyp tursyń! Ajal jetse, senen suramas!..

— Janym seniń qylyshyńnyń ushynda turǵanyn bilemin, endi ne isteseń de erkińde! — dedi Ketbuǵa da qypshaq tilinde jaýap qaıtaryp. — Qolyńnan eshkim qaǵa qoımas! Óltirer bolsań, janymdy tozaq otyna kúıdire bermeı, tezirek óltir! Tek ulymdy aman qaldyr!

— Men bergen ýádemnen eshqashan taıqyp kórgen emespin. Ózińniń de, ulyńnyń da ómirin aman saqtaýǵa ýáde beremin! — dedi de, Beıbarys janynda turǵan ámirlerge burylyp, ıegin qaqty. — Sultannyń shatyryna alyp júrińder!

Beıbarystyń sońynan Aıtemir, Anas, Balapan, Bahadúr, Bektur, Baıǵan sıaqty qypshaqtan shyqqan ámirler ere júrdi. Bir-birlerine kóz qıyqtarymen qarasyp, ózara ymdasyp qoıady. Syrt kózge eshteńe sezdirmeýge tyrysyp baqsa da, suńǵyla Ketbuǵa olardyń oıly janarlarynan ishterine búkken bir syrdyń barlyǵyn anyq ańǵardy. Berisken ýádeleri, baılasqan sózderi bar sıaqty. Báriniń de ym-jymdary bir ekenin ishi sezip, sekem alyp, seziktene bastady.

Qaba saqaldy, jıren shashty Qutyz sultan jalpaq tóbeniń ústine tigilgen shatyrynyń ishinde japadan-jalǵyz otyr eken. Jeıdesin sheship tastapty. Jún basqan aryq denesi qýshıyp, qýsyryla túsken. Jaralanǵan bolýy kerek, sol jaq ıyǵy men keýde tusyn aq dákemen baılap alypty. Jeńis toıyn bastap jibergen sıaqty, qyzara bórtip qyzyp alǵan. Beıbarysty kórgen boıda qabaǵyn túksıtip, salǵan jerden dúrse qoıa berdi:

— Seniń jasaǵyń nege qashty? — dedi túsin sýytyp.

— Biz qashqan joqpyz, jaýdy aldaýsyratyp, qurǵan qaqpanǵa túsirý úshin ádeıi shegindik! Bul bizdiń soǵystaǵy aıla-tásilimiz emes pe?! — dedi Beıbarys sabyrly qalpyn saqtap.

— Jo... joq... olaı aqtalma. Seniń keıbir ámirleriń maıdan dalasyn tastap qashyp ketti. Sonyń kesirinen qanshama bozdaqtardan aıyrylyp qaldyq. Buǵan jaýapty sen beresiń! Saǵan osy shaıqasta jeńiske jetsek, Alepponyń tizginin ustatam dep ýáde berip edim. Endi onyń qısyny kele qoımas. Alepponyń ámiri ǵyp Lýlýdy taǵaıyndaımyn! Bile-bilseń, adamnyń óz kinásin moıyndaýy da úlken erlik!

— Men ózimdi kináli sanamaımyn!

— Joq, sen kinálisiń!

Qutyz osynyń bárin ádeıi istep turǵandaı kórindi. Beıbarysty tuqyrtyp almaq boldy ma, álde taǵy bir baqaı esebi bar ma, tyrnaq astynan kir izdegendeı joqtan ózgeni syltaýratyp, qazymyrlana tústi. Beıbarys ta qaıta qoımady, óz isiniń durystyǵyn dáleldep baqty.

Ketbuǵa abyz bul ekeýiniń arasynda bir bitispes kıkiljińniń bar ekenin sezdi. Biraq qaıran qylýǵa qaırat joq, turǵan ornynda tastaı qatyp ún-túnsiz tura berdi. Bir mezet Qutyz sultan Beıbarysty júndeýin qoıyp, Ketbuǵaǵa qaraı buryldy:

— Jazyqsyz adamdardyń qanyn tókken, uly batyrlar men aqsúıekterdi ótirik ýádelermen aldaǵan kári qaqpas, aqyry qolǵa tústiń be?! — dedi qypshaqsha sóz sabaqtap.

Ketbuǵa aıbyny asyp, mereıi tasyp turǵan sultannyń qaharynan qaımyǵa qoıǵan joq. Esh taısalyp, taısaqtamastan Qutyzdyń susty júzine tike qarap:

— Men eshqashan jazyqsyz adamdardyń qanyn tókkenim joq, eshkimdi de aldaǵan emespin. Ol saǵan bolmasa, maǵan jat ǵadet! Soǵystyń jazylmaǵan óz qaǵıdasy bar ekenin bilesiń... Eger men búgin seniń qolyńnan mert bolsam, ol seniń myqtylyǵyńnan emes. Meniń ajalym jetse, Jaratqannan dep bilemin! Bul ýaqytsha jeńisińe mastanba, ózińdi-óziń aldama. Bul úshin áli jazańdy alasyń! Sen satylǵan qulsyń, qulqynyn ǵana oılaıtyn satqynsyń!

Qutyz mıyǵynan myrs etti de, jympıma mysyqtaı jymysqylana:

— Óziń kimsiń? Kimniń soıylyn soǵyp keldiń bul jaqqa? — dedi kózderi oınaqshyp.

— Men bunda elimniń amanatyn arqalap keldim! Sen ony túsine almaısyń!

— Sen qý qaqpas, kimdi aldamaqsyń?! Óz ótirigiń ózińe! Men oǵan sene almaımyn! Seni alda ajal kútip tur! — dedi meımanasy tasyp turǵan Qutyz aqı kózin aqshıtyp. — Ajal...

— Seni óz eliń, óz urpaǵyń qarǵaıtyn bolady. Sen qarǵysqa qalasyń! Qarǵys arqalap ólesiń! Men elimniń erteńi men amandyǵy úshin qartaıǵan shaǵymda da at ústinen túspeı júrmin! Al sen Qutyz, qanyń qypshaq bolsa da, qarǵy baýly tóbetsiń. Atyń aıtyp turǵandaı qabaǵan ıtsiń!.. Zatyń qul bolmasa da, atyń qul, mámlúksiń, memleket qulysyń! Búgin, mine, ata-babańnyń arýaǵyna syıynyp kelgen óz ulysyńnyń ulandaryn qyryp otyrsyń. Sonda seniń joqtaǵanyń kimniń, qaı eldiń namysy? Sen odan da esiń barda elińdi taýyp, jaldamaly quldyqtan qutyl! Ólseń mynalar sıaqty joqtaıtyn el-jurtyń qalsyn artyńda...

Qutyrǵan qasqyrdaı kózderi alaq-julaq etken Qutyz sultan bul sózdi qulaǵyna da ilmedi, júregi de jibı qoımady. Qaıta taǵdyry qyl ushynda turǵan jaýynyń tilin tartpaǵanymen qoımaı, ózin kinálaı bastaǵanyna yzasy kelip, qatýlana tústi. Bezgegi ustaǵan jandaı, qol-aıaǵy dirildep, aýzy-basy jybyrlap ketti.

— Doǵar! — dedi aıǵaı salyp.

Keýdesin kek qysqan Ketbuǵa qaımyǵar emes, tosylar túri joq:

— Men — ısi Deshti Qypshaqtyń Ulyq bıimin. Tóreligim mynaý: qarǵys, qarǵys saǵan. Qarǵys atsyn seni! — dep Qutyzdyń betine bylsh etkizip túkirip jiberdi.

Ashýǵa býlyqqan Qutyz sultan bir demde-aq qylyshyn qynabynan sýyryp aldy da, kóz ilespen shapshańdyqpen siltep kep jiberdi. Aq saqalyn qan jýyp ketken Ketbuǵa tizerleı berip, etpetteı qulap tústi.

Óz isine masaıraı teris aınala bergen Qutyzǵa Aıtemir men Balapan tap berdi. Qalǵan ámirler de qarap qalǵan joq, jabyla ketip qylyshyn tartyp aldy da, eki qolyn artqa qaıyryp, tapjyltpaı ustap turdy. Beıbarys bir-eki attap sultanǵa taqap keldi de, ótkir qanjaryn tamaǵyna taqap:

— Endigi kezek seniki! — dedi daýysyn sozyp. — Shynyńdy aıtshy, men buryn qımyldamasam, sen báribir meni tiri júrgizbes eń!.. İsiń men sózińnen osyny anyq ańǵardym! Ańǵardym da...

— Joq, sen olaı qatelespe, Beıbarys, men seni ashýǵa qısam da, ólimge qımas edim, — dedi Qutyzdyń quty qashyp.

— Joq, Qutyz, men seni jaqsy bilemin ǵoı! Saǵan aıaýshylyq pen adamshylyq múlde jat. Ózińniń bas paıdań úshin bárin satyp kete beresiń! Áıtpese, sen ekeýmizdiń aǵamyz, osyndaǵy qypshaqtardyń kósemi Aqtaı ámirdi nege óltirdiń? Onymen qoımaı, onyń artyna ilesken óz qandastaryńdy qynadaı qyrdyń, tonadyń, qýǵynǵa túsirdiń! Darǵa astyń, ol az bolǵandaı tirideı aǵashqa qaqtyń! Abaqtylarǵa qamap, zyndandarǵa toǵyttyń! Ótirik pe, osy?!

— Olar Aıbek sultanǵa qarsy kóterildi ǵoı! — dedi Qutyz kúmiljińkirep.

— Ne úshin ekenin sen jaqsy bilesiń ǵoı. Ol da sen sıaqty satqyndar bolmasa, qypshaqtarǵa qyryn qarady emes pe?! Qýǵyn-súrginge ushyratyp, torǵaıdaı tozdyryp, jan-jaqqa bostyryp jibergen joq pa, baýyrlaryńdy?! Mynalarǵa qarashy, — dedi Beıbarys jaǵalaı qorshap turǵan ámirlerdi qolymen nusqaı, — bári de óz baýyrlaryń. Sen Aıbekpen birigip osylardyń bárine tizeńdi batyrdyń, qandy sheńgelińdi saldyń! Ótirik deseń kózderi tur ǵoı, ózderi aıtsyn! Aqtaı kósem men sol qyrǵynda sheıit bolǵan baýyrlarymyz úshin endi senimen esep aıyrysýdyń sáti túsip tur!

— Men ol kezde Aıbek sultannyń buıryǵyn oryndadym! Onyń maǵan qandaı jaqsylyq jasaǵanyn óziń de bilesiń ǵoı!

— Sondaı jaqsylyq jasaǵan adamnyń urpaǵyna ne istediń sen?! Sen opasyz satqynsyń! Qateligińdi tek qanmen ǵana jýasyń!.. Al aman qaldyrsam, bárimizdiń de túbimizge jeteriń haq! Sol joly qolyńa tússem, Aqtaı aǵamyzben birge maǵan da qan qaptyrar ediń. Biraq sol túni Karratın qaqpasyn órtep, amaldap qashyp kettim. Sodan beri ishińe qan qatqanyn da jaqsy bilemin. Al shaıqas aldynda men saǵan kerek boldym! Endi maǵan ólim tuzaǵyn qura bastaǵanyńdy anyq sezdim! Áıtpese, Aleppo aımaǵyn berem degen óziń emes pe ediń?!

— Berem... berem... — dedi Qutyz jandalbasalap.

Beıbarystyń ezýine kúlki úıirildi:

— Oǵan jańa ǵana Lýlýdy taǵaıyndaımyn dediń ǵoı!

— Ony emes, seni qoıam! Búkil Aleppo óńirin saǵan beremin. — dedi Qutyz kózi alaqtap.

— Aldamaı-aq qoı, men endi saǵan báribir senbeımin. Sondyqtan saǵan ólim! Tek qana ólim!..

— Beıbarys... — dedi Qutyz jalynyshty keıip tanytyp, — Sen áli sultan bolasyń!

— Osyndaı aldap-arbaýmen sultandyqqa jetip, talaı jazyqsyz jannyń qanyn moınyńa júktegeniń azdaı, neǵyp qaltyrap tursyń?! — dedi Beıbarys Qutyzǵa kóziniń suǵyn qadaı, — Seniń qorqaý ekenińdi bilýshi edim, biraq dál osyndaı qorqaq ekenińdi bilmeppin! Ketbuǵadan janyń artyq emes shyǵar! Ajaldy qalaı qarsy alý kerek ekenin jańa ǵana óz kózińmen kórdiń ǵoı! Shynyńdy aıtshy, Bulǵaqqa qandaı tapsyrma berip ediń? Óz aýzyńnan estigim kelip tur. Aıtqandy moıyndaý da úlken erlik!..

Áldekimnen kómek kútkendeı jan-jaǵyna jaltaqtap, qıpaq qaqqan Qutyz «bárin búldirgen sen ekensiń ǵoı!» degendeı Bulǵaq ámirge ala kózin ata qarady.

— Men... men... — dedi Qutyzdyń daýysy dirildep. — Men oǵan...

Beıbarys onyń sózin sońyna deıin tyńdaǵysy kelmedi. Sol qolymen jelke tusynan búre ustady da, oń qolyndaǵy ótkir qanjaryn júrek tusyna boılata suǵyp jiberdi. Eki kózi alaqtaǵan sultan til qatýǵa da shamasy kelmeı, Beıbarystyń aıaǵyn qusha qulap tústi.

— Ákeńizdiń ómirin saqtaı almadym! — dedi Beıbarys endi Ysqaqqa qaraı burylyp. — Sheshe almaı júrgen dúnıeniń bir jumbaq syry bar edi. Sony sheshkizsem dep edim... Amal qansha... Sen meniń janymda bolasyń! Qypshaq dalasymen baılanys jasap, tyǵyz qarym-qatynas ornatamyz! Sol úshin de kereksiń!..

Ysqaq tis jaryp, til qata qoımady. Únsiz ǵana basyn ıip, kelisken syńaı tanytty.

Bári jabylyp Ketbuǵa men Qutyzdyń múrdelerin bólek-bólek jatqyzdy da, ústerine aq jaýyp, syrtqa shyqty. Tek Ysqaq qana ákesiniń óli denesin tastap ketýge qımaı, irkile berdi. Yldym-jyldym qımyldaıtyn Bektur ámir samyrsyndaı samsap turǵan qalyń qoldyń aldyna shyǵyp:

— Qutyz sultan óldi! — dedi sańq-sańq etip. — Endigi sultanymyz Beıbarys balady! Qutyzǵa Allanyń rahymyn surańdar, jańa sultandaryń Beıbarysqa amandyq tileńder!

Qapelimde ne bolǵanyn túsine almaı, demderin ishterine tarta úrpıise qalǵan mámlúkter dóń basynan eppen basyp túsip kele jatqan Beıbarys bahadúrdiń ózderine syralǵy jaıdary qalpyn kórip, alaburtqan alań kóńilderi oryndaryna túskendeı júzderine jylylyq uıalap, kózderinde shattyq nury oınady. Sol sát siltideı tyna qalǵan tylsym tynyshtyqty buza jan-jaqtan urandaǵan daýystar jamyraı shyqty. Sarbazdar qoldaryndaǵy qylyshtaryn joǵary kóterip, ulardaı shýlasyp qoıa berdi:

— Beıbarys jasasyn! Jańa sultan jasasyn! Beıbarys sultan jasasyn!..

Abyr-dabyr kúsheıip, daýryqqan daýystar kóbeıip ketti...

Qas qaraıyp, tóńirekti qarańǵylyq tumshalaı bastady. Kún qyzaryp batsa da, aı aǵaryp shyǵyp keledi.

Jańa aı týypty, tikesinen. Tún túnegin túre qýyp, aınalaǵa jaryq shashyp, jarqyrap-aq tur.

Zar zamannyń zarly kúıin ýilge salǵandaı teristikten ókpek jel esedi.

---