InfoHub Logo

Aq Jaıyq. I kitap

Aq Jaıyq. II kitap

(trılogıa)

ÚSHİNSHİ KİTAP

TAR KEZEŃ

BESİNSHİ BÓLİM

...Buzbaı qulan pisirmeı

Muz ústinde ot jaqpaı...

Mahambet.

BİRİNSHİ TARAÝ

Tartys tas qamaýdyń ishinde de júrip jatty.

Tótenshe ásker sotynyń predsedateli general Emýganov jıyrma bes istiń ishinen sary papkany bólektep berdi. Ony qaıta-qaıta ashyp, áldeneni anyqtaı tústi. Basyn shaıqady.

«Otyz bes jyl advokattyń qyzmette! Sultan! Dýma múshesi! Dala ólkesinen depýtat! İmm!..»

Eski emen stoldyń ústindegi kishkene kúmis qońyraýdy general qaramastan qolymen tapty da, eki kózin sol sary papkadan aıyrmaı tómen qarap otyryp, shyldyr etkizdi. Qońyraýdyń syńǵyr-syńǵyr tógilmeli jup-jumsaq dybysyna esikten jalt etken ofıserdiń:

— Ne buıyrasyz, uly dárejelim? — degen buıryqqa boı usynǵysh jattama lebizi qosyla shyqqandaı boldy.

General basyn kótermedi.

Maǵan tutqyn Qarataevty keltir, kapıtan.

— Qup bolady, uly dárejelim.

Generaldyń jarlyq berýge bólingen bir mınýty ony is qaraýdan aıyrǵan joq-ty. Onyń kózi anketada edi.

«...hmm!.. 1860 jyly týǵan. Úıli. Uly bar. Gımnazıs. Qyzy qalalyq mekteptiń ekinshi klasynda... Burynǵy kadet! hmm!.. Qazir Reseı sosıal-demokrat partıasynyń múshesi! Jumysker, kresán jáne soldat depýtattarynyń Oraldyq Sovetine saılanǵan komısar...» Birneshe paraqty birjolata aýdaryp jibepip, ol belgi salǵan jerine bógeldi — kózi taǵy da qyr bıleriniń prıgovoryna tústi. Ol basyn shaıqady, ishinen kúbirlep ony qaıtadan oqyp shyqty. Onda:

«Asa qurmetti, uly dárejeli, kazak-orys voıskosynyń dańqty generaly Emýganov myrza! Aq patshaǵa qol berip, onyń marhabatty huzyryna engeli qazaq dalasy san ıgi iske aralasty. Patsha aǵzamnyń syrtqy álem aldynda dárejesi men dańqy artýyna tilektes boldy, ishki baılyǵy molaıýyna kómektesti. Eski kezdegi alaýyzdyq pen taıtalas egeske túsken zamandar birjolata umytyldy. Qazir zaman da ózgerdi, zań da ózgerdi, aq patsha da ornynan tústi. Sondyqtan ótkenge salaýat, barǵa shúkir dep duǵa etemiz. Qazirgi kezde de qazaq dalasy aǵaıyndyq sheńberden aıaǵyn attap basyp otyrǵan joq. Ejelden meıirimdi kórshi irgeli eldiń ilgeri órleýine, jańa baǵyt, jańa abyroıǵa ıe bolýyna tilektespiz. Óıtkeni Reseı ilgeri órlese, qazaq dalasy da gúl jaınaıdy dep bilemiz. Sondyqtan, jańa zamanda ejelden ezilip kelgen saharanyń burynǵy kúshpen ózgertilgen el bıleý tártibin qaıtadan qaz qalpyna keltirý maqsaty týdy. Káriniń de, jastyń da izgi nıeti men qol sozǵan armany osy... Qazaq saharasynda bas kótergen azamat sany az ekeni, qurmetti general myrza, sizge ejelden aıan nárse. Ásirese qara halyqtyń qamyn kózdeıtin áleýmet isine jetik, kózi ashyq azamattarymyz bes saýsaqpen sanaǵandaı. Jurty tegis súıetin, kárige aqyl aıtatyn, jasqa luǵat beretin, bilim men parasat ıesi, kóp zamannan beri eliniń jel jaǵyna pana bolyp kelgen, ózi kópti kórgen kóregen, sóılese tilinen bal tamatyn bilgishimiz, ári ardager aqylgóıimiz sultan Baqytjan Qarataev edi. Sol aıaýly azamatymyz, aq saqaldy danyshpan kórinemiz qazir Oral abaqtysynda kiriptar. Ol jalaǵa ushyrady, ǵadiletsizdikke dýshar boldy, olaı deıtinimiz: sultan Baqytjan adal nıetten ózgege, ǵadiletti isten basqaǵa qol sozbaq emes, adamgershilikke qarsy turarlyq minez kórsetpek emes. Qara qazaq balasy ony esh ýaqytta saharasyna min keltiredi dep túsinbeıdi, ǵadilettik joldan ózgege moıyn burady dep eseptemeıdi. Sol sebepti sizdi, uly dárejeli general myrza, el súıgen aqylshy kárıe sultan Baqytjan Qarataevty kiriptarlyqtan halas etedi dep senemiz. Sizdiń ǵadilet tarazysyn pák ustaıtynyńyzǵa shek keltirmeımiz. Úlken qurmetpen huzryńyzǵa ótinish joldap qalýshy: Baıbaqty rýynyń bıleri Ánjan Jubanaly uly men Kenesary Otar uly; halyq ýchıtelderi: Habıbrahman Qazıuly, Ehsan İzqululy jáne basqalary...» dep jazylǵan edi.

Álde tutqynǵa jaqsylyq oılady ma, álde bul tutqynnyń qyr halqyna asa qymbatty adam ekenine tań qaldy ma, álde... áıteýir general ádetine kóship, moınyn oń jaǵyna qısaıtyp otyryp, onan arǵy qaǵazdardy aqtaryp kóz júgirtip ótkenshe, tutqyn generaldyń aldyna da ákelindi.

Ehe! — dep qaldy general Emýganov, kiriptardyń júdeý júzi men óte uzyn túrme halatyna qarap. — Iýrıot Qarataev! Sultan Qarataev! Hmm!..

Baqytjan kirgen boıda sálemdeskendeı general otyrǵan stolǵasál ǵana bas ıip turyp qalyp edi. Ol sol kúıinde uly ulyqtyń sóz túıini qaıda tirelerin kútti.Úndemedi. General ornynan qozǵala túsip oıyn túptedi:

— Han násildi sultan, ataǵy bar, bilimdi ıýrıstiń qara taban tobyrdyń sońyna ergenine jol bolsyn!..

"Barlaý, jasytý ádisin qoldanbaqshy» dep túıdide, kári tutqyn kelte jaýap qaıyrýdy jón tapty.

— Kóne zamannan beri ómirdiń bar maǵynasy eki-aq sózge tirelýmen keledi. Sultan da, knáz da, ıýrıst te, general da osy eki sózdiń já joqtaýshysy, já boqtaýshysy, general myrza!..

— hmm! — dep, qulaǵyn tige qaldy kabınet ıesi.

— Ol eki sóz: Azattyq. Teńdik. Muny siz ben biz jaqsy bilemiz, general myrza.

Álde jasynan boıǵa bitken kemshiligi me, álde ádet bolyp ketken nárse me — áıteýir únemi moınyn oqys buryp, sóılegende basyn qyrǵaýylsha qısaıta qalatyn bul altyn pogondy ulyq álgidegi sol qısaıyp otyrǵan kúıi jaýap qatpastan túri de, túsi de basqadan ózgeshe tutqynǵa kishirek kelgen shegir kózderin qıdap otyryp qaldy.

Birazdan keıin ǵana ol sultandy alyp kelgen bosaǵadaǵy eki konvoıǵa ıegin qaqty — eki soldat tártibinen de, kelgen izinen de qyl eli jańylmastan, biri aldynda, biri artynda, jalań qylyshtaryn ıyqtaryna súıep joǵary kótergen kúıi keri alyp ketti.

"Kári qasqyry dalanyń! Betiniń syńar tamyry da búlk etpeıdi» — dedi general tutqyn ketken soń.

«Bilemin syryńdy. Kári aǵashty qansha shaıqasań da túser japyraǵy túsip bolǵan», dedi ishinen tutqyn, eki soldattyń ortasynda kele jatyp.

Taǵy da «qyryq turba» aran aýzyn asha tústi — aýyr qaqpa únsiz jyljyp, dybyssyz jutyp jiberdi.

Tabaldyryǵy men tóri eki adym kameranyń zildeı esigi de kiriptardy saǵynyp qalǵandaı qushaqtap, qapsyrma qulpy saldyr ete qaldy; ishki-tysqy qybyr men dybys burynǵydaı birjola tunshyqty.

Ún joq. Ol temir sıraǵy edendi tistep qalǵan jumyr koıkanyń jıeginde otyr. Áli qoıý, áli aqseleý tartpaǵan býryl saqal, ári uzyn, ári sulý — shyqshyt súıegi shyǵyńqyraǵan ashań betin tolyq kórsetip tur. Sol jań shekesinen ońǵa qaraı qaıyrǵan shash ta qoıý jáne saqal tústes — kók býryl; asa bıik emes, biraq keń kelgen usaq ájimdi mańdaıdyń shekeligin qoıý shash qomaqty kórsetedi. Juqa tanaý, kelisti muryn — parasatty jannyń súıkimdi kelbetine jarasty bitken. Al, jazyq qabaq pen sydyrym qas osy sátte jıyryla túsip, iri kózdiń baıaý nurymen qosyla renjip turǵan sıaqty.

Baqytjan Qarataev. Bir óńirdiń belgili Bakesi. Túrmeniń de basty tutqyny.

Baqytjan áli de eńkeıgen shal emes. Jasy alpysqa tónip tursa da burynǵy áldi denesiniń músini búgilmegen, qaıraty arylmaǵan jan. Toǵyz aı temir tor jigerdi janyshsa da kóńil sergek, oı aıqyn.

Ol kóp oqıdy, kóp oılaıdy: Basynan ótken uzaq ómirdiń ózi kórip kele jatqan qıly-qıly oqıǵasyn kári ákesi qulaqqa quıǵan áridegimen salystyrady. Bul áridegi men beridegi tizbektelgen kóshteı — kóz aldynan bul kúnde úzdiksiz shubyrady. Áridegi men berideginiń ishki syry tutasqan bir qasirettiń uzyn joly bolyp elesteıdi. Sonaý áride de eńiregen eldiń yzyńy qulaqqa keledi. Basqa pana bola almaı ańyraǵan dalanyń yzǵyryq ýili estiledi. Aqtaban shubyryndy keledi kári adamnyń kóz aldyna.

Bul árisi ǵoı. Berisi she?..

Qarttyń oıyn kenet kúldir ete qalǵan qatar kameranyń esigi úzip ketti. Onyń áridegi oıy tipti beridegige jarmasty — birge otyrǵan tar qapastaǵylarǵa oıysty.

«Muny da alyp shyqty, — dedi Baqytjan kúbirlep. — Muny da álgi general syr tartý úshin aldyrǵan shyǵar. Biraq Peterbýrg jumysshylary shyńdap shyǵarǵan Dmıtrıevten qandaı syr tartpań?! Onan da sotyn-aq bastaı bermeı me. Tergeýi bitti. Aıyptaý qorytyndysy jazyldy. Endi soty ǵana qaldy ǵoı. Áskerı sot. Ásker soty degen ne? Reseıde bul kúni buryn belgilegen úkimniń jarıalanatyn orny ǵoı. Kádimgi belgili jazanyń... Atý, asý, katorga. Jazanyń mólsheri osy — úsheýi. Bul daǵdy bolyp ketken. Senat alańyndaǵy dekabr geroılarynyń asylǵanyna, katorgaǵa aıdalǵanyna, Kavkazǵa jiberilgenine 90 jyl-aq ótti. Sonda da osy úsh mólsher. Keshegi besinshi jylǵy atý she? Tipti munan alty jyl buryn advokat Kerenskııdiń qorǵaǵan Lena qyrǵyny! Joq, patsha Reseıine em joq. Jańanyń jendeti, azattyqtyń jaýy, teńdiktiń taptaýshysy. Tabanǵa salyp taptaýshysy!

Bular qolyna túsken sovdepshilerdi jarylqar ma! Oraldyń bir ýys bolshevıgin asý-atý búıim bolyp pa!

Sultan dep keketedi, general. Iá, kazak-orys generaldarynyń qolynda qamaýda otyrǵan Baqytjan Qarataı hannyń bel nemeresi. Qarataı Nuraly hannyń balasy. Biraq qalmaq qatynynan týǵan tórt uldyń biri. Nuraly Ábilhaıyr hannyń uly, kóp uldarynyń biri.

Oral óńirinde týyp-ósip, qyzmet etken generaldar meniń ata-babamdy jaqsy biledi. Qazaq dalasyn bes saýsaǵyndaı biledi. Tilin de úırengen. Bárin de biledi. Biraq dalanyń sońǵy ǵasyrda ne istegenin bular bile berer me eken?! Ult teńdigi degendi ezilgen ulttan ózgeler baǵalaı alar ma eken?! Túrmedeginiń júregi qalaı soǵatanyn darqanda júrgen jandar seze me eken. Bir tilim nanǵa zar bolǵan júdeý jetimdi tórt qabat kórpe ústinde jal men jaıa jegen jan oılaı ma eken? «Arda kırgız», — dep, súıekten ótetin sózdiń ashshy daǵy keýdeńde máńgi qalatynyn kazak-orys atamandary oılaı ma eken. «Sultan» deıdi. — Qarataban tobyrdyń sózin sóılegenine jol bolsyn!» deıdi. Otyz bes jyl Reseı patshasynyń zań bezbenin salmaqtaǵan «sultan» ádiletsizdiktiń basyp kelgenin kózimen kórgen. Qaranyń aq eseptelgenin sanaýmen sharshaǵan...»

Kiriptar Baqytjan sol jumyr koıkasynyń jıeginde tómen qarap qozǵalmaı otyryp qaldy. Az ýaqyt ótkennen keıin ornynan turyp sansyz ret sanaǵan esigi men tóriniń eki adym uzyndyǵyn taǵy da ólshep ketti. Biraq ol bul joly basym aınalar degen úırenshikti qorqynyshtyń qushaǵynda biraz kibirtiktep, alpys ret qana adym sanady da, koıkaǵa qaıta otyrdy. «Tergeý qorytyndysy boıynsha eskertpelerimdi jazamyn» dep surap alǵan qaǵazǵa usaq etip qara qaryndashpen jazý jaza bastady. Onyń bul jazýy da eskertpe edi. Tereń eskertpe edi. Kim bilsin, keıingi keler urpaq kóz salsyn dedi me?!

2

«Azattyǵy úshin alysqan el jan qıar erler shyǵarady, — dep jazdy tutqyn. — Bul tarıhta talaı bolǵan. Ony dáleldeý asa alysqa kóz jiberýdi kerek etpeıdi. Bizdiń keshegi er Isataıymyz patsha men hannyń qarýly áskerine qarsy qol jınap toǵyz jyl alysty. Aqyrynda ózi erlikpen qan maıdanda qaza tapty. Halyń úshin jan qıǵan er dep osyny aıtady. Ólsheýsiz erlikti óz qulaǵymmen de esittim, kórdim de.

...Oǵan elý jyl ǵana ótti. Toǵyzdamyn. Orys tilin úıretetin tatar mektebinde oqımyn. Besqonaq shyqpaı jatyp meni Orynbordan elge alyp ketti. Kókem marqum syrqat edi, ári kári bolǵan soń «kórýge aldyrǵan eken» dep oıladym. Biraq bas sebep ol bolmaı shyqty. «El kóterilip jatyr, úrkip qonys aýdarǵaly jatyr, — dedi kókemniń jibergen kisisi, — qala men dala soǵysady...» Úreıli habardan jan túrshigedi. Beınebir apat — tasqyn sel kele jatqandaı.

— Jer men sýdy alady!

— Mal men basty qattaıdy!

— Qazaq dalasy tegis qazynalyq bolady!

— Elge pop shyǵady, musylman dini joǵalady.

El birjola silkingendeı. Qysqy qonysty tastap,keń baıtaq dalanyń kóz jetpes órisine jetýge asyqty, qoı qozdap bolmaı-aq irge kóterý jabdyǵyna kiristi.

Aýyl tez Sulýkólge kóshti. Al jaılaý ústi dabyldy dúbirge aınaldy. Sulýkólge jan-jaqtan kóship kelip bas qosqan san rýly el san túrli jaýyngerlik urandy qosa ala keldi.

— Baıbaqty tutas bas kóteripti!

— Alasha Seıil batyr atqa minipti!

— Sultan Qanǵalı Aryslanov gýbernatorǵa qarsy qarýly ásker jınapty!

— Tabyn Aıjaryq batyr eki myń jigitimen Jem boıynan beri qaraı ótipti!

Keshikpeı:

— Soǵys! Soǵys! — degen ashshy habar jer jardy. Bizdiń elden qyryq jigit atqa mindi. Bul Dáýletshe jasaǵy atandy. Er qarýy — bes qarý — naıza men sadaq, aıbalta men qaıqy qara qylysh — qaıraýy jetile tústi. Shúrippeli myltyq ıyqqa ilindi. At jalyn tartyp minýge jaraǵan jas balaǵa sheıin túnde at baǵýǵa shyqty, kúndiz qyr basyn qaraýyldaýǵa bardy.

Sadaqaǵa aq sarbas aıtyldy. Qyryq qoshqar qurban salyndy. Káriler sájdege basyn qoıdy, kempirler moıynǵa burshaq saldy.

Tún boıy ot jaǵyp qyz-kelinshek kirpik qaqpaı mal kúzetti. Qanǵalı sultannyń áskerine qosylýǵa Dáýletshe qyryq jigitimen joryqqa attandy.

— Bozdaǵym!

— Botam!

— Qyryq shilten ǵaıyp pirler qolda! — degen kempirlerdiń saryny saı-súıekti syrqyratty. Dala kúńirenip ketti...

Qanǵalı aıtyp edi... Bári sol «nızamnan» bastaldy. Tama men Tabyn eliniń kózi ashyq azamaty dep Oraldyń general-gýbernatory general-maıor Verevkın maǵan jarlyq jibergen. Onda: «Oıaz nachalnıgi podpolkovnık Chernomorsev memlekettiń jańa zańyn júzege asyrý úshin kırgız eline shyǵady. Soǵan barlyq kómek kúshińizdi kórsetesiz» depti. «Ólmeı kónbeımiz» dep ant etken halyq Aıjaryq batyrdy qol basy, meni onyń aqylshysy etip taǵaıyndap:

— Al basta, biz sońyna erdik, — dep edi.

Aldymen gýbernator jarlyǵyn betke ustap Chernomorsevtiń shyn nıetin ashý úshin Elektiń boıyn órlep Qarasýǵa keldim. Bul nachalnık jańa zań boıynsha bolystyq ýpravıtelder men aýyldyq starshınalar saılaýyn ótkize shyqqan. Halyqty jınap istiń mán-jaıyn baıandaý ústinde-aq jurt komısıaǵa:

— Kelgen izińmen keri qaıt! — degen talap qoıdy.

Bul narazylyqty Chernomorsev aldymen menen kórdi. Biraq syr bildirmeı, meni aldap tuzaqqa túsirý nıetine kiristi.

— General-gýbernator Verevkınge hat jetkiz, óte tyǵyz hat. Soǵan jaýap alyp qaıtasyń. Tapsyrmany aman baryp buljytpaı oryndaǵan jaqsylyqqa jaqsylyq tabasyń, — dedi oıaz nachalnıgi.

Men de syr bermesten:

— Qup, podpolkovnık myrza, izgilik isten bas tartý bizdiń saltymyzǵa has nárse emes, — dedim.

Qasyma qalmaqsoldatyn qosyp berdi. Men Oral qalasyna attandym. Árıne, uzamaı-aq podpolkovnıktiń bergen jasyryn paketin ashyp qaraýǵa týra keldi. Onda: «Osyny tabys etýshi kırgızdardy búlik shyǵarýǵa aǵýalaýshynyń ózi», depti. Munan keıin ne bolary belgili ǵoı.

— Komısıanyń basyn kesip alamyz, — desti jurt.

— Joq, bir komısıany qurtýmen is bitpeıdi. Oıyl boıyna baryp sol jaqtaǵy halyqty tegis kóteremiz, — dep, men bir san qolmen Elekten Oıylǵa attandym.

Zulymdyqqa qarsy attanys osylaı bastalyp edi...

Jemqoınyndaǵy erlik

«...Dala nızamyna» ekinshi Aleksandr patsha 1868 jyly 21 oktábrde qol qoıyp bekitkennen keıin-aq ony oryndaý isi birden qarýly kúshke súıendi. Oraldan podpolkovnık baron Shtempeldiń otrády Ańqaty men Shidertini kesip ótip Qaldyǵaıty ózenine qaraı bet aldy. Al, Orynbordan shyqqan podpolkovnık Novokreshenovtyń otrády qazaq dalasynyń qaq ortasyna oryn teppek bolyp, Jem ózeniniń boıyna árleıdi. Bul saqadaı saılanǵan 500 kazak-orys Baıulynyń moınyna buǵaý salyp typyr etkizbeý aılasyn kózdegen-di. Aınala bekingen zeńbirekti, kók qarýly, tas qamal qurǵan aıbatty ásker beıǵam jatqan kóshpeli elge ázireıildeı áser etetini anyq qoı. Bul jáne bir jerde emes, áldeneshe jerde: sonaý Mańǵystaýdan ári Teńiz tórinde, Jaıyqtyń boıyn mekendegen qalyń eldiń naq ortasyndaǵy Kalmykov tusynda, Orynbor aýzyndaǵy Shekti men Tabynnyń ortasynda tý tikti. Biraq azattyq úshin jan berýge ázir erikti el kózsiz erlerin birinen soń birin jaý betine shyǵaryp jatty.

Kazak-orys áskeri Orynbordan beri shyqty degennen-aq tosqaýyl habarshylar qoıylǵan edi.

— Jol tosamyz, ańdyp bas salyp ilgeri júrgizbeımiz, — degen er kóńildi jigitterge men boı bergenim joq.

— İlgeri asyńqyraǵan saıyn, qazaq dalasynyń ishine kirińkiregen saıyn jaýdyń kúshi azaıa beredi. Oq-dári alatyn, azyq-túlik daıyndaıtyn, at-kólik aýystyratyn jeri qashyqtaı tússe, jol azabyn kóbirek shekse, joryq salyqtyryp áskerdi álsirete berse ony jumarlaý ońaıǵa túsedi degen meniń pikirimdi Aıjaryq ta qoldaǵan edi.

Sol jaq bette táýliktep asatyn keń sahara — Mańǵystaý dalasy. Oń jaq qolda sýly shópti, jylan qyrqaly Jem ózeniniń keń alqaby, Qaraqobda men Saǵyz salasyndaǵy elderge at shaptyryp kúsh jınap Alkeldide eki myń qolmen Aıjaryq jatty. Joryqqa ne senimdi. Tańdap mingen tarlandarǵa bel bosatarlyq janama júırikter jetektep otyrady. Qarý-qaıqy qylysh pen aıbalta. Shıti myltyq on adamǵa bireýden-aq, onyń ornyna sary sadaq. Sadaqshylar beınebir kirpiniń terisinen saýyt kıgendeı — beldengen qoramsaǵynan samsaǵan oǵy ıin tiresedi. Eki júz qadamnan atqanyn murttaı ushyratyn mergender bar, mergenniń qolynda usynym jerden at moınyn jaryp ótetin sur jebeler bar. Jalǵyz sadaq óneri emes, shaýyp kele jatyp jerde jatqan jetim qumalaqty túırep ketetin naızagerler mol-dy. Bárinen de kúshtisi bet qaıtpas batyl júrek jigit qoı. Sol jigittiń kóbi ónerli áskerdiń ot qusqan zeńbiregi men burshaqsha boraǵan myltyq oǵynyń astynda qalyp qaza tapty-aý!..

Jem boıynda bir keń alqap bar-dy, alqaptyń sol jaq betinde basyna shyǵyp qaraýyl qaraıtyn bıik dóń bolatyn, sol dóńniń basynan kúni-túni qaraýyl qaraǵan jigitter mezgil-mezgil atoı salyp:

— Al keldi! Jaý keldi! — dep, jaıbaraqat jatqan qoldy aıaǵynan tik turǵyzýmen bolyp júrdi. Jaýynger kezdegi osy saqtyń urany sol tóbeni «Alkeldi tóbesi» atandyrdy da, beri kele ol «Alkeldi» bolyp qaldy.

Osy tóbeni Novokreshenovtyń otrády da unatyp, bolashaq qamal quratyn jaıly oryn tapsa kerek. Jem boıyn órleı-órleı kelip qalyń qazaqqa qarsy sol jerge sur shatyryn tikti; obozyn ıirip, tútin túzetti;onnan besten qarýlyqaraýyl qoıyp zeńbirek quralyn ornatty, jaılanysyp, birjola ıemdenetin pıǵyl kórsete bastady.

— Endi jetti! — dedi Aıjaryq basty batyrlaryn jıyp alyp. — Budan ári jetekteýge ar-namys kótermeıdi. Emin-erkin júrip, toqtaýsyz kelgen jaýǵa endi adym ataýǵa jol .joq. Qara qazan, sary balanyń qamy úshin! Ata qonysy, jer men sý úshin! Din úshin! Kún úshin! Ólsek shahıtpiz! Tart, batyrlarym!

Tórtke jarylǵan eki myń qol sap-sabymen sherý tartty.

— Aǵataı! Qaıdasyń, aǵataı!..

— Qarataz! Qolda Qarataz!

— Jylqyshy ata!

— Qarekete! — degen urandar jarǵa qulap, dóńge soǵyp jatty

Aldymen Ysyq Keıkiman batyr at qoıdy. Onyń úsh júz jigiti tegisinen naızashy edi, on eki ǵana sadaqshysy bar-dy. Sadaq, árıne, atústi tartyla bermeıdi, tosqaýyldap, nysanasyn kózdep tartatyn jerlerde ǵana jumsalady.

Sondyqtan kók naızaly qalyń attyly eki dúrkin oralyp kazak-orys áskeriniń qamalyn buzbaq boldy da, bir toby jubyn jazbaı eki shaqyrym jerden cap jelispen jaqyndaı tústi. Qylyshqa úırengen kazak-orys ta júz-júzden eki topqa bólindi, qanattaryn jaıa túsip, basshynyń jarlyǵyn kútti.

— Keıkiman qoly aralasqanda jabyla shap! — dep buıryq etti, Aıjaryq aıqaılap.

Keıkiman jalań qylyshpen umtylýǵa ázir turǵan kazak-orystar sapyna jetip te qaldy. Eki ara múshelik jerdeı-aq, onan da kem, apshyra tústi.

— Arýaq!

— Arýaq! — desti keıingiler.

Naızashylar attaryn tebinip te qalǵan sıaqtandy. Qıqýlaǵan daýys ta qulaqqa shalyndy.

Endi túıresedi, endi túıresedi! — dep, ishinen tyndy tózbeı kóz tikken jandar.

— Al bastaldy. Áne yǵysty. Shydamady...

— Keri serpildi. Báse! Serpildi!..

Aıtyp úlgergenshe bolmaı kazak-orystar qaqpanyń aýzyn ashqandaı serpilip eki jaqqa yǵysty da, arasynan shyǵa kelgen ,jaıaý tizbek qaz-qatar tura qalyp júz myltyq shappasyn bir qolmen tartqandaı kúrs etkizdi; jer solq etti, qıqýlap shapqan Keıkiman qolyn ot-jalyn jalap qalǵandaı boldy. Kók tútin kólbep jerge shógip úlgergenshe naızaly toptyń aldy japyrylyp qaldy...

Kazak-orystar aılasyn asyra tústi — dala jaýyngerleriniń qolynda zeńbirek túgil myltyǵy da az ekenin, jalǵyz-aq qol qarýy naıza men aıbaltaǵa súıengen atam zamanǵy ásker tártibin kórip, olardy qoldasyp soǵysýǵa kelgen jerde tútegen oqtyń astyna alýdy kózdegen. Bul nıetti ádispen búrkep jalań qylysh oınatqan attyly júzdikterdiń tasasyna jaıaý atqyshtar qoıǵan.

Keıkiman áskeri lekite tónip kelip, qıqý salyp naızalasýǵa umtylǵanda attyly júzdik arasyn ashyp qalyp, atqyshtarǵa oq jaýdyrtqan eken. Birinshi saptaǵy jigitterdiń aldyńǵy qatary oqqa ushqanda, keıingi top ekpinmen onyń ústine kelip qalyp, oq tıgen jandar men oınap shyqqan attarǵa aralasyp ketedi, ekinshi dúrkin jaýdyrǵan oń olardy beıne baýdaı túsirip jiberedi. Sol aldyńǵy sapta aralasqandardyń ishinde Keıkiman batyrdyń ózi jazym tabady. Bul attan qulap bara jatqan basshynyń súıegin jerge túsirmeı keıingi jaqtan shaýyp kelip, qaǵyp alyp shyqqan eki jigittiń qolyndaǵy batyrdyń denesimen birge qol da keri sheginedi. İstiń teriske aınalǵanyn kórip, tóbe basynda turyp aıqaı salǵan Aıjaryqtyń:

— Qarsy shappa qamalǵa! Sabyr et, Keıkiman! Jigitterińniń sapyn túze! — degen jarlyǵyn ol estigen joq. Qolbasshynyń ózi ilgeri shapty. Ol ne bolǵanyn anyqtaý úshin, túıdektelgen jaýyngerlerge tártip berý úshin shapty. Biraq onyń bul nıetin anyq túsinbegen ekinshi bir top Keıkimanǵa kómek berýge bir búıirden at qoıdy. Ol toptyń aldynda aqboz atty Qobylandy aqyn kózge shalyndy.

Bul Alashanyń arqaly aqyny edi. Qobylandynyń sońynda alpys jigiti aıqaı salyp dúrilge shapty, olardyń aýzyna tap sol sátte, múmkin, aqynnyń jaý japyrar óleńi túsken shyǵar. Óıtkeni ol:

Túlkideıin tún qatyp,

Bórideıin jol tartyp

Jaýyrynyna muz qatyp,

Jalaýly naıza qolǵa alyp,

Jaý toqtatar kún qaıda! —

dep jortatyn.

Keıkimannyń naızagerleri aldy japyrylyp, arty toptalyp keri yǵysqan shaqta ekinshi búıirden at qoıǵan myna aqynnyń otrády Novokreshenovtyń. áskerin selk etkizgendeı boldy, óıtkeni qyryq-elý naızagerdiń kóbi attan qulap, birqatary at jalyn qushyp qalǵannan keıin shoshyp, keri yǵysar degen qazaq toby beınebir ólimine qaramastan lap qoıatyn pishin kórsetti. Ysqyrǵan sadaq oǵy jaýa bastady. Aıqaılap salǵan urandar jer jańǵyryqtyrdy.

Bárinen de úreılisi tobyn jazbaı siltegen alpys attynyń shańy men dúbiri, jelge ysqyrǵan jal aýly naızasy, qıqýlaǵan dabysy jolynda tas qamal tursa da japyryp ótetin sıaqtandy. Beınebir búıirden soqqan temir toqpaqtaı kórindi. Aldyńǵy sapta turǵan kazak-orys qylyshkerleri bir sát japyrylyp keri yǵysqandaı qımyl kórsetti, al, Keıkimannyń jigitterin oq jańbyrymen qarsy alǵan jaıaý atqyshtar ilki myltyq kezengen jaýyngerlik sapynda qaldy. Aqynnyń quıyndatqan tobyn keri qaıtarýǵa Aıjaryqtyń da dármeni jetpedi, oǵan olar qaırylatyn da emes edi.

Bul kútpegen jerden, beınebir jaýdy búıirden túıreıtin naızadaı, tobyn jazbastan umtylǵan er júrekti jandar qylyshty kazak-orystar júzdigine júz qadamdaı-aq baryp qaldy. Aldynda juldyzdaı aqqan aqboz atty Qobylandy oń qoly shúıgen naızasynda, sol qoly tizginde, qaq jaýyrynyna qadaǵan kúshigen úkisi aıdardaı jelbirep «Endi aralasty! Endi aralasty!» derlik jerge jetti. Munyń túrinen de, túsinen de, myna atqan oqtaı aınymaı aǵyzyp kele jatqan qanypezer tobynan da kazak-orystar shoshyp ketti bilem, jalt burylyp, úrikken jylqydaı, jaıaý áskerdiń tasasyna jóńkildi.

Ne ekeni belgisiz, tap osy kezde baǵanaǵy jarlyq beremin dep ilgeri umtylǵan Aıjaryq alpys attyly aqyn tobynyń sońynan shapty. Ol da birden-birge jabysty údetip, aspandy jerge túsirgendeı aınalany bórliktire tóngen qas batyrlardyń sońynda shylbyr tastarlyq jerde ketip bara jatty...

Jaıaý ásker qaýip tóngenin jańa ǵana kórdi. Olardyń komandıriniń shyryldaǵan daýsy shyqty. Keıkimanǵa kezengen kop myltyq endi sart-surt burylyp, bir búıirden kelip soqqan Qobylandyǵa baqty...

Adam babyn tappastaı oqıǵa boldy: júzdegen myltyqtyń jamyraı kúrs etken daýsy jerdi jemirip kele jatqan attyly adamdarǵa soǵylyp tunshyǵyp qalǵandaı boldy; shań men tútin aralasyp ketti; attyń dúrili, adamnyń úni, áldekimniń aıǵaıy qosylyp túıdektelgen dúńkil dybys shyǵardy: umar-jumar bolǵan adam men attyń qarańdaǵany kók ala tozań ishinen daýyl jyqqan úıdeı qopyrady...

Sálden keıin ne bolǵany aıqyndala berdi: oq jaýdyryp úlgerip qalǵan jaıaý soldattardyń ústine aldy qulaı, arty jyǵylǵandaryn japyra enip ketken naızagerler beınebir aýzyn ashyp turǵan ajal aranyna japyrlap túsip qalǵan sıaqtandy, bir adam keri burylmaı ústi-ústine úıilip, ózi de ólip, ózgeni de óltirip, ólmegenin japyryp, taptap, janshyp, birneshe mınýt ishinde-aq sap bolýǵa taıanǵanda, jaıaý áskerdiń keıingi jaqtaǵylary dúrkireı qasha jóneldi. Biraq olardyń sapynyń da teń jarymy naızagerlerdiń túıreýi men tapaýyna ilikti. Osyny kórip jalań qylyshqa jarlyq kútken atty kazaktar úıme-júıme bolyp qyrylysqa ushyraǵan Qobylandy jigitteriniń qalǵanyn týraýǵa umtyldy... Alpys adamnan tiri jan keri shyqpady. Alpys birinshi Aıjaryq ta týralǵan jandardyń arasynda qaldy. At jalyn qushyp, qoly qarysyp qalǵan erlerden birnesheýin attary ǵana keri súırep shyǵardy. Sonyń ishinde qoıansha qarǵyp aqboz at bir búıir, jeldep shaýyp bara jatty...

... Birinshi shaıqastyń qandy qyrylysy qabyrǵany qaıystyryp ketti — ıyqty zil qara tas basqandaı boldy, denege ý jaıylǵandaı meń-zeń etti. Biraq eseńgiregen dene jan-dármen izdeıdi, ańǵyrttyq is ilese aqylǵa jol beredi. «Joq, bul istiń basy ǵana. Jandasar tartys áli alda» dep sert ettim ózime. Sóıtip, Aıjaryqtan aırylǵannan keıin, onyń jan serikterin qasyma aldym. Aldymen Keıkimannyń naızagerleri Tuńǵatar men Amandyq batyrdy shaqyryp alyp:

— Batyrlar, erlikke serik aqyl bar. Endigi shaıqas aılaly shaıqas, jaýdyń aılasynan senderdiń amalyń asyp túsýi kerek. Sondyqtan ekeýiń qalǵan naızagerlerińmen sonaý Maıshoqynyń arǵy astyna boı tasalap buǵyp qalyńdar. Qalǵandarymyz qashqan bolaıyq. Bizdi qýmaı dándegen jaý turyp qalmaıdy. Aldymen attyly júzdikter shabýyl jasaýǵa tıis. Sol kezde zeńbirekti jaıaý áskerinen bólinip shyqqan jalań qylyshty kazak-orystarǵa kók súńginiń kúshin kórsetesińder.

Toptalmaı, onnan-jıyrmadan bytyrap-bytyrap jónele berińder. Sap túzeıtin jerleriń Maıshoqynyń asty, — dedim.

Ekinshi pármenim: at-turmany berik, saqadaı saılanǵan qylyshty-aıbaltaly Dáýletjannyń qyryq jigitine «jaýdyń jynyn qozdyrtý» boldy.

— Oq atym jerge keltirmeı, shetke shyqqan obozyna shabýyl jasańdar, bóle-jarylǵan adamdaryn mazalaı berińder. Qýsa qashyńdar, Maıshoqynyń ústine qaraı jetekteńder. Qalaıda bolsa atty áskerdi jaıaýynan bólip naızagerlerdiń buqqan jerine jetkizińder!

Sóıtip, ózim qalǵan topty tez jınaqtap, yǵysýǵa bet túzettim. Bytyraǵan top Maıshoqyǵa, qalyń qol Jemniń ońtústik betine mańdaı túzep, birjola irge kótergennen keıin, kazak-orystar bizdi qashty dep oılady. Al, ana Dáýletjannyń qyryq jigitin «jol bógeý úshin qaldyrdy» dep túsindi bilem, azdan keıin-aq sap túzep jınaqtalǵan kazak-orystardyń júzdigi qýa shabýyldaýǵa kiristi. Aldymen júzdik jaqyndap kelip, aıqaı salyp balta kótergen qyryq jigitke umtyldy. Biraq atyna sengen jigitter jalt berip, keıingi obozǵa shabý nıetin baıqatty — qıqýlap, bólegirek turǵan on-on bes kók arbaǵa qaraı shapty. Tipti quıyndatyp kelip, qazan kóterip ot jaǵyp, tamaq jabdyǵymen bolyp jatqan orystarǵa at ústinen ysqyrtyp birneshe sadaq tartyp ótti. Biraq attyly júzdik keri serpilip qyryq jigitti óksheleı tústi. Múshelik jerge kelgende jigitter jalt burylyp, at basyn Maıshoqyǵa burdy.

Qasha jortyp, keıde keri burylyp sadaq tartyp, alystan qyr kórsetip, kazak-orystardyń shynymen-aq jynyn qozdyra bastady. Bir kez «osylardy qýyp jetip, týrap tastaıtyn, kóp bolsa eki-úsh shaqyrym jer shabar, odan ári shabysqa jararlyq at sıqy jok,» dep sheshti bilem, kazak sotnıgi qylysh sýyryp aıqaı salyp atakaǵa shaba jóneldi...

Bizdiń top jeti-segiz shaqyrym Jem qoınyna boılap ta jetip edi. Al, qyryq jigittiń bet alǵan Maıshoqysy eń kemi alty shaqyrym jer-di. Egerde bes-alty shaqyrym jer bólinip shyqqan júzdik, keri qashyp jaıaý áskeri qalǵan qamalyna jetkenshe bir soıqan bolary aıdan anyq edi.

Shapqan atqa jer jaqyn, ásirese qyzyp kelgen kazak-orys júzdigi áp-sátte-aq shubatylyp bir kesh jerge sozyla qaldy. Aldy qyryq jigitti qýsyryp, qoraly qoıdan bólip dúrkiretken qasqyrsha qaryshtady. Endi jetip, endi qylyshtap, birindep túsirip, jýsatyp salamyn dep úmittendi bilem — ozat shyqqan on-on bes kazak-orys ókshelegendeı boldy. Bul jaıdy kórgennen keıin áldeqandaı kún týar dep járdemge eki júz jigitti ertip ózim de umtyldym. Maıshoqymen eki ara asa qashyq emes, kóldeneń umtylǵan top kazak-orystar júzdigimen qatar jetip aıqasarlyq jer. Biraq is ońǵa aınaldy. Dáýletjannyń qyryq jigitinen bir-aq adam keıinde qaldy. Onyń kazak-orystar qolyna túsken-túspegeni málimsiz, al qalǵandary tegisimen Maıshoqynyń qyratyna ilikti de, tyrnadaı tizilip tura qalysty jáne at basyn keri buryp «kelseń, kel!» degendeı múshelik jer jýyqtap qalǵan kazak-orystar júzdiginiń aldyńǵy shoǵyryn kútkendeı boldy. Álde ekpinmen enteledi me, álde kúshine senip at basyn tejemedi me — tap sol saǵatta jaýdyń oıyn aıyryp bolarlyq emes-ti. Tek aldy jaqyndaı tústi de, shubatylǵan júzdiktiń keıingi toptary sol aldyńǵylaryna jetýge asyqty...

Bir kezde adam denesi dir eterlik ýaqıǵa kózge shalyndy. Qyr basyndaǵy tyrnadaı tizilip qalǵan jigitterdiń arǵy jaǵyndaǵy baýraıdan óre túrekelgen Túnǵatar men Amandyqtyń kók naızaly erleri samsaı qaldy. Samsaı qalǵan joq, bórikti basa kıip, ony aq oramalmen bastyra baılaǵan jigitterdiń kók súńgirleri atmoınynan qulash ozyp, tónip qalǵan kazak-orystarǵa súze kılikti. Baǵanaǵy sátsiz shabýyl bilekke kúsh, kózge qan quıyp jiberse kerek, eki batyrdyń eki júzden astam naızageri júzdiginen oqshaý shyqqan on bes-jıyrma kazakty qoraǵa túsken qasqyrdaı qorshal aldy. Birneshe mınýt ótti me, ótpedi me — kózdi ashyp-jumǵansha jerde domalanǵan dene, shurqyrap shyqqan ıesiz attar ǵana artta qaldy. Quıyn-shybyn umtylǵan qıqýly dúbir keıingi kazaktarǵa bas saldy. Kazak-orystar dúr etip bir búıir oıqastady da, najaǵaıdaı túırep, nóserdeı tóngen joıqyn qoldan yǵysa jóneldi. Maıshoqynyń baýyryn qym-qıǵash shapqan dúrsil, qıqýly ún — ysqyrǵan naıza men sadaq úni jaýyp ketti. Kóldeneń kózge anda-sanda oınap shyqqan ıesiz at oıqastady, dúrlikken qoldyń at baýyrynda shorshyp túsip, tura júgirip, qaıtadan jer qusha qulaǵan adam denesi týlap jatty. Ashynǵan yzaly qol jetkenin baýdaı túsirip, utylap qýyp, qashqan kazak-orystyń tobyn sırete berdi. Alysta qalǵan qamal men jaıaý ásker járdemi jer qoınyna ener júzdikke darymady — kóldeneńnen kúrs etken zeńbirek doby qashqan men qýǵandardyń jantalasynan aýlaq jetimsirep jarylyp jatty...

Birinshi júzdiktiń otyzy oıda, qyrqy qyr basynda qalǵanyn kórip tursa da, ekinshi júzdik oıqastap qana boı kórsetti — ol kóre kózge ázireıildeı tónip kelgen ajalǵa qarsy shappady. Qamalǵa jetkizbeı ashynǵan naızagerlerdi jarlyqpen jigit shaptyryp, men de keri qaıtardym.

Alystan aıbat shegisip, qoldyń bas-aıaǵyn jınap, Novokreshenov te, men de shyǵyndy eseptestik. Kazak-orystardan bir júzdik tutasymen jáne jaıaý áskerden birneshesi qaza tapsa kerek. Al Qoblandynyń alpys jigitimen birge Keıkimannyń qolynan júzge tarta adam ata-babanyń jandasyp ótken qut sahrasynyń torqaly topyraǵyn qushaqtap qaldy...»

Qanǵalı Aryslanovtyń basynan keshken ashshy hıkaıasyn jas shaqtaǵy óz kórgenderimen qosa oımyshtap qaǵazǵa túsirdi de, Baqytjan ózgeshe bir jaıly tynyp tapqandaı boldy: ómiri aıtylmaǵan áńgime tar qapasta aqtarylyp, ana keń dúnıege ıek artqan sıaqtandy, tutqynnyń. kóńiline belgisiz shattyq quıylyp ketti. Ol jalma-jan usaq jazýǵa lyq toly bólshek-bólshek qaǵazdardy muqıattap búktep, shapan-halattyń áldeqaıdaǵy ishki qalta-qýysyna tyqqyshtady. Sóıtti de temir esiktiń kózdeı tesigine jymıa bir qarap alyp, uzyn saqalyn tarashtaı tústi. Ol tipti biraz ýaqyt kóńiline kenetten quıylyp ketken ótkinshi shattyqtyń qushaǵynda otyrdy, kóńil kúıi sharyqtap otyrdy. Biraq tar qapastyń shattyǵy qysqa, qasireti qalyń — beıne bult arasynan shyqqan kúndeı jalt etken jarqyn shyraıǵa ilese júzge qara kóleńke qaptaıdy. Baqytjan álgidegi jazý shattyǵynan sarqylmas aýyr oıdyń qushaǵyna qaıta endi.

Ol taǵy da basyn kóterip, kózin joǵarydaǵy bitik kóz terezege tikti.

... Kókemniń aqtyq ashqan kózi áli qarap tur. «Bar úmitim .sen» dedi ol kóz jumarda. Naızaǵa salyp ákelgen inisimen qatar jatyp qaldy, máńgi jatyp qaldy. Oqqa ushqandardy kútip otyrǵandaı birge ketti. Bári qatar qaldy sonaý Tuzdykóldiń tórinde...

...Neshe aı ótti onan keıin? Kim biledi qansha kún ótkenin. Ekinshi kúńirenis bastaldy, qaralaý-jazalaý bastaldy. Bul bárinen de aýyr tıdi. Bas kótergen erdi úıimen kóshirdi, urpaǵymen alysqa aıdady. Búkil Ormanǵa qaraǵannyń bárin aıdady. Kári Kúsepti, onyń uldaryn: Ahmetsheni, Sháńgereıdi, Sálimgereıdi, Ádilgereıdi... úı ishterimen kóshirdi. Kók qarýly soldattar kelip kóshirdi. Meni de kóshiretin edi, biraq kókem dúnıe salyp ketti, sondyqtan qaldym, jas bolǵan soń qaldym. Dáýletshe aǵamnyń Batyry da jas qaldy. Ekeýmiz ǵana qaldyq bir tuqymnan — birimiz toǵyz jasta, birimiz jeti jasta. Ol kúnde aıdaý orynnyń qaı jerde ekenin de bilgen joq edik. Kádimgi Ekaterınoslavskaıa gýbernıasyndaǵy Staroserbsk degen qala eken ǵoı. Bútin sultan ataýlyny sol jaqqa aýdarmaqshy bolǵan eken. Qazaq dalasyn bılep qalǵan sultandardy dalasynan da, elinen de birjola kózin joǵaltyp jiberý saıasaty. Bul tek qana 1869 jyly tap bolǵan saıasat emes, munyń tóri áride, sonaý Nuraly hannyń kezinen bastalǵan edi ǵoı. Nuralynyń ózi jer aýdarylyp, súıegi Ýfada qaldy. Balasy Orman Nuralıev Peterbýrg túrmesinde óldi. Endi sol Ormannyń balasy Kúsep Nuralıev barlyq balasymen ketti. Jalǵyz sultandar ǵana emes, 1868 jylǵy «Dala nızamyna» qarsy bas kótergen Baıbaqtynyń tórt júz bıi men batyrlary katorgaǵa jóneltildi. Jarqyn Júnis bı men Barqyn Seńgiráli batyr Orynbordyń tar qapasynda óldi. Sóıtip myńdaǵan jandar óz dalasynda jan berdi, júzdegen jandar Orynbordyń, Sibirdiń qarańǵy úıi men aıdaýynda júrip dúnıe saldy. Osy edi ǵoı elý jyl buryn kúńirengeni dalanyń! Osy edi ǵoı bostandyq izdegen armandy erler! Sol edi ǵoı teńdik jolyna qol sozyp, qarańǵyda qarmanǵan asyl jandar. Qazir myna biz otyrmyz! Otarshyl patshanyń qandy taǵy men tájin joqtaǵan aq generaldardyń raqymsyz sheńgelinde otyrmyz...

Kameranyń esigi kenet saldyr ete qaldy.

— Kırgız babaı, — dedi temir esikti saldyr etkizip ashqan túrmeshi, — saqalyńdy qyrǵyz.

Túrmeshige moınyn baıaý ǵana burǵan Baqytjan basyn shaıqady. Túrmeshi:

— Qyrǵyzbaıdy, — dep, keıingi jaqtaǵysyna jaýap qatty da, esikti kúldir etkizip qaıta japty.

— Sotqa ázirledi... — dedi Baqytjan ózine-ózi.

Ásker sotynda aıyptaýshy prokýror da, jaqtaýshy advokat ta bolǵan joq. Sot májilisi órt sóndirýge asyqqan adamdardyń qımylyndaı boldy. Sot predsedateli general Emýganov eki zasedatel podpolkovnıkpen kirip kelip tez stol basyna otyrdy da, isterdi shetinen ashyp jiberip:

— Aıypker Dmıtrıev bar ma? — dep bastady.

— Bar, — dedi Dmıtrıev túregelip.

— Aty, jóniń?

— Petr Iosafovıch Dmıtrıev.

— Aıyptaý qorytyndysynda kórsetilgen ıýn zańy boıynsha ózińdi aıypty dep sanaısyń ǵoı?

— Joq.

— Otyr. Aıypker Chervákov bar ma?

— Bar.

— Aty, jóniń?

— Pavel Ivanovıch Chervákov.

— Aıyptaý qorytyndysynda ózińe taǵylǵan aıypty moıyndaısyń ba!?

— Joq.

— Otyr, — dep, ármen qaraı soza berdi.

Aınala kazak-orys júzdigi qorshaǵan sot úıiniń ishi de jalań qylysh kóterip tik turǵan ofıserlerge toly edi. Sol kók qarýly áskerı adamdardyń ortasynda jıyrma bes aıypkerdiń suraý tártibin general bir saǵatqa jetkizbeı-aq bitirdi. Aqtyq sózdi basa aıtqan Dmıtrıev pen Chervákov qana boldy. Basqalary qysqa-qysqa sóılep «jazyqty emespiz, bosatýyńyzdy suraımyz» deýmen toqtady. Al qoly synyp, denesi aýyr jaraqatqa ushyraǵan Nýjdındi nosılkaǵa salyp ákelip edi. Ol:

— Revolúsıa jendetterine jaýap bermeımin, — dep, bar jaýabyn bir-aq aýyz sózben bitirdi.

Kezek Baqytjanǵa da keldi.

— Aldyn ala tergeý ústinde bizdi: «Hukimetti qulatý áreketin jasap, baǵynyp turǵan zańdy memleketterińdi qarýly kúshpen joq etýge kiristińder» dep aıyptady. Prokýror osy aıypty qoldap, ıýn zańy boıynsha eń aýyr jaza berilsin degen qorytyndy shyǵardy. Ásker sotynyń predsedateli siz de osy aldyn ala tergeý men aıyptaý qorytyndysyna ıek súıedińiz — tekserý, taldaý, eki jaqtyń pikirin salystyrý tártibin qoldanbastan isti óte jumarlap, tek qana úkim shyǵarýǵa — jaza kesýge tirep otyrsyz. Sondyqtan men jalpy tártip boıynsha ózimdi ózim jaqtaý pravosymen paıdalanǵym keledi. Sizdiń aıtýyńyzsha bul aqtyń sóz bolyp sanalady. Joǵarǵy «Hukimetti qulatý áreketin jasadyńdar», degen aıypqa qosymsha maǵan taǵy da: «Qyrǵyz halqyn qaıyrymdy Reseı patshalyǵyna qarsy qoıýǵa úgittep, saharada búlinshilik týǵyzyp keldiń» degen kiná taǵyldy. Meniń bul birinshi aıyppen ekinshi pýnkttegi kináǵa qysqasha aıtarym: meniń aldymda jaýap bergen oblystyq Sovdep predsedateli Petr Iosafovıch Dmıtrıev joldas bizge qoıylǵan «aıyptyń» aıyp emes ekendigin dáleldep ótti. Buǵan qosar nárse myna tómendegi aksıomalyq jaǵdaı. Ol: sizderdiń bizge qulatpaqshy boldyńyz degen hukimetińiz áldeqashan, 1917 jyly 12 fevralda qulaǵan. Ony qulatqan Oral qalasynyń azamattary emes, búkil Reseı azamattary, ıakı orys halqynyń ónerkásibin júrgizip, halyq baılyǵyn jasap jatqan jumyskerler men ımperıanyń teń jarymy bolyp esepteletin kresándar, soldattar men oqymystylar. Bularǵa ult tizginin óz bıligine alýǵa tyrysqan býrjýazıa ókilderi de qosyldy. Osylar monarhıanyń tozyǵy jetkenin dáleldep, úsh júz jyldan astam patshalyq etip kelgen Romanovtardyń aqtyq ýákili ekinshi Nıkolaı ımperatordy taǵynan bezdirdi. Bul oqıǵa tarıhtyń qalaýymen boldy — búkil álemge áıgili shyndyq bolyp tabyldy. Al, eski tártip joıylyp, endi jańa tártip ornatatyn búkilhalyqtyk, Quryltaı bas qosqansha ýaqytsha hukimet basqarý isi býrjýazıashyl partıalardyń ýákilderi Rodzánko — Mılúkov — Kerenskıılerdiń qolyna kóshti. Bul ýaqytsha hukimet Reseı halyqtarynyń júzden toqsany kózdegen maqsatty oryndamaǵannan keıin, ıakı soǵysty tyıýǵa, qara sharýaǵa jer berýge, alpaýyt pomeshıkterdiń ozbyrlyq qulqynyna tyıym salýǵa qabileti jetpegennen keıin barlyq bılikti Sovetter óz qolyna aldy. Ekinshi sózben aıtqanda Reseıdiń jumysker taby men kresándar jáne soldattar ókilderi revolúsıashyl hukimetin qurdy. Bul jańa hukimet Peterbýrg pen Moskvadan bastap barlyq iri qalalarda — ishki Reseıde tegis ornatyldy. Bizdiń Oral oblystyk, Sovdep osy revolúsıa jolymen qurylǵan buqarashyl hukimettiń bólimi bolyp esepteledi. Óıtkeni Oral gýbernıasynyń barlyq ýezerinen saılanǵan halyq ókilderi sıez ashyp, sol sıeze Sovettiń oblystyq atqarý komıtetin taǵaıyndady. Aıta ketetin basty jaıt: ekinshi Nıkolaı ımperatordyń taqtan bezýi zańdy jolmen isteldi, Romanov taqtan bezdim dep ózi málim etti. Al Rodzánko — Kerenokııdiń ýaqytsha úkimeti ózinen-ózi mansuq boldy. Ýaqytsha nárseniń bári de osylaı, olardyń uzaq ómir súrýin halyq qalamaıdy. Bul tarıhtyń logıkaly joly.

Endi maǵan taǵylǵan ekinshi aıyp jóninde. Bul — meniń qyrǵyz halqyn raqymdy Reseı patshalyǵyna qarsy úgitteýim jaıly. Eń aldymen: qyrǵyz halqyna Reseı patshalyǵy raqymdy bolǵan joq. Muny myna tarıhı dokýmentterden aıqyn kórýge bolady. Birinshi dokýment: Orynbordyń general-gýbernatory Neplúevtiń usynysy boıynsha senattyń 1744 jyly shyǵarǵan qaýlysy. Ekinshi dokýment taınyı sovetnık Levshınniń «Qyrǵyz-qaısaq eliniń tarıhyn sholý» degen eńbegi. Úshinshi dokýment — lıberal jazýshylar — N.A. Sereda men A. I. Dobromyslovtyń 1891 jylǵy, 1902 jylǵy «Rýsskaıa mysldaǵy» eńbekteri.

Birinshi dokýment boıynsha, ıakı 1744 jylǵy senattyń — memlekettik sovettiń qupıa qarary boıynsha qyrǵyz-qaısaq ordasynyń Orynborǵa qaraǵan bóligi tegisinen joq etilmekshi boldy. Bul qyrǵyndy bastaý úshin general Neplúev Orynbor men Oral atty kazaktarynyń polktaryn, Astrahan men Qazan qalalaryndaǵy polktardy, Don boıynyń kazaktar men qalmaq polktaryn qazaq dalasynyń kire berisi Orynbor ólkesine jınaqtaı bastady. Biraq qazaq halqynyń baqytyna qaraı Azıa memleketteri men Reseıdiń eki arasy qatty shıelenisip ketti de general Neplúev bastaǵan zulymshylyq aıaqtalmaı qaldy. Azıa elin, ásirese kórshi otyrǵan Orta Azıa handyqtary men Túrkıa, Persıa memleketterin ózine qarsy qoıyp alý haýpi Elızaveta patshany qazaqty qyryp tastaýdan bas tarttyrdy...

— Oryndalmaǵan ıdeıa zańdy dokýment bolyp sanalmaıdy.

— General myrza. Bul ıdeıa oryndalsa men sizdiń aldyńyzda mazańyzdy alyp turmaǵan da bolar edim. Álbette, bul zulym ıdeıanyń oryndalýyn tarıh qalamady. Keshirińiz, men aqtyq sózimdi aıtyp bitirýge pravolymyn dep bilemin. Mine, osy dokýmenttiń ózi-aq Reseı patshalyǵynyń raqymdy emestigin dáleldep otyr. Al, ekinshi dokýment: sultan Qarataı Nuraly ulynyń, ıakı meniń atamnyń 1805 — 1818 jyldardaǵy kóterilisin, sultan Qaıypqalı Eshimuly men Berishtiń bıi Isataı Taımanulynyń 1829 — 1838 jyldardaǵy kóterilisin, batyr Eset Kótibarulynyń 1847 — 1858 jyldardaǵy kóterilisin baıandaıdy. Al, Sereda men Dobromyslovtyń belgili eńbekteri osydan elý jyl buryn bolǵan 1869 — 1872 jyldardaǵy Kishi júz eliniń patsha hukimetine qarsy jappaı kóterilgen kóterilisin baıandaıdy. Ótken ǵasyrdyń ekinshi jartysynda bolǵan qazaq eliniń bul sońǵy kóterilisi patsha hukimetiniń birjola taban asty etetin otarshyl tártibine qarsy turý edi. Óıtkeni 1868 jylǵy patsha hukimetiniń qazaq dalasyn bıleý tártibi jónindegi «Jańa nızamy» qazaqty jerinen aıyrdy. Tirshiliktiń kózi-bolǵan jerdi qazaq sharýasynyń qolynan alyp, oǵan jalǵa beretin boldy. Burynǵy sultan-pravıtelder bılegen tártipti joıyp, ýezik nachalnık bıleıtin boldy, bolysty sol ýezik nachalnık bekitetin boldy. Bir bolysta Pir meshit qaldyryp, onyń mollasyn da sol ýezik bastyq taǵaıyndaıtyn tártip ornatty. Alym-salyqty burynǵydan eki ese arttyrdy. Jermen birge sý da qazynanyń qaraýyna kóshti. Balyqty kólder jeke adamdarǵa syılyq esebinde berildi. Jerdiń shuraılysy da gýbernatordyń qaraýymen, hukimettiń jarlyǵymen patsha syılyǵy esebinde qurmetti adamdarǵa tartý etildi. Sóıtip, jerden, sýdan aırylǵan, ózin-ózi basqarý tártibinen juda bolǵan, dini de patsha chınovnıginiń qaraýyna kóshken halyq bas kóterdi. Biraq, qarýly áskerdiń kúshimen bul kóterilis raqymsyz túrde tunshyqtyryldy. Myńdaǵan adam. qaza tapty, sansyz úı malsyz, qarasyz qaldy. Bas kótergen azamattardyń tórt júzden astamy ólim jazasyna kesildi, kóp adam Sıbırge katorgaǵa aıdaldy, birqatary túrmede qaza tapty. Mine, osyndaı kúshpen ezýge kirisken, teńsiz mal esebinde ustaǵan patsha hukimetin raqymdy hukimet dep qazaq halqy aıta almaıdy. Sondyqtan otarshyldyqtyń zardabyn tartqan qazaq eli bas bostandyǵyn kókseýmen keledi. Buǵan keshegi siz ben biz kýá bolǵan 1916 jylǵy qazaq dalasynyń aqtyq bulqynysy birden-bir dálel.

— Iýrıst Qarataev, kırgız halqyna bas bostandyǵyn Reseıden bólinip memleket bolý arqyly ǵana ápermek boldyńyz ǵoı?

— Joq, general myrza...

— Onda Dosmuhambetovterge nege qarsy bolasyz? Dosmuhambetovter óz aldyna terezesi teń avtonomıa quryp, Voısko hukimetimen soıýz esebinde ıgili is istep otyr.

— Azattyq pen teńdik bólinip shyǵýmen ǵana kemeline kelmeıdi. Kim azat boldy, kim teńdik aldy degen ekinshi saýal bar. Azattyq Reseıden bosaný ǵana emes. Azattyq pen teńdiktiń túp tamyry adamdy adam teń sanamaý, adamdy adam qul etýmen baılanysty. Bir memlekettiń ishinde toqsan túrli ult bolýy, sol toqsan túrli ulttyń pravolary bir-birimen teń bolýy múmkin. Sonymen qatar bir memlekettiń ishinde bir ult qana, qospasyz, tek ózi ǵana ómir súrýi múmkin. Alaıda bul jaǵdaı azattyq pen teńdiktiń tolyq túrde jemisin jegizedi deý qıyn. Óıtkeni azattyq degen: basyń bos, eńbegiń bos bolsyn degen uǵymnan shyqqan, bireýdi bireý qul etpesin degen tilek-armannan týǵan. Men quldyqtyń ashyq túrin óz kózimmen kórdim. Kalmykov ýezinde ýezik nachalnıktiń seriginde qyzmetker bolǵan Jarqynbaı Esnıazov degen azamat boldy. Bul azamat oryssha, qazaqsha bilim alǵan sanaly jigit edi. Meniń on bes jasar kezim, sol Esnıazovtyń úıinde Tólebaı deıtin shaldy kórdim. Shal sol kezde 75-te eken. Jas kezinde on bes-jıyrmadaǵy Tólebaı men Esnıaz qazaqtyń jaýynger rýynyń biri Serkesh Bopyldaq degen batyrdyń túrikmendermen jaýlasqanda qolyna túsedi. Bopyldaq Esnıazdy bir serigine tartý etedi de, Tólebaıdy malshy etip óz qolynda qaldyrady. Ol jaqsy malshy bolady. Beri kele Tólebaı ózine jar tabady. Jary óte sulý bir qazaq kedeıiniń qyzy eken. Ári batyr, ári baı Bopyldaq qul ornynda júrgen Tólebaıdy pishtiredi de, sulý kelinshegin toqal etedi. Sol Tólebaıdy 75 jasyna kelgende inisi Esnıazdyń oqyǵan balasy Jarqynbaı kelip, Bopyldaqtyń balalaryna 600 som aqsha berip bosatyp alady. Mine, qazaq dalasyndaǵy quldyqtyń sońǵy keıpi. Bul quldyqtyń jabyq túri bar, ol: dáýletti, qudiretti bı men baılardyń qolynda ómir boıy qońsysy bolyp, tamaǵy úshin bar jumysyn atqaratyn kedeıler, baıdyń baılyǵyn arttyratyn solar. Olardyń orys krepostnoılarynan aıyrmasy shamaly. Orystyń krepostnoılyq pravosynyń joıylýy da bizdiń bala kezimizde. Quldyq joly kóp azappen, qandy kúrespen ǵana sheshilip keledi. Biraq, qansha aýyr bolsa da halyq ony birtindep joıýmen keledi. Myna aldyńyzda otyrǵan Dmıtrıev krepostnoıdan bosaǵan Iosaftiń balasy. Áńgime qazir basqada, azattyq degen sózdiń ózeginde bolyp ketti. Al, siz general myrza, «myna Jympıtydaǵy Dosmuhametovter óz aldynda avtonomıa qurdy, terezesi teń memleket jasaýǵa kiristi» dedińiz. Sóz joq, olardyń avtonomıasy ult teńdigine bir adym jaqyndaǵan avtonomıa. Tek qana bir adym. Nege dersiz? Birinshiden — ol Rodzánko men Kerenskıı qurǵan ýaqytsha hukimet tektes. Mundaı avtonomıa Qoqanda da quryldy. Onyń bastyǵy da Jansha Dosmuhambetov sıaqty advokat Mustafa Shoqaev. Bul Jansha men Mustafanyń avtonomıasy eldiń eń bedeldi degen bıleri men dáýletti jandardyń qoldaýyna súıengen avtonomıalar. Bılik solbir ýys dáýlettilerdiń qolynda.Ákimshilik tártibi Kerenskııdiń jeteginde boldy. Óıtkeni bólek memleket bolý úshin aldymen aqshań bolýy kerek, aqshań bolýy úshin bank sıstemasynyń qurylýy shart. Bank sıstemańa negizgi tirek óz ult baılyǵyńdy óndiretin ónerli kásipornyń bolýy qajet, ol kásipti órkendetýge kerekti ishki-tysqy bazaryń, bazarǵa jetkizetin jolyń, ol joldy tártipteıtin apparatyń — osynyń bárin qorǵaıtyn ult áskeriń daıyn turýy shart. İlki pikirge qaıta oralsaq: ult teńdigi azamattyń bostandyǵyn, eńbektiń azattyǵyn tileıdi. Eńbek azat bolsa halyqtyń eń qymbat asyl múlki óz qolyna kóshkeni. Óıtkeni bar baılyqty tabatyn, bar qazynany óndiretin ult azamattarynyń júzden toqsany. Sol toqsan ózin-ózi bılemeı azattyq pen teńdik joq...

— Qysqasy, sultan Qarataev Dosmuhambetovterdiń aftonomıasyna da qarsy!.. Bólshevıkter platformasyn jaqtaýshy, solaı ǵoı, tutqyn Qarataev? — dedi Emýganov kekesindi únmen. Janyndaǵy eki polkovnık kápi advokatqa túıile qarady. Birneshe sekýnd sóz úzilip ketti.

— Ǵapý etińiz, general myrza, men sózimdi aıaqtaýǵa tyrysamyn. Alpysqa taıaý jastyń ishinde ómirdiń kóp oqıǵasyn bastan keshirdim, kóp kórdim, kóp bilýge tyrystym. Osy tájirıbem joǵaryda aıtqan azattyq pen teńdiktiń maǵynasyn taldap túsinýge soqtyrdy. Shyn maǵynasynda sosıalnyı teńdik pen azattyq orystyń jumyskerlerikóksegen teńdik pen bostandyqqa ǵana tireledi. Orystyń kresándaryna da naǵyz baqytty teńdikti sol jumyskerler áperdi dep bilemin. Al, patsha hukimetiniń otarshyldyń saıasatynyń arqasynda janshylyp qalǵan qyrǵyz, tatar elderi eń táýir, eń ádil teńdikti, eń baqytty azattyqty sol jumyskerlermen,qol ustasyp qana tabady dep oılaımyn. Osyǵan senemin...

— Bitti ǵoı, Qarataev, sózińiz?

— Bitti, general myrza. Siz ben biz ketermiz. Bizdiń ornymyzǵa basqa adamdar keler, jańa adamdar keler. Óıtkeni ol jańa adamdar kóp, olardyń tilegi men armany bógetsiz, ol ómirdiń ózi sıaqty tasqyn sýdaı kemerden shyǵyp kele jatqan tirshilik tilegi. Boıǵa sińgen eski ádiletsizdikti, anadan týǵanda birdeı týǵan, teń týǵan adamdy sen joǵary, sen tómen dep bólýdi bul ómir tasqyny jýyp keter. Adamdy adam dep qana qaraıtyn ádil qazy keler. Múmkin biz muny kórermiz, múmkin kórmespiz. Biraq tap osy sózimizdi já búgin, já erteń oqıtyn talapty urpaq keler. Solar bárin de salmaqtar, bárin de uǵar. Óıtkeni kóp azap shekken, kóp qasiret tartqan adamnyń armany oryndalmaı qalmaıtynyna meniń kózim áldeqashan jetken. Men boldym, general myrza.

— Túrekel! — dep aıqaı saldy sot hatshysy.

Kiriptar bólshevıkter birtindep oryndarynan kóterildi.

Nýjdın ornynan turmady.

— Sot májilis bólmesine ketedi dep jarıalaımyz, — dedi general Emýganov.

Ol aýyr nárse arqalaǵan adamdaı, oń ıyǵy qısaıa túsip ekinshi bólmege júrdi. Eki ofıser onyń sońyna ilesti.

Ásker sotynyń húkim shyǵarý májilisi birneshe mınýtqa ǵana sozylsa da, bul qart Baqytjanǵa óte uzaq kórindi. Onyń oıy taǵy da Jem boıyn aralap ketti; elý jyl buryn bolǵan qandy qyrylysty qaıtadan kórip ótti, oıymen kórip etti...

— Ia, — dedi kári adam ózine-ózi. Ol sál ǵana kúrsinip qoıdy. — Olar er júrekti adamdar edi...

Qatarynda otyrǵan tutqyndar onyń ózimen-ózi sóıleskenine tań qalǵan joq. Jasy kelip qalǵan adamnyń taryǵýy olarǵa tipti oryndy sıaqty kórindi. Birneshe saǵattan keıin aqtyq kúrsiný... aqtyq dem ǵoı...

— Qaıda sol er júrekti jandar? — dedi Baqytjan basyn kóterip.

Onyń kózi qorshap turǵan qarýly soldattardan joǵary, sot úıiniń terezesine qadaldy, terezeden de ári Jaıyqty arǵy jaǵyndaǵy qazaqtyń jalpaq dalasyna tigilgendeı boldy... Jalpaq dalanyń er júrektilerin izdegendeı boldy.

EKİNSHİ TARAÝ

1

Er júrektiler qyrda qyrqysyp, oıda aıqasyp jatyr edi.

Jazda Qyzyl aǵash túbinen qaıtqannan keıin Nurym tunjyr júrdi.

Er kóńildi jastarǵa bul bir shala shabýyl boldy. Ýchıtel ońaı qolǵa tıip, egesken bolysqa bir qamshy siltemeı qaıtý ejelden tentek eldiń dúrlige attanǵan jigitterine ańnan qur qol qaıtqannan da aýyr tıdi. «Eń bolmasa bolystyń inisin taqymǵa basyp qaıtý kerek edi», — dep opynǵandar da az bolǵan joq-ty. Biraq, qartaıǵanda jigit jınap shabýylǵa attana berýge asa zaýyqty bolmaǵan Junys hajy: «Qalen keldi. Sharýa túgel, endi keri qaıtyńdar», — dep jarlyq bergen soń eshkimniń syńar laǵyna da zıanyn tıgizbeı, jer qaıystyrǵan qalyń top kelgen izimen keri elge oıysqan edi.

Bul sapar bárinen Nurymnyń kóńil-qoshyn qaýsatyp ketkendeı. Kózdegenine qol usynbaı qalmaıtyn jáne oıǵa alǵanyn oryndamaı kóńil tynbaıtyn alǵyr aqyn til ónerin de, qol ónerin de bir armansyz alǵa sala almaı kele jatqan sıaqty. Ózi sózge sheshen, kóp oqyp, kópti kórgen jas oqymysty Oraz oǵan áldeneshe ret: «Naǵashy, sen alqalaǵan kóptiń ortasynda ǵana júretin jansyń. Ásirese seniń ornyń jastardyń arasynda. Sen solardyń aýzyndaǵy jyry, keýdesindegi únisiń», dep edi. Bul Nurymdy úlken oıǵa salǵan. «Men ne bitiremin elde júrgende?» degen bir beımaza oı ony tynymsyz mazalaıtyn bolǵan. Biraq «Qaıda baramyn elde júrmegende? » degen qarama-qarsy ekinshi oı muny tunshyqtyra qoıatyn. Qazir ne jaz basyndaǵy jastardyń arasynda tań atqansha otyryp óleń aıtatyn saırandy saýyq joq, ne kóńil kóteretin el-eldiń bas qosqan toı-topyry joq. Ne syrlasarlyq Hakim joq, eki kúndeı birge júrgen aqylgóı Oraz joq — beınebir jynynan aırylǵan baqsydaı, bar ermek pishen... Pishen basyndaǵy qurjyń-qurjyń qybyrlaǵan Bekeıdiń belgili beınesi. Uzaq kúnge onyń sary altynǵa satyp alǵandaı-aq aıtatyn jalǵyz aýyz sózi.

Qaıypqojanyń jesir kempiriniń japyraıǵan shym kepesine qaraı asyp ketken jalǵyz attyly ǵana onyń kózine ilikti. Biraq munyń kim ekenine nazar salyp kóz tikpesten Nurym shómele túbinde bir janbastap jatyp aldy. Ol bir sát oıǵa ketip, esh nársege kóńil bólmegendeı boldy. Biraq qansha ýaqyt ótkenin ańǵarmady.

— Pishen bolsa mynaý, áli shómelede jatyr. Jańbyr jaýsa qurydyń, — dep, tap qulaq túbinen yzyńdaǵan shegirtkedeı Bekeı shyr ete qaldy. — Sen jumysqa qojyrap kettiń.

Bekeıdiń bul sózi naq ózine arnalǵan kinaratty sóz bolsa da ol jaýap qatpady. Qısaıyp jatqan kúıi qaıdan kelip aýyzǵa túskenin ázi de baıqamaı, jaqynda estigen bir aýyz óleńdi ishinen kúbirleı berdi:

Buzbaı qulan pisirmeı,..

Muz ústinde ot jaqpaı...

— Bala, sen aıtqandy estısiń be... jumysqa qojyrap kettiń...

Nurym óleńin taǵy qaıtalap, ózimen-ózi sóılesip jatqan sıaqtandy... Azdan keıin Bekeıge júzin burdy. Biraq onyń sóziniń aıaǵyna nazar salǵan joq, tek qana «Bekeń búgin sózge sýyrylyp ketken be?» degen tańyrqaǵan pishinmen betine qaraı qaldy. Shynymen kúıip-pisip kelgen bul adamnyń júzinde bir aıanyshty pishin paıda bola qalǵan. Eki kózi Nurymnyń jybyrlaǵan erninde, úreıi usha qadala qarap tur. Tipti Nurymǵa kóz janary ylǵaldanyp, jas balanyń jylar aldyndaǵy túri elestedi. Nurym kúlip jibere jazdap, tez óńin surlandyra qoıdy.

— Astaǵypyralla, arýaq! — dedi Bekeı, onan jaman úreılenip. — Astaǵypyralla, arýaq!

Ol keıin shegindi, biraq kózin Nurymnyń jybyrlaǵan erninen aıyrmady. Nurym Bekeıdiń qorqyp ketken sebebin jańa túsindi.

— Arqam ustap jatyr; aýp, aýp, eı aýp! — dep, Nurym jaýyrynyn qaıshylaı tústi.

Bekeı Nurymdy burynnan arqaly dep túsinetin. Onyń keı kezde ishinen óleń jattap, basqamen isi bolmaı, erni jybyrlap, daýsy kúbirlep ketetin kezeńderin aqkóńil, ári nadan Bekeı «arýaǵy kele jatyr» dep seskenip, keri sheginip ketetin. Qazir de kúni boıy qabaǵy salynyp, jarytyp jumys istemeı, qara sur beti kógildir tartyp ketken Nurymdy «arýaq qysyp, qurystap qalǵan eken» dep bildi.

— Nurymjan, qaraǵym, babam de!

— Ketti, Beke, arqam jazyldy, — dep kúldi Nurym basyn kóterip alyp.

Ol bala qulyqty Bekeıdi úreılendire berýge aıady. Qabaǵyn da tez jazyp jiberdi, júzine de jarqyn shyraıjúgirtýge tyrysty.

E, qaraǵym, báse, qurystaǵanyń jazylady. Babam de, babanyń arýaǵy, babam deseń bolady...

Bekeıdiń júregi endi ornyna túse bastady.

— Men seni jaı jatyr eken desem...

Bekeı Nurymnyń jatqanyn da, «arqasy ustaǵanyn da» qoshtaǵandaı jumsaq shyraı kórsetti. Nurym ornynan túrekelip, kerilip:

— Beke, dombyra tartqym kelip tur. Búgin Súlekeń úıine baryp qaıtpasam bolmas. Qaıda ketkenimdi qartqa aıtpaı-aq qoıarsyz, — dedi.

— Joq, joqaıtyp qaıteıin. Pishendi Toıash ekeýmiz de aqyryndap úıe beremiz, — dedi Bekeı, Nurymnyń qydyryp qaıtýyna qarsy bolmaı.

Nurymǵa keregi de sol edi. Ol jalma-jan Bekeıdi shap berip belinen qushaqtaı aldy da balasha joǵary kóterdi.

— Qalaı, inińniń kúshi jete me? Laqtyryp jiberip qaǵyp alsam ba eken qaqpaqyl etip.

— Oı, Nurymjan, aınalaıyn, qoıa ber. Qoı qaraǵym, qoı, qate bolyp bir jerimdi mertiktirip alarmyn, — dep shyryldaı qaldy, Bekeı.

— Kóterińkireıin be? — dedi ol, kishkene Bekeıdi ekshep-ekshep ıyǵynan joǵary aspandata túsip.

— Aınalaıyn, Nurymjan! Sadaǵań bolaıyn, qoı! Qate jasaısyń...

Nurym ony kóterip turyp, Qaıypqojanyń jesir kempiri úıi jaǵynan shyqqan attylyny, attylynyń aldyna túsip qurjyń-qurjyń júgirgen balany kórdi.

— Anaý kim, Beke, joǵarydasyń ǵoı, kózińiz jete me? — dep supady attyly men balany kórsetip.

Bekeı jerge túsýge tyrysyp, Nurymnyń keýdesinen tómen syrǵanaı bastady. Nurym ony aıaǵynan dik etkizip jergeqoıa qoıdy da:

— Ana attylyny aıtam, — dep qolyn shoshaıtty.

Bekeı birden tanydy:

— Nurysh qoı.

— Ol ne qylyp júr bul jaqta?

— Qalıdy alyp kete kelgen. Qoıshy emes pe. Qashyp kelip ne kún kóredi ol...

Nurym úndemeı qaldy. Onyń kóz aldyna Baqynyń óligin alyp barǵany, Shuǵyldyń qarsy shyqqany, ákesiniń zıratyna qoıýǵa ruqsat etpegeni, Qalıdyń qyzyl azbandy qasqyrǵa aldyryp úıine qashqany, oǵan arashashy bolyp qýyp kelgen jigitten aıyryp alǵany tizile qaldy. «Meni uryp óltiredi...» degen kishkene Qalıdyń úreıli úni qulaǵyna shalynyp ketkendeı boldy. Surlanyp, óńi ózgerip ketkenin Nurym ózi sezgen joq. Biraq «arqaly» óleńshiniń taǵy da jaýar bulttaı túnere túskenin Bekeı birden kórdi.

— Nurym... seni býyp túr bilem, babam de...

— Babam... — Nurymyń tisteri shyqyrlap ketti. — Babam... bala bolyp ketkensiz be?

Bekeı Nurymnyń nege ashýlanyp, nege tútep ketkenin túsinbedi. «Munyń qalaı» dep suraýǵa bata almady. Bar bolǵany:

— Babam degen jaqsy ǵoı... babam degen jaqsy ǵoı, — dep kúmiljı berdi.

Attyly Nuryshtyń aldyna túsip bódenedeı búgejektegen Qalı, bir kezde keri qaraı jalt berip qasha jóneldi. Nurysh tez buryla almaı, atpen alystan oraǵytyp, qolbańdaı shaýyp kelip oǵan qamshy siltep qaldy. Bala urshyqsha úıirilip onyń ekinshi jaǵyna shyqty. Attyly endi tez aınalyp, balany boı jazdyrmaı, taqymyn tejeı qımyldap, qamshyny siltep-siltep jiberdi...

Nurym oılanbady, júgire jóneldi. Uzyn adam arshyndap aıańdaǵanda da múshelik jerdi áp-sátte alyp qoıa beredi, al júgirgen kezde buratylyp ebedeısiz kórinse de izinen jel estirip jiberedi. Nurym beıne aıaǵyn kósile tastaǵan býradan búktetilip, zýlap bara jatty. Bir páleniń bolaryn bilip qalǵan jansha, biraq oǵan amal-aılasy joq, dármensiz únmen Bekeı:

— Qap, myna báleniń kórdiń be? Qap, myna báleniń, — dep tamsandy, álde júgirgen Nurymǵa, álde bala qýǵan Nuryshqa rıza bolmaı.

Nurysh júgirgen Nurymdy baıqamady. Ol taspasy men bizin kezek-kezek. jumsap julyqty kóktegen etikshishe basyn kótermeı, birese attyń tizginin ońǵa, birese solǵa burǵyshtap, qamshyny dál siltep, balany alty órmeniń astyna ala berdi. Áýdem jer kelip qalǵanda ǵana ol Nurymǵa buryldy. Biraq, desbisinen jańylyp ketken taqýadaı, erni jybyrlap:

— Óńkeı ońbaǵan! Bas paıdasyn bilmeıtin nemeler! Kórdińbe munyń! Qap, qarashy, — dep júgirip kele jatqan adamǵa nazarynyń bekerge aýǵanyna ókingendeı boldy. Ol Nurymdy qapelimde tanymaı qaldy. Oǵan «qaıda kórgen adamym?» dep tańyrqaǵan jansha qadaldy. Sóıtti de qashqan qoıshysyn ustap berýge kele jatqan adam dep oılap:

— Ustap bershi, ana bas paıdasyn bilmeıtin esalań nemeni, — dedi.

Qýa soqqan arqasyna qamshy batqan bala boı jazyp qutyla almaıtynyn bilgennen keıin aıla jasap attylyny shyr aınalyp áreket jasap edi. Ol qasaryp kózine jas ta almaı, yzaly pishinde, tipti qolyna tabylsa tas kesek alýǵa da oıy bar-dy. Biraq úlken Qaraqoǵanyń taqyr qyrqasynda qolǵa iligerlik kesek joq edi. Sonda da ol qarý etýge yńǵaılanyp jerden tyrbanyp júrip bir túbirli qýraıǵa qoly ilikti. Endi basyn kóterip yńǵaılana bergende, oń jaǵynan ekpindep kelip qalǵan Nurymdy kórdi. Nurymdy kórdi de oǵan arqa tańyp, túıege basyn qısaıtyp aıbat shekken laq tekedeı, qýraıyn qos qoldap ustap, sol ıyǵyn kótere, oń ıyǵyn qıǵashtaı keri tastap, soqpaqshy bolyp at ústinde turǵan Nuryshqa umtyla berdi.

— Ákeniń quny bar ma bul balada, Shuǵyl tiri ǵoı, — dedi Nurym entigip. Onyń eki ıyǵy bir joǵary, bir tómen kórikteı kóterildi, júgirgen ústine ashý qysyp dem ala almaı býlyǵyp ketti. Júgirip jetken adamnyń belgili Nurym ekenin, onyń balany ustap berý emes, qorǵaý nıetimen kelgenin ǵana túsingendeı, Nurysh tańyrqap, bir sát kidirip qaldy. Biraq, ózi ǵana emes, ákesine, kádimgi Shuǵyl hajyǵa til tıgize kılikken jyndy Nurymnyń sózi onyń óńmeninen naıza salǵandaı boldy.

— Ne ottap tursyń, attylyǵa kóldeneńnen júgirgen ıtteı arsyldap. Álde seniń de jaýyrynyń qyshyp tuma mynany kórgen soń, — dep, Nurymǵa qolyndaǵy jylan baýyr órmeni kórsetti.

— Ia, qyshyp tur... Baıqap kór!

Nurysh oılanǵan joq. Adam sabap ataǵy shyqqan urysqumar bolmasa da, meımanasy asyp júrgen Nurymdy at ústinen bir soǵyp óteıin degen ozbyr nıet ony birjolata bılep ketti. Tebinip qalyp ol qur qol Nurymǵa atyn omyraýlata umtyldy. Nurym qorǵanýdan góri bassalýǵa daıyndaldy — onyń eki kózi at ústindegi adamnyń qımylynda boldy da, denesi búktegen bolat serippedeı jıyryla tústi. Sol qol tóbesinen tóngen qamshyny qaǵýǵa, oń qol jaǵaǵa jarmasýǵa yńǵaılandy. Jaıaýdan attylynyń ejelden keýdesi joǵary, qımyly basym keletini málim. Nurysh bul uzyn qarany atqa da tapatyp, qamshyǵa da arqasyn ostyryp berýdi kózdep, úzeńgige shirene qolyn qaryshtaı siltep ótti. Biraq jylandaı kezengen adamǵa betpe-bet taqap kelgende at jalt berdi de, siltegen qamshy Nurymǵa dep tımeı delegeılene qalǵan onyń nanke beshpetiniń etegine oralyp bylq etti. Nurysh ekinshi ret oraldy.

— Qutyrǵan ekensiń sen, bir emes, eki emes, meniń qoıshyma ara túsip. Ákem bı dep sen de kóringenge jalyńdy kúdireıtetindi shyǵardyń ba? — dep ol aqyryp jiberdi. Nuryshtyń aty bul joly taısalmastan Nurymǵa omyraýlap kelip qaldy. Qashsa qýalaı soǵatynyn, qashpasa atpen qaqtyratynyn kórip, Nurym oǵan qalaıda jarmasa ketýge bel baılady. Biraq aldynan jarmasyp atty toqtatyp bolmaıtynyn, toqtatpasa ózi astyna túsip qalatyn qaýpin sezip, ol kóldeneńnen umtylýǵa tyrysty. «Qap, atpen kelmegen ekenmin. Qamshysyn qaǵyp jiberip, ózin jaǵadan alyp bir, jerge silkip túsiretin» dep ókindi ol ishinen. Ol arǵy jaǵyn aıla-ádiske salyp áreket etýge úlgermedi. Aldyndaǵy qarǵıtyn mysyqtaı kúdireıgen adamnan at jalt berip burylyp ketti. Taǵy da qamshy sart ete qaldy. Biraq bul joly alty órme Nurymnyń etegine oralǵan joq, oń jaq qaryn oraı tıip, ushy asyp baryp janbasqa sart etti de, keri tartqanda qarǵyp umtylǵan uzyn qolǵa topshysy ilikti. Osyp ketken jylan baýyrdyń tórt qyrly topshysy qarysqan ýysqa qadalyp qalǵan sıaqty boldy — ony já ortasynan úzip, já at ústindegi Quryshtyń qolynan julyp almaı aırylarlyq bolmady. Ekpinimen janamalaı júgire túsip, sonsoń toqtaı qalyp shalqaıa bir tartty da, attyly solq etken kezde, qarǵyp baryp onyń eteginen ala tústi. Nurym qamshyny da bosatpady — basqa soǵar dep qaýiptendi. Myqty atty, qarýly myrza jerden jarmasqan jigittiń qolynda balasha tóńkerilip qala bermedi, sol qolymen attyńjalyn qusha, taqymdy qysyp jiberip, at qabyrǵasyna ókshesin qadaı tústi. Ol Nurymdy dedektetip súırep, attyń kúshimen kók parsha tartpaqshy boldy; esik pen tórdeı jerge dyryldatyp alyp ketti. Nuryshtyń ústinde beshpet, syrtynan kıgen maqtaly qyzyl shapany bar edi, onyń qamshymen qosa qos qoldap ustaǵan óńiri Nurymdy súıreýge jararlyqtaı eken — ne jyrtylyp, ne julynyp ketetin bále kórinbedi, al já ıesin attan tóńkerip túsirmeı, ne qolǵa ilikken qamshymen qosa shapan etegin julyp alyp qalmaı Nurymnyń qoly da jazylarlyq emes edi. Ári denesine qamshy tıip, ári myna kókparsha súıregen ıt qorlyqqa shydamaı ol tútep ketti: eki kózge qan toldy, túsi qara buryl tartty, shyqshyt et túıilip qalǵanǵa uqsady. Ol qalaıda bul meımanasy asqan adamdy astyna basyp janshyp tynbaı onan aırylmaýǵa bel baılady.Eges-keriske túsip júrse de, qolma-qol urysqa baryp kórmegen Nurysh aty beldi, ózi de áldi bolmaǵanymen ebin taýyp myna qur qol jigitti maıyryp tastaı almady.Ol basynda batyl qımyldasa da, keıinirek jasyp qaldy. Endi ol tipti taısala bastady. Japyryp tastaýdan góri qutylyp ketý áreketine kiristi, julyp ala almaǵan soń qamshyny qoıa berip, etegin bosatý nıetine kóshti. Ol úshin bosaǵan qolymen shapanyn jınaqtap, taǵy da atyn tebinip qaldy. Jarmasqan adamnan seskene qorsyldap, dirildeı bastaǵan bókterli qara kókbeıne ordan qarǵıtyndaı kókke shapshyp orǵyp-orǵyp ketti. Tós aıyl shart úzilip, keri tóńkerilgen Nurysh Nurymnyń basynan asyp baryp jerge soqqan tymaqtaı-aq tors etti. Ersiz, ıesiz sopań ete túsken at tizginine oralyp osqyryp tura qaldy. Al, ne bolǵanyn jańa ǵana Nurym shapan etegin endi ǵana bosatyp, jerge shúıile tústi: áldenege soǵylyp, áldene nárse jyryp, betin qyzyl qan japqan Nurysh únsiz-túnsiz jatyr. «Ólip ketti me?!» degen oı júıitkip ótti býlyqqan Nurymnyń kóz ushynan.

Ne aıanysh, ne ókinish seziminen tys, bir sát meń-zeń bop turyp qalǵan Nurymnyń sybyzǵyshy Qaıypqojanyń jesir kempiriniń jer kepesi jaqqa moıyn burdy. Qýraı ustaǵan kishkene Qalı shyjymdap shyqqan álsiz tútini bar túımedeı murjaly kepege jaqyndap qalǵan eken. Nurym shómele basynda qalǵan Bekeıge qaraı jóneldi.

— Iyǵy shyǵyp ketken bolýy kerek, Bekeıdiń aıtýyna qaraǵanda, biraq esin durys jınamaǵan sıaqty, — dedi keshkilikte Qalen ýchıtelmen aqyldasa kelgen Nurym. Qalen basyn shaıqady. Biraq ol Nurymdy kinálaǵan joq. Tek aqyl retinde bir-aq aýyz sóz aıtty:

— Bul zamanda qaralaýdan góri aq ekenińdi dáleldeý qıyn bolyp bara jatyr, Nurym. Meniń keshegi saý basymdy saýdaǵa salǵany osynyń aıǵaǵy. Joǵaryǵa jasyryn túrde jalǵan prıgovoryn jetkizetin starshına men bolys daıyn turǵanda seniń olardyń kóz aldynda júrýiń kelissiz bolar, Sóz basylǵansha boı tasalaı tur. Meniń berer aqylym osy, — dedi Qalen oǵan.

— Sonda elden aýlaq ketý kerek pe, Qalen aǵa?

Qalen oılanyp otyrdy da:

— Ia, — dedi. — Aqberli ózińe jaqyn, etekti el. Tipti qalaǵa baryp onda ne bolyp jatqanyn kóremin deseń, aqyl beretin, bir adamdy panalatýǵa shamasy keletin ýchıtel naǵashyń Ehsan İzqulov bar ǵoı.

Qurym erteńine Bekeıdiń aqtaban ker atyn minip, erteńgi mal órer shaqta aýyldan shyǵyp ketti. Ketýiniń sebebin de, elge qashan oralaryn da ol ákesine aıtqan joq. «Aýyldan aptalap, aılap ketýim birinshi ret emes qoı. Mán-jaıdy sońynan Bekeıden esite jatar» dep oılady Nurym.

Ol qalanyń ózine qaraı túzedi at basyn.

2

Ýezik qalaǵa erte shyqsa besinde kele beretin atqa júrdek Nurym búl joly da tús aýa jetetin. Ol aıdalada aıqaılap án salýmen ótkizdi jarym jolyn. Biraq onyń qalaǵa jaqyndaǵanda júrisi de, kóńili de kilt ózgerip ketti.

Ol er jetip, es kirgenshe beıǵam ósti, ózi óz bolǵaly erteń ne bolaryn oılap kórmegen jan-dy. Jasynan mal men jan qaıǵysynan aýlaq, óz degenimen ósip, qatal ákeniń ýysynan shyǵyp ketken Nurym jas arasynda óleńshi, kári ortasynda jyrshy, júrgen jeri dýmaı — el serisi edi. Qaıda baramyn, qaıda túsemin degen jolaýshylyq qamy da oǵan ómiri kezdespegendi. Al búgin, «qaıda, kimge kele jatyrmyn?» degen mazasyz oı asýy joq bir asqar sıaqty kese túse berdi. Tipti keıde:

— Nurym, qaıda bara jatyrsyń? Qalada ne sharýań bar? — degendeı bolady áldekimder.

Buǵan jaýap ta bar: elden aýlaq shyǵýym búgin ǵana ma? Byltyr bir aı sonaý Aqberli, Sholan jaqta júrmedim be! Aldyńǵy jylǵy she? Aılap-aptalap júrmeýshi me em! Qaıda toı, qaıda jıyn bolsa — sonda ketpeýshi me em!

«Joq!» dep shylbyryna orala túsedi ekinshi bir kesir oı. — Ol saparlar basqa, myna júrisiń bir basqa. Oıyn-toı emes, oılashy, basqa ǵoı, — degendeı bolady.

Qanshama oılamaıyn dese de, burynǵysha beıǵam júrip barar jerine bir-aq at mańdaıyn tiresem dep baqsa da Nurym bir kúdiktiń shyrmaýynan shyǵa almaı qoıdy. Ol kúdik birden-eki aıqyndala tústi. «Qaharly hajynyń balasy túneýgi Baqyǵa usap ólip ketse ne bolmaq? Baqy da tap Nurysh sıaqty attan ushyp túspedi me? Bekeıdiń aıtýynsha ıyǵy synǵan. Bekeıdiń sózine sený de qıyn. Iyǵy synsa ol uzaq ýaqyt essiz-tússiz jata ma? Balasy jazym bolsa Shuǵyl aýyl ústine at oınatýmen bolar. At oınatyp qana qoımas — aıdatyp, attyryp, astyrýǵa da barar. Ózi tıisip, ózi attan qulaǵan Nuryshty jazyqty dep ómiri aıtpas» dep qorytty ol bir kez oıyn. Sóıtti de bul kele jatqan sapary maǵynasyz sapar ekenin, qorǵalaýǵa pana izdegen jazyq adamnyń ǵana áreketi ekenin uqty. Ol tynyshsyzdana tústi. «Sen qorqaqsyń? Ómirden bosqa ótken jansyń! Óz basyńnyń kúnáli emestigin de dáleldeı almaıtyn beısharasyń? Ózińdeı jigitter oqý bitirip, el bılep, áleýmet-buqaranyń soıylyn soǵyp, qamyn kózdep júr. Sende ne óner bar? Sende ne kásip bar? Aýyzǵa alarlyq sende ne qasıet bar? Sen bir júrgen qańbaq. Kóshirińdi jel, qonaryńdy saı bilgen shermende!» dep tilgiledi olózin-ózi.

Aý! Sen!.. — dedi oǵan Shiderti boıynan shoqytyp shyǵa kelgen bir qarý asynǵan iri qara jigit. — Sen kádimgi Shaǵattyń jıeni, óleńshi qaramysyń?

Nurym bul kenetten tap bola ketken belgili jampozdy kórgende ne aıtaryn, ne derin bilmeı sasyp qaldy, oılamaǵan jan oıda joq jerde kezdesti.

Assalaýmaǵalıkým, Máke! — dep, ol atynyń tizginintejep, tosyn jolshyǵa tańymdaı burylyp, janamalasa ketti de kórisýge qos qolyn sozdy.

Han jasaǵyna jazyla kele jatyrsyń ba? — dedi sýyt jolaýshy, Nurymnyń usynǵan qolyn alyp jatyp. Nurym bul suraqqa da ne derin bilmeı, attylydan kózin de aıyrmaı tosyrqaı qarady.

— Kádimgi Mákeń... bútin bir bolysty shýlatyp júretin... — dep sybyrlady Nurym.

— Aı, sen ony qoı. Óziń qaı jaqqa barasyń?

— Qalaǵa baram, Máke. Men de az-muz keıingi jaqty shýlatyp kettim.

— Qalada toı joq, oıyn-saýyq ta joq. Sen qalany qoı, meniń sońyma er. Sen óziń kádimgi qara sıraq Nurymsyń ǵoı, óleńshi Nurym?!

— Oıbaı, Máke-aý, jónińdi aıtyp óltirseıshi. Qaıda júr deısiń? Qaıda barasyń quıyndatyp?

— Mámbet júrgen jerde ý-shýsyz bolǵanyn kórdiń be? Taǵy da sol aldyńǵy jyldyń kebi: onda-sońyma bolys tússe, endi han men qarasy jabyla tústi. Bul uzaq áńgime. Muny sońynan estirsiń. Al óziń maǵan eresiń be, joq pa? Erseń júr!

— Qaıda?

— Ǵubaıdýlla qarttikine.

— Men ol kisini tanymaımyn. Jáne ózi ne jaı, Máke? Aıtsaıshy, qaıda barasyń?

Sýyt júristi jolaýshy qoldy bir-aq siltedi.

— Ýaqyt joq, aınalaıyn, sóılesýge. Erteń... joq, búgin túni kórisermiz... Sen Pazyldikine túsesiń ǵoı? Nege aqyraıdyń, kádimgi Shaǵattyń Pazyly, ózińniń naǵashyń. Ol qalada ǵoı. Sonda tús, men soǵamyn... Pazyldyń úıi qasap bette.

Sóıtti de jolaýshy atyn tebinip qalyp, birden jorta jóneldi. Kúshti jannyń astyndaǵy aty da asa beldi. jylqy eken — aldyńǵy aıaqty sheńgeldeı tastap, jaldy moınyn ilgeri soza túsip bóken jelispen jeldeı esip bara jatty; jumyr jáne áldi bitken iri deneli, tolysqan jigittiń qar salmaǵyn at buıym kóretin emes, kúdere beli solq etpesten saýyr bulshyǵy tolqyndaı túıilip jazylady.

— Astaǵypyralla! Júrisińe bolaıyn! Aldy daýyl, arty órt, Mámbet? — dep jiberdi ol daýystap. Biraq Nurymnyń bul tańyrqaýyn Mámbet estigen joq... Ol «á» degenshe kórinim jerdegi Bulan aǵashyna ıek artyp qaldy.

Turyp-turyp basyn shaıqap, aıańmen jolǵa qaıta túsken Nurym ishinen bir kez: «Táńir jarylqaǵyr, qaıdan kezdesti, oıda joq Pazyldy taýyp berdi. Men Pazyldy qalada turady dep estigen joq edim. Qap, jaqsy boldy, sonda túsemin» dedi.

Nurym az júrgennen keıin Mámbetke .taǵy da burylyp qarap edi, ómiri sýyt júriske beıim jaralǵan bul qyr jigiti qulan jal bitken syrdaq aǵashtyń arasyna sıip te ketken eken. Ol ár jerden bir tóbesi kórinip qyltyńdaǵan attylyǵa burylyp qaraýmen moıyn taǵannan keıin júzin óz jónine burdy. Biraq endi attyly jannyń turpaty Nurymnyń kózinen ketip, oıyna oraldy. — Mámbettiń ótken kezdegi ór sıpaty men ózgeshe erligi birindep tizbektele berdi.

«Áı Mákeń! Áı Mámbet!» dep kúlip jiberdi ol bir kez. Onyń kóz aldyna Mámbettiń okoptan qashyp kele jatqandaǵy bir isi elestep ketti.

... Jalǵyz kele jatqanda jáne óziń talaı tar kópirdiń basynan ótip synalyp kele jatqanda oıyńa ne túspeıdi! Ózimizdiń qazaq dalasyna shyqqan soń tipti ótken-ketkenniń bári keýdeńde saırap ketti. Jalǵyz kele jatyp án salam, jol qysqartam. Keıde aıqaılap ta jiberem, ish pysady, sóılesýge adam izdeısiń. «Osy mańda otyrýshy edi ǵoı kúzem kezinde Kúrlen aýyly. Sol aýylǵa bir qonyp assam» dep kelem. Kúrlenniń burynyraqta kórsetken bir qorlyǵy esime túsip ketti. Qorlyq bolǵanda kádimgi sóz súıekten ótedi deıtin sóz qorlyǵy. Ol kezde ózim jaspyn, asa sózge de usta emespin, ustasa ketsem alyp urarlyq ta áýselem joq, taldyrmash, maıysqaq, kezim.

Jaz boıy Mergen baıy Sorokınniń malyn baǵamyn da, kúz elge kaıtyp kelemin. Sondaı bir kásipten qaıtyp kele jatyp Kúrlenniń úıine soqqanmyn. Kúrlen esik aldynda tur eken.

— Ata, assalaýmaǵalıkým, — dedim.

Maǵan jalt qarady da, kóziniń buqasyn shyǵaryp:

— Sálemiń sartqa, mundar! — dedi.

«Buǵan ne jazdym» Dep sasyp qaldym da jelkemdi qasyp ne derimdi bilmeı qıpaqtaı berdim. Baqsambaı — pravıtel dáretke otyryp, áli sol ish kıiminiń baýyn aınaldyrýda eken.

— Dáretke otyrǵan adamǵa sálem beretin qaı kórgensiz ediń, jónel ári, — dedi taǵy da ol jekirip.

— Ata, ǵapý etińiz. Bilmedim... Qudaıy qonaq edim, İshki betten kelemin. Qonýǵa ruqsat etseńiz, aýyl alys, otyz bes shaqyrym jer jaıaý jol júrip sharshap kelemin, — dep, jaı-mánisti aıtyp ótine qaldym. Biraq pravıtel — baı:

— Sendeı orys jerinen buzylyp qaıtqan jalań aıaqtardan kúteriń tolko jamandyq. Eń momyn degeni shekpenińdi kıip ketedi. Jónel, qarańdy kórsetpeı, — dep aqyrdy.

Arǵy jaǵyn endi jaıma-shýaq sózden boranǵa kóshiretini kózinen-aq kórinip tur. Tóbetten yqqan jalbyr kúshikteı jónime tarta berdim. Biraq ishimnen: «qap bálem, toqtaı tur! Mámbet óler, ólmese — saǵan bir Mámbettigin kórseter dep tistendim. Meımanasy asqan sol Kúrlen endi kezdesse dep kelemin. Sonaý jahannamnyń terinen okop qazyp Bobrýııskiniń túbin sýyrsha tesken kóp halyqtyń ishinen jyrylyp shyqqan Mámbet, sen Kúrlenge sondaǵy isińdi aldyńa keltirsem deımin. Jáne oılaımyn: bul soqqan sodyrdyń baıaǵy ataqqa shyqqan aq baıtaly áli bar ma eken? Bolsa ol endigi talaı jer baspas qulyn týǵan shyǵar. Bireýin taqymyma bassam dep te oılap qoıamyn. Aı, bul adamnyń keıde oılaǵan oıynyń buljymaı oryndalatyn da kezi bar. Orys mástegimen tyrbań-tyrbań shoqytyp, keıde ony baýyrlap-baýyrlap alyp, qazaqsha aıańdatyp kele jatsam, qyrqanyń astynan endeı jaıylǵan bir qora qoı aldymnan shyǵa berdi. Qaraımyn, qoı myńǵa aıaǵyn jıatyn emes. Eki shetinde eki qoıshy, ekeýi de jaıaý. Al shetkerirek bir tebeniń basynda dáý tory attyń ústinde bir adam mańqıa qalǵan. Baıqaımyn, mal ıesi baıdyń ózi bolýy kerek. Jaqyndaǵy qoıshydan jón surasam: qoı Kúrlendiki., doń basynda turǵan tory attyly belgili Kúrlenniń tap ózi eken. Oılaǵanym joq, attyń basyn bekzattyń ózine týra burdym. Qandaı boldy eken, ne der eken meni tanysa dep oılaımyn. Taǵy da baıaǵysha:

— Assalaýmaǵalıkým, qurmetti aqsaqal, — dedim.

— Ýaǵalaıkúmassalam. Qaı týǵan boldyń. Qabaǵyń qatyńqy, alys joldan kele jatqan jigitsiń ǵoı, — dedi shalalaý oryssha kıingen kıimime tesile qarap.

Bildim, tanymady. Sóıtti de Kúrlen eriniń qasyna ilip qoıǵan kúmis baǵdarly jáne úlken súıek shaqshany alyp nasybaı atýǵa yńǵaılana bastady. Biraq, eki kózi mende — baıqaımyn kim ekenimdi bilýge qumartyp tur.

— Aqsaqal, alystan kelemin. Ańsap kelemin. Ana shaqshańyzdy kórip alty arysym jybyrlap ketti. Ruqsat etińiz, qane bir ıiskeıin, — dedim.

Kózime qaraǵan kúıi shaqshanyń tyǵynyn alyp, tyrnaǵyna qaramastan nasybaı toltyrdy da tyǵynyn qaıta tyqty. Nyǵyzdap tizesine basyp, ony nyqtap qoıdy. Sóıtti de áldeneden seskengen adamsha, áldeneni esine túsirgendeı maǵan qadalyńqyrap qarap, kidirip qaldy. Shaqshany usynýdan bas tartty. Múmkin, ol tap sol sátte meniń nıetimdi de sezip qalǵan shyǵar. Áıteýir shaqshasyn usynbaı:

— Tos alaqanyńdy, jaqynda! — dedi.

Meniń de oıyma óreskel nıet sart ete qaldy.

— Káne, — dep, oń qolymdy soza berdim.

— Alaqanyńdy tos. Meniń shaqshamdy ózimnen basqa eshkim qolyna ustap kórgen joq, — dedi.

— A, jaqsy onda, — dep janamalaı berip alaqanymdy tosa qaldym.

Kúrlen atynyń tizginin eriniń qasyna ile salyp, yńǵaılanyńqyrap, jaqyndaǵan alaqanǵa nasybaı qaǵýǵa kiristi: bir ret luqsytty, jarytyp túse qoımady. Ekinshi ret luqsytty... Shaqshany sart etkizip ustap, qolynan julyp aldym da, atty tebinip qalyp shetkerek shyǵa berdim. Kúrlen shoshyp ketti. Túrim de, túsim de jan shoshyrlyń bolýy kerek, aqyra da almady, qaırat kórsetip jarmasa da almady.

— Mundar, ne qylǵan ádepsiz mundar ediń. Kári adamǵa bul ne qylǵanyń, shaqshasyn qolynan qaǵyp alyp, — dep kúbirleı tústi.

— Sen Kúrlensiń. Qyryq jyl kúrlegen pravıtel Kúrlensiń. Atyń da ózińe laıyq. İsiń de ózińe laıyq. Men Mámbetpin. Orazbaıdyń Mámbeti. Baıaǵyda Sorokınge mal baǵyp, aryp-ashyp jaıaýlap kele jatqanda úıińe qondyrmadyń. «Sender mal urlaısyńdar. Eń momyn degeniń qonǵan úıdiń shekpenin kıip ketesińder» dep jazyqsyz sóktiń. Mine, sol qylyǵyńdy aldyńa keltirdim. Artymnan qýýshy bolma. Shaqshańdy urlap alǵanym joq, qolyńnan aldym. Bul aqyń shyqqan múlik emes, qyryq jyl ýpravıtel bolyp turǵanda bir zergerdiń ulyqqa tartqan syılyǵy. Endi bul shaqsha mende bola turady. Júrip bara jatqanda:

— Buzyq... orys jerinen buzylyp qaıtqan jarty bas. Qudaıdan bezgen, — degen sózder estilip jatty.

Ony men tyńdaǵanym joq, oıym: munyń úıine de túse keteıin. Shaqshasyn báıbishesine tastap keteıin dep kelem. Jan ustamaǵan shaqshasyn ustadym. Erýlige qarýly aıtarymdy da aıttym. Kirip kelip báıbisheden sýsyn suradym. Biraq báıbishesi ózindeı emes, meıirimdi jan eken. Kúzgi sary qymyzdy sapyryp-sapyryp jiberip, kórseń aıaqty toltyra quıdy. Men de jemire juttym. Rahmet aıtyp, shaqshany sýyryp aldym da:

— Mynany pravıtelge berersiz, — dep turdym da júre berdim.

— Áńgimeniń zory sońynan shyqty. Birazdan keıin:

— Attan! Attan! — degen aıqaıǵa qosyla adamnyń jany túrshigerlik shýyl shyqty. «Bul ne shý, shynymen álgi shonjar meniń sońyma jigitterin salǵany ma. Qoı, olaı etpes. Shaqshasyn báıbishesine tastap kettim ǵoı», dep oılaımyn. Azdan keıin qıqý ıt qosqan dúbirli shýǵa aınaldy. Aýyldan eki-úsh shaqyrym jer shyqpaı-aq sońyma soıyl kótergen eki adamtúsip berdi. Men qashpadym, búkil aıańmen kelem. Biri jastaý kelgen, biri orta jastaǵy adam eken. Úlkeniniń daýysy jer jaryp, atyn baýyrlap-baýyrlap tópep keledi. Qashsań da qutylarlyq emessiń. Ásirese jasynyń astynda juldyzdaı aqqan bir ań jylqy. «Ýa, aq baıtal, sol baıaǵy aq baıtal» dedim ishimnen. Jynym kelip ketti. Ataqqa shyqqan aq baıtaldy kórgende qanym qaınap ketse. kerek — men de atyma qamshyny basyp jiberdim. Aq baıtaldy zýlap janymnan óte shyqty — qolyndaǵy qarýy jińishkerek kelgen jylan baýyr, biraq silteýi ońǵa kelmedi me darymady. Iesi de soqyr bolmaýy kerek, on tórt, on bes jastaǵy bala eken. Ol aldymdy orap qaıta oralǵansha jýan torymen tópep eńgezerdeı kelgen bir áýkebas neme jetip-aq qalǵany. «Myna báleket bas jaryp, kóz shyǵara ma qaıtedi» dep oılap, kók mástekti kóldeneńdete qaldym. Oıym: soqqysyn qaǵyp jiberý, retine kelse qamshymen qarý jasaý. Shamasy sheberligine senbeı, kúshine sengen adam bolýy kerek, óıtkeni sıyr uratyn qatyndarsha baqandaı úlken soqqyny qos qoldap joǵary kóterip tónip keledi. Al astyndaǵy at arshyndaı kósilip alqymdap qalǵan. Oılanýǵa kelgen joq — ne de bolsa kóreıin dep jýan toryǵa týra qarsy shaptym. Mundaıda qashsań jetkizbeı ketken jón de, al soıyldy adam jeter kún bolsa, ana soqqyny ıa bastan, ıa ıyqtan tıgizeri daýsyz. Qarsy umtylyp kelgende baqan soqqy bastan asyp,.at saýyryna soǵýy tıis, tipti tımeı qalyp ushy jer tirep, ıesiniń ózine qater jasaýy da múmkin. Men aıla jasadym — atymdy tebinip jiberip, ózim jalyna buqtym da, soıylshy siltep úlgergenshe súzetin qoshqarsha tuńyryp qoltyǵynyń astyna baryp taqaldym. «Ap» degenshe bolmaı, oń jaq taqymynan alyp jiberip sobalaq nemeni ekinshi jaqqa qaraı atynan tóńkerip tastap jaıyma kettim. Aty ilgeri, soqqysy bir jaqqa, ózi bir jaqqa aýdy da jaý jaıyna qala berdi. Endigi oıym aq baıtal.

«Ia, sát! — dep qoıam ishimnen alaqanyma túkirip, — qýyp jetip ala almaspyn, aldap jarmasaıyn deımin. Balany eliktirip shoqaqtap ilgeri asa berdim. Attan qulap qalǵan jigitke aınalmastan, atyna sengen bala taǵy da quıyndaı júıtkip alystan qamshy siltep ótti. Qaraǵanym da joq, qýǵanym da joq, óz jónimmen men de ketip baram. Úshinshi aınalǵanda bala óte jaqyn keldi. Onda da kóńil aýdarmadym, moınymdy burmastan júre berdim. Tórtinshi ret bala múldem jaqyn keldi.

— Shaqshany tasta! — dep buıyryp ótti.

Bala ilgeri asyp ketkenshe ejelden erdiń artqy qasyna oraı salǵan jińishke arqannyń tuzaqty basyn oń qolǵa yńǵaılap, ekinshi ushyn sol qolǵa orap-aq aldym. Tek bala baıqamasa eken dep tileımin. At ústinde elirgen jas bala ne baıqaýshy edi.

— Shaqshany tasta. Báribir jibermeımin. Artyńnan jigitter jetkenshe taqymdaımyn, — dep shińkildeıdi bala. «Qalmaǵanyń ǵoı maǵan da keregiń» dep qoıamyn ishimnen. Ne kerek, elirgen bala ábden quryq salatyn jerge kelgenshe syr bildirmeı, aqyry onynshy ret pe, álde onanda kep pe, áıteýir bir taıap kelgen kezde aq baıtaldyń moınyna buǵalyqty tastap kelip jiberdim de, kerip keýdelep ketýge jibermeı úzeńgige shirenip tartyp-tartyp qaldym. Bıe kilt toqtap qyljań ete qaldy. «İs bitti!» dedim men daýystap. Sonda da boı aldyrmaı shirene tartyp, bıeniń baýyzdaýyn qıyp jibererdeı julyqtym. Janýardyń qyryly qulaǵyma keldi. Bala baqyryp qoıa berdi. Esh nársege de qaraǵanym joq — arqandy qulyn ustaǵandaı saýmalaı, tórt taǵandap siresip turǵan aq baıtaldyń tizginine de jarmastym. Bıe dir-dir etedi. Balada óń de joq, tús te joq. Jalma-jan attan túse qalyp, buǵalyqty sypyryp jiberip, bıeniń tamaǵyn sıpadym, qyrylyn toqtattym. Kók máshtektiń erin sypyryp bıege saldym. Atty balaǵa ustattym da, ún qatpastan aq baıtalǵa minip alyp jónep bergenim bar emes pe...

Mámbettiń óz aýzynan estigen áńgimeniń biri osy edi, Aq baıtaldan ózge de onyń san jyryn Nurym talaı tyńdaǵan-dy. Ol: «Áı, Mákeń! Áı Mámbet! Seniń isińniń bári bilgenge jyr, bilmegenge syr-ay. Taǵy da osy sıaqty bireýdiń júırigin alyp ketti me eken? Álde ana jylǵy ýez qol astyn shýlatyp Luqpan bolysqa jasaǵan shabýylyndaı bastyqtardy álekke saldy ma eken? «Sońyma han men qarasy jabyla tústi» deıdi. Sondaı bir is bar ǵoı» dep oılady Nurym.

Kezdeısoq jolyqqan jumbaq júristi Mámbettiń oıda joq jerden ataǵan Pazyly Nurymnyń týǵan naǵashysy — Shaǵattyń balasy edi. Onyń qalada turatynyn Nurym bilmeıtin. Shamamen úıin týra tapty da, Pazyldikine ol sálem berip kirip keldi.

— Ýá, tentek jıen! Ánshi jıen! Joǵary shyq! Joǵary shyq! — dep aq jarqyn Pazyl qushaǵyn jaıyp, Nurymdy aımalaı túsip. — Oıpyrmaý, sen jylyna bir arshyn ósesiń ǵoı deımin. Byltyr boıyń menimen birdeı edi, qazir týra bir arshyn, joq, eki arshyn óskensiń.

— Jas esedi, jarly baııdy ǵoı, — dedi Nurym sasyp, belgili maqaldy óńine aınaldyryp.

— Jarlynyń baıyǵanyn kóre qoıǵanym joq, al seniń óskenińdi kórip turmyn. Apam men jezdem aman ǵoı?

— Aman-aq, sálem aıtty, — deı saldy Nurym.

Biraq ol qyzaryp ketti. Onyń úıden qashyp ketkeni, Pazyldikine túsemin degen nıet buryn oıyna da kelmegeni, qazir jalǵan sóılep «sálem aıtty» deı salǵany beıne bir aýyr kúná sıaqtandy. Biraq Pazyl onyń bul «kúnásin» sezgen joq edi.

— Sen de jasaqqa jazyla keldiń be, tentek jıen? — dedi Pazyl áldenege renjigendeı, tez túsi ózgerip.

Ózinen-ózi qysylǵan Nurymǵa bul suraq jolda kezdesken Mámbetti qaıta kóz aldyna alyp keldi.

— Pazeke, jańa jolda álgi Mákeńdi kezdestirip edim, ózi sýyt júrispen jeldeı esip bara jatyr. O da jasaqqa jazyla keldiń be? Jazylsań meniń jasaǵyma jazyl deıdi. Tipti sońyma er dep jarmasty. Shamasy qalaǵa kelgen jurttyń bári tek han jasaǵyna jazylý úshin keledi ǵoı deımin. Siz áldenege renjip tursyz ǵoı, qabaǵyńyz... — dedi ol.

Sóıtti de túregelip turǵan Pazyldyń eńkishteý kelgen nyq denesin, qyzyl tamyrlanǵan betin, kóse ıegin, kirtıińkiregen kózin, áldenege shytynaı qalǵan qabaǵyn kózben bir sholyp ótti.

Mákeń degen sózge Pazyl qulaǵyn tige qaldy.

— Mákeńiń kim?

— Kádimgi Mákeń. Ákesiniń atyn umytyp qalyppyn.

— Dúnıede ne kóp, Mákeń kóp.

— Joq, bul óte az Mákeń. Kádimgi shoıqara Mákeń.

— Mámbet pe?

— Ia.

— Orazbaıdyń Mámbeti! Ol qaı jerde kezdesti?

Pazyldyń qabaǵy endi jazyla tústi, júzine tańyrqaý nyshany paıda boldy.

— Kádimgi balýan Mákeń. Myqty Mákeń. Dombyrashy Mókeń, — dep, Nurym Mámbettiń bar qasıetin úıip-tógip tastady. — Oǵan nege tańdandyńyz, Pazeke? Astynda baıaǵy dáý qara aty. Júrisi de sol ekpinmen úı jyqqandaı. «Áńgime bar... búgin keshke sóılesemiz» dedi. Ózi Ǵubaıdolla ýchıteldikine bara jatyr.

— Tss! — dedi Pazyl bireý estip qalatyndaı. — Aqyryn sóıle, Nurym. Ne kóp, tyńdaýshy kóp. Mámbetti izdeýshi kóp. Bútin qala bolyp izdep jatyr...

Nurym da daýysyn báseńdete qoıdy.

— Ia, ol ne jasapty sonshama qala bolyp sońyna túskendeı?

— Ony men aıtpaımyn, sen tyńdama. Sumdyq. Sumdyq emes-aý, úlken oqıǵa, jurttyń tegis aýzynda.

— Bolar, bolar. Mákeńnen shyǵar. Degenmen ne istegen eken?

— Mámbet Orazbaev dese jylaǵan bala jylaǵanyn qoıa qoıatynyn bilesiń ǵoı. Ol osy jazdyń basynda on shaqty jigitimen kelip, Janshanyń jasaǵyna jazylǵan-dy. Ózi oryssha biletin, ózi kúshti, ne isteımin dese de qolynan keletin Mámbetti osyndaı búkil áskerdiń at-jabdyǵyn basqaratyn úlken nachalnık etip qoıǵan. Janshanyń minetin arǵymaqtary da, komandırlerdiń oıynǵa jetik attary, soldatqa arnalǵan jylqynyń bári sol Mámbettiń qolynan ótedi. Ol at beremin dese beredi, Bermeımin dese Janshanyń ózine de bermeıdi.

Keshe podpolkovnık Kırılov Mámbetti shaqyryp alyp:

— At sany azaıyp ketti, sen salaqtyq jasap at urlattyń, qaramaısyń, — dep urysqan eken.

— Men saǵan baǵynbaımyn, kazak-orysqa baǵynǵanym jetti. Maǵan sen qoja emessiń, — depti. Kırılov ony gaýptvahtyǵa qamaýǵa buıyrǵan eken, aıdap baramyn degen eki soldatty uryp jyǵyp, Kırılovtyń keńsesine kirip kelipti de:

— Osy saǵattan bastap ket, ataman Martynovyńa bar. Áıtpese basyńdy kesip alamyn, — depti. Sóıtipti de Kırılovtyń qolyndaǵy naganyn julyp alyp, eki qolyn artyna baılap, esikti syrtynan tars bekitip shyǵyp ketipti. Syrtta turǵan qazaq jigitteri bilmepti, bilse de Mámbetke qol qata almapty. Al, qolyn sheship bosatqannan keıin Kırılov: «Ustalsyn, ásker sotyna berilsin!» dep jarlyq etken eken, esh jerden Mámbetti taba almaı, búkil qalany tinttirip jatyr, dep edi, shamasy ol qyrǵa shyǵyp ketken ǵoı...

— Kózimmen kórdim, Shidertiniń boıynda... — deı berip edi Nurym.

— Tss! Úndeme! Tisińnen shyǵarma! — dep bóldi Pazyl Nurymnyń sózin. — Onan da zory bar «kórdim, bildim» deı kórme. Aron tóre ony: «Qyzyl. Okoptan qashyp kelgen bólshevık, han áskerine jasyrynyp kirip búlik jasaý nıetinde júrgen buzylǵan Kerderilerdiń adamy» dep jarıalapty. Buzylǵan Kerderi dep kimdi aıtatynyn bilesiń be?

— Kerderi kóp qoı, Pazeke-aý. Qaıdan bileıin. Oı, jigit! Jigit bolsań osyndaı, Mákeńdeı bol! Kádimgi janaraldy baılap ketip pe? — dep tańdandy Nurym.

— Kerderi kóp bolǵanmen mynaý basqa... Mámbetti «buzylǵan Kerderilerdiń adamy» degeni álgi qyzyldar jaǵynda degeni. Áıtıev pen Baqytjandardyń jaǵynda degeni... — Nurym qabaǵyn kere qaldy.

— Áıtıev bizdiń elde ala jazdaı boldy. Aladaı emes, jazǵyturym, eki aıdaı jatty. Buzylǵan dep bekerge ósekteıdi. Naǵyz elin súıgish ýchıtel. Kókem ony jaqsy kóredi. Bizdiń Hakimderdiń aqylshysy. Egerde Mámbet Ábekeńniń adamy bolsa — onda aqylshy adamdy tapqan, — dedi Nurym.

Pazyl bul áńgimeni qazbalaǵysy kelmedi. Ol:

— Ony endi kórermiz, — deı saldy eki ushty etip.

«Ábekeńniń adamy bolsa, aqylshysyn tapqan» degenge úı ıesi ishteı jek kórmeıtin bir jarqyn shyraı kórsetti; ol joq saqaldyń ornyn bir sıpap ótip, sonsoń sırekteý kelgen seleý sary murtyn sál ǵana shıyrshyqtap qoıyp, az otyrdy da, Mámbettiń minez-qulqyna kóshti.

— Qalaı deýge bolady, mundaı jigitterdi: dene deseń anaý tomardaı jup-jumyr. Bet alqa-salqa. Bir-bir jumyryǵynyń ózi salmaǵymen de qazyqty jerge kirgizgendeı! Júrgen jeri, kádimgi shabyndyqty jaryp ótken jannyń jolyndaı japyrylyp qalady dese bolarlyq. Mundaı jigitti joıqyn demeı me! Solaı, á?! Qulqy da, minezi de qyzyq qoı onyń. Bir kúni aýyldyń bar áıeli, úlkendi-kishili barlyq jeńgeleri jınalyp alyp: «Osy qaǵynǵyrdy jabylyp jyǵyp, teri shalbaryn sypyryp alyp basyna qaptaıyqshy. Qoly temirdeı, ustaǵan jerin kógertedi, alyssaq alyp soǵyp kıimińdi basyńa búrkep tunshyqtyrady, asyńdy jasyrsań túp kótere iship-jep, baryńdy birjolata qurtyp ketedi», — dep ýádelesipti. Sóıtip bári bir úıge jıylyp, on bes áıel Mámbetti shaıǵa shaqyrypty, bireýleri tipti Mámbettiń qol-aıaǵyn baılap tastaımyz desip, buzaýdyń noqta jibin ázirlep qoıypty desedi. Ne kerek Mámbet kelip, qannen-qapersiz maı men nandy asap, qyzyl shaıǵa qol qoıǵan kezde, kóbirek ázildesip, alysyp oınaı beretin bir myqty jeńgesi:

— Qurǵyr, árirek qısaıshy. Kesken tomardaı bolyp, bútin tórdiń aldyn bir óziń alyp jambastap qalypsyń, — dep shyntaqtaı túsipti de, ázir turǵan basqalary jabylyp Mámbettiń ústine úıile qalypty.

— Áı, sender ana shynaıaqty qıratasyńdar. Maǵan otyzyń jabylsań da esh nárse ete almaısyńdar. Abzaly qoıyńdar. Ońdyrmaımyn deıtin kórinedi Mámbet.

Ne kerek azdan keıin ý-shý bolyp jatqan úıge aýyldyń qatyn-qalashy qalmaı shubyryp kelse, on bes áıeldi tórdiń aldyna býǵan teńdep etip, ózi báriniń ústinde otyr deıdi. Eń astynda qalǵandar tunshyǵyp ólip qala jazdasa kerek, al ústińgi jaǵyndaǵylary qulynda-qulyny shyǵyp shyńǵyratyn kórinedi. Óıtkeni typyrshyǵandaryn «tynysh jat!» dep sandarynan bir-bir úzip, shymshyp-shymshyp alady eken...

Nurym kúlkiden sheksilesi qatyp qaldy.

— Ana jylǵy Kúrlenniń aq baıtalyn minip ketkenin, ony eki eldiń daýyna aınaldyrǵanyń aıtsaıshy, — dedi Nurym kúlkisin jıa almaı.

— Mámbettiń qyzyǵy aq baıtal ǵana emes, onyń áńgimesi bir keshtik. Bir keshke de taýsylmaıdy. Okoptan qalaı qashqanyn aıtsaıshy onyń. Ol bir jyr. Jyrdan da qyzyq. Qyzyǵynan da erligi kóp. Sonaý Reseıdiń tórinen Jaıyqqa jetkenshe istemegeni joq. Aq baıtal Jaıyqtan ótkennen keıin kezdesken oqıǵa ǵoı.

— Ia, — dep Nurym Pazyldyń áńgimesine qulaǵyn túre qalyp edi. Biraq úı ıesi:

— Ony keıin aıtyp beremin. Jumystan kelgen soń. Qazir men de asyǵyspyn, sen de dem al, tamaq ishken soń jat ta uıyqta, — dedi.

Nurym amalsyz kóngendeı:

— Jumysqa asyǵyp tursyz ǵoı, áıtpegende Mámbettiń jaıyn estigen qyzyq edi. Maldy túnde soıasyzdar ma?

— Túnde de soıamyz, kúndiz de soıamyz. Myna ásker basy quralǵaly eki dúrkin isteımiz. Meniń kezegim túnge kelip tur.

Pazyl shaıdy asyǵys iship qasapqa ketti de, jalǵyz qalǵan Nurym óz jaıyn oılaýmen boldy. Oǵan Mámbet te, Mámbettiń «menimen birge júr» degen sózi de áldeqaıda jetekteı túsken sıaqtandy.

Etke deıin de, et jegen soń da bar oıy Mámbetke jolyǵýdyń aınalasyna orala berdi.

3

Atpen alpys shaqyrym jer júrip kelgen Nurym qatty uıyqtap qalǵan-dy. Jáne onyń neshe kún boıy bir tolqyp, bir basylyp, dombyranyń shegindeı kerilýmen kelgen júıkesi qalpyna jańa ǵana túsip, rahat tynysyna batyp jatyr edi.

— Shańqaı túske deıin shyrt uıqyda jatyrsyń. Olda-bildemen atyńdy áreń alyp qaldym. Onda da áıteýir jaqyn jigit kez kelgen soń uıalǵannan tastap ketti, — degen tanys daýys qulaǵyna ap-anyq kelip jatqan sıaqty. Biraq Nurym bul sózderdiń maǵynasyn ábden uqpady bilem, endi ol aýdarylyp oń qyrynan jatty. Daýys qaıta bastaldy.

— Atyń da kórýge kóz kerek janýar eken: saýyry tóńkerilgen aqbaqaı ker! Omyraýy esikteı, shirkinniń qulań bitisi qalaı, týra qamystaı! Jaǵynda qarmaqqa shanshar et joq. Báıgeni shappaı alyp júrgen qyl quıryq qoı dáýde bolsa, sińiri men sákóıi kóz tartady.

Pazyldyń daýysy... Men qaıda jatyrmyn?.. Kózin ashqan soń da Nurym kim úıinde jatqanyn qapelimde jadyna keltire almady. Ol tek qana Pazyldyń úshinshi ret kelip:

— Nurym, jeńgeńniń shaıy daıar tur. Uıqyń qanǵan shyǵar, a! — degen tap qasynan shyqqan dybysyna qulaq asty.

— A, Pazeke, siz be edińiz. Men túsim be dep del-sal bolyp jatsam. At dedińiz be? Ne dedińiz? Meniń atym ketip qalyp pa?

— Ketip qala jazdady. Áreń alyp qaldym...

— Onyń aýylǵa tartatyn ádeti bar.

— Aýylǵa tartsa esh nárse emes, myna jaılap ketken áskerdiń qolyna tússe ony qaıyryp alý jesir daýynan da qıynǵa túser.

— Ia, soldattar aınaldyra ma?

— Aınaldyrǵandy qoı, týra «qazynaǵa alamyz» deıdi. Zań bar ǵoı — at-aıǵyrdy eriksiz alatyn. Ásirese myna sıaqty aqtaban kerdi taqymyna basýdy qaı hakim jek kóredi deısiń.

At jóninde elde de qıan-keskini óz kózimen kórip kelgen Nurym:

— Bul ne qylǵan pále, at bermeısiń dep elde mılısıasy sabaıdy, qalaǵa kelseń qazynaǵa alamyn dep ákireńdeıdi, — dep, jalma-jan ornynan turyp, kıine bastady.

— Bári keshegi shoıqaranyń álegi...

— Shoıqara ákesin óltirip pe, sonshama?

— Sen onyń qyzyǵyn estigen joqsyń. Keshegi keshegi me, búgingisin aıt, — dep Pazyl júresinen otyra ketti.

— Taǵy ne jasapty? — dedi Nurym.

— Túnde kazarmaǵa kelip, óziniń joldastaryn ertip shyǵypty. Bútin kazarmany basyna kótergen deıdi. «Kazak-orysqa baǵynbańdar! Kırılovty eki qolyn artyna baılap, Oralǵa aıdap jiberińder! Senderdi qyzyldarǵa qarsy aıdap salmaqshy. Kónbeńder! Aq ofıserlerdi uryp óltirińder!» dep uran tastaǵan deıdi. Ne kerek, aqyrynda Kırılov minetin kók arǵymaqty bas etip eń jaqsy degen attardy kózinen tizip, jeti at jetektep ketipti...

— Qoıshy-aı!

— Oıbaı masqara! Túni boıy qalanyń ishi astan-kesteń shabýyl. Mámbettiń sońyna bútin ofıser bitken túsken deıdi. Biraq izim-qaıym joq bolǵan. Qaıda ketkeni belgisiz...

Nurym qozǵalmaı, Pazyldyń aýzyna qarady da qaldy.

— Ol ustatpaıdy, — dedi Pazyl azdan keıin. — Mámbetti ustaýǵa kúsh kerek. Jáne ol tegindikpen dolǵa túspeıdi. Múmkin ol osy kúni baratyn jerine baryp ta qalǵan shyǵar.

— Baratyn jeri qaıda?

Pazyl taǵy da Nurymnyń betine qarap turdy da:

— Kerderilerge, — dep sybyrlaı qaldy.

— Onyń nesin sybyrlaısyń, Pazeke-aý, aıttym ǵoı onda aqylshysyn tapqany dep.

— Sen onda Mámbetke qosylady ekensiń, — dedi qasapshy.

— Kim biledi, — dedi Nurym. — Sonymen Mámbet «Kerderilerge» ketti me?

— Solaı. Kerderige ketýshiler kóbeıer áli.

Nurymǵa Pazyldyń sózi qatty oı saldy. «Osy mennege sol Hakimniń sońynan ketpedim!? Birimiz anda, birimiz munda bolǵansha — ekeýmiz, táńirge táýekel, tize qosyp bir júretin. Joq, olaı bolmas... Munda Oraz bar ǵoı. Orazdy kórý kerek. Soǵan aqyldaspaı esh nárse isteýge bolmas. Ýádemiz bar-dy» degen oıdyń qushaǵynda Nurym jýynyp-kıinýge kiristi.

Shaı ústinde ol Pazyldan Orazdyń jatqan jerin surap edi, Pazyl oǵan Orazdyń qashan kelgenin, kimniń úıinde jatqanyn, kimdermen aqyldasatynyn da aıtyp berdi.

— Jarke tiginshiniń úıinde, jumys isteıtin jeri sonaý pochta bettegi áskerdiń jabdyqtaý mahkamasy, — dedi.

— Onda Orazdy jaqsy biledi ekensiń ǵoı, — dep edi Nurym, Pazyl:

— Jarke bizdiń qalanyń kópke tanys tiginshisi ǵoı. Tiginshi de, tigishiniń úıinde jatatyn adamdar da belgili, — dep kúldi.

Bul sózdiń arǵy jaǵynda qandaı syr jatqanyn Nurym ańǵara qoıǵan joq, sonda da ol Pazyldy tek mal soıýshy jumysshy ǵana emes, ár nárseden habardar, tipti qalada ne bolyp jatqanyn bes saýsaǵyndaı biletin, onyń ústine ishki bettegi «Kerderilerdiń» ne istep júrgenin túsinedi eken dep shamalady. Ásirese Mámbettiń jaıyn tolyǵyraq estýge qumartyp:

— Sonymen Mámbetti taba almaıdy deısiń ǵoı. Tapsa da qolǵa túsire almas deısiń, Pazeke, a?

Úıge júgire kirgen Iba Nurymnyń sózin bólip jiberdi. Pazyldyń jaýabyn kútýge de shaqat keltirmedi.

— Ana órip ketken soldattar jıenniń atyna jarmasyp jatyr, shyraǵym-aý, sen birdeme demeısiń be, shyǵyp, — dep erine aıqaı saldy.

Nurym men Pazyl jalma-jan syrtqa umtyla berdi. Bul eki arada úıge domalana kirgen bir kishkene kisi:

— Pazyl, men ákelgenim joq olardy. Ózderi qora-qoradan at izdep tań atpaı tintý júrgizip jatqan. Myna qonaǵyńdy kórgen ǵoı. Belgili áńgime at alý degen. Qaıdan kelgen qonaq edi? — dep, bir jaǵy Pazyldyń aldynda aqtala, bir jaǵy qonaqtyń jónin bilýge tyrysty.

— Sen ákelmeseń ıiskelep tabatyn ıt emes qoı olar...

— Ollahı, men ákelgenim joq. Sizdiń úıge soldat ákelip meni qudaı qara bastyryp pa, sonshama. Aınalaıyn, Ibajan, sen aıtshy Pazylǵa, men olardan buryn keldim, men úıge kire bergende keldi. Óziń kórdiń ǵoı, Ibajan.

Aqtala bastaǵan kishkene kisige qoldy bir siltep, Pazyl da úıden shyqty. Aıaǵyn adymdaı basyp Nurym da kóleńkedegi baılaýly turǵan ker atqa jetip bardy. Attyń tizginin sheship qolyna alyp úlgergen qazaq soldaty:

— Mynaý ker at kimdiki? — dedi Pazylǵa pańdana sóılep.

— Iesiniń aty, — dedi Nurym qatal únmen.

— Jáke, bul meniń qonaǵymnyń aty, meniń jıenimniń aty, — dep, Pazyl bastyrmalata qaldy, Nurymnyń qatal lebizin jýyp-shaıýǵa tyrysyp.

— Ia... — dep sozdy ákim daqpa-daqtap. — I-esiniń aty! Durys jaýap eken hukimet adamyna. Iesiniń aty kim? Ol kimniń shekiresi?

Shirene sóılegen soldatqa Nurym qadala kóz tikti de, júregi lúp ete tústi. «Mynaý sol jeksuryn... Bir páleniń basy bolmaǵaı taǵy da...» dep ol aıaq astynan ushyraǵan qaterli oıdyń qushaǵynda qaldy, Biraq ol jalma-jan júzin bul ózine tanys shambyl sarydan buryp áketti.

— Joq, Jáke. Jıen tanymaı jatyr ǵoı sizdiń qandaı hakim ekenińizdi. Áıtpese ol týra jaýap qatady ǵoı, hukimet adamyna. Onyń ózi de jasaqshy. Osynda ǵaskerge jazylýǵa kelgen, — dep Pazyl jaımalaı bastady.

Teris aınalǵan Nurym Pazylǵa kózin qysyp qalyp, «kim ekenimdi aıtpa» degen ym qaqty. Áldene bir kereksiz sóz aıtyp qala ma dep qysylyp, Pazyldyń aldyn oraı, qaı jerden kelgenin bura sóıledi.

— Sonaý Dýana bolysynan starshyn ǵaskerge jazyl dep jiberedi. Al myndaǵy ǵasker «atyńdy alamyn, kimsiń?» dep muqshaıdy. Pazeke, qyzyń eken qalańyzdyń tártibi, — dedi Nurym.

Sóıtti de atynyń tizginin aýlanyń japsaryna qaıtadan baılaı bastady.

Pazyl Nurymnyń bul bolysyn jasyrǵanyn seze qoıdy, biraq onyń nege olaı etkenin túsinbedi. Sonda da ol yńǵaıǵa kóship:

— Ia, sonaý Dýana bolysynan .kelgen jıen. Endi aty da, ózi de qazynalyq bolady ǵoı erteńnen bastap, — dep «túsindirdi» ákimdi.

Bul shambyl sary jazdy kúni Ańqaty boıynda álek salǵan, kádimgi Súleımenniń bıesin tartyp alamyn dep ezin qamshynyń astyna alǵan Maımaqov bolatyn. Biraq, jóni bolyp, ol Nurymdy tanymady, áıtpese attan aýdaryp tastap, qarý-jaraǵyn sypyryp tartyp alyp jaıaý aıdap qoıa bergen. Junystyń tentek qarasyn tanı qalsa, jaqsylyq etpese-aq edi. Bul qudiretti ákim boınányń mal soıǵysh Pazyly «qonaq meniń jıenim» degennen keıin ezile tústi.

— A, jıeniń be?! Jaqsy, jaqsy, — dedi ákim sary muqamdap. — Durys eken onda. Jıeniń soldat bola kelse atyn mobılızasıadan qaldyrýǵa bolady. Sen úshin qaldyrýyma bolady. Ie, solaı, retteýime bolady. Mal kóp soıyla ma, osy kúni, Shaǵatov?

Maımaqovtyń etke nazar aýdara qalǵany tegin emes edi. Sol tegin emestigine kýá bola qalǵandaı onyń júzi de qaımaqshı qaldy. «Eshteme joq pa?» degen dámetý nyshany kókshil kózi men shıkil betinde shylqyp-aq ketti. Eki kózi Pazyldyń aýzynan ne jaqsylyq shyǵar eken dep ańdydy da, Nurymdy múlde umytyp ketti. Al, osy óńirge belgili salyq jınaýshyny etshi Pazylda talaı maıly jambaspen syılaǵan bolatyn. «Páleden mashaıyq qashady», dep oılap, úıine kelgen qonaǵynyń atyn arashalaý nıetimen jáne áldenege aty-jónin jasyryp qysyla túsken Nurymnyń túrin kórgennen keıin Pazyl qıpaqdaı tústi.

— Jáke, mal azdap soıylyp turady. Pálendeı tabys joq, sonda da áıteýir sorpa-sý ázirge barshylyq. Keshke... — dep Pazyl qasap ıek qaqty.

Shambyl sary shapshańdap bas ızedi. Sóıtti de «is bitti» degendeı:

— Al biz júrdik, — dedi janyndaǵy qarýly jigitke: — Álgi atańa nálettiń kesiri, — dep qaldy ol áldenege kijinip. — Qoradan qora qoımaı syǵalaýǵa týra keledi.

«Bir páleden qutyldym» degen oı Nurym men Pazylǵa qaz-qatar keldi bilem — ekeýi birine-biri qarap qabaq qaǵysty da, Pazyl endi «atańa nálettiń kesiri» degen sózdi túpteýge kirisip ketti.

— Jáke, ol qandaı atańa nálet? — dedi tańdanǵan pishin kórsetip.

Biraq áńgime Mámbet jóninde ekenin Pazyl birden túsinip edi.

— Men baıaǵyda aıtqanmyn, bar pále Mámbet sıaqty sodyrlardan shyǵady dep. Keshe bastyǵymen tóbelesip, búgin túnde óziniń jigitterin ertip qashyp ketti. Mundar! Sonyń kesiri emes pe, jurtty alakóleńnen atqa mingizgen. Eki otrád qýyp ketti. Qaıda qutylar deısiń, ustap ákeledi ǵoı. Men sottalsyn dedim. Kádimgi stroıdyń aldynan ótkizip jazalaý kerek degendi qoldadym, — dep maqtana qaldy sary shambyl.

Durysy: Mámbettiń qaı jaqqa ketkenin de, ony qýǵandardyń qaı jerden izdeıtinin de bul anyq bilmeıtin. Onyń ústine qashqyndy ustap alyp kelgenshe «bul oqıǵa elge jarıalanbasyn» degen jarlyq ta bolyp edi. Biraq ákimdikke. ákimdik sóz aıtýǵa qumar, reti kelgen jerde ózinen tómengilerge boı kórsetýge beıim bul salyqshy Pazyldyń aldynda «ulyqtyǵyn» salmaqtaı qaldy.

— Apyrmaı, a! — dedi Pazyl basyn shaıqap. — Ondaı iske batyly barady dep kim oılaǵan. Qarýly neme, qýǵynshyǵa kúsh jumsaýy da ǵajap emes qoı onyń.

— Meniń qolym tımedi ony ustaýǵa. Áıtpegende ózim-aq baılap ákeletin edim. Ondaı sobalaqtardyń talaıyn jýasytqanmyn, talaıyn qoıdan qońyr etkenmin. Bıyl Ańqaty boıynda, qulaǵyna qol apartpaıtyn asaý Junystyń aýylyn da jymdaı etkenmin. Qudiretti qajynyń ózi kelip aldyma qurdaı jorǵalaǵan. Sol eldiń jigitterinen myqty deısiń be, Mámbetti! Ózimizdiń aldymyzda bir aýyz sóz sóıleı almaıtyn Mámbet qoı, — dep qodyraıa tústi Maımaqov.

Pazyl myrs ete qaldy. Al, Nurym kógerip ketti. «Myna ıtti ne qylsam eken ózin! Japalaqtaı erbıip, at ústinen bir tartýǵa kelmegen súmpek! Qara, mynanyń syrttan maqtanýyn» dep kijindi ol. Biraq ol myrs etken Pazyldyń Maımaqovtyń ótirigine kúlip turǵanyn kórip jumsara tústi.

— Jaqsy. Men soǵamyn, — dep, sary shambyl atqa dik etkizip qondy da, aýladan shyǵa jóneldi.

Pazyl basyn shaıqady.

— Tfý, mundar. Mámbettiń shynashaǵyna turmaıtyn kúıkentaı, han syrtynan judyryq kórsetýin kórdiń be? — dedi ol jerge túkirip.

Maımaqovtyń aýylynan qalaı ketkenin, qandaı syılyqpen attanǵanyn Nurym Pazylǵa bastan-aıaq jyr etti.

— Qazir de sony isteıtin edim, átteń tek qalanyń ishi, jer tar, — dedi ol.

— Pazyljan, men emes Maımaqovty jetektep úıden úıge syǵalatyp júrgen. Onyń nege kelgenin endi túsindiń ǵoı. Men álgi... posemeınyı spısokty taǵy da muqıattap tekserip shyǵý úshin shyqqanym, — dep joq jerden paıda bolǵan shúńkıgen kishkene kisi oń qoltyǵyndaǵy papkany alyp, sol qoltyǵyna qysty. Kúshtiń bári osynda ǵoı degen jansha ony jáne oń qolmen sıpap-sıpap qoıdy.

— Spısokke tańsáriden kiriskenińiz be? Álde bul júrtty bir jaqqa qashyp ketedi dep qorqasyz ba?

— Ornynan ertemen baspasa, jurttyń sharýasy bar, úıden tappaısyń... Oqasy joq, seniń janyń belgili ǵoı, Iba kelin men óziń ǵana. Pazyljan, myna jigit?.. Jańylmasam kórdim ǵoı deımin...

— Kórmegen bolarsyz. Elden kelgen, Dýanadan.

— Joq, kórdim, anyq kórdim...

— Men sizdi birinshi ret kórip turmyn. Sondyqtan onyńyz qate, — dedi Nurym, bul ury adamdaı kózi bir jerge turaqtamaıtyn, kerýge de súıkimsiz kisini birden boıyna jýytpaı sóılep.

Kishkene adam da Nurymnyń túri men sóziniń sup-sýyq ekenin sezip, áńgimeni doǵara bastady.

— Múmkin, múmkin... Jaqsy, jaqsy, — dedi ol áldeneni qoshtap. — Men keteıin.

Sóıtti de kúıbelektep Pazylǵa bir qarap, Nurymǵa bir qarap alyp, ózine-ózi:

— Dýanada mundaı jigit kezdesken joq edi. Men onda talaı boldym. Ol jerdegi Qynyqtyń men bilmeıtini joq, — dep kúbirledi.

Pazyl oǵan jaýap qatpady. Nurym atynyń ter qatqan saýyryn sıpap ketti.

— Adamnyń jeksuryny, — dedi Pazyl kishkene kisi qaqpadan shyǵyp ketkennen keıin. — «Kúndegisi osy, jetip keledi de turady. Sebep joq jerden sebep tabady. Jáne aıtpaıtyny joq. Birese Janshany maqtaıdy, bul patshamen sóılesken qaza dep kúmpildetedi. Birese qyzyldar kelip qalypty, Tekeni alypty. Endi Jympıtyǵa kelýge jınalyp jatqan kórinedi. Kerderilerdiń ádresin bilesiń be!» — dep sybyrlaıdy.

Nurym bul sózge qulaq asa qoımady. Ol tek atynyń endi jalyn tarashtap turyp:

— Mámbet... apyrmaı, keshegi sózin aıtamyn-aý. «Maǵan er, meniń jasaǵyma jazyl» deıdi. Ergende qyzyń bolady eken?! — dep basyn shaıqaı berdi.

ÚSHİNSHİ TARAÝ

1

İsi jumbaq, ór minez Mámbetke Nurym endi qaıtyp kezdese almady. Oǵan Mámbettiń aıaq astynan tap bolǵan joıqyn oqıǵasy sebep boldy. Ol oqıǵa bylaı.bastalyp edi.

Jolda Nurymǵa kezdesip, «Keshke qaıta oralamyn, seni de ertemin» degen Mámbet atynyń basyn ataqty Ǵubaıdolla Álibekovtyń úıine tiredi. Ǵubaıdollanyń qysqy qystaýy da, jaz jaılaýy da qatar — Qamysty kóldiń jaǵasy bolatyn. Qamysty kól Jympıty qalasynan on jeti shaqyrym, atpen jortqan Mámbet sıaqty sýyt júristi jandarǵa sút pisirim ǵana jer-di. Sálem de bermesten is-mis joq, úıge kirip kelgen Mámbet:

— Ǵuba-aqa, ana tóreniń basyn kesip alyp qanjyǵama baılap júrmesem, meniń Mámbet atym óshsin, — dedi.

On altynshy jyly Luqpan bolysty aýylynan aldyna salyp buzaýsha aıdap alyp ketken, sonaý ishki Reseıdegi okop jumysynan qashyp kelgen, qalaǵan atyn minip, kózdegen jerine qoly jetip júrgen zamannyń batyr Mámbetin Ǵubaıdolla ýchıtel jaqsy biletin. Ol oǵan buryn talaı aqyl da aıtqan, jaramsyz isterden jolyn da bógegen. Sondyqtan Ǵubaıdolla Mámbettiń júrisine de, sózine de tańdanǵan joq. Oǵan susty júzin burdy da, óziniń naqyldy únimen:

— Mámbet, sen kópten beri kórinbeı júrsiń, jumysbasty shyǵarsyń. Alaıda, ónboıy qalada bolǵansha saharaǵa jıi shyǵyp turýyń qajet. Sen qaladan shyǵa almaıtyn chınovnık emessiń ǵoı, — dedi.

Sóıtti de, eki kózin Mámbettiń erekshe keskininen aıyrmaı, aýzyn ashyp qalǵan balasyna:

— Merjan, myna aǵańa qymyz jutqyz, ańsap kelgen shyǵar, — dep jaıbaraqat adamnyń miz baqpas qalpyn kórsetti.

İri júzdi úlken ákeniń elibinen góri, tarazy anasyna tartyńqyrǵan ótkir kózdi sulý shákirt, molda aldyn kóbirek kórgen balasha, ádeppen bas ıip shyǵyp ketti.

Ýchıtel aqyryndap saqalyn tarashtap, qalyń shashyn dúrdıip turmasyn degen adamsha, sol qolymen sıpap jatqyza tústi; túrýli turǵan esikten dalaǵa kóz jiberdi, áldeneni oıǵa túsirgendeı, etti kelgen qalyń qabaǵyn jazyńqyraı bastady, basyn da shalqaıtyńqyrap oryndyqqa jaılasyńqyrap otyrdy. Ol Mámbetti ózine de, sózine de asa nazar aýdara qoımaǵan adamnyń pishinimen sabyrly qalypta qalsa da, ishinen oılaı bastady. «Tóreniń basyn kesip alyp qanjyǵama baılamasam, meniń Mámbet atym óshsin» deıdi. Munyń qolynan bas kesý de keler, bas qorǵaý da keler. Bir kelispes jaǵdaıǵa kezdesti-aý shamasy.

Báse, áskerdiń atshy ofıseri bolyp at jabdyǵyn basqaryp qana otyra almas dep edim. Mundaı jandardyń japyryp is istemese kóńili kónshimeıdi. Júrgen jerin shýlatyp ketetini de sodan...

Az ýaqyt ýchıtel únsiz qaldy. Mámbet te ilki ekpinin baıaýlata túskendeı boldy. Jalǵastyra til qatpady. Úı qojasynyń ruqsatyn da, ıek qaǵýyn da kútpesten kelgen boıdaǵy adymdap ozǵan úı terine taıaý kilem ústine otyra ketti de, tap sol mezette shákirt Merhaıyrdyń ekinshi úıden qos qoldap kóterip kelgen úlken kórseń qymyzyna bas saldy, ony oısyrata jutyp-jutyp jiberip, bir demde jarydan tómendetip-aq tastady. Ǵubaıdolla kıiz úıdiń oń jaǵyndaǵy stol janynda arqasy tik, bıik oryndyqta otyr edi. İshine qyryq-elý adam mol sıarlyq segiz qanat keń úıdiń ishi stol men oryndyqtar qoıǵanǵa tarylmaǵan, tórge taman otyrǵan som deneli Mámbet edáýir jerde, kishireıip qalǵandaı kórinedi. Ol qymyzymen bolyp jatty da, az ýaqyt ýchıtel óz jaıy men óz oıynyń qushaǵynda qaldy. Ekeýi eki jerde otyrǵandyqtan ba, kim bilsin, áıteýir biri men biriniń isi joq adamdar tárizdi. Shyny: qaraýǵa da bul eki jan uqsas jaǵy joq — ekeýi eki basqa; túri de, isi de bólek, ekeýi de eki álemniń adamy derlik. Biri Evropa saltyna kóshken, ýchıteldik semınarıany bitirip, kóp jyl boıy bala oqytyp, bilimdi ǵalym, aqyldy ustaz atanǵan ataqty adam. Onyń ústine syrt pishini de ishki ulyqtyǵyna saı óte aıbyndy jan: jalpaq betti, mańdaıly, qalyń qasty, sheńberli muryndy, qara saqaldy, qalyń qara qońyr shashty, tolyq deneli adam. Ózgeden bólek qabiletine ózgeshe sus berip turǵan onyń uzyn jáne qoıý shashy. Ol kezde shash qoıǵan jandar sırek — ilýde bireý bolǵandyqtan, Ǵubaıdollany kóp jurt: «Jeti qat jer astyndaǵy Nýjým ǵylymyn bitirip shyqqan Abýǵalı Sına sıpatty» desetin. Onan molda-qojalar yǵatyn, ákimder aýlaǵyraq júretin. Onyń ústine Ǵubaıdolla Álibek aýyly atanǵan dáýletti, oqymysty aǵaıyndy Álibekovterdiń úlkeni bolatyn. Orys-qyrǵyz mektebinde oqyp, orta bilim alǵan inisi Hamıdolla el bıleý isimen aınalyssa, kishisi Ǵalıasqar Álibekov Realnoe ýchılısheni bitirgennen keıin «qyzyldarǵa qol bergenderdiń biri» edi. Onyń bul kúnde ne istep júrgeni jurtqa asa aıan emes-ti.

Al, júrisi men túrinen kórmegen adamnyń jany shoshyrlyq jáne áńgimeni tóreniń basyn kesýden bastaǵan joıqyn jolaýshy da ataqty. Onyń ataǵy basqa túrde. Mektep bosaǵasyn attap kórmegen Mámbet orys tiline oqyǵandardan júırik, kórgeni de sahara halqynyń kebinen artyq. Jas shaǵyn Jaıyqtyń arǵy jaǵasyndaǵy kazak-orys baılarynyń malyn baǵyp, ony kúz bazarǵa aıdasyp, ishki iri qalalarǵa jetkizisip ótkizgen jan. Ol qysqa da emes, asa uzyn da emes, jýan da emes, biraq som kelgen jup-jumyr, julqynsa úzbeı tynbaıtyn, kádimgi talaı-talaı qarmaqtan da jyrylyp, mańaıdy jaıpap, qolyndaǵyny úrkitip, bir kóldi bir ózi en jaılap júrgen qara shubar shortan sıaqty; eregesse eki kisilik áli bar, keýdelige kegin jiberip kórmegen, toıda jyǵyp, topyrda japyryp kelgen Mámbetti; óńi qara qoshqyl, et betti, qasy sırek, qabaǵy jazyq; kózi álde jelge, shańǵa kóbirek tosylǵandyqtan ba, álde ańdaýsyzda bir nárse tıgen be — áıteýir aǵy qantalańqyraǵan qyzyltarǵyl. Al, oń qulaǵynyń qalǵan shemirshegi úlken etip oıyń salǵandaı, ketik murny betine laıyq — ári etekti, ári iri; boıy asa uzyn, ózi asa etti bolmasa da jumyr som bitken deneni otyrǵan ornynan eki kisi qozǵaltar emes, nyq, beınebir óńdeýge qarsy butaǵy mol, jonýǵa qabyǵy qalyń, daýylǵa ıilmeıtin jataǵan kelgen dalanyń emeni sıaqty. Mámbettiń jasy otyzǵa ıek súıep qalǵan bolýy kerek, óıtkeni Nurym sıaqty jıyrma-jıyrma beske kelgen jigitter ony já «Máke», já «Otaǵasy» dep til qatysady.

Oqymysty ýchıtel men kesken tomardaı osy adamnyń arasynda jelim bolarlyq nárse joq sıaqty — ne minezde, ne is-árekette, ne sana-saltta eshbir uqsastyq baıqalmaıdy. Biraq qazyǵyna aınalǵan attaı, sýyt júristi Mámbet oqta-tekte osy ataqty adamǵa «sálem» berip ketedi. Ásirese ómirdiń bir oqys kezeńderinde keledi. Aqyl suraǵandaı oǵash sózder tastaıdy. Budan eki jyl buryn: «Luqpan bolysty jelkesinen qysyp otyryp spısogin túzettirdim: menimen jasty inisin otyz beste de jazypty» dep bir kelgen. Sonsoń «Qorlyq-yzasy ótken Kúrlen pravıteldiń tiri janǵa ustatpaǵan kúmistep altyn jalatqan sary ala shaqshasyn ustadym.

Basqanyń taqymy tıip kórmegen ań baıtalyn alyp keldim dep baıandaǵany bar-dy. Ol eki istiń ekeýi de eki bolys elge bitispes daýǵa aınalyp, aıaǵy Mámbettiń elden ketýimen tynǵan-dy. Al, qazir «Tóreńniń basyn kesip alyp qanjyǵama baılamasam atym óshsin» dep sert etti. Bir jaqsy jeri bul sońǵy is áli oryndalmaǵan, kúsh kórsetý ǵana sıaqty, «bilimdi Ǵubaıdolla ne der eken?» dep aldynan ótýi me qalaı? Ol tosyn sóz qatyp, ózine laıyq ákelgen úlken kórseń ashshy qymyzdy dem almastan kóterip jatyr, ádemi qara tory jas shákirt onyń ózine de, qymyz jutysyn da tańyrqaı qarap tur. Shákirttiń shákirt ekeni, gımnazıser kıetin juqa qara maýyt beshpet-shalbarynan da, tarazy kelgen túri men ádepti tik turǵan qalpynan da, ýchıtel otyrǵan stoldyń shetinde jatqan til quraly men esep kitapshasynan da kórinip tur.

Mámbet sarqylýǵa taıaý qymyzdy jerge qoıa saldy da:

— Kún sanaýly tóreńniń, Ǵuba-aqa. Aıttym ǵoı, basyn kesip alyp qanjyǵama baılamasam Mámbet atym óshsin dep, — dedi ol taǵy da Ǵubaıdollaǵa synaǵandaı týra qarap.

Merhaıyrdyń juqa qabaǵy shytynaı qaldy, ol áldenege denesi túrshigip ketkendeı, Mámbet pen ákesine kezek qarady. Onyń barlyq bet álpetine «papa, mynaǵan qoı deseıshi» degen jalynyshty shyraı júgirdi. Bul joly Mámbettiń bul ojar sózin aqyl arnasyna burý qajet dep bildi me — ýchıtel oǵan endi ǵana týralap qarap, onyń ózgeshe beıneli kúrt júzine kózin tikti. Bir sát ol syr tartqandaı kózin baqty: talaýrańqyraǵan kózden erlikten ózge bosańdyq belgi tappady da: «Bul oılaǵanyn oryndaýǵa bel baılaǵan eken. Tóresi qaı tóre? Egerde bıleýshi ákimderdiń biri bolsa, ol ońaı bas kestire me, kestirse muny ózgesi álek etpeı me? Qalaı bolǵanda da bul bir oqys iske belin býǵan jan eken» dep oılady.

— Sen, Mámbet, — dedi Ǵubaıdolla óktemdeý qońyr únmen. — Ójet oıyńdy jasyrmaı aıtyp salasyń. Kóbinese istegen isińdi jaıyp tastap: mine mynaǵan ne deısińder, muny qalaı dep tabasyńdar? Men syndyrarymdy syndyrdym, japyrarymdy japyrdym, — dep kelesiń. Munyń erligiń, aqtyǵyń. Al, qazir bir oırandy jaramsyz jolǵa bet alǵanyńdy aıtyp tastadyń. Bul ári kelissiz, ári uǵymǵa qonbaıtyn is jáne túsiniksiz sóz. «Basyn kesip qanjyǵama baılamasam ba» dep sert etkeniń qaı ulyqtyń basy? Mundaı jaramsyz iske nege bel býdyń? Kúnáli jandardyń birindep basyn kesýmen qaı ata-babań ádildik ornatyp edi?

Mámbet bógelmedi.

— Qalada buzyq tóre bireý, Ǵuba-aqa. Onyń buzyqtyǵy elge aıan. Jáne Mámbet aıtpaıdy, aıtsa aıtqanynan qaıtpaıdy, ondaı buzyqty aıaǵynan tik bastyryp qoımaıdy.

Ol osy sózdi dáleldegendeı, bezergen pishinmen bir shyntaqtap, otyrǵan ornynda qısaıa bastady. Onyń bul bir betkeı minezine ýchıtel kóziniń alasyn kórsetýmen ǵana tyndy, basqalarǵa basa aıtyp, aqyl tezine salýǵa ádettengen ustaz bul joly únin jumsartyńqyrap sóıledi. Kóbine Mámbettiń ashyq sóılemegen sóz buldyryn aıqyndatpaqshy boldy.

— Tóre dep, bul kúnde jurt hukimet qyzmetindegi laýazym ıelerin atap júr. Al buryn qazaq jalǵyz ǵana han bolyp násili sultandyq ataq alyp kelgen aqsúıekterdi «tóreler» deıtin. Máselen: Nuraly han, Jáńgir han, Qarataı han, Aıshýaq sultandar tóre atanady. Bizdiń Kúsep tuqymy da tóre. Sondyqtan...

— Men bir ǵana tóreni bilemin. Ol belgili buzyq Aron tóre, kádimgi okopqa jigitterdi jelbezeginen tazgen sazandaı etip aıdaǵan Aron. Meniń kesetinim sonyń basy, — dedi Mámbet onyń sózin bólip.

Ózi jaqynda ǵana Jympıtyda kórgen sary ala shendi polkovnık Aronnyń basyn kesip-aq alǵandaı, Merhaıdar kózin jumyp qaldy. Náp-názik bet tamyrlary denesiniń shimirkene qalǵanyn aıqyn kórsetip jıyryla tústi.

— Sen shyǵa tur, Merjan, — dedi ýchıtel balasynyń úreılene bastaǵanyn baıqap. Bala ádeppen basyn ıip qaldy da, aqyryn ǵana esikke jyljydy.

— Ia, Aron tóre, ol ulyń tóre. Seniń jolyń basqa, Aronnyń laýazymy bir basqa. Sen ǵaskerdiń at-jabdyǵyn basqarmaıtyn ba ediń? — dep edi Ǵubaıdolla, Mámbet ilese istiń mán-jaıyna kóshti.

— Áńgime attan shyǵady. Aqmetshi bergen úsh kók arǵymaqtyń biri joǵalyp ketti. Attyń qashatyny bar, sirá jem berip baqqan jerine ketken bolar. Sony podpolkovnık menen kórdi, bul sonyń minetin arǵymaǵy edi, — dep Mámbet podpolkovnık Kırılovpen shatasqanyn, onyń gaýptvahtaǵa salýǵa tyrysqanyn, biraq Mámbet eki soldatty uryp jyǵyp, qaıtyp kelip podpolkovnıkı baılap tastap, qarýyn sypyryp áketkenin aıtty.

— Meni Kırılov baıaǵydan biletin. Mergenevkanyń baı kazak-orysynyń balasy. Men olardyń eki jyl malyı baqqanmyn. Maǵan buryn da talaı qoly tıgen, men de qarap qalmaǵanmyn. Zábir bergen soń aqym úshin atyn minip ketkenmin. Buǵan kóp jyl ótti. Sol adam sabap úırengen kazak-orys maǵan konokradsyń dep aqyrdy. Men oǵan: sen myqty bolsań ana qyzyldarǵa kórset kúshińdi. Erteń kótińe dúre salyp qyzyldar saǵan at baqtyrady dedim. Eges osylaı bastaldy.

— Kırılovke ketken kegińdi Aron tóreden almaqsyń ba?

— Joq, Kırılovke kegim ketken joq. Al, Aronyń jer betinde tiri júrýge tıis emes. Meniń túbimdi qazyp jatyr. On altynshy jylǵy Luqpan bolysty jelkelegenimdi, okoptan qashyp kelgenimdi betime basyp, sen qyzyldarǵa qol bergen buzyqsyń, seni darǵa astyramyn dep jatyr.

Arǵy jaǵyn Ǵubaıdolla muqshap suramady. Bul ákim qaraǵa bas ımeı kelgen «Shoıqaranyń» Jansha áskerimiń bastyǵy Kırılovpen ǵana emes, polısmeıstr Aron toremen qarsylasyp qashyp shyqqan áreketi tolyq kóz aldyna kelgendeı boldy. «Muny ustasa sottaıdy. Sottasa ne bolary belgili ǵoı. Muny qaıda jasyryp, qalaı arashalaýǵa bolady? Bular meniń óz basymdy da...» degen oıyn túptetpesten Mámbet:

— Ǵuba-aqa. maǵan Ǵalıasqardyń qaı jerde júrgenin aıt. Mensolarǵa qosylamyn. Jáne jalǵyz qosylmaımyn — myna .han jigitteriniń ishindegi serikterimdi ala ketemin , — dedi.

— Ǵubaıdolla bul sońǵy sózge qulaǵyn tige qaldy. Tájirıbesi mol, ómirdiń san qıly jasyryn astaryn baıqap kórip otyrǵan ýchıtelge «Ǵalıasqarǵa qosylamyn» degen talap joq jerden tabyla qalǵan aqyl sıaqtandy «Biraq qalaı qosylady? Ǵalıasqar qaı jerde qazir,? Han jigitteriniń arasyndaǵy serikterin bul qalaı alyp ketedi? Ózi baryp qaqpanǵa túsip qalsa, ókinishti kete me? Aron tóreni óltiremin deýi de haýipti is?» — degen suraýlar ony san tuıyqqa tirep, kúrmeı berdi. Muǵalim bul qıyn jumysty aqylǵa salyp sheshpekshi boldy.

— Mámbet, sen bizdiń qyrdaǵy kútirge bar da jat. İshi taza, ózi ońasha, kózden tasa jer. Óristegi jylqyshylar kelip mazańdy almasa, eshkim barmaıdy. Tamaqty jigitter jetkizip berer. Basqasyn sońynan sóılesermiz, — dedi.

«Kútirde jata tur» degen sózge oılanǵannan keıin Mámbet te kóndi. Biraq onyń oıy Ǵubaıdollanyń oılaǵanynan áldeqaıda basqa edi. Ol óziniń elden ózge oǵash minezine baqty — onyń taǵy da jurttyń aýzynan túspes bir isteri aıqyndala berdi.

Qamystykólden tórt-bes shaqyrym tómen, Qashar-soıǵan bettegi qos kútirge baryp, jan-jaqty kózben bir sholdy da, Mámbet ymyrttatyp qalaǵa qaıta oraldy.

2

Ol Ǵubaıdollanyń: «Kútirde jata tur, basqasyn sońynan sóılesermiz» degen aqylyn alǵan joq. Ol bul oqymysty adamnan keńes te suraı kelgen joq-ty. Tek qana isteıtin isin jáne istep salǵan isin dereý málimdeıtin eski ádetinshe aıtyp salǵan sózi edi. Biraq, ýchıteldiń kútirge ıek qaqqany oǵan ekinshi bir joıqyn oı saldy. «Kútir oqshaý turǵan bir qamal. Arǵy jaǵy óris, óriste jatqan kóp jylqy. Toqtaı tur, sen Kırılov, meni konokrad deısiń?! Konokradty men saǵan endi kórseteıin. Tigerge tuıaq qaldyrmaı polkynyń atyn ondap-jıyrmalap aıdap áketeıin de turaıyn. Kop tarynyń ishinen taýyp alyp ker ala taryny? Qabyl men Naýyryzalynyń esepsiz jylqysynyń ishine qosyp alyp, biraz kúnnen keıin at bitkenińdi Aqshat taýǵa, onan ári Aqbulaqqa qaraı qyzyl tuıǵyndardyń jatqan jerine jóńkilteıin bálem» dedi ol ishinen qalaǵa qaraı atyn aıańdatyp, terin keptirip kele jatyp. Ol bir kez tipti Aron tóreni endi qaıtyp aýzyna da almaı qoıdy, bar qahary Kırılovne aýdy. Keshe, «Mıshka, sen shyn kórme, konokrad dep oınap aıtyp em» deıdi astymda jatyp. Baıaǵyda da sony aıtqan. Biraq qolymnan bosanyp ketisimen Mergenevkanyń barlyq jigitin jınap alyp kelip, en dalada jabylyp uryp ketken joq pa edi. Óriste bir kún, bir tún jatyp, ded Mıtreıdiń úıine eńbektep zorǵa jetip jyǵyldym. Mynaý sonyń salǵan tańbasy emes pe? — dep, Mámbet oń jaq qulaǵynyń qalqan shemirshegin qamshy ustaǵan qolymen sıpap qaldy. «Bul ıtti alqymynan alyp birjola eze salmaǵan ekenmin. Sodan keıin meıli, maǵan isterin bul sary ala pogondy myrzalar isteı bersin. Tentektiń aqyly tústen keıin keledi deıdi. Ózimizde de bar, nesin aıadym eken! Endi qaıtyp qolyna tússem Kırılov meni óz qolymen atar» dep oılady Mámbet, keshegi isine búgin esep berip. Talaı sabalyp, talaı tepkige ushyrap qulaq-erini áldeneshe ret jyrylǵan bul Mámbet beınebir ómirdiń oty men sýyna túsip shyńdalǵandaı. Onyń eshbir jannan seskenbeýi de, udaıy tek ulyq bitkenmen aıqasa ketýi sol qarshadaıynan júregine shemendeı qatyp, eriksiz dúmpigen tiri qorlyq pen ashshy zorlyqtyń óshpeıtin zardaby bolýy kerek. «Qap!» dep tistenip qoıdy ol taǵy da Kırılovty bir jaıly etpegenine ókingendeı.

Esikten kirip kelgen boıy tórden bir-aq shyǵyp, tańdanǵandaı qaraı qalǵan úlken kózdi sulý qara tory qyzǵa:

— Tóre qaıda? — dedi Mámbet.

Ústinde ásker kıimi bolsa da «shoıqaranyń» alqa-salqa túrine qarap jáne jan shoshyrlyq qyzyl-tarǵyl kózinen kózin almaı qyz sál bógelip qaldy. Biraq qalanyń da, dalanyń da túrli jandaryn kórip júrgen, ózi oqyǵan, ári ótkir qyz Mámbetten seskene qoımady. Ol tipti muny ertegi, qıssa-jyrlarda kezdesetin dáýperilerdiń bir adamǵa zıansyz, já bir kóldi bir urttaıtyn, bolmasa taý men taýdy alaqanyna salyp salmaqtap turatyn «zumqara» ma dep qaldy. Áıeldiń kóbi názikten góri beren kúshti, aqyldan góri oǵash isti, kóriktiden góri shombal turmatty adamdy jaqsy kóre beredi. Áásirese dúleı erliktiń ıesi, bet qaıtpas qara dúrsin Mámbetterdi alystan da sezip, bilip qashýdyń ornyna oǵan úıirile ketedi. Aron tóreniń jalǵyz qyzy gımnazıska Shahızada da sol oǵash jandardy súıgish qyzdyń bireýi eken.

— Papamdy suraısyz ba? — dep qyz qabaǵyn kere qaldy.

— Qarataev Aron tóreni suraımyn, — dep, Mámbet alystan kúńkiregen kúndeı dúńk-dúńk etti.

— Polkovnık sultan Garýn Ahmetovıch memleket sovetinde — Batys ýalaıatynyń bastyǵy uly mártebeli huzarynda. Siz... horýnjıısiz be — dedi qyz az múdirip qalyp, Mámbettiń qara maýyt keń gımnastıkasynyń ıinindegi áskerlik chın belgisine qarap turyp.

Mámbet te qyzǵa qaraı qaldy. Oqyǵan qazaq áıelderin kórmegen, tipti baı kazak-orystyń aqtıyn ishik, sháıi kóılek kıetin, qolyna altyn baldaq salatyn úlpildegen aq deneli qyzdarynan sulý jan bar dep oılamaıtyn Mambet myna qarsy aldynda turǵan jaınaǵan óte kórikti qara tory qyzdy kókten túsken arýdaı kórdi. Munyń da ústinde ásemdep tikken asyl sháıi kóılek, qolynda altyn baldaq, qulaǵynda myń qubylǵan jaqutty syrǵa, aıaǵynda altyn zermen oqalap tikken qyzyl saqtıan etik. Ásirese qyzdyń ózgeshe nur shashqan ótkir sózderi baýrap-tartyp bara jatqandaı boldy. Ol ómirinde bul tóreniń úıinde mundaı sulý qyz bar degen joq-ty. Sulýlyǵynyń ústine saltanatty, oqyǵan, symbatty arý kezdeserin oılaǵan emes-ti. Ol bógelip qaldy, qyzǵa ne derin tappaı kidiristedi; onyń ústine qanshama «bas kesemin» dep sert berse de Mámbet san qaterge kezdesken ózgeshe ómiriniń ishinde adam óltirip kórmegen jan-dy. Ǵubaıdolla ýchıteldiń úıinen ketkennen beri onyń esi derti kenet sol jerde oıǵa alǵan, polktyń atyn qýyp áketip, ejelden egesip ósken Kırılovty qarajaıaý qaldyrý edi.

— Bıkesh, sen Aron tóreniń qyzymysyń? — dedi ol oıda joq jerden bosańsı qalyp. Onyń úni óktem túrinen kúrt ózgerip, balanyń únindeı jip-jińishke bolyp shyqty.

— Ofıser klýbynda bolǵanyńyz joq pa? — dep qarsy suraqtady qyz ezý tartyp.

Qyzdyń qap-qara qasy men uzyn kirpikterine saı oń jaq betindegi qara meńi birge ezý tartqandaı tebirendi.

— Men ofıser emespin ǵoı... — dep kúbirleı tústi Mámbet óziniń aqsúıek, tóre, bolmasa, ataqty adamdardyń tobyna kire almaıtynyna qorynǵandaı.

— Siz de ofısersiz, horýnjıı belgińiz bar, oqymaǵan shyǵarsyz, bálkim. Oqymasańyz da... — dep qyz sózin aıaqtamaı, onyń alqa-salqa túrine, ofıserge kerekti tárbıe-táliminiń joqtyǵyna jáne dókir tiline keshirim bergendeı aıanysh shyraı kórsetti. Sóıtti de:

— Otyryńyz. Ia, men polkovnık sultan Garýn tóreniń qyzymyn. Ol kisi kesh qaıtar. Leıtenant-pomoshnıkterin ertip tótenshe májiliske ketti.

— Otyrmaımyn, ketemin, — dedi Mámbet tez daýsyn ózgertip.

Onyń oıyna qazarmany bórliktirip, joldastaryn ertip shyǵý nıeti túsip ketti.

— Jaı keldińiz be, horýnjıı myrza? Papama kim keldi deıin? Atyńyzdy aıtsańyz, — dep qyz bir adym ilgeri júrip, kim ekenin bilýge qatty áýestengenin baıqatty: — qazaqtyń balýan ofıseri keldi deıin be? Álde batyr kelbetti er jigittiń biri keldi deıin be?

— Mámbet keldi de, bıkesh. Ákeń... buzyq Kırılovty jaqtap meniń sońyma túsýin qoımasa — aıtpady deme, onda jaqsylyq joq...

— Mámbet!.. Siz Mámbetsiz be? Kádimgi podpolkovnık Kırılovtyń syıyn bergen Mámbetsiz be?..

Qyzdyń óńdi júzine tańyrqaý men shattyq qosyla júgirdi — qıylǵan qap-qara qastary kerile qaldy; kózderi ári ottaı jaınap, ári úlkeıip ketken sıaqtandy, betindegi qara meń kúlim qaqńannan góri máz-meıram bolyp bılep bara jatqanǵa uqsady.

— ...Jurt áńgimesi tek qana sizdiń keshegi qımylyńyz jaıynda, Kırılovty masqaralaǵanyńyz týraly. Olga haným: «keýdesin kótergen podpolkovnıktiń ózine de sol kerek edi» deıdi. Qurbanǵa shalatyn aq sarybas qoshqardaı etip qol-aıaǵyn baılap ketý sumdyq qoı, Mámbet aǵa! Aıtyńyzshy, qalaı etip baıladyńyz, óz aýzyńyzdan estıin. Otyryńyzshy, Mámbet aǵa! Osy zamannyń naǵyz Haqan batyry sıaqty ekensiz ǵoı?.. Otyryńyzshy!

Qyz qolqalaı qaldy. Onyń oıyna: «Bul adam ákeme de jazym jasar-aý!» degen jaman nıet kirip te shyqqan joq.

— Apyr-aı sumdyk, is! Eshbir jannyń qolynan kelmeıtin sizge ǵana... sizdiń myna batyrlyq kelbetińizge sıatyn is! Jasynan ásker qyzmetinde jetilgen jaýynger kazak-orysty baılap tastaý!.. Ásker basy, shtab bastyǵy podıolkovnıkti!..

Mámbet sál kidire tústi de:

— Joq, bıkesh, — dedi taǵy da ilki jer astynan shyqqyndaı dúńk etken óktem únmen: — men bul úıge áńgime soǵýǵa kelgenim joq...

Mámbet sózin taýyspaı esikke adymdady.

— Joq, Mámbet aǵa, siz aıtyńyz!.. Jaqsy, bul joly aıtpasańyz, ekinshi joly aıtyńyz. Kelińiz, Mámbet aǵa. Erteń kelińiz, kúndiz. Kelesiz ǵoı, Mámbet aǵa?! Mámbet moınyn burmady, tek qana esikten shyǵyp bara jatyp, basyn shapqap-shaıqap qoıdy.

Qapelimde Mámbettiń bul tún jortyp júrgen júrisine de, aıtyp ketken sózine de jete túsine qoımaǵan qyz kórýge jan qorqarlyq jannyń izine sál ýaqytqarap turyp qaldy da, sol tańdanǵan kúıi ekinshi bólmedegi úı kútýshi tatar áıeline júgirdi.

— Siz Mámbetti kórip pe edińiz? Kádimgi podpolkovnıkti baılap ketken Mámbetti? — dedi ol áıelge entige tónip.

— Joq, joq! Kórgenim de, estigenim de joq Mámbet degendi. Ol kim edi?

— Ýaı, jeńgeı! Kádimgi dáý Mámbet! Naǵyz Mámbet. Naǵyz alyp adam! Qazir ǵana shyǵyp ketti. Áli qoradan shyǵyp ketpegen shyǵar.

Sóıtti de qyz áıeldi qolynan ustaı alyp, syrtqa qaraı súıredi.

Birań syrt qarańǵy eken, úıden shyqqan adamnyń kózine eshbir qarasyn ilikpedi. Tek qana qaqpadan shyǵyp árilep ketken attylynyń dybysy qulaqqa keldi.

— Ol keledi, jeńgeı. Ondaı er adam qoryqpaýǵa tıis. «Ondaı adamǵa tıme» dep papama aıtyp qoısam — tımeıdi. Kırılovtyń namysyn qorǵap aıyptaýǵa bolmaıdy ǵoı bul sıaqty eki kisige áli kelerlik horýnjııdi, — dedi qyz ózin de, áıeldi de jubatqandaı.

Biraq, áıel qyz sózine zer sala qoımady, onyń kim ekenin, ne úshin keletinin surap jatpaı, yńǵaıǵa kóship:

— Kelse, kórermiz qandaı adam ekenin, bıkesh, — dedi de qoıdy.

Al, jarty saǵattan soń kelgen Aron tóre, qyzynyń áńgimesinen shoshyp ketti. Ol sonda da syr bermeı tyńdap, jaı-japsardy ózinshe túıdi de:

— Shahızada, sen jata ber. Saǵat on ekige jýyq, — dep ofıser Abylaevty ekinshi bólmege alyp shyqty.

— Búl búlik jasaýǵa kelgen. Podpolkovnıkti jazym etýi múmkin. Tez Kırılovtyń úıine jetińder. Múmkin, sol jerden qolǵa túsirersizder. Qasyńa úsh-tórt jaýynger al da sol úıdi tory. Túrmeniń kúzetshilerine habarla, ondaı buzyq túrmege shabýyl jasaýy da múmkin. Tez qımyldańdar! — dep buıryq berdi.

Mámbet te oıǵa alǵanyn tezirek oryndaýǵa kiristi; onyń oıǵa alǵany: «aldymen kazarmadaǵy serikterimdi alyp shyǵaıyn!» boldy. Sondyqtan ol Aron tóreniń úıinen shyǵa sala qalanyń soltústik betindegi kazarmaǵa qaraı jortty. «Qazaq ýalaıaty qazaq áskerin qurady. Sanaly jigitter qolyna qarý alyp, sol ýalaıatyn korǵaýǵa tıis. Atqa min, azamat! Óz aldyńa el bolyp, tizgin alýǵa umtyl!» degen uran Mámbetke ǵana arnalǵan sıaqty bolyp edi. Ol jazǵa salym óz sońynan ergen jigitterin bastap kelip, sol bolashaq áskerge birinshi bolyp jazylǵan-dy. Ári jigerli, ári orys tiline jetik, onyń ústine san jigitke bas bolarlyq batyr ataqty Mámbetti «Komandır etý kerek» degender de boldy. Biraq áskerlik bilimi joǵyn eske alyp, oǵan «Polk bastyǵynyń birinshi serigi» degen ataq qana berilgen bolatyn. Birinshi seriktiń mindeti: bolashaq polktyń barlyq sharýashylyǵyn basqarý edi de, onyń ishinde atpen, er-turmanmen, jem-shóppen, qora-qopsymen qamtamasyz etý bir ǵana Mámbettiń moınyna júktelgen. Atsyz kelgen jasaqshylarǵa at satyp áperý, atymen kelgenderdi esepke alyp tártipteý, qural-jabdyq, qora-qopsy ázirlep, kazarma saldyryp ony jabdyqtaý, jem qoryn jasaý, pishen daıyndaý Mámbettiń sybaǵasy bolǵan. Ol qansha aqsha alamyn dese alyp, qansha at kerek bolsa taýyp, qansha múlik kerek dese ony jınap, ózine-ózi qoja bolyp kelgen. Biraq osy laýazym oǵan kenet jaqpaı qaldy. Jaqpaýdyń aldy podpolkovnık Kırılovty kórgennen-aq bastaldy.

— Men ómir boıy kazak-orystardyń jekirýin estý úshin týdym ba? — dedi bir kúni Janshanyń ózine kirip kelip. — Teńdik aldym, ásker boldym desem — bári baıaǵy qaz-qalpynda. — Arǵy jaǵyn Mámbet aıtqan da joq, qaırylyp tilge de kelgen joq, ýalaıat bastyǵynyń mekemesinen shyqty da ketti. Burynnan syry belgili Mámbetti de úgittep, ne qorqytyp ustaýdy oryndy dep tappaı, Jansha:

— Ýa, tentek! Solaı demeseń Mámbet bolasyń ba?! dep qarq-qarq kúldi de qoıdy.

Osydan keıin edi, Mámbettiń, Kırılovpen sózge kelýi.

Onyń serikteri, ashsa alaqanynda bolatyn serikter. Xan áskerine bipge kelip, bir jazylǵan jigitteriniń biri Ájiǵalı-dy. Ájiǵalı on altynshy jyly okopqa birge baryp, biraq «joly túspeı» Mámbet óz betimen elge jónelgende Bobrýıskide qalyp qoıǵan-dy. Bir jyl jarymnan keıin ǵana ol «shoıqarasymen» elde kezdesken. Al endi biri Mámbet qaıda júrse — sonda júretin, at qosshysyndaı bolyp ketken kishkene Japalaq.

Jańa ǵana uıqyǵa ketken kazarmaǵa kirip kelip Mámbet:

— Ájiǵalı men Japalaqty oıat! Tanymaı tursyń ba, kózińdi nege jypylyqtatasyń? Tez! — dedi túngi qaraýyl jasaqshyǵa zekip.

Jasaqshy onyń ámirin eki etken joq.

— Qazir, Mámbet aǵa. Qazir oıatam. Ájiǵalı at basynda, kúzetshi, — dep buryshqa qaraı júgirdi.

Qaraýyl jasaqshy Mámbettiń ne oımen kelgenin de, ne iske bet alǵanyn da bilgen joq. Jurt kóziniń qyrynan yǵyp júre beretin Mámbetke onyń qarsy jaýap qatýy da múmkin emes edi. Keshegi kúndizgi isin emis-emis estise de, bul myqty jandy bir Kırılovnhke bola qashyp áreket jasaıdy degen soldat uǵymyna syımaıtyn da. nárse ǵoı.

— Mámbet aǵa keldi, Japalaq! Túregel. Japalaq! — dedi kúzetshi buryshtaǵy jasaqshyny julqylaı túsip. Julmalap úlgergenshe aıaǵynan tik turyp ta qalǵan Japalaq:

— A, a-a, qaıda Mákeń? Qashan keldi? — dep qańbaqsha dóńgelendi.

Japalaq sheshinbeı, kıimin súr shekpen odeıalynyń astyna kire qoıǵan eken, beınebir «jaý keldi!» degen atoıǵa kúni buryn ázir jatqan adamdaı umtyldy. Biraq ol qanshama tez umtylsa da, Mámbetke kúzetshi jasaqshy burynyraq jetip:

— Oıattym, Mámbet aǵa, mine! — dep málimdedi.

— Ájiǵalı at basynda, Máke. Ekeýmiz jetemiz be? — dedi Japalaq, beınebir barlyq syr.bir ózine aıan adamsha.

— Jetpeısiń, — dep dúńk etti, Mámbet. — Qara jaýǵashty men búkini, jıeniń men sobalaq saryńdy erte shyq. Qarý-jaraǵyńmen. Men Ájiǵalıdyń qasynda tosamyn.

Mán-jaıdy oǵan Mámbet túsindirip jatpady. Buryshtaǵy Japalaqtyń qasynda jatqan birli-jarymnan ózge bas kótergender bolmady — úırenbegen jigitter erteden keshke ásker oıynynan salyǵyp, qoryly mol qalyń uıqynyń qushaǵynda jatyr edi. Al, bas kótergen bir-eki adam Mámbetti kórip oryndarynan qobaljı tústi — qapelimde ne bolyp jatqanyn uǵa almaı aqyrady.

— Qashyp ketti demep pe edi? Qaıtyp kelgeni me?

— Qashyp qaıda barady, kelgen ǵoı, — desti olar balasha tańyrqap.

— Mámbet olardyń sózin estigen joq, kim bas kótepip, kim tańyrqaǵanyna da kóz jibergen joq. Ol esikke taıaý jerdegi mosylap qoıǵan vıntovkanyń birin aldy, qataryndaǵy jaýyngerdiń oqshantaıyn beline qystyrdy, sóıtti de kelgen izimen kazarmadan qaıta shyqty.

Kóp uzamaı Japalaq ta aty atalǵan adamdaryn tóseginen tez turǵyzyp, órtke jónelgen jandaı at baǵanaǵa júgirtti. Bularǵa Japalaqtyń aıtqany:

— At basyndaǵy Ájiǵalıǵa júgirińder; senderdi Mákeń kútip tur, — degen bir-aq aýyz sóz boldy.

Mámbettiń sózin han jarlyǵyndaı kóretin bul adamdar sol sátte jaǵalaı jatqan tizbek-tizbek at baǵandarynyń túbine jınalyp ta qaldy. Al, Mámbettiń bularǵa aıtqan sózi mán-jaıdy ejelep túsindirý emes, tikeleı buıryq esebinde shyqty.

— Myna kazak-orystar jaılaǵan han áskerinde men senderdi tepkige tastap kete almaımyn. Attaryńa minińder de sońymnan erińder. Ózim barda eshkim mańdaılaryńnan sherte almaıdy. Barar jer — Aqshat. Myna eki arǵymaq pen qara aıǵyrdy jetekke alyńdar. Ájiǵalı, munan basqa táýir at bolsa tastama, — dedi ol sháshkelep astaýǵa salǵan shepti bir shaınap, bir tyńdap turǵan qamys qulaq boıshań attardy nusqap.

— Tastamaımyn! — dedi Ájiǵalı.

Onyń jaýaby sonymen bitti de, jigitterine ıek qaqty. Ne bori shırek saǵat ishinde kazarma men at baǵan túbinen erkek qoıdaı bólinip shyqqan bir shoǵyr adam qalanyń arqa betine qaraı jorta jóneldi. Bul shoǵyrdyń sany shaǵyn bolǵanmen isi ózgeshe edi. Qarýly kúshke qasaqana qarsy shyǵyp adamyn ertip, atyn aıdap ketý basqaǵa oı salatyn, munan da úlken búlikke bastama sıaqty is-ti. İİİoǵyrlanyp shyqqan ne bári toǵyz adamnyń jeteginde qos arǵymaq pen júırik qara aıǵyr ǵana emes aldaryna iriktep salǵan bir úıir aty da bar-dy.

3

Erteńine...

Jasaqtanyp jatqan áskeri bar, ishki tártibin basqaratyn ákimshilik oryndary men polısıa basqarmasy bar, qaraýyl vzvody men túrmesi bar, prokýratýrasy men soty bar bul Jympıty úkimeti óz tizginim óz qolymda degen nıette edi. Biraq orynsyz zorlyqpen soraqy túrde jazalaý isine qarsy bas kótergen eldiń qyryn qabaqtyǵy, ásirese Junystyń bolys keńsesine jigit jınap kelgeni jáne onyń ústine Ábdirahman otrádynyń Oral atamandary-jóneltken qarý-jaraq kerýenin ózine buryp alyp ketkeni «ýalaıat» basshylaryna aýyr tıip edi. Endi myna Mámbettiń isi kóldeneń qyrsyq boldy. Eki kún ony qolǵa túsire almaı áýre bolyp júrgende aıaq astynan shyǵa kelip polısmeıstr sultan Aron tóreniń úıinde kúsh kórsetkeni, kazarmadan adam ertkeni, kúzetti at qoradan san júırik aıdap ketkeni qastandyqtyń ulǵaıǵany sıaqtandy. «Bul tegin is emes. Munyń túp tamyry arǵy bettegi qyzyl bálelerde jatyr, bergi jaqtaǵy onyń jalaýyn kóterýshi Áıtıevtiń astyrtyn áreketinde jatyr. Jasyryn jınalys ashý, buqara arasynda iritki salý, hukimetke qarsy top jınaý sonyń ǵana ádisi. Myna elden shyqqan Orazbaıdyń buzyq balasy sonyń qol shoqpary. Tal túste shtab bastyǵyn uryp-jyǵyp, qarýyn tartyp áketý tek osy sıaqty bas keser bandıtterdiń qolynan ǵana keledi, — dep túıdi Aron tóre. Ol buǵan endi ne isteý kerek ekenin oılap-pishti. — Bul buzyq qashqanda qaıda barady? Oral ólkesinde onyń ashyqtan-ashyq qylmys jasap bas panalar jeri joq. Elde senimdi adamdar mol: bolys pen starshına, sýdıa men salyqshy jáne qupıa qyzmet atqarýshy azamattardyń kózinen tasa qalýy múmkin emes. Onyń qutylar joly jalǵyz Áıtıevtiń tobyna qaraı asý... Bogdanovkaǵa jetkizbeı tosqaýyldaý kerek.

Aron tóre túndeletip Qaraoba bolysyna shabarman jóneltti. Qabanbaı men Qaqpaqtyǵa da adam shaptyrdy. «Belgili bandıt Mámbet Orazbaevty qalaıda ustap, hukimet qolyna tabys etińder» degen jasyryn jarlyq jiberdi. Sóıtti de polısmeıstr tóre bolǵan jaıdy jasyrmaı, tipti ony «býnt» dep atap, ýalaıat bastyǵy advokat Janshaǵa málim etti.

Jansha uzaq oılandy. Ádetinshe tez jarlyq bere salýdyń ornyna, ol tóreniń sózine syn taqqandaı boldy. Onyń: «qýǵynshy shyǵardym! Qalaıda taptyram! Ondaı buzyqty tez sottatyp, stroıdyń aldyna jazalatam» degenine basyn shaıqady.

Eki ıyǵyn selteń ete túsirip, «munysy nesi?» degen tuıyq suraqqa tirelgen sultanǵa:

— Kórermiz, — dedi Jansha.

Biraq ol Aron tóre shyǵyp ketkennen keıin adútant Qarjaýovqa:

— Bizdiń jigitter adam tanymaıdy. Tanı qalsa — ony ornyna jumsaı bilmeıdi. Mámbet sıaqty beren qımyldy adamdy ebin taýyp myńǵa qarsy shyǵarýǵa bolady. Ol myńdy da selt ettire alatyn kózsiz er. Bizge osyndaı er jigitter kerek. Ony álgi tóre, ıt qosyp úrkitken asaýdaı, áriletip jiberýge qaldy. Menińshe Mámbet bedeldi adamdardyń jeteginde; jeteginde bolmasa da — solarǵa arqa tańady. Muny toqtatatyn ana Ǵubaıdolla sıaqty ýchıtelder. Men ony Ǵubaıdolladan aqyl surap júredi dep estigenmin. Jyly sózben keri qaıyryp alý amalyn kózdegen jón. Mámbetti ózimen tildestirse, ol bir jaǵy atalas ta adam edi, — dedi.'

— Ol kári tarlandy shaqyrtaıyn, — dep edi adútant, Jansha oǵan:

— Shaqyrtpa. Ǵubaıdollaǵa óziń baryp: «Jansha sálem aıtty, azamat bútin bolmaı, el bútin bolmaıdy. Pikir talasy qastyqqa emes, dostyqqa jetkizýge tıis. Ýalaıat Oıylǵa kóshkeli jatyr, sony bildir dep edi. Ýalaıat basshysy el aǵasynyń esen-saý bolýyn tileıdi, osyny sizge aıta keldim» dersiń. Sóz arasynda Mámbet jaıynda áńgime bolsa «bir tentek el ishinde júrmes bolar ma. Adasqannyń arty jón, — qaıtyp úıirin tapqan soń, ol sondaı tentek deıdi» dep túıersiń. Arǵy jaǵy óz bıligińde, — dedi.

Sóıtip Qarjaýov Ǵubaıdollaǵa jolyǵýǵa, oǵan basshysynyń sálemin tapsyrýǵa attandy.

Al, Aron tóre basshysynyń «kórermiz» degen solqyldaq sózin basqasha uqty. «Búlikshilermen kúresip kórmegen, sot májilisinde til bezep sheshendikke salynǵannan ózge óneri az. Aıaq astynan jasyryn uıymnyń, jasyryn otrád quryp, ishten shalýǵa otrádtaryn qaptatyp jibergen Áıtıevterdiń qylyǵy nasyrǵa shaýyp bara jatqanyn bilmeıdi» dep sekti ol Janshany ishinen. Ol óz oıyn túpteýge kiristi. Túrmedegi haýipti adamdardy tez sottaý jaǵyn oılady. Al, «Eń iri jaý» degen Meńdigereı Epmaǵambetovty tez Oıylǵa jetkizýge — sol jerde sottaýǵa tyrysty. Ony Oıylǵa jetkizýdiń qajettigin «túrme senimsiz» dep dáleldedi. Ol basshylardy «myna Mámbet sıaqty bas keserler kóbeıip ketse aldymen túrmege shabýyl jasaýy múmkin» dep qorqytty.

Mámbetti qolǵa túsirip, oǵan eń aýyr jaza berýdi podpolkovnık Kırılov Aronnan da qatty qolǵa aldy.

— Bul belgili konokrad! Saharanyń naǵyz jortyp júretin kók bórisi. Onyń bóriligin men o bastan bilemin. Ony atyp tastaǵan kisige alǵystan basqa aıtarym joq. Osyndaı kúnákar buzyqty basshylardyń ásker mańyna jýytqanyna tańym bar. Jýytý óz aldyna, bul bas keserdi komandırdiń járdemshisi etip belgileý ıdıottyń ǵana isi. Buǵan odan ózge baǵa joq, — dedi ol shtab basshylaryna.

Kırılovtyń Mámbetti mal baqqan baqtashy kezinen bastap biletin, jas shaqta onymen talaı qyrqysyp ta qalyp, eregispen óltirip tastamaqshy bolǵany da kesheden beri kóz aldyna qaıta oralǵan sýretter edi. «Osyndaı jandardan arylmaı ásker de, áskerden tys qaýym da adamshylyq qalypqa kele almaıdy. Orystyń osy tıptes soǵylǵandary patshaǵa, Hrıstosqa, dinge qol kóterýmen keledi» dedi ishinen, Oral atty kazaginiń shen-shekpenine ıe bolyp kelgen ejelgi, ári dáýletti, ári ataqty jaýyngeriniń biri.

Aron tóre men podpolkovnık Kırılovtyń Mámbetti qas dushpan sanaýy tegin de emes sıaqty. Mámbettiń túp tamyry bitispes tartystyń tereń túbinde jatqanyn olar sezse kerek. Óıtkeni...

Óıtkeni sol kúni, tap sol saǵatta, sol qalanyń ishinde, jalpaq tóbeli kóp qazaqy úılerdiń birinde eki jas jigit sóılesip otyrdy. Olardyń sózderi bozbalalyq sóz emes, bul da sol kádimgi «ýalaıat» basqaryp otyrǵan ataqty adamdar men ásker basyndaǵy polkovnıkterdiń qolǵa túsiremiz degen Mámbeti jaıynda edi. Bul jas jigitterdiń joldary da qıly-qıly. Bir sol jerdegi Aronnyń qolynda tutqynda otyrǵan Meńdigereıdiń balasy Ámir bolatyn. Ablaevtyń Óletti poselkesindegi oıranynan keıin bar jaıdy Hakimnen estip, Ámir qolǵa túsken ákesiniń sońynan kelgen. Biraq, jas jigit túgil áıel Kúlshandy da tutqynǵa alyp, bala men shaldy qylyshpen týratqan qatal jandardyń kózine túspeı Ámir jasyryn júrip, jasyryn áreket isteýge kirisken-di. Al onyń qasyndaǵysy: sonaý İlbishin túbindegi Dýana bolysynan shyǵyp, ishki jaqtaǵy orys poselkelerin aralap, josa satý syltaýymen júrip, úsh aı boıy joǵalyp ketken, Meńdigereıdiń jabyq páterinde bolǵan, jasyryn sıezi kórgen, Ańqaty boıyndaǵy bolysqa jabýyl jasaǵan Junystyń jigitterimen sóılesip, olarǵa dem bergen, alty jyldyq Qarasý mektebin bitirgen, sózge usta, jas Orazdy. Bul ózi asa zor is bitire qoımaǵan jas bolsa da, tamshydan sý tasyǵan qarlyǵashtaı, halyq qamyn jegen alǵyr aǵanyń jeteginde teńdik pen bostandyqqa qol sozǵan talapty jastyń biri edi. Talapty jas árqashan da, ár zamanda asqaq qıal, ushqyr oı, bıik maqsat, kirshiksiz mahabbatqa qol sozǵan urpaqtyń serkesi ǵoı...

«Dmıtrıev pen Qarataev jeti basty jalmaýyzdaı qoryǵan atamandardyń qolynda. Olardy halqymen birge bosatamyz, «Qyryq trýbanyń» qaqpasy Oraldyń qaqpasymen birge ashylady» degen Ábekeńniń sózi qosary da, alary da joq aqıqat. Al myna polısmeıstrdiń qolynan Meńdekeńdi qalaısha julyp almaımyz! Aınalaıyn, sen Mámbetti qalaıda tap. Qalaıda sóıles onymen. Men Ǵubakeńmen aqyldasaıyn. Áttegen-aı, bilmeı qaldym Mámbettiń kim ekenin. Ony...

— Tss! — dep Ámir Orazdyń sózin bólip jiberdi.

Bul úı tiginshi Jarke degenniń úıi edi. Syrttankirgen sol Jarkeniń áıeli eken, jas jigitterdiń sózi bólingenin ańdaǵan joq, óz estigeni ishine syımaı:

— Sumdyq esittiń be? — dedi áıel erine aptyǵyp.

Kishkeve qonaq bólmede áńgimesin doǵara qoıǵanekeý de, óz isimen shuǵyldanyp terezeniń naq túbinde mashınany tyrsyldatyp otyrǵan eri de qulaǵyn tige qaldy.

— ... Sumdyq! Álgi soǵylǵan Mámbet áskerdiń bar atyn aıdap ketipti!

— Qoı ári.

— Áı, men ótirik aıtyp tur deısiń be, batyr-aý! Jurttyń bári shýlap júr. Álgi Keril me edi, kim edi, keshegi qol-aıaǵyn soıatyn, toqtydaı etip baılap ketken!? Sonyń arǵymaǵyna deıin... tipti bar ǵoı... (áıel sybyrlaı tústi) hannyń arǵymaǵyn da alyp ketipti deıdi. Betim-aý, bul soǵylǵan ony qaıda aparady?

Qonaq bólmedegi eki jigit myrs ete qaldy. Járke áli senbegen pishinmen:

— Áı, qoıshy. Sender de bir qaıdaǵy joqty shyǵarasyńdar. Bazarǵa at aıdap satatyn Mámbetti ury dediń be sonshama.

— Oıbaı-aý, men janymnan shyǵaryp tur deısiń be? Ana jaqtaǵy oqymysty qaınymnan surashy, maǵan nanbasań. Jalǵyz at emes, áskerdiń teń jartysyn er tip ketken sońyna.

— Senderdiń ósekterińe endi oqymysty qaınylaryń aralaspaqshy ma?

Tuıyk, minezdileý tiginshi, áıeliniń sózine qoldy bir-aq siltedi de, mashınasyn qaıtadan tyrsyldatty. Shyn sózi zaıa ketip bara jatqan áıel shydamady. Ekinshi bólmege basyn suǵyp:

— Qaınym, aıtshy, meniń sózim ras qoı. Mámbettiń barlyq jigitterin ertip, bar atty qýyp ketkeni ras qoı... Oraz anyqtaı tústi. Entikken áıeldiń sózin qulaqqa ilmegen Jarkeni de maqtaı sóıledi.

— Barlyq atyn aıdap ketken joq, jeńgeı. Jurt asyryp aıtady. Jákeń nanbasa onyń da jóni bar — jumys adamy kóldeneń sózge asa qulaq qoıa bermeıdi ǵoı.

— Joq, aıdap ketkeni ras qoı; bizdiń qojaıyn tipti soǵan nanbaıdy.

— Ras, ras. Jıyrma qaraly at alyp, kazarmadaǵy segiz joldasyn ertip ketipti Mámbet.

— Segiz adam az ba eken! Erteń Mámbet on segizin ertip keter. Ol qaıta kelmes dep pe ediń. Mámbet qorqar deısiń be!

— Mine, bul sóziń durys, jeńgeı, Mámbet qorqatyn jan emes. Ol búgin segizin ertse, erteń onan da kóbin erter degeniń dál boljal. Ákimderdiń qorqyp jatqany da sol istiń túbi qıynǵa shaba ma degen haýipten.

Járke mashınasyn qaıta toqtatty. Ol basyn shaıqap qoıdy.

— Sonyń saǵan qansha keregi boldy? Ana qonaqtaryńnyń shaıyn tezdetseıshi. Jumysy bar ǵoı, keńse adamy, — dep áıeline toqtaý saldy.

Kóp sóıleı bermeıtin jáne buıryǵyn eki etýdi jaratpaıtyn eriniń yńǵaıyna kóship áıel de:

— Áıteýir, aıdap ketkeni shyn ǵoı. Árıne, birden bárin aıdap kete almaıdy, — dep álde ózin, álde Mámbetti jubatqandaı boldy.

Shaı ústinde Oraz úı ıesine:

— Meniń joldasym. Qyzmetke tursam ba dep kelgen eken. Biraq jaıly jer bolmaı tur. Yńǵaıly oryn bolsa ózim habarlasarmyn dep elge qaıtarǵaly otyrmyn. Aty Ámirǵalı, — dep tanystyrdy joldasyn.

— Úı keń bolmasa da beıil keń. Qansha kún turamyn dese de ruqsat, — dedi úı ıesi páterdiń tarlyǵyna qysyldy ma dep oılap.

Mámbet jóninde de, bul jańa qonaq jaıynda da Járke Orazdan. esh nárse suramady. «Árkimniń óz jumysy ózine jetkilikti» degen qaǵıda — onyń aýzynan tastamaıtyn, ómiri ózgertpeıtin qaǵıdasy edi. Soǵan baryp ol basqanyń isine kirispeı, óz isimen bola berdi.

— Men osynda qonamyn ba, álde etshiniń úıine baramyn ba? — dedi Ámir, shyǵýǵa yńǵaılanǵan Orazǵa.

— Osynda bol. Ǵubakeń kelýge tıis. Sol kisiniń járdemi kerek. Aqyly... men «aqsaqalǵa» kirip shyǵýǵa tyrysamyn. Ol kisi ne der?! Sen úıde bol, kitaip oqyrsyń.

— Aýrýhana jaqqa baryp qaıtamyn...

— Baıqa. Kóldeneń kóz kóp. Qaýyrt jumysyń bolmasa, shyqpaǵanyń jón.

— Amanat hat bar, sony tabys etemin.

Oraz oǵan týra qarady da, biraq úndemeı «meıliń, óziń bil» degen uǵymdy lebizsiz uqtyrdy. Ol úıden shyǵyp burynǵy gaýptvahty — qazirgi túrme janyndaǵy ıntendant basqarmasyna qaraı ketti. Onyń oıy túrmedegi «aqsaqalmen», ıakı Meńdigereı Epmaǵambetovpen tildesý edi. Al ákesin izdep kelgen Meńdigereıdiń balasy Ámir «amanat hatyn» tapsyrý úshin aýrýhanadaǵy Múkaramaǵa jolyǵý jaıyn oılady.

TÓRTİNSHİ TARAÝ

1

Árkimde bir arman. Tap sol kez Múkaramanyń armany da sozsa qol jeterlik edi. Biraq onyń qolǵa túseri az, sondyqtan da ol arman atanýmen keledi ǵoı...

Hakimmen eń sońǵy kezdeskennen keıin qyz elegizýmen boldy. Qıyrǵa, sonaý Jaıyq jaǵasyna kóz tigýmen boldy.

Jaǵasynda jalań aıaq júgirgen, aıdynyna qulash urǵan, sý astynan súńgip súırik alǵan Aq Jaıyq qoı!

Appaq anaý aıazda aqsha betiń albyrap, shana súırep júgirip syrǵanaq tepken jaǵa ǵoı!

Mektepke enip, er jetip, kitap oqyp, sán túzep, bıge úırengen qala ǵoı.

Alyp ushqan jas shaqta, qol ustasyp júgirip, búginnen qyzyń erteńdi súıiktisi Hakimmen birge kútken qala ǵoı!..

Sońǵy kezdesý! Bári kóz aldynda! Ózgeshe! Hakim ózgeshe. Boıshań tartqan. Aqsha beti qara qońyr tartqan saıyn ajarlana túsken. Sózi de salmaqty, ózi de parasatty, oıly adamǵa aınalyp ketken! Maǵynaly, pármendi sóz aıtty: «Munda kelip jaýdyń jarasyn baılaǵansha, qyrdaǵy ózimizdiń sharýany emde! Biz kelemiz!» — dedi.

Qyz sol sátte bul sózdiń tereń maǵynasyn kóz aldyna keltire alǵan joq-ty. Oılaýǵa, sóz saralaýǵa mursha boldy ma! Ystyq júrek taıdaı týlamady ma! Kóp ýaqyt kórmegen yntyq dos aqylmen jaýap berýge yryq berdi me! Onyń ústine ashýly ábı! Qaptaǵan áskerli qalanyń susty túsi! Qybyrlaǵan aıaqty esepke alǵan polısıasy! Bári qarap turǵandaı boldy, bári asyqtyrǵandaı boldy.

— Sý basyna barýǵa, tipti bir kóshe jer shyǵaryp salýǵa da ruhsat joq! Kóldeneń kózge qaraýyl bolasyń, — dedi asyǵyp súıgen Hakim. Ózi aıaǵyn asyǵa basyp, artyna qaraılaı-qaraılaı ketti. Kózdi ashyp- jumǵansha Pishendi kósheniń qaltarysyna túsip kózden ǵaıyp boldy.

Al, Múkarama she? Jalǵyz júrip saǵynǵan Múkarama. Uzaq ýaqyt kórmeı jan tilep, júrek izdep capǵaıǵan Múkarama, kenetten kezdesip lap etken baqyt shoǵy sharpyp, lázzat býyna eltip qalyp edi, aıtýǵa sóz taba almaı qalyp edi, eń asyl oı men eń názik júrek sezimin jetkizýge lebiz tappaı, qaqpa aldynda shanshyla qarap, kirpik qaqpaı turyp qalyp edi...

Ol úıge kirip, tereze aldynda uzaq otyryp, tátti kezdesýdiń ashshy aırylýynan eseńgirep qalǵan-dy. Biraq ózgermes qalyp joq, almaspas sezim de az. Aırylý ashshylyǵy muńdy ókinishtiń mazasyz sybyryna da aınalǵan. «Ne bóget?! Ne qımastyń? Týyp-ósken úıden de aýlaqtamyn. Sándi qala da saǵymdaı alysta qaldy. Túsi sýyq, ishi jumbaq aǵa da bir jaqta. Men nege shetke kettim? Men nege qol ustasyp júrýden qashtym? Nege?.. Nege Hakimmen birge emespin?! Nege aıtpadym bar syrdy! Nege bas ızeýmen tyndym?» «Qyrdaǵy sharýany emde» degende nege men: «Álgi kazak-orystar keskilegen revolúsıonerdi emdeımin» demedim? Aty kim edi onyń?

Meńdigereı me edi? Sony kútýge, basqa da jaýyngerlerdiń jarasyn baılaýǵa nege ketpedim? Hakim júrgen jerde men nege júrmeımin? Maıdanda qyz-kelinshekter joq pa? Menen olar artyq pa?..» Mazasyz oı qulaqqa yzyńdap, tynymsyz sybyrlaı beredi. Uzaq kún, uzaq tún dáıek taptyrmaǵan da sol oı. Baıaǵy oı...

Kún ótti. «Ýáde» degen senim jetti. «Keshikpeı kelemiz! Kút! Biz kelemiz!» — dedi.

«Ol ýádesinde turady! Ol aınymaıdy! Ol er! Ol. jannan bólek! Ol ózgeshe! Ol keledi! Erteń keledi!» — dedi Múkaramanyń júregi.

Kún ótti, aı ótti. Tynymsyz jyljyp ýaqyt órmegi .úzdiksiz órilip jatty. Múkarama Oraldan ketkeli qashan? Qansha zaman! Qalanyń astyn ústine shyǵara qoparyp tastaǵan joıqyn kóktem «á» degenshe kóz aldyńnan ǵaıyp boldy. Aq shaqyltaq Jympıty jazy dajyljyp ketti. Endi mine, kóńilsiz kúz de jýyq. Aınala ajarsyz: jer de óńsiz. Kóńil de júdeý, qyz da muńdy. Ómir de kúdikti.

Buryn erte turmaıtyn Múkarama búgin kún uıasynan kóterilmeı jatyp syrtqa shyqty. Kózdi úıireri az kóshege onyń nazary da aýǵan joq. Esik aldyndaǵy qazyq basyna qadaǵan qol jýǵyshtan tez-tez jýyna saldy da úıge qaıta kirdi. Shala-pula súrtine salyp, óziniń kishkene terezesiniń almaly áınegin sýyryp tastady, bólmesin jeldetti. Sóıtti de, ústine aına qoıǵan buryshtaǵy kishkene stolyn tintkiledi. Onan qaǵaz aldy, qaryndash tapty. Sonsoń jalma-jan stolǵa bir shyntaqtap otyra ketti de, jazýǵa kiristi. Onyń birinshi lebizi de qaǵazǵa óte tez, kózinen tizgen monshaqtaı qatarlasa qaldy.

«...Súıgen maǵshýhym Hakım Iýnýsovke saǵynyshlı sálem...» Biraq bul ystyq sóz, qolyn sharpyp ketkendeı, tizilip qalǵan joldy soldan ońǵa qaraı syzǵylaı saldy da, sap-salqyn erteńgi samal esken kishkene terezeniń áıneksiz kózine qadalyp otyryp qaldy.

Ne jumbaq — qyz oıy jumbaq. Álde kóńil tekshelemegen bul jalyndy lepti qaǵazǵa qol eriksiz tizdi me?! Álde aýyzben aıtylmaıtyn, hatpen de beınelemeıtin tereńde jatqan qyzǵanyshty syr ańǵyrttyqpen aqtaryldy ma?! Álde oı túbinde buqqan ózge bir pishin kenetten kóz aldyna kóldeneńdeı qaldy ma?! Álde... álde... áıteýir kóp tolǵanbaı jazǵan birinshi lebiz, kól tolǵanbaı belden syzyldy.

Qyz terezege qarap otyr. Buryn Hakimniń alasy mol úlken kózinen asyp, bip-bıik mańdaı órine tigile qalatyn qylyqty qaras búgin japyraıǵan terezeniń joǵarǵy jaqtaýyna maǵynasyz qadaldy. Tik qaraǵanda kerile kóteriletin ýyz ıek, juqa tamaq ta bul kúnderi de úlbireı túskendeı. Sulý muryn da sýretshige ádeıilep tosqandaı shoshaıady. Úrikken elikteı elegize qalatyn astyńǵy asaý kirpik tese qaraǵan kózdi terezege túıretip tur. Kúmiske qondyrǵan qarabaǵdar qas ajarly mańdaıǵa áli de erkelegen kúıi. Biraq jansyz...

Dala da jansyz... Keshki shapaqta, qyz qasyndaı náp-názik bop, Óleńti aıdynyna qulaǵan aı alqasy da marqaıyp úlgergen. Marqaıyp úlgerip, endi qyrynan mújilip taýsylýǵa taıaý.

Bıdaıyq basy shaldýar tartyp, bir kezdegi kók tebeteıli maıysqaq shıler endi aq úlpek kımeshek búrkengen. Olardyń suńǵaq boılary aq jaýlyqty kempirlerdiń baqanǵa qurǵan toqyma óresinen tyrna-tizbek oryn alýǵa attanǵan.

Ótkel bermeıtin Óleńti sýy da jaz boıy, ıirgen shúıkedeı jińishkere-jińishkere kelip, kóp jeri qazir úzilip te ketken. Emin-erkin saırandap, bir qıyrǵa shyǵandap ketken qysyraqtaı, aspan álemin aralap júrgen úrker de úıirine qaıta oralypty.

Qyz hatqa qaıta oralmady. Jansyz pishin shattyq shyraıǵa qaýysa almady.

Erteńgi shaıǵa qaramastan Múkarama úıinen shyǵyp aýrýhanaǵa ketti.

Sóıtip qyzmetine erte shyqqan jáne kúndegiden qatty aıańdaǵan Múkarama jolda kózine eshkimdi ilmedi, ol mektep janynan shyǵyp jolyn qıalaǵan Ámirdi baıqamady — kóre kózge jolyǵýǵa nıet etken bul jas jigitti ózinde jumysy bar dep oılaǵan da joq.

— Múkarama, toqtańyz! — dep, eki-úsh qadam jer kelip qalǵan Ámirdiń daýsy ǵana ony kenet selk etkizdi.

Qyz jalt qarady da, kilt tura qaldy. Ol Ámirdi birden tanydy — kádimgi gımnazıanyń jigiti — Hakimniń joldasy, aıtyp aýzynan tastamaıtyn joldasy... «Bul qaıdan shyqty, álde Hakimniń janynan keldi me?» degen úmitti oı jarq etti, jańa ǵańa hat jazbaqshy bolyp alasurǵan qyzǵa. Biraq sırek sóılep, kózben ǵana kóbirek synaıtyn Múkarama, til qatpastan, kúnge totyǵyp burynǵysynan da qaraqoshqyldanyp ketken oqýshynyń júzinen ǵana jaýap izdedi. «Hakim... sálem aıtty» degen lebiz kútkendeı qadaldy. Ámir de til qatpady. Ol qaltasyn qarmaǵandaı boldy da, sál oılana túsip, qyzdyń betine qarady. Sol kúıi, sol baıaǵy basqadan ózgeshe sulý qalpymen qarap tur. Tipti burynǵydan da boıy da tarazylanyp, júzi de sulýlana túsken sıaqty. Kóziniń kirshiksiz qarashyǵy tikireıgen, kirpikterimen qosyla Ámirdiń kózin taıdyraıyn degen jansha dál janaryn tese qarap qalǵan.

«Hakim de qyzyq jigit. Aınala ot pen sýdyń ishinde júrip qyzǵa hat jazady. Shyn ǵashyq degen osy ma eken? Myna qyz jazdyrmaı qoımas...» dep oılady Ámir. Qyzdan kózin buryp, gımnasterkasynyń tós qaltasyna qarady da, onan áldeneshe ret búktep-búktep eki shetin jelimmen japsyrǵan qaǵaz alyp usyndy. Qyz qaǵazǵa bir qarap, Ámirge bir qarap «búl kimnen?» degen lebizsiz suraý qoıdy.

Hakim Junysov berip jiberdi.

Aqyry kútkeni qolyna tıgendeı, qyz hatty ala saldy da:

— Rahmat! — dep júre berdi.

Biraq ol on-on bes qadamdaı jer júrgennen keıin kilt burylyp:

— Ámir, siz kimniń páterindesiz? — dedi.

Qalaǵa qaraı bet burǵan Ámir de toqtaı qaldy. «Adresimdi aıtsam ba, aıtpasam ba?» degen eki ushty oı bir sát bógeı tústi de, biraq qyzdyń júzindegi qýanysh shyraı men ózgeshe estilgen shatty ún Ámirge eriksiz jaýap qattyrdy.

— Múkarama, men tiginshiniń úıindemin, — deı saldy.

«Biledi eken ǵoı meni. Atymdy umytpapty» dep, Ámir sulý bolsa da asa unata bermeıtin dáýletti, ataqty adamnyń qyzyna rıza bolǵandaı jarqyn júzben qarady. Biraq uzaq toqtaýǵa da, endi qaıtyp áńgimege kirisýge de retin tappaı óz jónine ketti. Al, qyz uzamaı-aq hatty ashyp jiberip júrip kele jatyp oqydy. Birinshi joldan bastap qyz júregi teńizdeı tolqydy. Ár sóz, ár jol ony jastyq armanynyń qushaǵyna eriksiz óndirip, tátti dúnıeniń qol jetpes qaqpasyna jetektep ketti.

«...Saǵynyshty sálem hat. Múkarama, seni osy mınýtte kórmesem de naq qasyńda yntyǵa qol sozǵandaı bolyp turmyn. Qatty-qatty qushaqtap qysyp súıgendeı bolyp turmyn. Kórmegeli kóp kún ótip bara jatsa da, tap kúni keshegideı aldymda, óz bólmeńde tursyń. Kádimgi Oraldaǵy úlken kósheniń boıyndaǵy kózge ystyq, kóńilge hosh úıińde tursyń. Bárin kóz aldyma keltirip turmyn — qarsy aldymda tursyń. Tek qushaqtaýǵa qolym jetpeı tur. Qumarym qanǵansha qysyp súıýge qolym jetpeı tur. Sonda da men ol tátti kúndi, asyq kúndi, arman kúndi alys dep sanamaımyn, seni kúni erteń kóremin dep turmyn. Al, qazir, kúni búgin kórýge qanatym joq, ushyp barar edim qanat bitse! Kúnine úsh ret ushar edim, átteń qus qanat joq!

Múkarama! Sol aırylyp ketken kúni máńgi este qalarlyq uly kúnniń ústinen shyqtym. Bul kóp zaman aýyzdan tastamaıtyn kún. Eń dańqty toıdan da dárejeli kún boldy. Oıda joq jerde, oıǵa kelmeıtin uly istiń aıǵaǵy boldym. Bizdiń kóp ekenimizdi, isimizdiń uly ekenin, úlken maqsatqa jetýge bóget bolarlyq eshbir kúsh joq ekenin men sol kúni bildim. Bul bizdiń ardaqty aǵalyrymyz ben er zamandastarymyzdyń teńdik pen bostandyq, mahabbat pen baqytqa qolymyzdy jetkizerine shák keltirmeıtin ulystyń uly kúni boldy. Myń-myń jandardyń arman etken saǵatyna jýyqtatqan kún boldy. Qaı kúni, qaı saǵatta jolyǵarymyzǵa jol kórsetken kún boldy. Muny hatpen aıtýǵa múmkin emes, aýyzben ǵana jetkizerlik jyrdyń jyry. Ertegi sıaqty urpaqtan urpaqqa jetetin jyr. Muny ózińe aıtamyn, bir ózińe ǵana aıtý úshin saqtaımyn. Er adamdar men danyshpan adamdardyń jyry dep aıtý úshin saqtaımyn...

Myna hatty berýshi óziń biletin gımnazıs... Ol aýyzsha eshnárse aıtpas, óıtkeni oǵan syr aqtarý aýyr. Onyń syr aqtarýǵa pravosy da joq, kóńiliniń hoshy da joq. Qas dushpannyń qarmaǵyna túsken ákesiniń sońynan... arǵy jaǵy belgili ǵoı. Myń san adamnyń bas bostandyǵy da sol aıtqan uly kúnniń, uly istiń aıaqtalýymen sabaqtas qoı... Ol kúni erteń... Men erteń kóremin seni. Erteń qushaqtaımyn, kóp dostarmen birge qushaqtaımyn...

Ózińe aýyzsha aıtqan ýáde: biz keshikpeı tabysamyz!

Sol úshin qol sozyp turmyn!..

Súıgen Hakimiń».

Óz qolyn ustaǵandaı, Hakimniń hatyn kishkene ýysyna qysqan kúıi qyz aýrýhananyń qaqpasyna ene berdi... Al, qaqpa aldynda kóp adamnyń ishinde qyz júregin tolqyta túseıin degendeı, oǵan taǵy bir jaqyn jan tap boldy...

2

Sol kúni Jympıtynyń qyzyl kirpishten salǵan úlken aýrýhanasynyń aýlasyna qazaqtyń qońyr jigitteri qaptap ketti. Bular on eki bolystan erikti de, eriksiz de salǵyrt salǵandaı tizip jınaǵan bolashaq «han áskeriniń» bir bólshegi edi.

Kıgenderi qaqpa shekpen; keıbireýleriniń qoltyǵynda etegi jer syzǵan shıdem kúpiler de kórindi; juryndy-jurynsyz óltiri bórikterdiń túsi — qazaq saýlyǵynan týǵan qozylardyń túsi qansha bolsa, bular da sonshalyq: qara men qońyr, aq pen qyzyldy bylaı qoıǵanda, ala bóriktiler men laq terisin kıgender de tolyp jatyr. Kóbi-aq jupyny kıingen: tizeligi men shyntaǵy jamaýly nanke beshpet-shalbardyń ishindegi ınishi jyrtylǵan qyzyl buransuz kóılekter teri shalbar men bez kóılektiń qasynda hannyń kıimindeı; al sirisinen basqan kıiz baıpaqty qısyq jambas etiktiler jalań aıaqtardyń janynda toıda tartý tartyp júrgen adamdardaı qadamdaıdy...

Bul komısıaǵa jınalǵan ala-qula kıimdi jalańash-jalpy jandardyń júzden toqsan besi buryn qala kórmegen, aýyldan «aý» derlik jer shyqpaǵan, qoly qalam ustap, kózi qaǵazǵa tónip úırenbegen, múlgigen dalanyń beıǵam ósken momaqan uldary bolatyn. Sonaý alystaǵy Mańǵystaý bettegi Qarakól men Qarabaýdan, Jalǵyzaǵash pen Tamdydan, Orynbordan bergi Shyńǵyrlaý men Bórliden, Jaıyq túbindegi Qosatar men Dýanadan, Aqqaty men Ashysaıdan tam-tumdap jınalyp kelip, tap búgin toǵyt aýzynda toǵysqan qoıdaı úrpıisip, syǵylysyp aýrýhana aldynda úıme-júıme, ne bolaryn bilmeı elegizgen bul bir qora jannyń ishinde Nurym men onyń qasyndaǵy tosyn tanys — top bastaıtyn kók jaǵal serkelerdeı kórinedi. Topyrlasqan qońyr júzdilerdiń jaýdyraǵan kózderi sóılesip otyrǵan bul ekeýiniń aýzyna jetim qozydaı tilemsektene qaraıdy; olardyń sózine keıde jamyraı kúlip, keıde úreılene qabaq shytady.

— Jalpaq bas, sen bilesiń be, Qyzylúı nelikten Qyzylúı atanǵan? — dedi Nurym qasyndaǵy jigitke.

— Nemene, Qyzylúıdi men saldyrdy deısiń be, álde meniń ákem otaý ornyna maǵan enshige berdi deısiń be! Qaı jerdiń qandaı aty baryn, ol atynyń ata-tegi, úrim-butaǵy qaıdan shyǵyp, qaıdan qoıǵanyn terip júretin meni bir shejireshi ǵoı dep pe ediń? Teke — Teke, Qyzylúı — Qyzylúı; Úıshik — Úıshik! Kók bıeden sura, qara qulyndy nege týǵanyn, — dedi dembelshe kelgen qyzyl shyraıly jigit.

Onyń shynynda da basy jap-jalpaq kórindi. Jalpaqtyǵyn ádeıi kórsetkendeı, ol jalań bas otyr. Qaıyrmasy eki eli qara bórkin belin bostaý býynǵan túıe jún shekpeniniń qoınyna tyǵyp alypty.

— Óziń Óleńtiniń jaǵasynda týyp-ósseń de kóshesiniń tozańyn kúnde burqyratyp júretin qalańnyń qalaı Qyzylúı atanǵanyn bilmeısiń. Osy jerde eń birinshi salynǵan úıler myna aýrýhana men ana mektep ekeýi de qyzyl tastan qalanǵan. Qazekeń osyǵan qarap «qyzylúı» atap ketken. Uǵyp al...

— Qara sobalaq, beri qara! Qaqpaǵa qara! Qyzylúıdi, kókúıdi qaıtesiń. Nemene, kókke moınyńdy sozyp bult arasynan bir qazyna kórip qaldyń ba? — dep, qyzyl shyraıly jigit Nurymdy shyntaǵymen túıip qalyp, sózin bólip jiberdi.

— Aqyryn, atańa nálet, búıirimdi túsirdiń ǵoı, — dedi Nurym, óziniń tizesin qushaqtap otyryp joǵary qarap sóıleıtin ádetinshe, kózin tómen túsirmesten.

Sóıtti de ol, búıirin qolymen bir sıpap ótip, moınyn qaqpa jaqqa burdy... Qaqpadan ishke qaraı jalańash baltyrly qaıyń qazyqtaı, ózi appaq, ózi tip-tik aıaǵyn jerge qadap basyp, tákappar keýdeli, shoshaq muryndy tarazy bir aqquba qyz kirip kele jatty. Qolymen nusqap, atyn atap eshkim kórsetpese de Nurym qyzdyń Múkarama ekenin birden tanydy. «Tap sol Hakim aıtqan: boıshań, súırikteı sulý qyz. Domalaq ıek, tamaǵynyń asty úlbirep tur. Ózgeshe nurly moıyldaı kóziniń ajaryn ádeıi sándeý úshin qoıǵandaı — qastary beıne kúmis belbeýdiń qara baǵdary sıaqty, qap-qara. Al, tip-tik kirpikteri janyńdy qytyqtaý úshin jaralǵan, qaraǵanda qadalyp turady...»

«Kámil sol Múkarama. Aýrýhanǵa odan ózge sulý qyz jaýyp ketti deısiń be?! Shuǵyldyń Yqylasy óz aýrýhanasyna alyp ketti dep edi ǵoı» dep oılady Nurym qyzdan kózin almaı.

Qyz, árıne, Nurymnyń kim ekenin bilgen de joq, tipti oǵan kóziniń qyryn da salǵan joq. Kúndegi ádetinshe toqtalmastan, tóńiregine burylyp kózin de salmastan, tik júrip, aýrýhananyń kishkene baspaldaǵymen joǵary kóterildi de, jaraqat baılaıtyn bólmesine kirip ketti.

— Qamystykóldiń Jarqopa jaq bettegi yqtasynyna kelip taranyp, jazdaı syńar júzetin jalǵyz aqqý sıaqty! Atyp ań mamyǵyn qandamaı-aq, tuzaqpen ustap, úlpildek saǵaǵynan sıpap qoıyp, ana ór kózine ólgenshe qarap qana otyratyn bir perızat eken, — dedi álgi Nurymdy shyntaǵymen túrtip qalǵan bóriksiz, qaqpaq jaýyryn, dembelshe qyzyl.

Ol Múkaramany qaqpadan kirgennen-aq edáýir júrip jetetin esikke deıin kózimen jetelep, baspaldaqqa shyǵaryp, qyz aq syrly esikten kirip, sharshy bólmeniń ishinde kishkene aq jeketin sheship, ony qabyrǵaǵa ilgenshe qadalyp qarap, tamsanýmen boldy.

Nurym onyń kesirli sózin de, qyz boıyn qaldyrmaı tintken suǵanaq kózin de jaratpaı qaldy. Onyń ón boıyn ózine belgisiz bir qyzǵanshaqtyq sezim bılep ketti. Múkarama oǵan kóldeneń kózden jasyryp, jelden, kúnnen tasalap, mápelep júrgen aıaýlysy sıaqtandy. Qasyndaǵy sózge usta, ashyq minez, ótkir kóz dembelshe qyzyl jigit eshbir janǵa qımas qyzdy shap berip qysyp, jarylǵan kóntek ernimen úlbiregen tamaqtan úıkelep, japyryp janshyp, aımalap ezip, ash qasqyrdaı ıyqqa salyp alyp, ońasha bir jyqpylǵa qaraı ala jóneletindeı kórindi. Nurym qabaǵy azdap jabyla túsip, dembelshe jigitti uzyn qolymen ıterip jiberdi.

— Seniń aqqý men aq mamyq ne kótińe kerek. Aldymen ana jalaı-jalaı jarylyp ketken ernińniń qyzyl shaqasyn jazyp alsaıshy. Óleńtiniń barmaqtaı kók shybyndarynyń biri tyshyp ketse, jolyń bolar, — dedi.

«Jarqopanyń túbinde syńar júzetin aqqý sıaqty eken. Aq mamyǵyn qandamaı, aqsaǵasynan sıpar ma edi» degen sózge yrjıa tamsanǵan jalbyr jigitter endi Nurymnyń sózine dý kúlip jiberdi. Jaýyryndy jigit sál bógelip, aınalasyna tosyrqaı qarady. Ol mundaı ázili aralas qatty sózdi kútken joq edi — jańa joldasynyń qostaýyn qalap edi. Joldyń shań-topyraǵyna jarylyp tyrysyp mazasyn ala bergen soń ol shynynda da ernin jalap jumsartyp qoıyp otyrǵan.

Keshe kazarmaǵa kirgennen beri bul sózsheń jigitti Nurym kóp jýastyń ishinen qalap alǵandaı, ishkeri kórip qalǵan bolatyn. Onyń Nurymǵa: ashyqtyǵymen, bılep-tóstep basqany aýzyna qaratqan ótkir júzi men tapqyr sózdiligi birden unaǵan. Úırenisken dos pen tanys jerden aýlaq ketken adamǵa jyly amandasyp, bir shaqshadan nasybaı ıiskeý de úlken jaqyndyq. Jyly shyraı men jatyq sóz jetekshi bop, bul eki jigit qatar jatyp keshte áńgimemen tún qysqartqan. Sarqylmaıtyn bozbalalyq shań túni boıy jyr bolyp ekeýi tań appaq atqansha kóp jerdi sharlap, san eldi aralap, talaı saýyq, talaı jıyn-toıdy basqa uryp sanap, basyn bastap, aıaǵyn aıaqtap shyqqan-dy, Erteden berli de bular kóp jyldar bir júrip, bir turyp ósken jandarsha bir-birin ıyqtan qaǵyp, búıirden túrtip qaljyńdasyp otyrǵan-dy.

— Nemene, qotyryńa tıip qan-qaqsatyp kettim be, álde bolmasa úlde men búldege oranyp, qasyn kerip, qabaǵyn shytqan alma moıyn arýyńa kóz qystym ba? Alqa keldiń batpaǵyn qoryǵan qyzyl kóz qyzǵyshtaı baı-baılap aıdaladaǵy bir marjany da qyzǵana bastadyń ba? Sonshama tútigip ne bolyp qaldy. Shalqardyń balyǵyna talasyp, qyrqysyp esken qara túrik, — dedi jalpaq jigit Nurymdy aıaýsyz tildep.

Nurym bógelip qaldy. Ol túnimen «syrlasqan» jańa dostyń sóz saptaýyna qarap ishinen: «Já dombyrashy, já jyrshysyń ǵoı», dep qoıǵan. Ony ázildep te, qaljyńdap ta jeńe almaıtynyn baıqap jáne «syr bildirip aldym ba, qaıttim» degen oımen ilki qatań únin jumsarta sóıledi.

— Meniń alma moıyn arýyma kóz qysa almaıtynyn; ózinen ózi-aq belgili nárse. Ol úshin ker shabdaryńdy bosqa borbaılap aram ter bolmaı-aq qoı. Aldymen marja men qyzdy, orys pen noǵaıdy aıyryp alsaıshy, — dep kúldi Nurym, Múkaramany joldasynyń orys qyzy dep qalǵanyn sezip. — Mundaı sulý bıkeshterdiń aýyly ekeýmizden alys kóship, shalǵaı qonyp júretinin esten shyǵarma, ony qoı. Onan da bizdi qaı jerge ıirip, qaı qoraǵa qamaıdy, sony aıt! Jún túspegen sabalaq qara tóbetteı, shıdem shekpenimizdi súıretip erteń kimniń kótine erip zirkildeımiz? Álde quıryq-jalyn kúzegen taıdaı syptıtyp, shoshaq tymaq, sur shınel kıgizip Tekeniń kazak-orystaryna qosa ma?! Qymyz iship, qyzǵa kóz qysyp, kelinshekterdiń aldynda jantaıyp jatyp dombyra shertý — ekeýmizden edáýir qashyqtaǵan shyǵar.

— Biz sıaqty seni jelkeńnen ustap, tumsyǵyńa tumyldyryq kıgizip ákelgen joq. Sen óz erkińmen erikkennen kelgen esersiń. Sóıte turyp «bizdi qaı qoraǵa qamaıdy» dep nesine ýaıym jeı qaldyń? «Qojany kórdim degenshe — shúmetegińniń basymen qosh aıtysa ber. Ar jaǵy aq japanyń kúli tıgende bir-aq bilersiń» degen eken súndetten qutylǵan bir bala joldasyna. Sol aıtqanyndaı myna lóktirge túskennen keıin qorasyn da, shınelin de, orysyn da, ormanyn da kúte ber, — dep, jalpaq qyzyl Nurymdy taǵy da bir tildep ótti. Sóıtti de ol bir jaq taqasy jelinip, sirisi qısaıǵan túzý taban qazaq etiginiń qonyshynan qaǵazǵa oraǵan nasybaıyn qos barmaqtyń ushymen shym-shymdap alyp, únemdep ıiskedi; sonsoń ony muqıattap orap qaıtadan qonyshyna qystyrdy. — Marja emes, bıkesh deısiń, quldy sonyń kindigin óziń kesip, jaıalyqqa birge orasqan adamdaı. Sonda qazan at qyzdy noǵaı degiń kele me? Jataǵan jambas, qyrtyq moıyn, qaıqy bel qarager bıe syqyldy — noǵaı qatyndaryn da kórip júrmiz. A, myna sıaqty qudý bel, qazyq aıaq,.shekesinen qaraǵan arǵymaq qyz Qazannan kelmese Teke men Jympıtydan shyǵa qoımas, — dedi ol.

— Bizdiń bir Qadısha deıtin jeńgemiz bar edi qos maltany kóje qatyqqa úsh kún ezetin. Seniń myna shymshýyńmen nasybaıyń alty aı ıiskeýińe jetetin shyǵar! Áıel bolsań únemshil-aq bolar eń. Túzde júrgende azyqty únemdegeniń aıyp emes, nasybaı da azyq qoı atatyn kisige. Al jigitim, sen shataspa, bul qyz noǵaı qyzy, men jaqsy bilemin. Kózinshe qolaısyz sóz aıtyp qopyratyp júrme, — dedi Nurym oǵan, kúni buryn eskerte sóılep.

Múkaramany kámil tanıtynyn jáne ony ishteı jaqyn sanaıtynyn Nurym basta bildirgisi kelmese de, qyzdy alsýa sózden qorǵaımyn dep aqyrynda ol syryn asha bastady. Muny qyzyl shyraıly jigit te alystan boljap, syrdy ańǵara bastaǵandaı boldy. Biraq Nurymnyń bul qyzben qalaı tanys ekenin, ne jaqyndyǵy bar ekenin jete uǵa almady. Ol ne de bolsa Nurymnyń zyǵyryn qaınata túsýge, «tilin shyǵarýǵa» tyrysty.

— Onda anaý altyn kózildirik kıgen qazaq lóktiri, zeket alatyn moldalardaı mólıip, bir kúni nekesin saıtanǵa qıdyrady deseıshi. Sen, Nurym, qyzben tanys ekensiń, eń bolmasa kórpe qımyldataryn óziń alyp qal. Báse, shap ete qalýyń jaman edi, biledi ekensiń, qur qalma. Ógiz sý ishkende buzaý baıǵus muz jalaıdy ǵoı...

Nurym kóre kózge ashý qysyp qatty sóz aıtýǵa yńǵaılana bastady da, ekeýiniń teke tires sózi uzaqqa sozylýǵa bet aldy. Biraq komısıaǵa túsetinderdi bastap alyp kelgen esaýl kıimdi qazaq jigiti kelissiz áńgimeni úzim jiberdi. Ol aýrýhana basqyshyna júgirip shyǵyp: Qaz-qatar eki-ekiden esik aldyna tura qalyńdar! Shapshań! Arsh!.. — dep komanda berdi.

Sózi kómeıinde qalǵan ashýly Nurym da, sózge usta, tiken tildi onyń qasyndaǵy joldasy da oryndarynan ushyp túregelip sapqa umtyldy. Buryn-sońdy ásker tártibin kórmegen, tek qana eki-úsh kún ishinde qatarlasyp turýdy úırene bastaǵan qorbań júristi, ańqaý pishindi, shaban uǵymdy qyr jigitteri esikke qaraı dúrlige bet qoıdy. «Qaz-qatar!» degen komanda olarǵa anyq jetken joq, tek «esik aldyna!» degendi myqtap ustap qalǵandaı, baspaldaqqa burynyraq jetýge topyrlasty...

3

Qyzyl shyraıly dembelshe jigit dárigerge Nurymnan buryn kirdi. Bul ekeýiniń aldymen kirerine janyndaǵy topyrlaǵan óńkeı qońyrlar talasqysy kelmedi bilem:

— Káne, júrińiz, júrińiz, sizder bastańyz! — desti.

Bir jigit tipti dáriger aldyna barýǵa júreksinip turǵanyn da baıqatyp:

— Sizder bastańyz, kim biledi, lóktyr degen atyn estigenimiz bolmasa, aldyna baryp kórgenimiz joq. Ne isteıdi eken ózi? — dep qaldy.

— Sheshindiredi.

— Sheshindirgeni jaman eken... Abyroıdyń ashylǵan jeri deseıshi!

— O, jasaǵan, orystyń qalamyna ilikti degen osy endi.

— Orys emes, qazaq qoı lóktyryń, — dep kúbirlesti basqalary.

— Malsha qarap, aýzyńdy ashyp, tisińdi basyp, sanyńa tańba salady, — dedi dembelshe jigit olardyń úreıin ushyra túsip.

Bul dembelshe esh nárseden taısalǵan da joq, dáriger otyrǵan bólmede áıel baryn da elegen joq. — Kipgen boıy san ret komısıadan ótken jansha, kıiminiń bárin sheship tastap, ózi sýǵa túsetin kisishe tyr jalańash qaldy.

— Famılıań kim? — dep surady Ehlas onyń bulshyqty qary men quıǵan qorǵasyndaı typ-tyǵyz, ári jaýyryndy, ári tóstek kelgen tyǵyz denesine rıza bolǵan pishinmen jiti kóz tastap.

Jigit:

— Atym Jolmuqan, — dedi sál bógele jaýap qatyp.

— Ymm, Jolmuqan... al, ákeń aty? — dedi dáriger Jolmuqanǵa jaqyndaı túsip.

Jolmuqan onyń suraǵyn jańa ǵana uqqandaı boldy.

— E, lóktyr, solaı surasańyzshy, qazaqsha. Ákem aty — Baraq.

— Berirek, júre tús, qoryqpa. Famılıa degen sózden de úrikpe. Erteń «Ákeń aty kim?»dep surap jatpas komandıriń. Qysqasha: «famılıa, marsh», — degenderdi osy bastan úırene ber, — dep ezý tartty Ehlas, qarsy aldyna kelip tura qalǵan Jolmuqannyń ıyǵyna qolyn salyp.

Ol deni sap-saý ekeni kórinip tursa da, Jolmuqandy aınaldyra qarap, aýzyn ashtyryp tisin de, teris aınaldyryp kózin de muqıattap kórdi. Sonan keıin stolǵa otyryp jaza bastady.

— Jasyń neshede, Baraqov?

— Jıyrma beske iliktik bilem osy bıyl.

— Úı-kúıiń?

— Sheshem bar, lóktyr.

— Áıeliń?

— Áıel alýǵa qol tımeı júr, lóktyr.

Ehlas basyn shaıqady.

— Lóktyr deme, doktor de.

— Ekeýi de oryssha emes pe, aǵaıyn.

— Ázir jaýapqa shebersiń, týysqan. Erkińmen qalap kelgen shyǵarsyń ýalaıat áskerine?

«Ótkir jan. Sózi de ózine laıyq dóńgelenip tur» dep oılap Ehlas, Jolmuqannan jarasymdy jaýap kútkendeı, altyn pensneniń ústinen onyń miz baqpas júzine baǵyp kúlimsireı qaldy.

— Eshkimge jelbuıdamnan ustatyp kórgenim joq, lóktyr-doktyr. Aǵaıyn jaqsy at berip, húkimet qolǵa qarý ustatsa, kejegemnen keri tartatyn nem bar.

Ehlastyń kúlki shyraıy joǵalyp, júzi surǵylt qalpyna kóshti.

— Jaqsy at pen vıntovka úshin júrgeniń be?

— Júırik at, ásem turman, sypaıy kıim, er qarýy — bes qarý qaı jigitke laıyq emes, aǵaıyn!

Bul joly dáriger basyn shaıqamady, sál ǵana qabaq shytty. «At pen myltyqqa ǵana, bos júrip el qydyrýǵa ǵana qumar nadan qaralar. El bolý, húkimet qurý, onyń ishki-tysqy tártibin qorǵaý qashan mıyna kirer eken!» — dep oılady Ehlas ishteı renjip. Biraq myna balýan deneli, ashyń júzdi, utymdy sózben oıyn búrkeı sóıleıtin alǵyr jigitke keshirim bergendeı qabaǵyn qaıta jazdy. Onyń kóz aldyna birneshe kúnnen beri aldynan ótip jatqan kózge qorash, dene bitimderi kúıki, bulshyqsyz, bet ajarlary da birkelki qońyr domalaq, kóbiniń erinderi jarylyp, kózderi kirbıip, qalanyń topyryna júzi synyp qalǵan, qyryqqan qozydaı qorbań qımyldy dala jigitteri qaıtadan tizilip edi. Olarmen uzyn boıly, symbatty dáriger mundaı salýaly sóz ben til de qatysqan joq-ty,

— Elde ne kásip jasadyń? — dedi Ehlas salmaqty únmen.

Jolmuqan bul suraqqa qulaǵyn tige qaldy. «Bul oqymysty saıtan, meniń kásibimdi qulaǵy shaldy ma eken?» degen shuba qylt ete qalǵandaı boldy. Ol:

— Kásip — násip, jigit — jel. Jel kúndiz de esedi, túnde de esedi. «Sen nege estiń?» dep kim surar. Qaı beldi basyp, qaı saıdy asyp ketken izde ne turar! Qyrdyń jelin taý qýmas, taýly jerde jel týmas, — dep jartysy taqpaq, jarymy jumbaq sózdi jeldire jóneldi.

Sonda da bul jeldeı esken sózdiń túıinin ustaýǵa tyrysyp, Ehlas álgidegi kózildirik ústinen qaraı qalǵan kúıinde sál bógeldi de: «Tapa-tal túste óristen jylqy qýyp ketetin baý kespeniń biri ǵoı. At pen darý da soǵan kerek bolǵany. Jaý betine ustarǵa jaryǵan ekenbiz...» — dep kúbirlep, Jolmuqanǵa «shyǵa ber» degen ıshara berdi. Jolmuqan onyń sózin esitti me, esitpedi me, — kim bilsin. «Meni kórdiń be» degen jansha buryshta tik turǵan sulý qyzǵa kózin qysyp qaldy, ózi esikke bettedi.

— Ekinshi kim? — degen komandır daýsyna ilese ıilip-búgilip Nurym kire berdi. — Tez, Junysov, tez! — dedi ol boıyn jıyp úlgermegen boıshań jigitti sózben qamshylap.

Úıdegiler tegisinen Nurymǵa qaraı qaldy. «Mynaý kádimgi buzyq Junystyń eser qarasy ma? Bul qalaı kelip qaldy? Álde Qaıypqojanyń esalań Kárimǵalımen birge munyń da zerbesi shyqty ma eken? dep oılady Ehlas áldenege qyzara túsip. Ol kórer kózge Nurymdy jaqtyrmaǵan pishin kórsetti: kórikti jazyq qabaǵyn shyta qarady. Al dárigerdiń oń jaǵynda buryshta túregelip turǵan Múkarama baıaǵy shuǵylaly kózdi Nurymnyń qaraqoshqyl tartqan sopaqsha mańdaıyna qadady, asaý kirpikter burynǵydan da úrke tiksıip qaldy, ıek te kóterile tústi. Baıqap qalǵan adamǵa onyń oımaqtaı aýzy jybyrlap ta ketti: «Junysov, bul qandaı Junysov?!»

Dáriger Ehlas pen Múkaramanyń biri tanyp jarytpaı kóz tigip, biri tanymaı tek qana «Junysov» degen famılıasyna aqtarylsa, Nurym bir sát olardyń ekeýin de tanyǵanynan aqtaryldy. Biraq ol óziniń ejelgi batyl minez, topjar qımylyna basyp:

— Ehlas aǵa, aıyp etpeńiz, úıińizge baryp sálem berip shyǵýǵa mursa bolmaı jatyr. Dombyradan ózge qural ustap kermegen asaý qol myltyqty jatsynyp yryq bermese, jaılaýǵa syımaıtyn bas kazarma shańyraǵyn qorashsynyp kóndige almaı álek. Onyń ústine tastaı tártip tizgin bosatar emes, — dep, oqymysty aýyldasyna ádeıi bas arazdyqpen barmaǵanyn jýyp-shaıýǵa tyrysty.

— Ymm, — dep qabaǵyn burynǵydan góri shyta tústi tákappar dáriger.

Esaýl formaly qazaq komandıri «myna sobalaq dara shamasy dárigermen tanys-aý. «Ehlas aǵa, kirip sálem berýge mursa kelmedi» deıdi. Álde aǵaıyny ma eken?» dep kózin tige tústi. Ol taǵy da:

— Tez, Junysov, tezirek sheshin, adam kóp komısıadan etetin, — dedi. Biraq, onyń daýsy bastapqy buıryq túrden ótinish raıǵa kóshti. Ol Nurymdy «úlken dárigerdiń» jaqyny dep túıdi bilem.

Osy kúnge deıin ol Ehlastyń dáriger ekenin bilse de, onyń tap jigit alatyn jerde kezdesetinin kútken joq edi. Eń qıyny: Nuryshtyń attan qulap ólim halinde qalǵany. Sonyń kesirinen ǵoı Nurymnyń boı tasalap, aýlaqta bola turý nıetimen tap osynda kelgeni. Árıne, odan ózge de sebepter bar albyrt jigitti shýly dýmandy qalaǵa jetektegen. Biraq, bas sebep Nurysh edi ǵoı. «Myna saranaý sary aǵasynyń kegin alýǵa tyrysady. Aldymen ásker qataryna aldyrmas. Meıli, aldyrmasa aldyrmasyn. Asa qyzyǵyp turǵan men de joq. Ústimnen is kóterip bále jasamasa boldy. Basqasyn kórip alarmyn. Qap, Mámbetti jolyqtyra almaı qalǵanym-aı. Mámbetti kezdestirsem birge júrip, biraz ýaqyt el ishin aralap, jer kórip qaıtar edim» dep oılady Nurym, Ehlastyń qabaq shytqan júzinen syr izdeı bastap.

Jaratpaıtyn, tipti dushpanyndaı jek kóretin Junystyń balasynyń «aıyp etpeńiz, sálem berýge bara almadym» dep «aǵalaǵan» sózi dárigerdi jibitkendeı boldy. Nurym myqtap qýystansa da, Ehlas Nurysh jaıyn bilgen joq-ty. Bilmegeni: aǵasy bolǵan oqıǵany úı ishinen jasyrǵan bolatyn. Ol bir jaǵy alysyp attan jyǵyldym deýge arlanǵan da edi jáne ákesinen qorqyp shyn syrdy ádeıi búkken edi. «Junystyń balasy attan aýdaryp jyǵyp qolyn syndyrypty» degen sózdi estise Shuǵyl aldymen Nuryshtyń ózin jazalaýy aıdan anyq nárse bolatyn.

Bul syrdy biraq Nurym da bilgen joq, Nurymdy komısıalaýǵa kirisken Ehlas ta bilgen joqty. Ol bul oqıǵany estigen saǵatta Janshanyń qara mashınasyn surap alyp, «attan qulap mertikken» aǵasynyń qolyn salyp, «beınetten ózge haýip joq» dep úrpıisken úı ishin jubatyp qaıtqan edi.

— Elden qashan shyqtyń? — dedi Ehlas Nurymǵa.

— Keshe keshke, — dep Nurym birneshe kún ótkenin jasyra qoıdy.

Dáriger moshqamady. Basy artyń lebizdesýden qashyp, ol, tártip boıynsha kerek maǵlumatty tizip surap ta jatpady. Balýan deneli batyl Jolmuqanmen birge bul uzyn qaranyń da «góden» degen baǵaǵa qylapsyz ıe bolaryna shák keltirgen joq. Jalǵyz-aq ony oılandyrǵan: «ereýil kóterip, jigit jınap bolysqa shabýyldap otyrǵan sotqar Junys Janshanyń jasaǵyna balasyn óz erkine jiberip, alashtyń azamaty bola qalǵany qalaı? Álde munda da bir aram pıǵyl bar ma?» degen kúdik boldy. Ol ózi biletin Nurymnyń aty-jónin, boıyn, túri men túsin, deneniń saýlyǵyn suramastan jazyp otyrdy da:

— Qansha jigit iliktińder aýyldan? — dedi,

Bul dárigerdiń oıynsha: sezdirmeı syr ashar suraq edi. Ol daýsyn jumsartyńqyrap, momaqan pishin kórsetýge tyrysty. İshteı «ne der eken, ne shyraı kórseter eken?» dep kózin almaı turǵan Nurym jumsaq til qatqanǵa qýanyp ketti.

— Men tizimge iligip kelgenim joq, Ehlas aǵa, — dedi ol lepirgen únmen.

— Óz erkimmen de!..

— Ia. Bireýdiń jetegimen, bolmasa áldekimderdiń ıtermeleýimen júrmeıtin tentek Nurymdy balyqsha jelbezeginen tizip bere qoıar adam bolǵan joq.

— Myqtymyn. Sanaly azamatpyn, túziktikke bet burdym de!..

Nurym oılanyp qaldy. Bul sózdiń kókesini baryn ol jaqsy ańǵardy da, biraq óz jaýabynyń da maqtanshaq únin baıqap qalyp, ilip-shalýdan bas tartty.

— Yqa, aldaǵyny bir táńiriniń ózi biler. Buryn buzyqtyń jasaǵan jerim joq, búgingim túziktik bolsa bolǵany. Er azamat atqa minip jatyr degen soń, jıynsyz jerde qol qýsyryp kórmegen inińiz úıde qala almady.

— Bul oıyn-saýyqtyń orny emes. Temirdeı tártip pen ǵasker ónerine úıretetin jer ekenin estigen shyǵarsyń?

— Álbette, Ehlas aǵa.

— Kerek bolsa, qara qazan, sary balanyń qamy úshin tútegen oqqa da qarsy barýǵa týra keler.

— Sheshingen sýdan taıynbas deıdi ǵoı. Kóppen kórgenniń bári uly toı emes pe, Ehlas aǵa. Baltyr túrip bozbalalyq ta ettik, óleń aıtyp oıyn-toıdy da basqardyń. Endi sary azamat sardar bektiń ortasynda Mahambet batyr ustaǵan súńgini kóterip te úıreneıik.

Ehlas onan ári sozbady. «Sóz úshin týǵan degdardyń balasy jaýapqa irkilmes. Keshegi Orazbaıdyń bas keserine usap ketip júrmese ne qylsyn! Ofıseri saq bolsa...»

— Bar. Jaraısyń, — dedi dáriger áńgimeni tez qysqartyp.

«Bul jigitsiń degeni me? Álde ǵasker balýǵa jaraısyń degeni me?» dep oılap úlgergenshe, alyp kelgen ofıser:

— Junysov, sen ondyq bolýǵa da jaraısyń. Seni óz júzdigime alamyn, — dep ıyǵynan qaqty.

4

Typ-tymyq bir jazǵy keshterde qaımaqshyp jatqan aıdyn betin uıtqytyp ótken qýma quıyn sıaqty, oıda joq jerden kezdesken Nurym Múkaramanyń maýjyraǵan júregin hattan da qatty tolqytyp jiberdi. Komısıa ústinde qyz ne isterin, ne derin bilmeı qaldy. «Ehlastan «bul qaı Junysov?» dep te suraı almady, túrleri de ala-qula, minezderi de álem-tapyryq qyrdyń bir top tarpaq jigitterin bastap kelgen ofıser formaly basshy qazaqtan da jaı-japsardy suraı qoıý orynsyz kórindi. Onyń ústine eń qıyny: Hakimdi kim dep suraıdy? Tanys edi demekshi me? Álde kóńil qosqan bolashaq jar dep syr shashpaqshy ma?!

Kelisi kelmedi. Biraq qyzdyń anyq túıgeni: myna Junysov sol Hakimniń aǵasy, óıtkeni elibi aýmaǵan Hakim. Boıynanan uzyn, óńi qara sur bolsa da súıkimdi.

«Sol ǵoı! Hakimniń aǵasy ǵoı! — dep oılady qyz. — İnisiniń qaıda júrgenin bul jigit anyq biledi ǵoı. Múmkin hat ta ákelgen shyǵar. Maǵan kóp qarady, biraq dárigerge de, basqalarǵa da baıqatpaýǵa tyrysty».

Azdan keıin ol kúdik keltirer jer qaldyrmaýǵa tyrysyp, Nurymnyń ne sóılegenin de eske túsirdi. «Aǵa, sálem berýge bara almadym», dedi Ehlasqa. Dárigermen bir aýyldan, tipti aǵaıyndy jandar. Hakim solaı degen. Átteń, Hakimnen men Oralda júrgende «aǵań bar ma? aty kim?» — dep nege suramadym eken. Biraq ol kúnde týǵan-týysqandaryn suraýǵa ýaqyt boldy ma?! Ýaqyt bolmady. Ýaqyt bolsa da aldaǵy kúnge kóz jiberýge mursha kelmedi. Alyp ushqan balalyq shaq ne nárseni baıqatar?! Jáne mundaı alys saparǵa, uzaq ýaqyt aırylyp ketetinimizdi bildik pe!» dep ókindi qyz, Nurym shyǵyp ketkennen keıin. Sol saǵattan bastap qyzdyń bar oıy Nurymda, bar yntasy onyń kim ekenin anyqtap, bilýge aýdy... Ehlastyń sózine de ol asa zeıin salmaı, aıtqanyn tek shamamen oryndap, aýrýdy da daǵdyly ádetpen qalaı bolsa solaı shyǵaryp sala berdi. Al, komısıa ústindegi áńgimelerdi qulaǵyna da ilmedi.

«Bul qalaı bolǵany?» degen suraq kezdesti bir kez oǵan. — Hakim revolúsıonerlermen birge. Ol ana ózi de, isi de jumbaq Áıtıevtermen birge! Túrmede otyrsa da qaıyspaıtyn Dmıtrıevtermen birge! Atýǵa da, asýǵa da seskenbeı qaraıtyn batyrlarmen birge! Kóptiń aldyna shyǵyp qysylmaı sóz sóıleıtin er qımyldy batyl jandarmen birge. Jazdygúni kók qarýly kazak-orystardan seskenbeı áldeneni syltaý etip, Hakim Oral qalasyna kelip, tipti tórt buryshynda pýlemet quryp qoıǵan ajaldyń aýzyndaı zárli túrmege baryp, revolúsıonerdiń qyzy Dýsá arqyly habar alyp júr. Óz isiniń durystyǵyna sengen jandar ǵana osylaı isteıdi. Hakim de solaı. Ol alǵan baǵytynan, kózdegen maqsatynan taımaıtyn jas bolyp alǵan. Maran: «Biz tez kelemiz! Kút! Keshikpeı kelemiz!» dep edi sońǵy kórgende... Sońǵy hatynda taǵy sony aıtypty. Úlken kúnniń jaqyn ekenin aıtypty, tez keletinin aıtypty. Men oǵan sendim! Ol keledi! Bul ımandaı taza, berik sert. Men de senem bul ýádege. Óıtkeni Hakimdi súıemin... Al, myna Junysov sol meniń Hakimimniń aǵasy. Bul da Junysov. Hakimdeı oqymasa da, bul da betinen qaıtpaıtyn er kelbetti jan. Solaı bola tura bul Junysov Jahanshanyń jasaǵyna nege jazyldy? Jahansha Hakimge de, onyń serikteri — revolúsıonerlerge de qarsy emes pe? Álde bul jigit nadandyǵymen jazylyp júr me Dosmuhamedovterdiń drýjınasyna?! Bul qalaı? Bul Jympıty basshylarynyń kazak-orys atamandarymen dos ekeni qarý-jaraq alyp jatqandarynan-aq belgili. Ótken joly ofıser Ablaev jolda qolǵa túsip, bar júginen. aırylǵan. Ony ózderi jasyryp, Ehlas dárigerdiń úıinen qonaqasy jemeı ketti... Biraq osynyń bárin Olga-haným erteńine-aq maǵan aıtyp saldy. Bul qalaı? Aǵaıyndy eki Junysov birine-biri qas bolyp ketkeni me? Álde bul basqa adam ba?.. Joq, bul sonyń aǵasy!»

Múkarama aýrýhanadan úıine qaıtyp kelip, tap erteńgideı áınegi almaly terezeniń aldyna baryp taǵy qzaq otyryp qaldy. Biraq bul joly hat jazý emes, alǵan hat pen Nurymdy oılap qaldy. Ol Hakimniń hatyn taǵy da oqyp shyqty. Endi hatty qaıda jazbaq?! Qaı adreske jibermek? Erteńgi júrek túbinen ytqyp shyqqan bir aýyz ystyq lebiz de osy suraqtarǵa soqtyǵyp edi.

Oı!

Oı tereń!

Oı sheti ushy-qıyrsyz!

Betten jelpip ótken keshki samaldaı, jeńil-jelpi oı keıde belgisiz bir rahat shattyǵyna bóleıdi. Alysta qalǵan balalyq shaqtyń kirshiksiz beınesi kóz aldyńa kelgende «sol kez qaıta kelse!» degen tátti armanǵa shomdyrady.

Al, ǵashyqtyq armany aldyńdy orasa she! Bastan keshken saǵat, mınýt esepke alynsa she?! Ótkenniń kóbi ókinish bolyp kórinse she? Nege olaı deıtin suraqqa kóbirek súrindirse she?!

Múkarama oı tuńǵıyǵyna boılaı berdi. Oraldaǵy ótken qys, oırany mol kóktemniń oıda joq jerden kezdesken ashshy aırylysyn kóbirek kóz aldyna alyp kele berdi.

— Joq! — dedi ol bir kez ózine-ózi. Biraq daýsy shyǵyp ketti. Daýysyn áldebireý esitti me dep ol sasqanynan ornynan ushyp túregeldi.

Úıde ózinen ózge jan joq edi.

— Joq! — dedi ol taǵy da. Bul joly ádeıi ózine ózi dem berdi, sózin ózi estigisi keldi. — Qalaıda tabamyn! Hat ákelgen Ámirdi de tabamyn! Soldat Junysovty da tabamyn! Hakimdi de tabamyn! Tabamyn! Tabamyn!

BESİNSHİ TARAÝ

1

Jan medeýi án men jyr...

Aýylda da, qalada da birneshe kúnnen beri Nurymdy zildeı bir oı eki ıyǵynan basyp kótertpeı turǵan sıaqtanyp edi. Sol zildi qazir ol azdap ysyrǵandaı boldy, biraq áli de birjola ıyqtan túsirgen joq...

«Men qaıda otyrmyn?» deıdi tynymsyz túrtkilegen kúdikke tótep bere almaǵan Nurymnyń únsiz tili. Sóıtedi de ol uzyn úıdiń uzyn jaryn jaǵalaı qoıǵan qaraǵaı koıkany, onyń ústindegi sup-sur shınel, sup-sur shekpen kórpe jamylǵan qara qońyr jigitterdi kózimen aralaıdy. Olardyń biri turǵan kúıinde, biri otyrǵan qalpynda áldenemen shuǵyldanǵan: boz kóılektiń úzilgen ilgegin qadaıdy; buryn kıip kórmegen qısyq taban aýyr etiktiń qonyshyn sıpalaıdy, jaltyraǵan sary jez túımeniń ústindegi samuryqtyń sýretin syǵalaıdy, bylǵary belbeýin shıyrshyqtaıdy; shamyrqanǵandaı shatty pishinde qarlyǵash qanat murtyn sylaǵyshtaıdy. Oramalyn búktegishtep jastyq astyna basqan, súrginiń izi sarǵaımaǵan aq qaraǵaı taqtanyń ústin úrgishtep, shań juqtyrmaı jatqandar da az emes. Shınel iletin jerge tyqyldatyp qosymsha shege qaǵyp, gımnasterka, shalbaryn uqypty ilip, qaltasyndaǵy tıyn-tebenin alysyraq qalta túbine tyqqyshtap jatqandar da bar...

«Men qaıda otyrmyn?»

Ári jat, ári túsiniksiz jańa jerge kılikken kúni topyrlaǵan jandar:

— Nur-aǵa, óziń bastamasań mynadaı monshańdy kórý túgil, atyn da estigenimiz joq!

— Nureke, komandır ne dep ketti?

— Nurym, myna qaǵazdy tanýyn tanyp-aq turmyn, jazý-syzýy bar qaǵaz. Al, sen oqyp kórmeseń, men shorqaqtaý edim... — degender qaýmalaı túsip edi. Kelesi kúni Nurymnyń ózi kórmegen tártip pen ózi bilmegen nárse qaptap ketti: myltyq, myltyqty qalaı ustaý, qalaı oqtaý, qalaı kózdeý asyń oınaǵanmen birdeı eken.

Al, onyń bólshekteri men attaryn, qalaı uzyn, qalaı saptaý, qalaı júrý, qalaı burylý, qalaı qadamdap, qalaı sheginý óleńshi Nurymǵa, tapqyr Nurymǵa, beti qaıtpaǵan Nurymǵa qıamet-qaıymnyń tar kópirine tirelgenmen birdeı bolǵan.

«Men nege oqymadym? Jasymda nege óner-bilimge umtylmadym? Ana Hakim, myna Oraz menen artyq pa edi? Bular biz bilmegendi bildi, biz kórmegendi kórdi, biz estimegendi estidi. Orys tilin bildi, qala syryna jetildi. Ne jaqsylarmen tabaqtas boldy, ne asyl aǵalardyń aqylyn aldy. Endi ózderi ádildik qýyp júr. Qatarynyń aldy bolyp júr. Ekeýiniń de qolynan ne tilese sol keledi; is deseń — is, bılik deseń bılik keledi. El basqar deseń — el basqara alady. Bala oqyt deseń — bala oqyta alady...

«Men kimimin? Men kóp qara dúrsinniń ishindegi ónerden bos qalǵan qara dúrsinimin», — dep tilgiledi ol ózin ózi. «Bizdiń oryn búgin myna uzyn qazarmanyń qaraǵaı tósek, qamys jastyǵy. Keshe pishen shaýyp, jer jyrtyp, óleń aıtyp, mal baǵý edi. Al, ana eki inim keshe de elden ózgeshe edi, búgin de jurttan bólek aýyzǵa iligip júr...

Bul ne, qyzǵanysh pa? Álde kúndeý me?.. Joq, olaı emes. Olaı bolýǵa tıis emes», — dep jubatty ol bir kez ózin. «Oraz ben Hakim — biri — bas, biri — kóz. Ushsaq bizge olardyń biri qanat, biri quıryq. Olardyń orny basqa, bizdiń ornymyz basqa. Olardaı bolmasam da, men de bir kádege aspaımyn ba?! Meni eshkim zorlaǵan joq.

Ózim keldim, ózim jazyldym. Árıne, buǵan kóldeneń sóz qamshy boldy. Mámbet qamshy boldy. Pazyl qamshy boldy. Kóptiń dúrlikkeni qamshy boldy. Joq, men... men sol jeldeı esken Mámbetpen birgemin. Meni eshkim baılaı qoıǵan joq. Men de qoldan kelgenin isteýge umtylamyn. Men de sol bizdiń eki jigitpen birgemin. Men de:

Buzbaı qulan pisirmeı,

Muz ústine ot jaqpaı...

Tebingini teris taqpaı...

nege tynam?!..» Nurym jalma-jan bas jaǵynda turǵan kók dombyraǵa qol sozdy. Kók dombyrany keshe Pazyl:

— Mynaý óz naǵashyńnyń dombyrasy. Anda-sanda shala shertsem de, úıde tursynshy dep ákelip edim elden. Endi ıesin tapty, — dep edi.

Tyńq-tyńq etken dombyranyń buraǵan únine bir sát qulaq elegize qaldy. Túıme qadap, etik sıpaǵandar, belbeýin shıyrshyqtap, murtyn sylaǵandar moıyndaryn Nurymǵa bura bastady. Shege qaqqandar tyqylyn tıa qoıdy, qısaıǵandar bastaryn kóterdi.

— E, qabaǵyńdy tyrjıta bergenshe kók dombyranyń shegin shertkileseıshi, — dedi Jolmuqan qasyndaǵy jigitti búıirden túrtip Nurymǵa qaratyp. — Nurym degen qaramyn, qaradan týǵan daramyn. Myń kisige bir ózim, qoryqpaı jalǵyz baramyn, — dep soq!

Jolmuqannyń áldeqalaı aıta salǵan taqpaǵy Nurymǵa kenet Qart Qojaqty aýyzǵa saldy.

— Áı, Qart Qojaq, Qart Qojaq,

Atyńnyń basyn tart, Qojaq!

Men Qyrymnyń ishinde

Aqsha hannyń qyzy edim,

Atam menen anamnyń

Asyrandy qazy edim.

Qoıda baǵlan qozy edim.

Jylqyda shaqqan bozy edim.

Áı!..

Meniń nemdi suraısyń?

Buhar barsań qolań bar

Qolańdy kór de shashym kór.

Zerger barsań qasynda

Altynnan soqqan túıme bar,

Túımeni kór de basym kór.

Moldaǵa barsań qasynda

Qıýly jatqan qalam bar.

Qalamdy kór de qasym kór.

Imran barsań piste bar,

Pisteni kór de murnym kór.

Ár shaharǵa qarasań

Qurýly turǵan kúzgi bar,

Kúzgini kór de kózim kór.

Samarqan barsań sandal bar,

Sandaldy kór de tisim kór.

Ustaǵa barsań qasynda

Tartýly jatqan symdar bar,

Symdy kór de qolym kór.

Toǵaıǵa barsań toǵaıda

Tomalanǵan qoıan bar

Qoıandy kór de jonym kór.

Qara jerge qar jaýar,

Qardy kór de etim kór.

Qar ústine qan tamar

Qandy kór de betim kór...

Uzyn kazarmanyń ár jerinen moınyn buryp, bastaryn kótergender bir sátte Nurymnyń qasyna saıǵa úırilgen qanbaqtaı uıysty.

— Oı, silte, silte, aǵataı!

— Oı, bizdiń aramyzdajyraý da bar eken ǵoı!

— Bolmaǵanda! Kók dombyrany kóziń shalmap paedi!

— Kim bilgen, aqyn ekenin Nurekeńniń. Dombyra kúı shertýge, án shyrqaýǵa da kerek, — desip jyr qumar jastar dý ete qaldy.

— Aı, sender tus-tustan jamyramańdar, — dedi Jolmuqan eki qolymen Nurymnyń ústine enteleı túskenderdi keri ysyryp. — Nege shýlaısyńdar, enesin kórgen qozydaı emirenip. Bul kádimgi Qart Qojaq, arǵy jaǵyn aıtsyn.

Nurym aıqaılap aldy da, dombyrany ,qaǵyp-qaǵyp jiberip:

— Aý Qart Qojaq, Qart Qojaq!

Bes jasyńa kelgende

Jas shybyqtan jaı tarttyń.

Jalǵyz...

Qos ishek úzilip ketkendeı «dyń» etti de, Nurymnyń qoly kilt toqtap, dombyradan quıylǵan ún jym-jyrt bola qaldy. Dombyraǵa tóne úńilip, aıqaılap alyp, basyn kótergen jyrshynyń kózi qaýmalaǵan qalyń adamnyń keıingi jaǵynan qarap turǵan Múkaramaǵa túsip edi. Kádimgi Múkarama qadala qarap tur. Kóp adamnyń shetinde, áldeqalaı kelip qalyp, ne bolyp jatqanyna túsinbeı tań qalǵan kıik sıaqty. Turpat, músin, kóz janar — bári kıik! Jym bolǵan top aqtarylyp, Nurymnyń kóz tikken jaǵyna buryldy. Qyzdy kórip bular da sý sepkendeı boldy. Birinde ún joq, qybyr-qımyl da joq! Bir sát kazarma ishin shybyn ushpastaı bir tynyshtyq basty.

Qyzdyń tańdanǵany: óleńshini de, tyńdaýshyny da buryn kórgen joq edi. Eń ǵajaby — syrt kózge qorash, tur oıpattary ala-qula, minez-qulyqtary da basqa-basqa, biri uıalshaq, bir pysyq, onyń ústine tipti hat tanyp, qalam ustaı bilmeıtin óńkeı topyrash óleńge, ánge, dombyranyń únine uıyp qalǵan; dúnıeden bezgendeı, bar yntasy, bar jigeri, bar qolqasy jyrshyǵa qulap ketken. Jyrshynyń aýzynan shyqqan jyr men dombyradan tógilgen únge besiktegi sábıdeı terbetilip, eltip qalǵan:

Al, osynyń bári baǵanaǵy soldat Junysovtyń aýzynan aǵylǵan jyr men on saýsaǵynan tógilgen únniń sıqyry! Uzyn boıly, qara túrik tárizdi kórýge epsiz, qımylǵa olaq dala jigitiniń óneri! Balǵa qonǵan aradaı úımelep, sony qorshap alǵan. Bul ónershi, bul ánshi, bul dombyrashy bolǵany ma? Myna nadan dep júrgen qara domalaq dalanyń momaqan jastary áserli ún men tolqyǵan kúıge qala jastarynan artyq uıyǵany ma?

Múkaramanyń bólshek-bólshek oıy da úzilip ketti, tań-tamasha qalǵan túri de ózgerip ketti; ony Nurymnan burylyp, endi ózine qaraı aýǵan kóp qara kózderdiń jalyny sharpyp ketkendeı boldy. Qyz júzin kazarmanyń adam sırek jaǵyna burdy. Áldeneni kózimen izdegendeı, áldeneni baıqap qarap, jadyna jattaǵandaı pishin kórsetip, jurt nazaryn basqa jaqqa aýdarýǵa tyrysty. Biraq, tez ilip túskish, tez baıqaǵysh jáne astarly sózge usta Jolmuqan ornynan túregeldi de:

— Men jańylmasam bu sulý, orazanyń sońynan kóp kúttirgen aıdaı bop aramyzda paıda bolǵan arý... Kádimgi lóktyrymyz! Ańyzaq qaǵyp ańsap turǵan dalany sebelep ótetin nurly jańbyr sıaqty, myna jutaǵan kózderdi tym bolmasa aq júzine bir qaratyp tamsandyrý úshin kelgen ǵoı. Kúndiz dene-syrqatyn, kesh kóńil syrqatyn emdeshi, shyraǵym! Joǵary shyq, tórimiz mynaý, — dep Nurym otyrǵan buryshty meńzedi.

Qyz oǵan qaraı qaldy. Bul komısıadan shyǵyp bara jatyp kózin qysqan jigit.' Bir sát kóz toqtatyp, bet álibin kóńiline túıgendeı boldy. Biraq til qatpady. Al, Jolmuqan taǵy da sóz bastady.

— Janǵa medeý on men jyr. Al oǵan teńeýsiz sulý tap kelse — táńirim baqty ashqany!..

— Rahmet, sizge! — Basqa sóz aıtpastan Múkarama Nurymǵa jaqyndaı berdi. — Men sizge jolyqqaly keldim, Junysov myrza. Aıyp bolmasa syrtqa shyǵyp, meni bir kóshe jer uzatyp salsańyz...

— Ýaha! — dedi Jolmuqan Nurymǵa qarap. — Baqty táńirim ashty. Án men jyrǵa sulý qosyldy. Juldyzyń ońyńnan týǵan jigit ediń, endi aı...

Nurym qabaǵyn qars jaýyp bir qarady da, dombyrany Jolmuqanǵa ustata saldy, ózi esikke qaraı aıańdady. Ol Múkaramaǵa erip kazarmadan shyǵyp ketti.

2

Nurym ómiri sózge irkilip kórmegen, kárige de, balaǵa da til taýyp janasa ketetin jan-dy. Al eldegi qyz-kelinshektiń arasynda ol naǵyz sándi ázildiń kesh basshysy edi. Ol júrgen jerde jarasymdy kúlki men tapqyrlyq sózdiń syr sandyǵy aqtaryla bastaıtyn. Bozbala jıynynda óleńnen báıgeni shappaı alatyn da Nurym, jaqsylardyń tobynda jyrdan órmek óretin sý jorǵa dasol. Sol ashyq júzdi, topjar minezdi, aqyn Nurym búgin Múkaramanyń aldynda kenet ózgerilip ketti, ol tildesýge laıyq sóz tappaı qyzardy, ózinen ózi bógelip, uzyn shıneliniń jarqyraýyq jez túımelerin shuqylaı berdi. Ol sulý tatar qyzynyń júzine týra, qaraýǵa qysyldy — ajarly arýdyń pak pishinine kirshik keltiretindeı qoryndy. Oǵan ústindegi uzyn shınel, dókir belbeý, qostyń tóbesindeı shoshaıǵan bıik shlem, jýan etik, jel men kún jegen qara qoshqyl bet pen qara qaıys qoldar qýyrshaqtaı úlbiregen jannyń janynda qıssalarda kezdesetin qara quldardyń pishinine uqsap ketti. Syldyraǵan qyz lebizine qarlyqqan jýan qońyr daýyspen jaýap qatý da quran hatimine kúpirshilik keltirgendik sıaqtandy. Onyń arshyndaǵan adymy da jas,qozynyń qadamyndaı bala-bultaq qyz júrisine serik-syńar emestigi kórinedi.

«Nege keldi? Ne aıtpaqshy? Men ne demekshimin? Meniń eldegi tuzdyǵy ashshy, shoqpardaı sózim kóldegi bala qazdy úrkitken daýylpazdyń dańǵyryndaı-aq birden bezdirer! Egerde Hakimniń týǵan aǵasy mynadaı adyr-budyr sobalaq bolsa, onyń áke-sheshesi, basqa týǵan-týysqandary qandaı sóleket jandar eken demeı me? Áttegen-aı, ázirge meni bilmegeni, kármegeni jaqsy edi.

«Men sizge jolyqqaly keldim, Junysov myrza» deıdi. Bilip kelgen, ádeıi sóılespekshi...» dep ol ishinen bildirtpeı, basyn shaıqap qoıdy.

Az júrgennen keıin Múkarama sez bastady.

— Siz meni kútpegen shyǵarsyz, Junysov myrza. Bul qandaı qyz uıalmaı izdep kelip, myń jigittiń ishinen adaspaı taýyp alǵan, dep oılap kele jatyrsyz ba, a? — dep kúldi qyz.

Daýsy shynynda da Nurym shamalaǵan «Quran hatimindeı» náp-názik muqamdy jáne kúmisteı syldyrap shyqty.

— Joq, joq, ondaı dep oılaǵanym joq... aıyp etpeńiz, lóktyr. Men basqa bir zattardy oılap kele jatyr edim...

— Basqa zatty oılaǵanyńyz kelispeıdi. Qasyńyzda lóktyr kele jatqanda basqa zatty oılamańyz, — dep Múkarama taǵy da aqyryndap kúlip qoıdy. — Siz meni «lóktyr» demeńiz, men doktor emespin. Doktordyń aıtqanyn oryndaıtyn sestramyn. Bizdi «medsestra» deıdi.

Nurym úndemedi. Biraq, ol burynǵydan góri sál júrek toqtata bastady. Qyzdyń synap-mineýden aýlaq oıda ekenin ańǵardy.

— Siz qaı jerdikisiz? — dep surady Múkarama.

Nurym jeriniń atyn atap, aýylynyń jaıyn aıtty.

— Siz Hakim Junysovtyń aǵasysyz ǵoı?

— Ony qaıdan bildińiz? — dedi Nurym, aqyryn ǵana.

Ol bul suraqty ádeıi alǵa tartty — bile tura ishteı qyz sózine razy bolyp tartty; inisi úshin tóbesi kókke jetkendeı shattandy, sulý qyz, asa sulý... Tek tilim tımesin, Hakim jar tapqan, — degen júırik oı jantalasa teńeý izdep jatty. «Qulaq estip, kóz kórgen jerde bul sıaqty sulý adam kezdesken joq. Bilim, tárbıe qandaı! Ashyq júz, sózge ustalyǵy! Tatar halqy ashyq keledi. Bizdiń qyzdar myna sıaqty izdep kelip kerek adamyn suraýǵa uıalady...»

— Siz aýrýhanaǵa komısıaǵa kelgende famılıańyzdan bildim. Doktor Ehlaspen sóıleskenińizden ańǵardym. Hakim: «Biz Ehlas doktormen bir aýyldykimiz» degen edi. Jáne siz Hakimge tartqansyz.

— Ol jerińiz qate, — dedi Nurym ezý tartyp. — Hakim uqsamaǵan. Ol jáne menen kishi.

— Jo... joq, talaspańyz, Hakim sizge tartqan, — dedi Múkarama taǵy da kúlip.

Sóıtti de, qyz kenet qabaǵyn shyta qaldy. Aı jap-jaryq edi, Nurym onyń júzin kúndizgiden de anyq kórip kele jatyr edi. Qabaǵyn shyta qalǵan qyzdyń kózi oǵan týra qarady.

Azdan keıin tipti Nurymnyń kózinen joǵary onyń basyndaǵy shlemge qadalǵan tárizdendi. Uzyn kirpikteri tep-tegis qadalatyndaı edireıgen, shoshaq murnynyń ushy sál kóterilińkirep, tamaǵy úlbirep tur.

— Qazir qaıda Hakim?

Sasyp qalǵan Nurym:

— Bilmeımin, — dep qysqa jaýap qaıyrdy.

— Jasyrmańyz. Siz bir kisiniń balasysyz, inińizdiń .qaıda júrgenin bilesiz.

— Ollahı bilmeımin, tap qaı jerde ekenin, — dep Nurym qarǵana tústi.

— Joq, jasyrmańyz... Maǵan kerek... Hat jazýǵa kerek...

— Siz nanyńyz, men jasyryp turǵanym joq. Aqıqat shyndyq, qaıda júrgenin bilmeımin.

Múkarama qabaǵyn burynǵydan da góri qattyraq túıdi. Biraq onyń áli syzyq tartylyp kórmegen appaq mańdaıy jıyrylǵan joq. Tek qana álgide qıylyp turǵan qastary shoqtanyp, dóńgelene qaldy.

— Aǵaıyndy adamdar... — dep qyz bógelip sózin jutty da, rıza bolmaǵan bir nazdy únmen: — Siz bul jerge nege keldińiz? — dep surady.

— Áskerge úırený úshin. Jastar tegis jazylyp jatyr.

— Aǵaıyndy eki adam eki áskerge jazyla ma?

— Hakim áskerde joq.

— Qaıda júrgenin bilmeımin dedińiz... olaı bolsa onyń áskerde joq ekenin qaıdan bilesiz?

Nurym burynǵydan jaman sasty. Sózden ustalǵanyn myqtap sezip jáne Hakimniń qaıda júrgenin áshkereleýge barmaı, ol mińgirleı tústi.

— Áskerge kirmeıdi degenim...

— Kirgen. Kirgende qandaı áskerge kirgen, — dep Múkarama balasha órshelene tústi. — Jasyrmańyz, men báribir bilemin. Siz aıtpasańyz da bilemin. Men ádeıi izdep Junysov dep kelgende, siz maǵan senbeısiz...

Nurym onyń ókpelep qalǵanyn sezip jany shyǵyp jete jazdady:

— Siz, Múkarama, renjimeńiz. Maǵan renjýge bolmaıdy...

— Nege bolmaıdy? İnińizdi suraǵannan aıypty bolamyn ba? Maǵan onyń ne istep júrgeni kerek emes, men ony ózim de jaqsy bilemin. Maǵan qazir tek adresi ǵana qajet hat jazýǵa.

— Men ózim de bilmeımin, lóktyr... men de habarsyzbyn. Kópten habar joq. Ollahı shynym, — dep qarǵandy ol, Múkarama renjip - keteme dep qysylyp. — Bilsem sizden jasyramyn ba? — Siz bir sózińizde aǵaıyndy eki adam eki áskerge jazyla ma dedińiz, bul meniń oılamaǵan isim edi. Eshkimnen aqyl suramaı óz erkimmen kelip edim.

— Ol da óz erkimen júr, — dep saldy qyz, áldenege judyryǵyn túıgendeı, qolyn kóterip. — Bári de óz erkimen júredi. Men de óz .erkimmen keldim.

Qyz «óz erkimmen keldim» degen sózdiń aýzynan eriksiz shyǵyp ketkenin baıqap qaldy da, sózin aıaqtamady, bógelip, kózin tómen túsirdi. «Minhaıdar abı ǵoı jibergen... Ehlas doktormen birge» degen oı keldi kenet. Osyny jasyryp, jalǵan sóıledim. Nege jalǵan aıttym? Men óz erkimmen kelgenim joq. Myna Junysov erkimen kelgen. Ony doktor Shuǵylovqa da aıtty...»

Qyzdyń bógelgen sebebin, onyń ózi jónindegi aıtqan sózi jalǵan ekenin, árıne, Nurym bilgen joq. Ol tek qyzdyń ashýy qaıta bastaǵanyna qýanyp ketti.

— Men Hakimdi biletin osyndaǵy bir azamattan anyqtaıyn, loktyr. Ol kisini erteń baryp kórýime bolady. Múmkin ol bir habaryn aıtar, — dedi.

— Ol kisi kim? — dep qadala qaldy qyz.

Ol kisini siz kórgen joqsyz. Osyndaǵy áskerdiń kıim-keshek alatyn mahkamasynda... — dedi Nurym, Orazdyń atyn ataǵysy kelmeı.

— Jaqsy, — dedi Múkarama, — olaı bolsa siz erteńnen qalmaı maǵan bilip berińiz Hakimniń adresin.

«Adresi» degen sózdi shalalaý túsingen Nurym, shamamen:

— Júrgen jerin biletin shyǵar, óıtkeni ol da jaqynda Jaıyq betinen keldi, — dedi.

— Erteńnen qaldyrmaı habarlańyz. Maǵan kelip aıtarsyz. Ýáde beresiz be?

— Jaqsy, jaqsy.

— Sonsoń... — Múkarama oılanyp qaldy da, — sonsoń siz meni lóktyr demeńiz, men medsestramyn. Medsestra da demeńiz, prosto Múkarama deńiz, — dedi.

Ol jalma-jan Nurymǵa qolyn usyndy. Qyzben qoldasyp koshtasyp kórmegen Nurym aqtarylyp qaldy.

— Qolyńyzdy nege bermeısiz? — dedi qyz taǵy da qatań únmen.

Nurym qysylǵannan qolyn sozdy. Kishkene súırik saýsaqtarymen ýystap Nurymnyń úlken qolyn bir silikti de qyz júre berdi. Nurym ornynda turyp qaldy.

3

Nurym qapelimde ne isterin bilmedi. «Kazarmaǵa qaıtsam ba eken, álde Orazdy taýyp alyp, Hakimniń qaıda ekenin surasam ba eken? Ol bilýge tıis. Ol bilmese ne isteımin? Erteńnen qaldyrmaı maǵan habaryn berińiz» dedi. Apyrmaı, Oraz bilmeı shyqsa? Joq, Oraz bilýge tıis. Olar biriniń qaıda júrgenin biri biledi...» dep, Nurym Pazyldan Orazdyń páterin suramaqshy bolyp, qasapqa qaraı júgire tústi de, kilt toqtaı qaldy. Ketip bara jatqan Múkaramanyń keshki ala-kóleńde qarańdaǵan beınesi áli joǵalyp ketpegen, tipti taqyr kósheniń boıynda tyq-tyq basqan aıaǵynyń dybysy da qulaqqa keledi. Qyz «sońymnan erdi, der... uıat bolar» dedi ishinen ómirde eshkimnen qymsynbaıtyn Nurym. Sóıtti de ol «meni joqtap júrer. Kazarmadaǵylarǵa aıtyp keteıin» dep keri buryldy.

— Men jatqan páterime baryp qaıtamyn, — dedi ol kazarmaǵa aıaǵyn asyǵa basyp kirip. — Balýan, esittiń be? Meni joqtaýshy bola qoımas...

— Esik pen tórdeı jerdi bir-aq attaısyń jáne tanaýyńnyń jeli de úı jyqqandaı. Estimegende?! Mundaǵylarǵa jyl tıdi dep pe eń? Joqtasa aıtarmyz: qalanyń birinshi sulýyn «Aqjúnistiń» jyrymen áldıleı ketti, jaqynda Jansha hannyń saraıynan alyp qashyp ketedi, Qart Qojaqqa qýdyrmasa da bolady, — dep. Erteń oralasyń ba?

— Jolmuqan, ázilińdi qoısaıshy. Ol qyz maǵan úlken jumyspen kelgen. Muny sońynan aıtam...

— Aıtpasań da bolady. Jumyssyz qyzdar áke-sheshesiniń irge jaǵynda jatady, keshtiqurym jigit izdep kazarmaǵa kelmeıdi...

Jolmuqannyń sózin aıaqtatpaı Nurym kazarmadan shyǵyp ta ketti.

Pazyldyń silteýimen ińirde ol Orazdy izdep, Járke tiginshinikine keldi. Járkeniń úıi de Pazyldyń kishkene zilmenkesi sıaqty aıadaı qonaq bólmesi bar, qazan jaǵyna kebeje, sandyǵyn qatarlap jınaǵan bir qujyra eken. Nurym buryn kórmegen jaıdyń qaı jaǵy tór, qaı jaǵy as bólme ekenin aıyra almaı eńkeıip kirgen tabaldyryǵy eki eli esikten uzap ári asa qoımady.

— Kesh jaryq! — dep turyp qaldy.

Syǵyraıǵan bestik shamnyń ólimsiregen jaryrynaúńilip is tigip otyrǵan úı ıesi kirip kelgen jigitke moınyn burdy, «mundaı da uzyn jigit bolady eken-aý» degen qaraspen ol ıilip-búgilip áreń kirip, endi shoshaq shlem bórki úıdiń tóbesine qyl eli tımeı turǵan Nurymnyń týra qısyq qara etiginen túsip, tirseginen bastap keń keýde, uzyn moınyn, at jaqty júzin kózimen ólshep shyqty. Onyń bir jaq sabaǵyn qara jip jalǵap qulaǵyna tuzaqtaǵan kózildiriginiń ústinen asyp túsken baıaý nurly kózderi álde kúlki, álde tańyrqaý tárizdi bir jumsaq nyshan sebeledi. Nurym muny anyq baıqady da, biraq sózdi neden bastaryn bilmeı bir sát bógelip qaldy. Oń jaq buryshtaǵy qazan janynda nan ılep jatqan áıelge kóz tastap edi, áıel kelgen adamǵa moınyn da burmastan oqtaýyn qushyrlana ysqylady.

— Men jańylmasam osy úı tiginshi Járke degen kisiniń úıi bolýy kerek, — dedi ol aqyrynda bosańdaý únmen.

— Tiginshi ekenim kórinip turǵan joq pa? — dedi. Járke kúlip, aldyndaǵy eski zeńgirge qarap. — Iá, jol bolsyn, tanymadym, boıshań jigit.

Tiginshiniń qýaqy adam ekenin bilip, Nurym da onyń yńǵaıyna kóshe saldy.

— Boıshańdyqtyń kesirinen tómenge kózim túspeı baıqamaı qalyppyn. Mashınańyzdy da, men sıaqty bir sobalaqtyń boıyna shaq etip tigip jatqan beshpetińizdi de jańa kórdim, — dedi ol ezý tartyp.

— Shyn sóz: uzyndyǵy eki arshyn beshpet. Biraq erkektiki emes, Haýana násiline baǵyshty kıim. Iyǵy sısa — uzyndyǵy ózińe de jarap qalarlyń, — dep Járke myrs etti de, renjip qala ma dep kúlkisin tıa qoıdy. Sóıtti de salmaqty únge kóshti. — Uzyn adam ádil bolady desedi, Ǵumar shaharıar sıaqty. Oqasy joq qaljyńǵa aıtam.

Úı ıesiniń sózine endi Nurym da parasatty jaýap qaıtarýǵa tyrysty.

— Aıyp etpeńiz mezgilsiz ýaqta kirip mazalaǵanyma. Shalqar jaǵasynan kelip em qaladan shaı-sheker sıaqty kerek-jaraq alý nıetimen. Basqa da az-muz sharýam bar. Apama da baraıyn, taılaǵymdy da úıreteıin degendeı, osynda bir jaqynym bar — syrt habardan sizdiń úıińizde turady dep esittim. Sony kóreıin dep em — Oraz degen jigit...

— A, — dedi Járke. — Bar. Oraz degen jigit osynda. Joǵary shyq.

«Qaı jerge shyǵamyn?» degen suraý júgirdi Nurymnyń júzinde. Ol oń men solyna kezek qarady. Biraq Nurym uzaq aqtarylǵan joq. Atyn atap úlgermeı-aq onyń izdegen Orazy ekinshi bólmeniń esiginen shyǵa keldi. Nurym qýanyp ketti.

— Aınalaıyn Orazjan, áreń taptym ǵoı. Kóp izdedim ózińdi, aqyry taptym áıteýir...

Oraz úndemesten oǵan úlken kózin onan ári adyraıta tústi. Onyń bul qarasynda «sen qaıdan kelip qaldyń?» degen suraq ózinen ózi kórinip tur edi.

— Ia, nege tańdanyp qaldyń, Orazjan? — dedi azdan keıin Nurym, óte ashyq, sózge de irkilmeıtin Orazdyń bógelgenin kórip.

Jón surap, amandasýdyń ornyna Orazdyń birinshi sózi:

— Qaıda tústiń? — boldy.

— Pazyldikine.

— Jaqsy. Men qazir ózim baramyn saǵan. Sóılesemiz...

— Aıtatyn áńgime bar edi...

— Sol jerde sóılesemiz, — dedi Oraz sybyrlap.

Nurym onan kózin aıyrmaı qarap, basyn shaıqady da:

— Jıen, sen qalaǵa kelgen soń ózgerip ketkensiń be? Anaý kúni elde mundaı emes ediń, menen úrkip tursyń ǵoı. Álde meniń jasaqshy bolǵanyma kóńiliń tolmaı jatyrqap qaldyń ba? — dedi.

— Oıbaı, joq. Óte jaqsy. Jasaqshy bolýyń izdegen de suraǵan... Keıin bárin de sóılesemiz.

— Meniń bir-aq aýyz suraıtyn sózim bar. Óte tyǵyz... Oraz eleń ete qaldy. Nurym onyń qysylǵanyna qaramastan surar sózin aıaqtaýǵa asyqty.

— ...Maǵan Hakimniń qaı jerde júrgenin bilý kerek. Óte tyǵyz jumys bar... Hat jazamyn...

Oraz shoshyp ketti. Onyń oıyna jamandyq júgirdi: «Myna aqkóńil jyrshy. Aronnyń qarmaǵyna túsip qalyp júrmegeı? Hakimniń adresin .qaıtedi? Oǵan hat jazýǵa bola ma? Bul ne sóz? Meni izdep kelgeni de?..» degen úzdik-úzdik kúdikti suraqtar jantalasa qaldy.

Sonsoń:

— Qazir, Nurym, qazir. Men shyǵaıyn. Shyǵa sóıleseıik. Bul jerde áńgimelesýge jaramas... — ,dedi ol úı ıesine kózin jalt etkizip.

Sóıtti de Oraz shyqqan esigine qaıtadan kirip, áldekimge kúbirlegendeı boldy: «Bul netken jumbaq? Keshe ǵana jeldeı esip, jan-jaǵyńdy orap, sózden jańbyr jaýdyratyn ashyq jigit. Búgin isiniń bári qupıa. Sóılesýge de qysyla ma, sybyrlaıtyny nesi?» dep oılady Nurym tań qalyp. «Múmkin, meniń myna shınel kıgen túrimnen shoshyp qalǵan shyǵar».

Oraz ekinshi esikten tez shyqty, biraq ol syrtqa shyǵýǵa ázirlenip kıingen joq, qaıta kóıleginiń túımesin aǵytyp jiberip, sóıleýge kirisetin jansha tamaǵyn bosata tústi.

— Jáke, siz Ǵubeveńniń qasyna bara tursańyz qaıtedi. Myna jigit meniń naǵashym edi, bir sharýasy bar ma qalaı. Ózińiz de estip tursyz sózin... — deı berip edi, tiginshi jónge kóshe qoıdy.

— Bolady, qaraǵym, bolady. Jıenińizdi myna tórge otyrǵyzyńyz, sóılese berińiz. Qatyn, sen de bara turshy, — dedi.

Áıel narazylyq pishin kórsetti.

— Jeti túnde qaıda barmaqshymyn? Astyń nanyn salyp, úlken qaınaǵany jatqyzýǵa jantalasyp jatsam, — dep, oqtaýyn burynǵydan da qattyraq ysqylady.

— Jeńgeı, siz jumysyńyzdy isteı berińiz, isteı berińiz, — dedi Oraz áıeldiń úıden shyǵa qoımaıtynyn kórip.

«Bulardyń bir úlken qonaǵynyń ústinen shyǵyp ábigerledim-aý, shamasy. Ǵubekesi kim! Áıel «úlken qaınaǵa» deıdi. Endi ne de bolsa...» Nurym Orazǵa júzin buryp aldy. Bestik shamnyń biltesin kótere túse me degen bul jastyń da, káriniń de babyn tapqysh jigit, Nurymǵa ony basyńqyrap jatqandaı kórindi. Biraq jaryǵy jupyny sham Orazdyń beder-beınesin burynǵydan áldeqaıda ashyńqyrap ketti. Kóldeneńnen qaraǵan jyrshyǵa onyń murny sál tańqylaý jáne etektileý kórindi de, al ashyq .qabaqty, jazyq mańdaıyna qus qanattana bitken qoıý qara qasy beıne deńbit belbeýdiń qara baǵdaryndaı shalyndy. Bul jaınaǵan úlken kózben kelisti jaqqa da ózgeshe ajar berip turǵandaı, ásirese uzynsha jaq aýyzdan shyqqan ekpindi sózdi jeter jerine jetkize túskendeı sıaqtanady. «Qandaı kelisti bet, kelbetti júz? Bizdiń ,qart: aqyl kórikke úıir, sheshenniń sózine jaǵy saı keledi, — deýshi edi» dep Nurym ishinen shattana tústi. Ózi endi bir-aq aýyz sóz surap kete Doıýdy maqul kórmeı, mán-jaıdy tegis suraýǵa, aqyladasýǵa bet burdy. Ol Járkeniń mashınasyna taıaý kelid, taqtaǵa otyrdy.

— Qyzylúıge nege barasyń degende «İs basyna turýǵa baramyn» dep eń. Jıen, qaıda isteısiń — qaı mahkamada? — dedi Nurym.

Oraz oǵan qysqa jaýap qaıtardy.

— Myna ózderińizdi kıindiretin, tamaqtandyratyn mahkamada, naǵashy. Jasaqshy bolǵanyńa qutty bolsyn deý kerek pe?

— O, qutty bolsyndy surap alýǵa bolmaıdy ǵoı, jıen-aý, — dep kúldi Nurym. Sóıtti de áldenege opynǵandaı sazara qaldy. — İske ornalasý úshin bilim kerek. Bilim bolmaǵan soń ǵoı bizdiń myna jasaqshylyqqa jazylǵanymyz. Alaman bolyp myltyq asynýdan ózge. qoldan keleri az.

Oraz onyń betine qaraı qalyp, er kóńildi jigittiń bilimdi qatty arman etetinin baıqady, sóziniń únine laıyq júzinde de muńaıǵan pishin bar eken.

— Olaı deme, Nurym. Sen ónerden qur alaqan jigit emessiń. Oryssha oqymadym demeseń, musylmansha bárimizden de júıriksiń. Al jurtyna jumys isteý talappen baılanysty.

— Jalǵyz nar táýekelge súıený de jetkiliksiz eken, kóppen birge bolǵannan keıin sol kóptiń tilegine saı aqyl berý kerek kórinedi.

— Ony sen beresiń...

Nurym basyn shaıqady.

Jańaǵy Múkaramamen kezdesý oǵan ókinishti oı salyp edi. «Qalanyń ádet-ǵurpyna jetik, oqyǵan adamdardyń tiline saı sóılese biletin jannyń da armany bar ma eken? Ózimdeı jigitter júzdi basqaryp júrgende men sol qara dúrsin júzdiń birimin» dep qynjylǵan. Al, qazir keleke etkendeı, «kópke sen de aqyl beresiń» deıdi Oraz. Joq, kókesin emes... shyn júregimen aıtqany kórinip tur. Oraz keketpeıdi. Oraz aýylda: «Jaraısyń, naǵashym! Aıta ber óleńdi. Mahambettiń óleńin aıta ber» dep jaýrynynan qaqqany bar. Joq, Oraz keketpeıdi. Ol bizdiń qandaı kádege jaraıtynymyzdy biledi.

— Naǵashy... — dep Oraz bógelip qaldy da, qaıtabastap: — men Nurym deıinshi budan bylaı. Jaraı ma?

Nurym ezý tartty.

— Endi ne deıin dep eń?! Nureke deýge erterek qoı.

Oraz nan ılep bolyp, endi kesip jatqan áıelge kóziniń astymen qarap qoıdy. Áıelden sózin jasyraıyn degendeı daýsyn báseńdete k,aldy.

— Naǵashy degen sóz Júkeń hajylarǵa, Merǵalı naǵashylarǵa ǵana laıyq. Al biz jas jaǵynan qanjyǵalas adamdarmyz. Bir jas, eki jas úlkendik ete bermeıdi, — dep ol tamaǵyn kenep aldy da, basyn Nurymnyń basyna jaqyndata tústi. — Seniń kózińe maqtaǵanym emes, bul týrasyn aıtý: Júkeń aqyldy adam...

Nurym «bu ne aıtpaqshy» dep ishinen tyna qaldy.

— ...Júkeń asa aqyldy kisi. Sol aqyldy kisiniń bir aýyz sózi bar. Muny sen menen «qaıdan estidiń» deme. Jaqsy sóz jerde qalmaıdy. Ádilet is esten shyqpaıdy. Sondyqtan men bul sózdi jadyma tuttym. «Bizdiń ata-babamyz handy aq «ıizge salyp kóterýden góri, naızanyń ushymen kóterýdi artyq sanaǵan» — depti hajy bir májiliste. Osyny biz este ustap qana qoımaı, ósıet esebinde qoldansań... sen maǵan «Qyzylúıge is basyna turamyn dep ediń» dep suradyń. Qalamymmen qaǵaz shımaılap bolsa da, sózimmen jón siltesem de, tap sol Júkeńniń ósıetin aqtaý úshin qara qazaqtyń qaqortasynda bolaıyn dedim. aqyldy aǵa da, zeıindi ini de búgin osyndaı nıette. Seniń iniń, meniń ári qurdasym, ári zamandasym Hakim de osy nıette...

— Hakim qazir qaıda? — dedi Nurym sózin bólip.

— Hakimniń qaıda ekenin... sońynan. Sońynan... — dep sybyrlaı tústi Oraz.

Nurym oılanyp qaldy. «Bul ne degeni? Júkeńniń sózin aqtaý úshin deıdi. Maǵan senbeı me?..»

— Myna shekpendi maǵan eshkim zorlap kıgizgen joq. — Nurym sur gımnasterkasyn nuqyp qoıdy. — Óz aıtqanyń bar ǵoı, jıen-aý, «sózińmen, jyryńmen qyzmet et» dep. Men sol úshin keldim han ordasyna. Mahambettiń izin qýyp keldim. «Buzbaı qulan pisirmeı, muz ústine ot jaqpaı» is bitpes dep oıladym.

— Aýzyńnan aınalsa bolmas pa, — dep Oraz qushaqtaı aldy.

Nurym qysqa-qysqa, asyǵa sóılep, Mámbetti kórgenin, komısıada Ehlastan qysylǵanyn, Nuryshty attan aýdaryp tastaǵanyn jáne aqyrynda Múkaramaaǵa bergen ýádesi boıynsha Hakimniń qaıda júrgenin suraýǵa kelgenin baıan etti.

— Erteńnen qalmaı bilgenimdi habarlaıyn, — dedi Oraz ony qushaqtaı túsip. — Biraq, Nurym, eshkimge tis jaryp syr jaıma. Dosyńnan dushpanyń az emes.

Osy ýádemen Nurymdy ol shyǵaryp saldy.

ALTYNSHY TARAÝ

Ár basshynyń bir kóz tikkeni bar. Ýalaıat bastyǵy advokat Janshanyń bedeldi adamdar ishindegi kóbirek qaýiptenetini Ǵubaıdolla ýchıtel edi.

Belgili Qospada ótken oqymystylar sezinde avtonomıany basqarý tártibine jáne alym-salyq júıesine qarsy shyqqan Meńdigereı Epmaǵambetov, tobyna dám bergenniń biri osy Ǵubaıdolla Álibekov boldy da, biraq bul jasy elýge ıek súıegen jasamys adam eki jaqqa da qosylmaı eldegi oqytýshylyq jumysynda otyryp qaldy. Tek qana onyń inisi Ǵalıasqar Álibekov Oral oıranynan keıin Meńdigereı men Ábdirahman jaǵyna ashyq shyǵyp ketti — ol jasyryn uıym, jasyryn otrád qurý isine aralasty, astyrtyn eldegi dos-jaran jigitterin óz tóńiregine úıire bastady. Osy jaıdy sezip, biraq asa bedeldi Ǵubaıdollany aıyltaýdan góri óz jaǵyna tartýdy jón kórgen Jansha Oıylǵa kósher aldynda óziniń járdemshi ofıseri Qarjaýovty oǵan syr tartýǵa jumsaǵan. Bul Mámbettiń kazarmany dúrliktirip ketken kúnniń erteńine edi...

Sol kúni Ǵubaıdolla keshegi ózi siltegen kútirge Merhaıyrdy jibergen.

— Papa, keshegi Shoıqarańyz kútirge túnemepti. Onyń qaı jaqqa ketkenin kórgen de, bilgen de adam joq, — dep keldi balasy ertemen.

Bul joıqyn jigittiń aınalyp soqpaı ketkeni Ǵubaıdollany úlken oıǵa qaldyrdy. Ómir boıy óz betimen júrip, oıyna ne kelse, sony istep kele jatqan bul saharanyń tentek uly, bulaı júre berse ne ózine, ne ózgege jaqsylyq istemeı qolǵa túsip qor bolar. Aqyldasa kelgende ony ıgi jolǵa siltemeýim azamattyń arǵa jatpas. Ǵalıasqardyń qaıda júrgenin surap edi, muny qalaıda sol jańashyl-jandardyń arasyna jiberip Aron tóreniń qarmaǵynan qutqaraıyn. Qaladaǵy jigitter onyń qaı jaqqa ketkenin shamalap otyrǵan shyǵar dep oılap, ýchıtel balasyna:

— Merjan, at jektir, qalaǵa baryp qaıtamyz, — dedi:

Sóıtti de Ǵubaıdolla kıine bastady. Keshikpeı at jóktirýge shyqqan Merhaıyr úıge qaıta kirip:

— Papa, qonaq kelip qaldy, túsýge ruqsat surap tur, — dedi.

Ýchıtel basyn ızedi. Keshikpeı úıge kapıtan Qarjaýov kirip kelip, úlken ýchıtelge qos qoldap kórisip tórge ozyp ta úlgerdi.

Bul kútpegen qonaqtyń laýazymyn da, ózin de Ǵubaıdolla jaqsy .biletin. Alty jyldyń orys mektebin bitirip, ýchıteldik kýrste oqyǵan. Biraq oqytýshylyq jumysqa aralaspaı ákimshilikke aınalyp ketken bul adam Janshanyń járdemshi sekretary jóne ýalaıat keńsesin basqaratyn ákim-di. Úlken laýazymyna onyń qosymsha dańqy: júrgen jerin bórliktirip ketetin qatal adam bolatyn. Ásirese bıylǵy jyly ýalaıatqa alym-salyq arqyly qarjy jınaý, ásker isine baılanysty at-kólik daıyndaý isinde tóńirektegi elderde Karjaýovtyń qamshysy tımegen sharýa az-dy. Ǵubaıdollanyń óz aýlyna tizesi tımese de, kórshiles otyrǵan Bulan men Qojajeldige salǵan oıranyn ýchıtel óz kózimen kórip, óz qulaǵymen estigen, Al qazir endi júzbe-júz kezdesken bul qatal ákimniń jumbaq júrisi túrli oıǵa túsirip, ýchıteldi ishtentyndyra bastady. Eńqıynyqalaı qabyldaý kerek — aldymen ol osyny oılady. Syı-sıapat kórsetý qajet pe, joq pa, osyǵan bógeldi. Qonaq etip májilistes bolǵan jaıda ol Qarjaýovpen qalaı sóılesýdi de oıǵa júgirtti. Onyń qylyǵyn betke aıtyp, qarsy barý laıyqsyz kóringenimen, zulymdyq isin kórmegensip, kúlgirsý de ýchıtelge ólimmen teń sıaqtandy. Sondyqtan Ǵubaıdolla bul oıda joq jerden kelgen qonaqtyń nendeı talaby bolsa da uttyrmaý jaǵyn kózdedi. Tipti júıeli sóz, batyl pikirmen onyń saǵyn syndyrýǵa daıyndaldy. Ór kókirek Qarjaýov kóp kúttirgen joq, stoldyń tór jaǵyna jaılanysa otyryp sypaıy túrde esen-saý surasqannan keıin sóz bastap ketti.

— Qurmetti aqsaqal, — dedi ol jaıbaraqat pishinmen. — Buryn kelmegen adam bul úıge ádeıi arnap at basyn tireýi qaýyrt jumystyń saldary shyǵar dep oılarsyz. Asa qaýyrt jumys joq. Alaıda Jansha myrzanyń asyǵys sálemin ákeldim. Ol kisi ýalaıat ortalyǵyn qazaq elderiniń qaq ortasyna kóshirýdi uıǵaryp Oıyl qalasyna júrgeli jatyr. «Ózim baryp sálemdesýge tyǵyz ister bóget boldy. Alysta bolsaq ta, irgeles otyrsaq ta qurmetti qarıany qadirmende tutamyz, osyny aıt» dep jiberdi.

Ǵubaıdolla onyń qara sur betinen bul sózdiń kiltin izdegeńdeı tese qarap edi, biraq qonaqtyń júzi solǵyn, kózderi jansyz, oı kóleńkósi júgiretin ezýleri de kónterili kórindi; jyly shyraısyz qara jýsan júz. «Tapsyrǵan sózdi almaı-qospaı jetkizip otyratyn, bergen ámirdi ıilmeı oryndaıtyn aǵash minez adam shyǵarsyń. Basshynyń Oral frontynyń tútegin betine shydamaı aılalap qasha qonys aýdarǵanyn qazaq ortasy Oıylǵa jaıly oryn tebý dep túsinýiń de múmkin. Qataldyq topastyqtan shyǵady, ur da jyq tereńdiktiń nyshany emes» dep synady ýchıtel Qarjaýovtyń sózi men únin, otyrysy men júz elibiniń jansyzdyǵyn salystyryp. Sóıtti de ol qonaqtyń sózine jaýap qaıyrmas buryn balasyna ıek qaǵyp:

— Kep kelmeıtin ákim aǵańa laıyqty qonaqasy daıyndat, Merjan, — dedi.

Laıyqty qonaqasy degeni — mal basyn jegizý ekenin Merhaıyr ákesiniń ıek qaǵýynan-aq uqty. Al, qonaq ony túsinse de, túsinbese de úı ıesi men balasynyń ózirligine ún qospady. Qanatyn qomdaǵan qara qussha kóterilińkirep sóılegen kúıinde qala berdi.

Bir mınýttik shaqty shákirt bala álde qonaqtyń «asyǵyspyn, rahmet, degenin kútti me, álde ákesiniń ekinshi jarlyǵyna qaraılady ma, áıteýir sál aınalyp ekeýine jezek kóz tastady da, «qup bolady» degendi bas ızeýmen bildirip úıden shyǵyp ketti.

İlki sózge ýchıteldiń jaýabyn kútpeı, Qarjaýov taǵy da til qatty. Endi Ǵubaıdollany músirkegendeı boldy.

— Ǵubeke, sizdiń ornyńyz qaladaǵy alty jyldyń oryssha-qazaqsha oqytatyn eki klasty mektep qoı. Myna aýyl shkolasynda otyryp ne bitiresiz. Munda jańadan kýrs bitirgen jastar da isteı alady, — dedi.

Ǵubaıdolla buǵan ile jaýap qaıyrdy.

— Ustazdyqtyń qala men dalada aıyrmasy az. Al, eldegi mekteptiń qaladaǵy mektepten kem kórinetini myna ózderińiz sıaqty basqarýshy azamattardyń «oı, sol aýyl shkolasyn qoıshy» dep qaraýynan týady. Óz basym osy sıaqty erin shúıirýden qutylý joly — aýyldaǵy mektepterdi joǵary dárejeli bastaýysh mektepke aınaldyrý dep bilemin. Alty jyldyq, já toǵyz jyldyq orta mektep jalǵyz qalada ǵana emes, dalada da ómir súrý úshin áreket jasap kelemin. Qalǵan ómirdi osyǵan sarp etý bizdiń maqsat.

— Ýa, siz renjip qaldyńyz ǵoı.

— Joq, men renjigish adam emespin. Aqıqaty sol, men sony aıtamyn. — Ýchıtel tamaǵyn kenep aldy da «basshy azamattyń» sálemine kóshti: — Jansha myrzanyń qadirmen tutamyn degenine kóp raqmet. Bul jóninde sizdi ádeıi arnap jiberse — oǵan qosymsha alǵys...

— Ádeıi arnap jiberdi, — dep qaldy Qarjaýov... — Ádeıi arnap keldim.

— ...Sonymen birge, sizdiń Oıylǵa kóship jatyrmyz degen habaryńyz meniń qulaǵyma óreskel estildi. Óreskeldigi: myna Jympıty qalasy Reseı jeri emes...

Qarjaýov ýchıteldiń sózin bólip ketti.

— Reseı jeri bolmasa da qazaqtyń qalyń ortasynan moıny qashyq qala, ýchıtel.

— Shyn aıtasyz ba? — dedi Ǵubaıdolla oǵan tikteńkireı ún qatyp.

Qarjaýov tańdanǵan shyraı kórsetti.

— Álbette. Bul qaljyńǵa shaptyratyn áńgime emes, — dedi járdemshi sekretar.

— Shyraǵym, men buryn-sońdy júzbe-júz tildespesem de, syrtyńyzdan sizdi ýalaıattyń basshy jigitteriniń biri dep esepteımin. Teke men Orynbordyń bazarynan aýlaq, óner-bilim úırenetin olardyń úlgisinen qashyqtap ketken ýalaıat ortalyǵy japan túzdegi jalǵyz aǵash sıaqty tamyry sýalyp, japyraǵy qýaryp qalmaı ma? Oqyǵan azamattar muny esepke almady deý qıyn. Munda basqa bir sebep bar shyǵar. Meniń: «Oıylǵa kóship jatyrmyz degen sóz qulaǵyma óreskel estildi», — degenim osy.

— Joq, basqa sebep joq. Bul basshy azamattardyń uıǵarýy.

— Olaı bolsa bul uıǵarys balanyń oıynymen teń. Balalardyń kádimgi úı artyna tyǵylyp turyp: «meni taýyp al!» deıtin jasyrynbaǵyna bara-bar.

— Bul sózdiń astaryn asha ketińiz, ýchıtel. Memleket uıǵarymy balanyń jasyrynbaǵymen bara-bar degenińiz meniń qulaǵyma da óreskel estilip tur.

Qarjaýov kórer kózge surlanyp «etti; Ǵubaıdolla oıyn jınaqtap, tamaǵyn kenedi; stol ústinde jatqan «Oral jarshysyn» janyndaǵy kitap taqtasyna qaraı ysyrdy, sóıtti de qonaqtyń surlana bastaǵanyna jaýap esebinde bul da qabaǵyn shytty.

— Astarlap sóıleý ádetim emes, Qarjaýov myrza. Ustazdyń joldy qýǵan adam búrkep sóıleýdi bilmeıdi, ár kez oıyn ashyq aıtyp, tyńdaýshysyn jete túsindirýge tyrysady. Muny siz jaqsy bilesiz. Egerde Jympıty ýalaıatynyń Oıylǵa káshetini uıǵarylǵan is bolsa, muny tek Krylovtyń mysalyndaǵy ormannan qashyp kelgen qasqyrdyń kebimen ǵana salystyrýǵa bolady. Bul balanyń jasyrynbaǵynan áldeqaıda tereń teńeý. Oılap qarańyz: Jaıyqtyń keń alqabyndaǵy Shyńǵyrlaý, Bórli, Terekti, Qankól, Qosatar, Úırektikol, Jezbuǵa, Qarasý, Dýana, Úlken ańqaty, Sholaq ańqaty, Taıpaq, Óleńti, Shiderti, Buldyrty, Jympıty, Sabandykól, Qaratobe, Tamdy bolystary — Túbek eli atanady. Osy Túbek eliniń orta qazyǵy Jympıty. Sondyqtan da muny patsha húkimeti ýeziń ortalyǵy etti. Qazir bul batys ýalaıaty dep ataǵan ýalaıattyń jaǵyrapıalyq ortalyǵy. Osy jerden júz elý shaqyrym qyrǵa kóshý — jańaǵy bolystardan yǵysyp Mańǵystaý dalasyna arqa súıeý degen sóz. Dálirek aıtsaq: bul shyǵanǵa shyǵyp ketý bolady. Osy shyǵandaýdy «qazaqtyń qaq ortasy bolǵandyqtan kónip jatyrmyz» dep laqap taratý synyqqa syltaý ǵana.

— Men sizdiń ne aıtaıyn dep otyrǵanyńyzdy túsinbeımin, ýchıtel. Bul ýalaıat basshylarynyń istep otyrǵan ıgi isin jerleý me, álde hukimet kóshiniń sońynan kúl shashyp qalý ma?

Qarjaýov ornynan ushyp túregeldi.

— Qarjaýov myrza, siz otyryńyz. Men sizdi renjitý úshin, jeke basyńyzdy synap-mineý úshin aıtqan sózim emes. Másele el men jerdiń múddesine soǵady. Solaı bolsa ary bar azamat buǵan óz pikirin qospaýy, oıyn ortaǵa salmaýy múmkin emes...

— Joq men... — dep Qarjaýov shınelin sheshe bastady. — Úı ystyq eken... — Qonaq kóre kózge minezin ózgerte qaldy. Burynǵydan góri jaılanyńqyrap otyrǵan boldy.

Ǵubaıdolla úıge kirip-shyǵyp, ákesiniń ne jarlyq bererin kútip júrgen balasyna shaıdy tezdetýdi buıyrdy. Ózi ishinen: «Mynaý shash al dese, bas alardyń ózi eken. Biraq bul kúıip-pisedi eken dep kózim jetken shyndyqty men de búkpespin. Osynda bir tyqyr taıanǵan soń keldiń.

Áıtpese meni syılap, sálem berýge kelmegeniń beseneden belgili. Bul múmkin Mámbettiń de izine túsken shyǵar...» — dep oılady. Ońǵa qaıyrǵan qoıý shashyn ýystap jınap jyǵyńqyrap qoıdy. «Endigi sózdi bul neden bastar eken?» dep kútti. Sózdi shaı bógedi. Shólirkegen qonaq stol basyna kelgen soń shaımen ǵana boldy. Áńgime kórer kózge tolastana bastady. Tek azdan keıin syrttan kirgen Hamıdolla ǵana qonaqtyń kóńil kúıin kótere túskendeı boldy. Ol Qarjaýovtan qala jaıyn qaldyrmaı surady. Álgide ǵana ýchıteldiń ádil sózine shamdanyp, ishteı tipti tiksinip qalǵan ýalaıat chınovnıgi ózimen zamandas Hamıdollanyń ózimsingendeı erkin sóıleskenine jadyraı tústi.

Úlkenniń de, kishiniń de tilin tapqysh Hamıdolla syr tartaıyn dedi me, álde ýalaıat basshysy jóninde óz baǵasyn senimdi seriginiń aldyna tartyp qalǵysy keldi me kim bilsin, áıteýir ol: bir kez Janshany maqtap ketti.

— Ári sheshen, ári qyraǵy ıýrıst qoı. Ár kezdiń óz óreni bar. Syrt kózge eshkim Jansha myrzany kóregen emes dep kemite almas. Onyń bastaǵan isi de kezeńniń tileginen týǵan kókeıdegi arman. Al az ýaqyttyń ishinde ákimderin saqadaı saılap el basqarýǵa qosqany dosy túgil, dushpany da súısinerlik is. Ásirese ásker uıtqysyn tez uıystyrǵany asa sheberlik, — dedi.

Hamıdollanyń Janshany maqtaǵany Qarjaýovtyń kókeıine bal qaımaqtaı qondy.

— Ádil sóz, Hamıdolla, dál baǵa. Janshanyń danalyǵyna dosy túgil dushpany da piák keltire almaıdy. Alaıda úlken isti uqpaıtyn dóreki nadandar kóp. Keshe ǵana Mámbet degen bir eser ýalaıatqa paıda keltirýdiń ornyna belden zıan jasady. Basshynyń saltanatqa minetin arǵymaqtaryn qýyp áketti, onyń ústine kazarmadaǵy nadan jigitterge jel berip ketkeni qıyn boldy, — dedi Qarjaýov.

Ǵubaıdolla qulaǵyn tige qaldy da, biraq úndemedi. «Ol tentek qalaǵa qaıta soqqan eken ǵoı. Báse, búgin kútirde bolsa tildeser edi» dep oılady.

— Ol eseriń Janshanyń aǵaıyny emes pe? Ol da Tana ǵoı, — dep edi Hamıdolla, Qarjaýov bar jamanshylyqty Mámbettiń basyna úıip-tóge bastady.

— Bir eneden ala da, qula da týady degen sóz yp-yras. Bizdiń Tananyń teń jarymy oqymysty dana kelse, bir bólegi myna Mámbet sıaqty jarty bas minezdi shennen shyqqan buzyq. Ejelden eldi bórliktirip kele jatqan bul sotqar qolyma túsetin kún bolsa, týysqan dep turmas em, ózim atyp tastar em ondaı ala búlikti.

Hamıdolla basyn shaıqady.

— Apyrm-aı, a. At alýmen tynbaı jigitterge dem bergeni!

Qarjaýov kelissiz áńgime aıtyp salǵanyn jańa túsindi de ańdaýsyzda aýyzdan shyqqan bul sózdi jalma-jan jumsarta qoıdy.

— Dem berip ne jasaýshy edi. Sanaly jigitter oǵan ere me. Onyki at alý ǵoı, baıaǵy úırenshikti qaraqshylyǵy.

— Ymm. At alyp qaıda sińirer deısiń, tabylady ǵoı.

— Álbette.

İnisi men qonaǵynyń bul jýyp-shaıǵan áńgimesi ýchıtelge taǵy da unamady. Ásirese Hamıdollanyń ákimniń yńǵaıyna kóshkeni. Mámbetti qaraqshy degen sózine tikeleı qol qoıǵany ony shydatpady.

— Mámbet qaraqshy emes. At alsa ol attan da zor sebeppen urynady. Kegi ketken adamǵa jarmasady. Ol er, men onyń syryn jaqsy bilemin, — dedi.

— Qandaı sebep bolýshy edi! Bárin Kırılovqa eregisip istep júrgeni júgensizdiń.

Ǵubaıdolla oǵan tańyrqaǵandaı qarap aldy da, qyza sóılep ketti.

— Mine, sebep dep osyny aıtady. Tizesi batqan kazak-orys ofıserine eregisse — bul jónsizdik pe eken? Qashanǵy kónedi onyń tepkisine? Sol kazak-orystyń tepkisinen qutylý úshin teńdik aldyq dep júrgen joqsyzdar ma? Bul ar-namystyń isi...

— Siz sıaqty oqymysty adamdardyń tap osyndaı qutyrtpa sózine súıenedi Mámbetter. Áńgime túsinikti... Mámbet osy mańǵa soqpaı ketpes dep basshy durys topshylaǵan eken. Túsinikti. Túsinikti!.. — dedi Qarjaýov.

— Shyraǵym, meni Mámbetpen qosaqtaǵylaryń kele me?

Bul ne sóz?

— Qosaqtalyp turǵan ózińiz. Biz Ǵalıasqar Álibekovtyń de qaıda júrgenin bilemiz, ýchıtel.

Qarjaýov ornynan turyp ketti. «Bar pále osynda eken. Mámbetti jumsap otyrǵan osy kári búlikshi. Sóz joq osy. Munyń inisi de bólshevık, ózi de solardyń jasyryn tilekshisi...» dep kijindi ol ishinen.

Ǵubaıdolla oılanyp sóıledi.

— Shyraǵym Qarjaýov, ár sózge aqyldy adam jaýapty qaraıdy. Men Mámbet emespin, Mámbet men emes. Árkimniń óz tóbesi bar shyǵatyn, óz orny bar otyratyn. Túsinikti deısiń, Ǵalıasqar Álibekovtiń de kim ekenin bilemin deısiń. Bul sózder oılanyp aıtýdy kerek etetin sózder. Meniń kim ekenimdi Jansha myrzanyń ózi de jaqsy biledi. Pikir talasy o bastan bar bizde. Biraq bul qolǵa qarý alyp jaýlasýdy kereksitpeıdi...

— Jaýlaspasa Ǵalıasqar men Áıtıev nege qural jınap, jasań quryp jatyr? Álde Ǵalıasqar sizge ini emes pe? Muny qalaı dep dáleldeısiz?

Ǵubaıdolla sál oılana tústi de, dáleldi jaýap tapty.

— Aǵaıyndy adam bir pikirde, bir oıda, bir maqsatta qala beredi degen zań joq. Tipti áke men bala da keı kezde bir-birine beıtarap qala beredi. Buǵan dáleldi alystan izdemeı-aq tabýǵa bolady. Baqytjan da Qarataev, Aron da Qarataev. Ekeýi de sultan, ekeýi de oqymysty, alaıda osy ekeýi eki ıdeıanyń adamy ekeni barshaǵa aıan. Tipti Aron tóre Baqytjan tóreni óz qolymen atamannyń qolyna ustap berdi desedi. Osyǵan qaraǵanda Ǵalıasqardyń óz pikiri, óz maqsaty, óz ıdeıasy bolýy múmkin-aq nárse. Al onyń jolyn qýý, qýmaý meniń óz bıligimde. Múmkin, men ony jaqtarmyn da, jaqtamaspyn da. Muny biraq men eshkimniń tóreligine salmaımyn, óz ojdanymnyń tóreligine ǵana sala alamyn. Bul meniń jeke basymnyń ǵana isi. Sondyqtan sanaly, oqymysty, oıshyl adamǵa «iniń anadaı edi» dep tabalaý orynsyz.

— Qoıyńyz, siz de, siz de qoıyńyz. Raqmet, myrza, otyryńyz. Shaı sýyp qaldy, — dedi Hamıdolla araǵa túse sóılep.

Biraq Qarjaýov endi qaıtyp otyrmady. Úı ishinde kóz toqtatar tekshelegen kitaptar men irgege jaǵalaı jınastyrǵan gazet-jýrnaldar býdasy da mol-dy. Tipti ýchıteldiń ár kezde túsken sýretteri men kerege basyna tizgen kóne qarýjaraq nusqalary da bar eken. Kelgenine rıza bolmaı, qalaı ketýdiń mánin de tappaı tuıyqqa keptelgen ashýly qonaq sál ýaqyt sol kitaptar men gazetterge kóz júgirtti, aıaqtalyp qalǵan shaıdy jınastyrǵansha ýaqyt ozdyrý nıetimen sýretterdi tamashalaǵandaı boldy. Bul jaıdy sezgen Ǵubaıdolla «qolqalap qaıtesiń myna sıaqty keýdesine nan pisken jandy» degendeı inisine qarap edi. Hamıdolla arbaıtyn jylansha, tolǵana oqtalyp, qonaqqa taǵy da lebiz tastaýǵa moınyn buryp alǵan eken. Ýchıtel qabaǵyn túıdi. «Batyryp aıtýdyń ornyna asty-ústine túspekshi. Kórdiń be, sabyr et, otyr» deýin...

Ustazdyń ádetimen týra sóılep, ashyq aqyl aıtýǵa úırengen Ǵubaıdolla el basqaryp qalǵan inisiniń osy minezin jaratpaıdy-aq. Bul belgili túlki bulańdyq. «Jel soqqanda yqtasyn kerek» dep dáleldeıdi inisi máımóńkelep sóıleýdi jaqtap. — Sózben beldesken adamnyń qatý qabaǵyna qarsy túksıgennen góri, mańdaıyńnyń qos qyrtyssyz, júzińniń jumsaq shyraıly bolǵany áldeqaıda tıimdi. Óıtkeni sýyqtyń betin qaıtaratyn jyly lep qoı. Tap sol sıaqty bermestiń betin beri burý úshin: «myrza, sizdiń jomarttyǵyńyzdy jurt synar shaǵy osy bir mezet emes pe deseńiz, bul da jarylǵan eringe qaımaq jaqqanmen birdeı» deıtin Hamıdolla qazir de sol ánine basty.

— Raqmet, myrza, — dedi ol Qarjaýovqa jumsaq lebizben. — Aýyr ǵoı húkimet basshysy bolý. Ásirese qazirgi ýaqytta asa qıyn. Álgi aıtqan Mámbetterdi tártipke salý ózińnen basqanyń qolynan da kelmes edi. İske jetik, siz sıaqty jigerli jigitter molaısa eldiń eńsesi kóterilip keter edi.

Ǵubaıdolla qabaǵyn túıip qana qoımady. İnisin toıtaryp tastaýǵa bet aldy jáne Qarjaýov sıaqty adamdyqty belinen basyp júrgen ákimderdiń qylyǵyn betine basýdy jón kórdi.

— Hamıdolla, sen qoıa tur. Máımóńkelep sóıleýdi o bastan jek kóretinimdi óziń bilesiń... Al, Qarjaýov myrza...

Ǵubaıdolla bógelip qaldy da Qarjaýov oǵan tez moınyn buryp aldy. «Abyroıyn aırandaı tógip, aıdap ketsem be eken ózin» dep oılady túksıip.

— ...Maǵan kóp nárse jumbaq. Ásirese Jansha sıaqty oqymysty, tarıh syryna jetik azamattardyń isi jumbaq. Jumbaq demeı ne dersiń. Ózindeı jandardy — oı talasy, pikir talasy teń túsetin jandardy qýdalaýy adamshylyq arǵa jatpaıtyn qylyń. Ataman Martynov monarhıashyl adam. Sondyqtan onyń bostandyq kóksegenderdi, atýy, asýy tabıǵı. Al, ózimen birge ult teńdigin kóksegen, qazaqqa azattyq áperemin degen Baqytjan Qarataev pen Meńdigereı Epmaǵambetovty qýdalaýynyń mánisi ne? Qalyń qazaqty jaqtaıdy, jetim men jesirdi qoldaıdy dep qýǵyndaı ma?

— Olardyń kózdegeni qazaqtyń múddesi emes, olar qara shekpenderge satylǵandar, — dedi Qarjaýov shatynap.

— Olaı emes, Qarjaýov myrza. Azattyq, teńdik sózdi betine qalqan qylyp ustap, eski ánge basý. Eski ánniń qaıda soqtyrary bımaǵlum, al tike maqsaty — ana kele jatqan orys revolúsıasyn jek kórgendik, jek kórmese ony túsinbegendik. Aǵyn sýdyń aldyna qazyq qaǵyp bóget qoıýǵa bolmaıdy — orys revolúsıasy sol aǵyn sýdan da kúshti. Ol jerdiń betindegi jaramsyz nárseni jýyp, tazartyp kele jatqan tasqyn. Mundaı tasqyndar aǵylshyn elinde de, fransýz jerinde de boldy. Oǵan bóget joq. Muny qara shekpender revolúsıasy dep, ony jaqtaǵandardy qara shekpenderge satylǵandar dep kinalaý azamattyq emes. Túp tiregine kóz salsaq: eginshi qara shekpen mal baqqan qazaqqa qas bolyp kórgen joq, qaıta dostyqqa beıim. Al, Janshanyń qol ustasyp otyrǵan atamandary ejelgi jaý...

— Men ketemin, — dedi Qarjaýov Hamıdollaǵa. — Myna kisimen basqasha sóılesemin...

— Joq, joq... mal soıylyp jatyr, — dedi Hamıdolla. — As jep ketesiz.

— Joq, otyrmaımyn, bul tabaqtas bolatyn kisi emes.

2

Burqyraǵan ákimdi attandyryp kelip: — Ǵuba-aǵa, hakimiń soqyr bolsa bir kózińdi qysyp júr degen ata sózi zaıa aıtylmasa kerek... — dep bastaı berip edi, Hamıdolla sózin aǵasy toqtatyp tastady.

— Ne aıtaryń maǵan málim, qoıa tur, shyraǵym, — dedi Ǵubaıdolla qolymen ıyǵynan basqandaı toqtatyp. — Hakim dep hakimniń zulymdyǵyn kórmeı astyna tórt qabat kórpe tastap tór kórsete berseń «dúnıede menen ádil, menen aqyldy, menen alǵyr jan joq» dep uǵady álgi bassyzyń. Al, sen onyń yńǵaıyna nege kóshpediń, osqyrǵan nemeniń nege mańdaıynan sıpamadyq deısiń. Mundaı sózdi ekinshi qaıtyp meniń qulaǵym estimeıtin bolsyn!

— Jyly-jyly sóıleseń jylan da ininen shyǵady dep, ol hater jasaýy da múmkin, osy kúni shaǵýshy mol.

— Shaǵatyn jylannan qashyp qutylǵannan kóri, onyń tilin sýyryp alý áldeqaıda artyq, ekinshi qaıtyp onyń saǵan da, ózgege de zári bolmaıdy.

Aǵaıyndy ekeýiniń áńgimesi osymen bitti de, Ǵubaıdolla qonaq kelgen soń toqtatqan atyn qaıta jektirip balasyna delbe ustatyp qalaǵa júrip ketti. «Jylannyń tilin sýyryp alý áldeqaıda artyq...» degen sóz ýchıteldiń aýzyna qaıta oraldy, biraq ony qalaı sýyrý kerek, dedi ol ózine ózi. Osy pále, Hamıdolla aıtqandaı, qater jasaýy da múmkin. Ókimet degeniń aqyldynyń, dananyń qolynda ǵana durys ókimet. Al jańaǵy sıaqtylarǵa ustatqan ókimet tizgini teris jaqqa da burylýy múmkin. Ýalaıat basshysyna ol, Ǵubaıdolla qoıdan qońyr eken demes-aq, áńgimeni asyryp aıtýy da sózsiz. Tipti qaralap salýy da ǵajap emes... Alaıda meniń oı-pikirimdi ákimdigimen bógep, abaqtysymen tunshyqtyra ala ma?!

Úıden shyǵyp qala jolyna túsken soń Ǵubaıdolla tarantastyń kórpe-jastyń salǵan jumsaq otyrǵyshyna jaılanysa nyqtalyp otyrdy da, balasyna:

— Merjan, aqyryn, shańdatpaı aıda, — dep qoıdy.

Ǵubaıdolla áldenege elegize berdi. Ol oıymen taǵy da álgi Qarjaýovtyń minezi men qulqyna oraldy. «Meni jazǵyrǵandaı onyń qolynda qandaı derek bar? Ymm, qıanat isteıtin janǵa derektiń qajeti qansha? — degen ekinshi bir qaıshy pikir qarsy tura qaldy. — Qıanatqa úırengen jan derekti, dáleldi, ataly sózdi qaıtsyn! Qıanat! Qıanat degenimiz ádilsizdik pe? Al, ádildik qaısy, ádilsizdik qaısy: ejelden ezip kelgen, sonaý malshy bolyp júrgen kezde ıt qorlyq kórsetken Kırılovke búgin baǵynbaı julqynyp shyqqan Mámbettiń qylyǵy ádil qylyq pa? Álde «meniń degenime sen nege kónbeısiń? Men seniń ómir boıy qojań» degen ofıserdiń óktemdigi ádildik pe? Muny saralap jatqan kim bar? Ofıser ózinshe túsinedi ádildikti. Ol da myna Qarjaýovtyń syńary. Báriniki de burmalaý, báriniki de aldaý...

Ýchıtel nege ekeni belgisiz basyndaǵy qalpaǵyn alyp, ony qaıtadan kıip, qalpaq jıeginen shyǵyp turǵan shashyn jınaqtady. Biraq muny nege istegenin ózi de baıqamady — álde ne bir oı tuıyǵyna tirelip, sonan shyǵý jolyn izdep qarmanǵandaı boldy. Onyń qoly tipti, jolda ústine shań tıgizbeý úshin súrtek beshpettiń syrtynan kıgen uzyn túıe jún shekpenniń omyraýyn da qapsyra tústi.

— Aldaý! — dedi ol kúbirlep. — Aldaý degen bıleý ádisi emes pe?! Sonda ne boldy? Bıleýiń — aldaý, aldaýyń — qıanat, qıanatyń — zorlyq. Mine, osy ǵoı júz jyldan bergi dala salty. Dala salty emes, dalaǵa engen zulymdyq.

Byltyr myna ýalaıattyń basqarý apparatyna, armıasyna kerekti qarajat jınaý tártibi sóz boldy. Sonda ýchıtelder toby bolyp salǵyrt áldi adamdarǵa salynsyn, jetim men jesir alym-salyq tartpasyn, ıakı qarajat aýyrtpalyǵyn baı baısha, kedeı kedeıshe kótersin degen ádildikti qoldadyq. Sonda basshy azamattarymyz ne dedi! Húkimet ortaq, teńdik qazaqtyń bárine birdeı, endeshe ýalaıatqa kerek qarajat murja basyna birdeı bólinýi kerek, — desti. Sóıtip barǵa da júz som, joqqa da júz som tústi. Mine, bıleý ádisiniń aldaýǵa aınalǵany! Endi ýalaıatty qorǵaıtyn jasaqshyny qalaı jınady deńiz! Aldymen tizimniń basyna qarsy kedeıdiń balasyn jazady. Atty da baı bermeıdi. Momyn kedeı já bolmasa orta dáýletti sharýa beredi. Qazir jasaqshylardyń ishinde bı men bolystyń, baı men ıshannyń balalary joq, bolsa ilý de bireý ǵana. Sonda húkimetti qorǵaıtyn da, ony asyraıtyn da tek kedeıler bolǵany ma? Sonda bıleýshi kim? Qarjaýovtar...

Ýchıtel bul joly qalpaǵyn qozǵap basyp kıgen joq, murnyna shybyn qonǵandaı oń qolymen áldeneni qaǵyp ótti, biraq ony mazalaǵan shybyn emes edi, ádilsiz istiń ádilsiz kórinisi shaǵyp alǵandaı áser etip edi.

— Aqyryn aıda, Merjan. Jaqyn jer, at terletpeı-aq jetermiz.

Bala atty qatty júrgizip kele jatqan joq-ty. Ol ákesiniń bul sózdi jaı ǵana aıta salǵanyn túsinip qaldy, sonda da «aqyryn kele jatyrmyn ǵoı» demedi.

Bir kezde Ǵubaıdollaǵa «osy Qarjaýovtar jurtqamyn nege oılamaıdy eken? Júrgen jeri lań. İsiniń bári adamshylyqtan tys. Qarsy kelgen adamǵa já qamshy oınatady, já sógip tastaıdy. Tipti bolmasa ústinen shaǵym jasap abaqtyǵa qamatady. Osynyń kózdegen maqsaty ne? Alǵyr ataný ma?» — degen oılar keldi de, ol ózine ózi basyn ızep — bul mansapqorlyq degen qorytyndyǵa tireldi. — Óz basynyń dárejesi ózgeden joǵary turý kerek. Sol úshin qatal, sol úshin ór keýde, sol úshin basqany japyryp, ústinen júrip ótý kerek. Ózgeniń ary, ózgeniń tilegi oǵan arzan. Bul qaıdan shyqqan zulymdyq? Qazaqta osyndaı zulymshyldyq o basta bar ma edi, joq, álde beride paıda bolǵan nárse me?

Ol kóp oılandy. Kóp nárselerdi kóz aldyna alyp keldi. Orys bilgishteriniń jazǵandaryn oıǵa túsirdi. Oqyǵan jýrnaldar men kitaptardy sholdy. Áldeqaıdan onyń kóz aldyna «Rýsskaıa mysl» jáne Levshınniń «Qyrgyz-qaısaq ordasynyń tarıhy» kele qaldy. Qyrǵyz dalasyn baǵyndyrý... jańa tártip ornatý...

Ǵubaıdolla joǵaltqan nársesin jańa ǵana taýyp alǵandaı qobaljyp ketti. Onyń oıyna biriniń sońynan biri ótken sońǵy kezdegi ózgerister, olar jónindegi túrlishe pikirler men aıtystar túıdekteldi. Ol sol kóp materıaldardyń ishinen mansapqorlyq degenimiz ne? Ol qaıdan shyqty? — degen bir-aq máseleni iriktep shetke shyǵarǵandaı boldy.

... Mansapqorlyq — ekpe zulymdyq. Otarshyldyq dáýiriniń qazaq balasyna basqan qara tańbasy. Burynǵy rý basy bılep, óneri ozǵan sheshender ádet-ǵuryp zańymen bılik aıtyp júrgen kezde mansapqorlyq bolǵan emes. Bul rýdy rýmen, eldi elmen ıt pen mysyqtaı etip ustaýdyń quraly. Bul Speranskııdiń dalany bıleý isindegi tapqan aılasy. Eldikten aıyrýdyń, azdyrýdyń joly ǵoı. Toqsan bes jyl buryn arqaǵa aǵa sultandyq tártip ornady. Bul tártip elý jyldan keıin batysqa keldi. Burynǵy kóshe qonyp, mal jaıyp tirshilik etip júrgen taıpalardy aralastyryp jiberip, qyryq bir tastan bal ashqan baqsydaı, juptap-juptap bolysqa. bóldi, bolysty nómerge bólshektedi. Bir bolysta birneshe rýdyń taraýlary qalyp qoısa, al starshına qol astynda da ata-ananyń balalary bas qosyp ákimshilik aýyl bolyp esepteldi. Buryn rý men rýdyń, ata men atanyń arasynda jaqsy qonysqa — sýy men oty mol jer shuraıyna kóz alartysyp qoıatyn, biraq etek-jeńi ken saharaǵa qyrylyspaı sıysyp kelgen jurt endi jer shuraıy shaǵyndalyp, el etegi jınaqtalǵannan keıin talas tártibin basqaǵa burdy. Bolys bolyp ókimin júrgizýge, starshına taǵyna jarmasyp aýyldy bıleýge umtylysty. Bolys balý úshin, starshına bolý úshin kópti aqylymen ustaıtyn, sheshendik tilimen uıytatyn, tapqyrlyq jolymen bılik aıtatyn jurttan ozǵan kósemdiktiń keregi bolmaı qaldy. Kún aqshaǵa aýdy. Otarshınalar men sýdıalardy ýez bastyǵy bekitti. Saılaýshy da, saılaýdy basqarýshy da qaltanyń qalyńdyǵyna qarady. Ýez nachalnıginen bastap elý basyǵa deıin syılyqqa kóz tikti, syılyq. qonaqasydan bastalyp, at-shapan berýge, tipti jeń ushynan jalǵasyp aqshalaı paraǵa kóshti. Mansapqorlyq paraqorlyqty týǵyzdy. Paraqorlyq — adamshylyq qasıetten aıyrdy. Adaldyq, ýádede turýshylyq, aryn satpaýshylyq aıaq asty boldy. Ári-beriden keıin adaldyqty aqymaqtyq dep tabatyn boldy. «Ákimiń soqyr bolsa sen de bir kózińdi qysyp júr» degen sumpaıy naqyl shyqty. Tap búgingi Hamıdollanyń maǵan aıtqan nakaly. Muny ata sózi dep uǵady, zaıa aıtylmaǵan naqyl dep biledi. Mine, zulymdyqtyń ıgi qasıet atalyp, ádildiktiń ádilsizdikke aınalǵan túri...

Arbada otyrǵan ýchıteldi aýyr oılar basty. Onyń on boıyn ezip-janshyp turǵan bir pále basyn joǵary kóterýge de yryq bermedi. Ol tómen qarap kele jatty. Biraq san ret júrgen, san ret kórgen bul Qamystykól men qalanyń eki arasyndaǵy jer kórinisi kóz tartqan joq, úzilgen oıdyń jalǵasyn qaıtadan ustaý úshin ol kózin jerden almaı esindegini kúshpen jıdy.

— ... Nege baqqumarlyq pen shenqumarlyqqa aýdy atqa mingen azamattyń bar ynta-jigeri? Iá, bul eldik, tutastyq, birlik degen ejelgi halyqtyq qasıetti joıý úshin ǵoı. Speranskııdiń aılap-jyldap komısıa shyǵaryp eldiń ǵurpyn, ádetin, nege beıimdiligin, tirshilik áreketiniń túrin, qulqyn, minezin zerttep alyp shyǵarǵan nızam-tártibi. Ol bir bolysta túrli rýdyń ýákili bolýyn kózdegen ǵoı. Patsha húkimetine baǵynyshty dala chınovnıkterin shyǵarýdyń bul birde-bir taptyrmaıtyn joly emes pe! Baqqumarlyq pen shenqumarlyqqa, rýrýǵa bólinip qyzyl sheke talasqa túsken jurt tutastyq qamyn ne qylsyn! El bolýdy umytyp, birin-biri jegenge máz emes pe! Burynǵy baǵynbaı búlik shyǵarǵan taıpalar úlken tartysty qoıyp usaq tartysqa, óz ishinen bolys qoıý kúresine kóshken joq pa?! Osy ǵoı túpke jetken. Osy kúngi myna jańa ákim deıtinder de sol patsha chınovnıkteriniń bir syńary. Egiz qozy tárizdi. Qazir de bolystyń mórge talas, qazir de starshınalyqqa jaq jınaý, qazir de para alý, qazir de jurtty aldaý, kóre kózge aldaý...

Ǵubaıdolla qala betke kóz tastap qoıdy da, taǵy da tynyshyn alǵan Qarjaýovqa oraldy.

— ... Ia, solaı. Bir kezde ádetke qurylǵan ádildik ǵuryp san ǵasyr boıy ómir súrse, ony kele-kele shen taǵyp, shekpen kıý tártibi joq etti. Bul adamshylyq abyroıdyń bárin qara bastyń qamyna ǵana aınaldyryp jiberdi. Ár qamalǵa bir zaýal dep, endi buǵan ne daýa? Adamshylyq qasıetke súıenetin zaman týa ma, álde ol qolǵa ustatpas saǵym bolyp qala bere me? Joq, olaı bolmasqa tıis. Buǵan ana Mámbet sıaqty qara halyqtyń arasynan shyqqan jandardyń julqynýy kýá! Mámbet bireý emes, Mámbet kóp. Ol kóptiń qımyly. Ashynǵan jandardyń bulqynysy. Ony qalaıda óziniń izdegen adamdarymen kózdestirý kerek. Ǵalıasqarlarǵa jiberý kerek!.. Mynalar meıli, Oıyldan ári Mańǵystaý túbegine tyǵylsa da ózderi biledi. Mámbettiń joly da, armany da ana alystaǵylarmen ushtasqany jón...

Sóıtip oıda joq jerden úıine kelgen ýalaıat chınovnıginiń men-mensigen sózi, ásirese onyń ázir qonaqasyǵa qaramaı dastarqan attap ketken astamdyq minezi Ǵubaıdollany ishteı tútetip edi. Ol arba ústinde ashshy oılardyń talaıyn aqtardy, jańa basshylardyń ádilsizdigin minedi, shenqumarlyǵyn sókti, azamattyq ardy aıaq asty etkenin jerledi; tipti, bul kópti kórgen tájirıbeli adam bar zulymdyqtyń túp tamyryn da barlap kórdi, onyń qaıdan shyqqanyn tapty. Biraq, «endi ne isteý kerek?» degen eń basty bógetke tirele berdi, bul bógetten já attap ótý, já aınalyp ótý jolyn kóz aldyna keltire almady. Ol osyny bilmeı dal boldy.

«Mámbetterge jel beretin sizdiń osyndaı sózińiz» dedi, Qarjaýov. Baqytjanǵa quryń salǵan ókimet, Meńdigereılerdi qýǵynǵa ushyratqan myna advokat meni de áńgimege iliktirýi múmkin» degen kúdik týdy bir kez. Ony kóbinese úıden qozǵaǵan da osy kúdik edi. Biraq bul kúdikke ol úreılengen joq, tek qana oıdaǵy bar syryn aqtaratyn dos izdedi, ózimen oılas bolyp jatqan oqıǵalardy jikteı biletin adamdy kóksedi.

Ondaı adam qalada bar da edi. Óziniń túsip júretin páterine soqpaı, bul joly Ǵubaıdolla sol rýhanı súıenish kóretin ózindeı ýchıteldiń úıine kelip tústi.

Bul Jympıty qalasyndaǵy kóp zamannan beri bilim ordasyndaı bolyp ketken alty jyldyq eki klasty orys-qazaq mektebiniń meńgerýshisi Habıbrahman Qazıevtiki edi.

Oqyǵan da, oqymaǵan da Qazıevter kóp bolatyn. Al solardyń ishinde Habıbrahman Qazıev basqa Qazıevterge uqsas ta emes, teńdes te emes. Ásirese qyryq jyl ýpravıtel bolǵan, qazir Jympıty ýalaıatynyń bas múshesi Salyq Omarovtan ol bir basqa. Bul ekeýi de ataqty Syrym batyrdyń shóberesi, Jáńgir hannyń on eki bıiniń biri belgili Qazynyń bel nemeresi jáne beldi ata, dańqty rýdan shyqsa da ekeýiniń ómir joly eki basqa. Biri — bılikten ózgeni bilmegen, Baıbaqtyny jalǵyz aýyz sózimen toqtatqan qudiretti Salyq Qazıev bolsa, ekinshisi, kóp jyldar boıy ustazdyq jolyn qýǵan, orta dárejege taıaý bilim berip sansyz shákirt shyǵarǵan, shákirtteriniń kóbi qala men dalada eline qyzmet etip jatqan, ári halyqqa bedeldi, ári bilgir ustaz atanǵan Habıbrahman Qazıevti. Salyqtan jurt seskense, Habıbrahmannan aqyl suraýǵa asyǵatyn, jurt Salyqtyń óz úıi túgil, aýylynan ruqsatsyz toqtaýdan aıbynsa, kómek-járdem izdegender Habıbrahmannyń úıinen kúni-túni shyqpaıtyn...

İri deneli, mańǵaz pishindi, asyqpaı sóıleıtin, úlken kózdi, qıapatty Habıbrahman Ǵubaıdollany ózi qarsylap aldy, arbadan túsirip, úıine kirgizdi. Qurmetti qonaǵyn mektep janyndaǵy qyzyl kirpishten salǵan kóp bólmeli, tóbesi bıik, terezeleri jaryq, kirshiksiz taza, aq balshyqpen sylaǵan ózgeshe páteriniń tórine shyǵardy — úlken stoldyń janyna, jumsaq oryndyqqa otyrǵyzdy. Sóıtip jaılanysyp otyrǵannan keıin asyqpaı amandyń surasty.

— Qalaǵa kóp kelmeısiz, Ǵubeke. Barym-ázirim sizge. Qonaq bolasyz. Atyńyzdy jaılaıtyn adam bar. Myna shákirt Merhaıyrǵa da ermek tabylady: kitap bar, jýrnal kóp sýretin qaraýǵa, — dedi úı ıesi, tómengi jaqtaǵy oryndyqqa otyra bastaǵan jas shákirtke qarap.

Habıbrahmannyń sóılegende oń jań beti jybyrlap ketetin ádeti bar edi. Merhaıyr kózin almastan onyń tynymsyz tartqan bet tamyrlarynyń búlkildegenine qaraýmen boldy.

Al, úı ıesi ári jasy úlken, ári kórgeni kóp Ǵubaıdollanyń sózin kútti, ózi bastap áńgime-dúken qurýǵa laıyq kórmedi. Jalǵyz-aq qonaqtyń:

— Oqý jaıy qalaı bolyp jatyr? — degen suraǵyna ǵana jaýap qatty.

— Qarajat qıynshylyǵy kezdesip tur. Aqsha arzan jáne turaqsyz. Áıtpese bıyl birinshi klasqa qosymsha shákirt alý nıetinde edik. Otyn mol bolǵanmen pansıonnyń azyq-túligi tapshylaý, — dedi.

Ǵubaıdolla qurmetpen qarsylap, ashyq sóılesetin aqyldy Habıbrahmanǵa bógelmeı sóıledi. Ol búgingi Qarjaýovtyń kelýin, onyń oǵash minezin, ór kókirek qylyǵyn aıtty. İshine syımaı kelgen sherin aqtardy.

— Osyndaı jandardyń-jaramsyz isteri jurtty tegis túńilte bastady. Keıde aýyr oılarǵa ketesiń: «eldik degenimiz osy bolsa» mundaı tártip kimge kerek dep túńilesiń. Aıaq bassaq bári jalǵan, bári aldaý, bári zorlyqqa aınaldy. Avtonomıa bolyp shattanady degen jurt, alym-salyq jınaý isi men at-kólik alýshylardyń tóbesi kóringennen-aq qashatyn boldy. Óıtkeni aýyl ústine qamshy úıirýshiler kóbeıdi, aıdap ketý, jaýapqa tartý molaıdy. Minekeı áleýmet ómirin joǵary satyǵa kóteremiz, ezilgen eldi mádenıetti, bilimdi etemiz, ádildik týyn joǵary ustaımyz, jer men sý baılyǵyn tegis paıdalanamyz, jetim men jesirge zábirjapa shektirmeımiz degen ákimderdiń sózi bir basqa, isi bir basqa bolyp shyqty. Bul ilgerileý emes, keri ketý bolyp tabylady. Bul sanaly adamdy qynjyltarlyń jaı, halyqty qarańǵydan jaryqqa jetektegen myna ózińiz sıaqty ustazdardy oılandyratyı jaı. Qalaǵa sırek kelesiz dedińiz, bul ras. Jıi qatynasýǵa zaýyń joq, zulymdyqtan júz tasa qylýǵa aınalyp baramyz, — dedi Ǵubaıdolla.

Habıbrahmannyń oń jaq kóziniń asty burynǵydan da qatty jybyrlap ketti. Ol oılanyp alýdyń qamyn kózdedi. Bul úshin shaı ázirlegen áıeliniń dastarqanyn jaıysqan boldy, samaýyrynnyń býlyǵyn ashyp qoıdy, shyny aıaqtardy podnos ústine jaıa bastady. Biraq onyń kermeleı ketken oı tolqynyn bir arnaǵa túsirip jınaqtaý ishetimen istegen bul ýaqyt útý ádisi ózinen ózi-aq kórinip tur edi. Óıtkeni qol qımyly óte epsiz, úırenbegen iske áldeqalaı aralasqanyn baıqatsa, júzelibi túıilip, tereń pikirge qarmanǵanyn kórsetti. Úlken qonaqtyń qatty qobaljyp, oıyndaǵysyn búkpeı aıtyp salǵany onyń salýaly jaýap berýin kerek etti. Sondyqtan Habıbrahman ázirge bastalǵan áńgimeni úzip tastamaý úshin:

— Ras, solaı ǵoı, Ǵúbeke, jaramsyz is mol, ádildikten alshaqtaý kózge kóbirek shalynatyn boldy, — dedi. Sóıtti de: — shaı alyńyz, — dep, qonaǵyn jaılanysyp taǵam jeýge meńzedi, áńgimeniń jalǵasyn keıinge ysyrǵandaı boldy.

Shaı ústinde áńgime saıabyrlap qaldy da, dastarqan jınalǵannan keıin túıilip kelgen Ǵubaıdolla»taǵy da baǵanaǵy óz úıinde bastalǵan túbi tereń áleýmet qamyna kóshti.

— Meniń oıymsha avtonomıa basshylarynyń orys revolúsıasynan úrkýi qajet emes edi. Jańa týǵan avtonomıany nede bolsa sol jańa tasqynǵa beıimdeý kerek edi. Kemeni aǵynǵa qarsy aıdamaı, tabıǵı keń arnaǵa burý kóregendik bolar edi. Myna atamandar men patsha generaldarynyń tozyǵy jetken monarhıany qaıtadan jamap-jasqap iske asyramyn degen keri ketpe ıdeıasynan irgeni aýlaq salý áldeqaıda abzal is qoı. Osyndaı ilgeri oıdan, tarıh kerek etken ózgeristen boı tasalap «ákimmin, basshymyn, kórdiń be meniń qudiretimdi?» dep elge qamshy úıirgen chınovnıkterdi qalaısha shenemessiń, olardan qalaısha jırenbessiń! Tyrnadan ákim qoısań, basyńnan qıqý ketpes dep mundaı berekesiz qıqýǵa qashan tyıym salynady? Bular qashan aqylǵa súıenedi? Qashan parasatty is isteıdi? Qashan buqaranyń qamyn jeıtin kórgendi, bilimdi, aqyldy basshy bola alady? Qashanǵy ótirik-ósektiń jeteginde kete baramyz? Qashanǵy ashyq aıtyp, aıqyn maqsatqa silteýden bas tartamyz?..

Habıbrahman tómen qarap otyryp tyńdap, bul ádil qobaljýdy bas ızeýmen qoshtady. Ol taǵy da uzaq oılanyp qaldy. Bir kezde qonaqtyń tamaǵyn kenep tynyshsyzdana bastaǵanyn kórip, ol da qozǵala tústi. «Meniń pikirimdi bilgisi keledi ǵoı kárıanyń. Jaraıdy, aıtaıyn» dedi ol ishinen. Sóıtti de Ǵubaıdollaǵa moınyn buryp edi, onyń ózinen buryn oń jaq kóziniń asty men erinderi qosyla jybyrlap sóılep ketkendeı boldy.

— Ǵubeke, — dedi ol sabyrly únmen, — sizdiń ótken kezdegi bir sózińiz áli esimde. «Biz halqymyzdy ishteı túletip oı-sanasyn jańartyp shyǵarýymyz kerek, ol jasty jappaı oqytý, oǵan bilim men tálim-tárbıeni qosa berý shart dedińiz. Bul sóz este tutyp qana qoımaı, ómir boıy alǵa nysana etip ustaıtyn túpki murat bolyp keleldi. Sol muratqa jetý úshin myna jańa oqý ınspektorynyń aldyna: Jympıty men Qarasý, Qaraoba mektepterin joǵary dárejeli bastaýysh mektepterine aınaldyrý, sizdiń jáne Úırektikól bastaýysh mektepterin alty jyldyq etýge, kelesi jyldan bastap gımnazıa ashýǵa, bastaýysh arnaýly qyzdar mektebin ashýǵa joba tapsyrdym. Bul joba iske assa jyl saıyn, júzdegen orta dárejeli bilimi bar jastar el-elge taralýy haq, bolashaq semınarıaǵa irge tas qalanbaq-ta. Bul uly ıgilikti istiń basy bolady dep shamaldaımyn. Al, bizdiń jańaǵy aıtqan orys revolúsıasy jónindegi úlken oıyńyzǵa meniń kishkene pikirim qanaǵatty jaýap tappas. Sondyqtan sizge oqytý, aǵartý jumysynan basqa esh náre aıta almaımyn. Jalǵyz-aq esińizge salatynym, kishkene aýzymen tamshylap sý tasyǵan qarlyǵashtaı biz de ádiletsizdikke qarsy qoldap kelgen amaldy istep jatyrmyz.

Anaý Oral túrmesindegi aıaýly Baqytjandy bosatyńyz dep atamandar hukimetinde bılerdiń, halyq ýchıtelderiniń atynan prıgovor tapsyrdyq. Bul alystaǵy kiriptar azamatqa sozǵan eldik qol. Al jaqynda ishimizdegi bir adam denesi túrshigerlik sumdyqtyń ústinen shyqtym. Pochtada jumysym bolyp gaýptvahtanyń túbinen ótip bara jatsam aıqaılaǵan áıeldiń daýsy shyǵady. Attyń basyn burǵyzyp jaqyndaı berdim. — Kishkene túrmeniń qaqpasynyń aldy qulaq tunarlyq: «Qatynmen jaýlasqan hakimdi qaı zamanda, qaı elde kórip edik. Apar meni ana Janshańa!» dep julqynǵan bir jas kelinshek, meni kórip: « Qutqar myrza! Myna bas keserler, erdi qoıyp, endi qatyndarmen jaýlasty. Kazak-orystyń qamshysynan qutyldyq pa desek kóresimiz áli alda eken» dep zarlady. Shydamadym. Túrme aýzyndaǵy ofıserden surap bilsem: bul áıel Ábdirahman Áıtıevtiń kelinshegi eken de, al arbada sulyq jatqan shala-jansar jan Meńdiregeı Epmaǵambetov bolyp shyqty.Bul ekeýin sonaý Qaraobadan aıdap ákelip túrmege qamap jatyr eken. Men ofıserdi qoıa salyp Jansha myrzanyń ózine baryp «myna sumdyqty tys qyzdy suraımyn» dedim. Sol meniń sózim áıteýir sebep bolyp ýalaıat basshysy áıeldi bosatýǵa, ana ólim halindegi tutqynǵa dáriger jiberýge jarlyq berdi. Mine, ádilsizdik degen aıaq astynan shyǵyp jatyr. Birneshe kúnnen beri oılanyp, osyndaǵy bar ýchıtel bolyp Janshanyń atyna ótinish jazdyq. «Meńdigereı kúnáli bolsa atamandar aldynda kúnáli, biraq onyń óz eline jasaǵan jamandyǵy joq. Túrmeden bosatyńyz» dedik...

Habıbrahman ornynan túregelip, ekinshi bólmeden jazǵan ótinishti alyp keldi.

— Mine, siz jaqsy keldińiz, maqul deseńiz bas bolyp qolyńyzdy qoıasyz. Ne bary oıdaǵy-qyrdaǵy on eki ýchıtel qol qoımaqpyz, — dedi.

Ǵubaıdolla úı ıesiniń adamshylyq isterine qatty rıza boldy. Ol ótinishke qol qoıyp, endi sonyń qalaıda aıaqsyz qalmaýyn, buǵan Habıbrahmannyń bar kúshin, bar bedelin jumsaýyn surady. Ol qonaqjaı úı ıesiniń qonaqasysy daıyn bolǵansha tiginshi Járkeniń úıinde (bul óziniń túsip júretin páteri bolatyn) jatqan jas jigitke jolyǵyp qaıtpaqshy boldy. Bul jas jigit ishki bettegi Ǵalıasqarlardyń jibergen «eleýsiz» adamy ekenin ol budan buryn bilgen. Muny sol Orazdyń ózi aıtqan-dy.

Al, keshke kelip Orazben sóıleskennen keıin Ǵubaıdolla Meńdigereıdiń hal-jaıyna ábden qandy. Onyń hali aıanyshty bolsa da, sol aýyr jaǵdaıda istegen erlik isterine dos súısinip, dushpan kúıinerlik-ti.

3

Onyń hali...

Aýyr jaranyń zardabynan tán azabyn qatty shegip asa júdegen Meńdigereıdiń jaǵy sýalyp, kóz úńgiri tereńdep ketken edi. Buryn kózge ilikpeıtin sheke tamyrlar qazir adyraıyp syrtqa teýip, óte-móte kókshil tartqan. Bir qaraǵanda, tipti, samaıyn áldenege soǵyp, kógertip alǵan sıaqty kórinedi.

Bogdanovkadan shyqqan kúni konvoı toqtaýsyz aıdap, aıaldaýǵa, sýsyndaýǵa bas burǵyzbaı qol-aıaǵy baılaýly jandy raqymsyz qınap edi. Soqpaly jol shoqalaqty jerden de aýyr tıip, astynda shóbi de joq arba zaǵıpty tutqyndy eseńgiretip tastaǵan. Qalaǵa jetkende ony arbadan súırep túsirip tyǵa shala-jansar kúıinde kirgizdi. Bas-aıaǵy on adam sıarlyq shoshaıǵan gaýptvahtanyń bir kózdeı oqshaý bólmesinde esiz jatty. Tynystaýǵa taza aýasy jetpeıtin qapas buryshta onyń aýzyna durystap sý tamyzatyn da jan bolǵan joq. Úshinshi kúni ol ornynan aýdaryp salyp, kezergen erindirin sý maqtamen shylaǵan áıeldi kórdi...

— Jutyńyz... — degen sóz keldi onyń qulaǵyna.

Biraq bul sózdiń maǵynasyn ol biraz jatqannankeıin túsindi. Aýzyna jaqyn tóndirgen stakanǵa qolyn sozdy, biraq ony ustaı almady. Tek qana áıeldiń demeýimen kómeıge sap-salqyn tıgen sýsyndy juta bastady. Kózin asha almaı uzaq jatty...

— Jutyńyz... — dedi taǵy da áıel daýysty.

Kóz aldynda buryn kórmegen sestra tur...

«Qaıdan kelgen jan?» dep tańdanǵandaı pishin kórsetti de aýrý taǵy da qaıtadan kóz jumdy.Daýys anyq estiledi.Áıel sózi, erkek daýsy qulaǵyna shalynady.

— Tamaq ákelgen áıeldi jiberińiz, — deıdi sestra áldekimge.

— Qup bolady, lóktyr bıkesh, — deıdi alysyraq daýys.

«Bular kim?» degen oı oralady.Biraq kóz ashyp, til qatýǵa dármeni kelmeıdi.

Arǵy jaǵyn Meńdiregeı erteńine tamaq ákelgen Kúlshannan surap bildi. Jylap qoıa bergen áıelge ol basyn shaıqap «jylama» degen ısharat berdi de, usynǵan stakandaǵy sútti basyn kóterer-kótermes qalypta jutyp-jutyp jiberdi. Az zaman raqat tynysqa batqandaı boldy.

— Seni bosatty ma? — dep surady ol Kúlshannan birneshe mınýttan keıin.

Kúlshan ózin kelgen kúnniń erteńine abaqtydan shyǵaryp jibergenin, Erǵalı aǵasynyń osy qalada turatyn baldyzynyń úıin taýyp alǵanyn, sol qudashasymen birge osynda eki kúnnen beri kelip júrgenin, búgin doktor tatar qyzynyń ruqsatymen tamaq ákelgenin aıtty.

Esin jınaı bastaǵan Meńdiregeı, biraz jatqannan keıin:

— Shyraǵym, sen elge qaıt. Kempir men shalyń, balań bar. Solardyń qasynda bol, — dep edi.

Biraq Kúlshan oǵan tik jaýap qatty:

— Kempi men shaldy bergen qudaıdyń ózinen basqa eshkim almaıdy.Siz aıaǵyńyzdan tik turmaı men bul jerden ketpeımin. Myna súttiń qalǵanyn ishińiz. Keshke sorpa ákelemin. Ál-qýat jınaýǵa tyrysyńyz. Keshe Janshanyń óz úıine baryp «qatynmen, aýrý adammen jaýlasýǵa kiristińiz be?» dep aıqaılap edim, uıaldy bilem, lóktyryn jiberdi, tamaq ákelip turýǵa ruqsat etkizdi, — dedi.

Súttiń qalǵanyn jutty da Meńdigereı úndemeı, Kúlshanǵa uzaq ýaqyt kózin almaı qarap jatty...

Qatty daýyl jelden keıin jer qushqan boıyn birte-birte qaıta jaza bastaǵan dalanyń jataǵan bitken kúnge, jelge kónbisti qara aǵashyndaı, áldi tán tirshilik tamyryn jandandyra túsýge jantalasty. Meńdigereı bir jumadan keıin ornynan turýǵa jarady. Ol sút pen sorpadan basqa et jep, qymyz ishýge de jarap qaldy. Denege qan júgirip, boıǵa ál kirýge aınaldy. Biraq ta sheke tamyrlary kógerip, kóz úńgiri áli tereń, jaqtan et qashyp, júzden nur taıǵan qalpy uzaqqa sozyldy.

Bir kúni tutqynǵa oıda joq jerden paıda bolǵan Oraz syrttan til qatty. Syrt emes, kádimgi túrmeniń bastyǵy otyratyn bólmeden sóıledi. Ol ıntendantstvonyń múlkin qattaımyn degen syltaýmen kelip túrme bastyǵynyń aıadaı bólmesinde qaǵaz jazyp otyrdy da, tamaq ishýge ketken nachalnıktiń ruqsatymen qalyp qoıdy, Tereze, esikteri kóbine ashyq qalatyn, baqylaýshy asa qatty kúzetpeıtin bul kishkene úı tutqynmen tildesýge qıynshylyqkeltirmedi. Eńkeıip otyrǵan álsiz tuqyndy Oraz birden kórdi de, tamaǵyn keneı qoıyp:

— Meńdi aǵa, — dedi.

Kóldeneń dybysty ańdyp qalǵan tutqyn dybys shyqqan jaqqa jalt qarap, qarsy terezeden Orazdy kórdi.

— Belan otrády batalónǵa jetti; jaǵadaǵy bizdiń jigitterdiń toby sol batalónnyń bir qanaty esebinde dep keldi Ámir. Al, Ábekeń, Temirden beri shyǵypty. Belannyń kúshine bara-bar kúsh jınaqtasa kerek. Qazir Shyńǵyrlaý mańynda desedi. İshki betten darıanyń tasqynyndaı gvardıa órlep keledi, Orynbor aqtan aryldy, Tekeniń eki jaqshekesinen toqpaq tıýge taıaý eken. Myna ýalaıat Oıylǵa kóship jatyr, bir dúmpý taqalǵanyn ishteri sezip qoıǵan bilem, — dep Oraz ishki-tysqy habardy lekitip aıtyp-aıtyp saldy da, esikke bir, terezege bir kóz tastap qoıyp Mámbettiń Oqıǵasyn jetkizdi. «Endi ne isteý kerek?» degen suraqpen toqtady.

Syrt pishini myqtap qajyǵan tutqyn Meńdigereı túńireıe túsken kózderine jańadan jan bitken sıaqtanyp ketti, jel úrip ótken shoqtaı jınaı tústi.

— Bári jaqsy, bári oıdaǵydaı. Áttegene-aı. Mámbetti tuǵyryna qondyraalmaı qalǵan ekensińder, olbúrkit esebinde qalaǵan ańǵa túser edi.Tórt júz adamnyń ishinen on adamdy ertip ketý az — jasaqshy ataýlyny tutas tolqytýy kerek edi. Taǵy tártipke, teńdiksiz, malshy aıdaýǵa narazy top bastar adam bolsa jappaı ereýil jasaýǵa beıim turady ǵoı. Álde de osynyoılańdar. Mámbetti qýǵynshy qolyna túsirtpeı Ábdirahmanmen kezdestirgen jón. Ony úlken iske bastańdar, úlken kúreske baýlyńdar. Qyzyl Armıaǵa qosýǵa kúsh salyńdar. Biraq baıqap qımyldańdar. Sonsoń osynda maǵan Kúlshan tamaq ákelip júr. Men oǵan elge qaıt dep edim. Ójet áıel: «Ábildiń qorlyǵyna kóngenshe, jastyǵymdy ala óletin Belannyń otrádyna ketkenim jaqsy» deıdi. Múmkindigi bolsa Ámir Kúlshandy! Ábdirahmanǵa bastap aparsynshy — eń bolmasa erine

kómek etsin. Ámirdi tez attandyryńyzdar. Ábdirahmanǵa tez jetsin. Ábdirahman munda «myrzany» jibersin,«»: « túsinedi «myrza» dese. Esittiń be, shyraǵym. Ózińe saq bol! Kóp kele berme bul jerge, — dedi tutqyn.Oraz basyn ızedi. Azdan keıin ol óz jaıyna ketti.

Sóıtip, ashyq kúres pen jasyryn tartys qos qabattasa bastap edi.

JETİNİSH TARAÝ

1

«Oraldy qorǵaýǵa saharanyń barlyq kúsh-kómegi tegis jumsalar dep senemiz. Voısko úkimeti: Martynov, Mıheev».

Gıneraldardyń telegramymen qabat Búkilreseı pravıteliniń Oraldaǵy komısary Bızánovtyń haty...

Hattyń mazmuny jiger bergendeı. Admıral Kolchaktyń Qıyr Shyǵys ólkesi men baıtaq Sıbırdi ózine qaratyp, endi ol Oral taýynan asqanyn, Malorossıa menKavkazdy baǵyndyryp kele jatqan general Denıkıniń armıasymen júzge deıin túıisetinin, eki jaqtapOrtalyq Reseıdi aldyna júgindiretinin aıtqan; Alash hukimetiniń Shyǵys pen Jetisýdaǵy bólimderi admıraldyń ózimen tikeleı baılanysyp otyrǵanyn, al, Jympıty ýalaıaty Ombydaǵy Kindik hukimetpen komısar Bızánov arqyly baılanys jasap turý qajettigin eskertken...

Telegrammaǵa da, hatqa da Jansha jaýap ázirledi. Ol ataqty bı bolsa da, bilimi joq Salyq Omarov pen haziret Qýanaıdan aqyl-keńes suraý artyq dep sanady, olardyń aıtary az ekenin eskerdi. Al Halelmen aqyldaspaýǵa ýalaıat bastyǵynyń amaly bolmady. Dáriger Halel tizgindi berik ustaýdy talap etetinin bile tursa da:

— Doktor, siz qalaı dep oılaısyz: Voısko húkimeti daǵdarysta otyrsa komısar Bızánov shyn jaǵdaıdy sulýlap baqqan, a? — dep kúldi Jansha, hat syrtyndaǵy ýaqytsha hukimet mórine qarap otyryp.

— Bul Bızánov naǵyz shyndyqtan aýlaq, jańa pravıtel shart synǵan eski derjavany qaıta qıyndastyrý maqsattan qashyq jatyr degen sóz be, Jansha myrza? — Halel Janshaǵa «Nesine kúlesiń» degen salqyn shyraı baıqatty.

— «Oral jarshysynyń» aqbary da Bızánov sózindeı qaırat berýge beıim; «Erjúrek Dýtov Orynbordy tastap, yǵysyp ketti... Kolchak Batys Sıbırdi qyzyl búlikshilerden tazartyp, toqtaýsyz sherý tartyp keledi» depti. Qatar berilgen osy eki habar mosynyń buty sıaqty árqaısysy ár jaqqa tirelip turǵan joq pa?

Halel oılanyp qaldy.

— Al, Kindik hukimetpen baılanys jasaý haqynda?

— Resmı túrde ǵana.

— Qolma-qol bereri joq ol kindik kimge qajet? Onan da Semeıdegi, Torǵaıdaǵy basshy azamattarmen qol ustasý jaǵy kózdelse. Qol bir jeńnen, bas bir jaǵadan shyqsa ǵana eldiń eldik sıpaty kórinedi. Baqa men shaıan sıaqty, Syrdarıa, Qoqanǵa, Jetisý, Qashqarǵa, endi taǵy bireýi taǵy bir jaqqa tartsa, avtonomıanyń basy bapan, aıaǵy sapan bolaryna kúmán joq.

— Doktor, bul pikirińiz aqıqattyń aq jolyna bastaıtyn asyl oıdan týǵan pikir. Kindikke súıený maqsatqa jetkizer jol emes, bul ejelden kele jatqan sypaıygershilikpen bas ızeý ǵana sıaqty dástúr. Muny sondyqtan qarym-qatynas demese de bolady, resmı ǵana baılanys deý jón. Abylhaıyr han Anna patshaǵa qoldy onyń shashpaýyn kóterý úshin emes, ónegeli, irgeli eldiń ónerin úırenýge, qul bolyp bas ıý úshin emes, eseıip alyp tereze teńestirýge, odaqtasyp otyryp Jońǵarǵa jal kúdireıtýge berdi...

Janshanyń sózi Halelge unap ketti. Ol kóre kózge álgidegi salqyn shyraıdy jumsarta bastady. Sulý qara saqalyn tarashtap qoıyp, bıik arqaly oryndyqtyń jaqtaýyna súıene tústi, shirenińkirep otyrdy, qostaýǵa sarań minezin ózgertip jiberdi.

— Álbette! Sol maqsatty uqpaǵan Abylhaıyrdyń ıtberesine Berish bıi Isataı men aqyn Mahambet ıyqtasýǵa bardy. Bul Nıkolaı Romanovna kórsetken ıyq edi.

— ...Doktor, ıyq tiresýge tutas el kerek ekenin sol seksen jyl buryn ótken kishkene tartys dáleldep edi. Qazir de sol shaǵyndyq qol bógep keledi. Álgi aıtqan baqa men shaıannyń kebi kelip júrmegeı.

— Bul baqtalastyq jónindegi ýaıym ba, advokat?

— Baǵy da bar, jaǵy da bar.

— Álekeń men Aqańnyń kózi tiri kezinde óz baǵym, pa jaǵym deýshi alaıaqtar alashty altyǵa bóle almas. Sol úshin de ýalaıattyń judyryǵy jumsaq bolmaýǵa tıis. Balany jastan, kelindi bastan tyı. Ana Arondy men jaratpaımyn. Patshaǵa satylǵan chınovnık. Biraq (onyń alaıaqtarǵa degende qoly qatty. Onyń qolyndaǵy qudaıdan bezgenderge qatal jaza qoldanamyn degen sózin qoldaımyn.

Jansha dárigerdiń júzine qaraı qaldy. Qatal júzdi, jyly shyraıǵa sarań, óktem úndi bul oqymystyny ol ishinen «saıasatqa júrdek emes, sondyqtan kóldeneń kózge qaryspa, tik baqaı kórinedi» dep baǵalaıtyn.

— Saıasat ta óner, doktor. Al óner zerektik pen iske jetiktikti qos qabat kerek etetin talaptynyń ǵana isi ǵoı. Osy jaǵyn eskerersiz, — dep kúldi taǵy da Jansha.

2

Sol kúni kishkene qala Batys aımaǵynyń barlyq baılyǵy men ataq-dańqyn shaǵyn boıyna syıǵyza almaı jatqanǵa usady.

Sıyr túste qalaǵa Adaıdyń ataqty Nıazy alpys jigitimen kelip kirdi. Aldyńǵy páýeskege shaqqan qos boz at jekken; basyna tik qara bórik kıip, ony aq oramalmen bastyra baılap alǵan ysqaıaq qara jigit, shylbyr tastap súırep kele jatqandaı, esik pen tórdeı úlken qara atqa jaıdaq minip páýeske aldynda tóńirektep kele jatty. Tap sol aldyńǵy attyly sıaqty jaıdaq mingen, bastaryn aq oramalmen basa tańyp alǵan úsheý páýeskeniń shańyn shashaý shyǵarmaı jutyp úlgereıin degendeı tirsektese qalǵan; bul úsheýdiń qolynda tobylǵy sapty jalań doıyr ǵana; ish tartyp alǵan bóken san qara attar aldyńǵy atpen bir eneden týǵandaı moıyl qara; kekili ǵana aq shashaqty, basqa jerinde jalǵyz tal aq qylshyq joq; ersiz, jalpań qurmen bastyryqtap alǵan, jalań jony da qara; mási tárizdi ókshesiz etikti uzyn aıaqtary salaqtap keledi. «Mynany kórdiń be?» degendeı, búldirgesin bilezigine orap alǵan kók qasqa doıyrlaryn oqta-tekte úıirip-úıirip qoıady. Bular batyr bıdiń kútýshi, atqosshylary edi. Bulardan keıingi attylar da birkelki, bir tústi, óńkeı qara kók mingen; biraq bular bes-besten kele jatyr.

Birinshi beseý oń qoldaryna kók súńgi ustap, ushyn úzeńgidegi aıaqtyń basyna tiregen; al qalǵandary tegisinen qıǵashtap sadaq asynǵan, belderine qoramsaq baılaǵan. Qarýdan ózge báriniń de bilekterinde kók doıyr kórinedi. Eń sońynda: qos qara at jekken páýeske bos keledi. Onyń kozlosynda jalǵyz ǵana delbeshi otyr. Bul qosalqy páýeske.

Búgin Nıaz ataqty Salyq pravıteldiń úıinen shyǵyp edi, saltanatyń men shyryshyńdy buzbaıyn degendeı, belgili Qazy bıdiń nemeresi bul shorman Tobanıazdan bólek óz nókerimen keldi. Onyń qasynda gımnazıada oqyǵan balasy Ǵabdynasyr bar. Ýalaıat basshysynyń laıyqtaýymen belgili aǵaıyndy kópester Musa men Janshanyń oraıyna Nıazdy túsirip húkimet adamdary qol qýsyryp qarsy aldy. Salyq óziniń baı tatary Ýálıdikine toqtady.

Jaýynger Adaı eliniń ári bıi, ári kósem basshysy Tobanıaz ben belgili bı pomoshnık jáne Batys ýalaıatynyń múshesi Salyq Omarovtan basqa san bıler men baılar, haziretter men hajylar, oqymystylar men myrzalar jınalǵan-dy.

— Igi jaqsylardyń májilisin Janshanyń ózi basqaryp, ózi sóz sóıleıdi eken. Shirkin, qyzyl tilge munan sheshen jan týǵan ba?

— Nıaz she! Nıaz aýzyn ashqanda besiktegi bala da múlgı qalady desedi!

— Durys aıtasyń. Ol sheshendigimen emes, qudirettiligimen qoja. Eli Nıaz jat dese jatady, tur dese — turady; onsyz ul úılenbeıdi, qyz uzatylmaıdy.

— Bul da osal qazaq emes qoı!

— Salyq olardan kem túsip pe? Kresánskıı nachalnıkı shodtan qýyp shyqqan gýbernatordyń pomoshnıgi emes pe!

— Bular bıligimen ataqty bolsa, bizdiń Qabyl baılyǵymen ataqty. Qabyl sıaqty bes myń jylqysy, myń jarym aqbas atany bar qazaq ta gýbernator aldynda jorǵalaı qoımas.

— Qyzyl nary men kók arǵymaǵy «Shegen qudyqty»endep jatqan Aqmetshe bilimimen ataqty. Bir arǵymaǵynyń ózi myń som altyn kórinedi ǵoı! Ósirip kór sondaı maldy!

— Qýanaı haziret Aıa Sofıa masjıdinde de ımam bolǵan!

— A, aǵaıyndy Musa men Janshany nege aıtpaısyńdar. Bul Tekeniń Qarevinen kem túspeıtin kórinedi ǵoı. Peterbýrgtiń bankisinde eki júk altyny men kúmisi bar deıdi!

Osy sıaqty, sol kúngi jınalǵan ataqty adamdardy madaqtaǵan, kótermeleı sóılegen, tipti árkim óz bolysy, óz aýylyna qaraı bura tartqan sózder dúken ishinde de, meshit janynda da, bazar alańynda da qulaq tundyrarlyq boldy.

— Ardaqty aǵaıyndar! Kishi Júz eliniń ıgi jaqsylary! Bala dúnıege kelgende ata men ana qýanady. Aǵa men ini shattanady, apa men qaryndas gúl-gúl jaınaı túsedi. Al, eńbektep tórge jetip, qaz turyp tabaldyryq attap, ul ashamaıǵa qonǵan kezde el dúrligedi. Egerde ol ul erjetse ne bolady? Egerde ol ul nóker jınap saltanat qursa? Egerde ol ul tý kóterse! Onda jan tilegen maqsat, táńiri qostaǵan murady oryndaldy deıdi.

Jahanda ár nárse bir-birine sıpattas keledi. Ul perzenttiń dúnıege kelýi — erte kezde bıliginen aırylyp, óz tizginin ózi ustaýdy arman etken alty alashtyń avtonomıa bolýyna, memleket qurýyna uqsaıdy. Bul da náreste. Bul da shildehana toıyndaı shattyqpen bas qosady. Bul da qyrqynan shyǵyp, besikke bólep áldıleýdi kereksitedi, qaz turyp aıaq basqansha kúni-túni mápeleýdi tileıdi. Mápeleý — jas bóbekti taza ustaý, úzbeı qorektendirý, ál-qýatyn molaıtý, baptaý, ósirý, býynyn bekitý, saharaǵa qaratý, keńshilikke talpyndyrý...

Memleket jáne ony basqaratyn oryndar tap osy aıtqandardy basynan atqaryp keledi. Qazir osy náreste hukimettiń bólimderi Torǵaıda, Jetisýda, Arqada dúnıege kelip, aıaǵynan qaz tura bastady. Myna ózderińiz kórip otyrǵan Batys ýalaıaty talpynyp tabaldyryq attady. Tabaldyryń emeı nemene, óziniń admınıstrasıamı, ıakı basqarý oryndaryn jasaqtady, qarajat isin júıeledi, ásker máselesin tártiptedi, — dep bastady sózin Jansha Dosmuhamedov.

Ol asa uzaq sóılemese de tyńdaýshysyn uıytyp, ulttyń sezimin qozǵarlyq sulý sózderdi lekitip-lekitip tastady.

— Eski Iran men Toran patshalyǵy sıaqty, Hıýa men Buhar handyqtary tárizdi qazaq eli de memleket bolmaqshy, oǵan baılyq ta, basshylyq etetin bilimdi azamattar da mol. Tek jumdyń kerek, birlik kerek, óz húkimetim ózgenikinen artyq degen bıik sezim men azamattyq ar kerek,: — dep túıdi.

Jınalǵan adam kóp bolsa da, májiliske qatynasqandar sanaýly edi — bas-aıaǵy qyryq jeti kisi úlken kabınetke jaǵalaı otyrǵan bolatyn. Olardyń hukimet músheleri: Qýanaı haziret, Salyq pravıtel, dáriger Halel Janshanyń oń qolynda, qurmetti qonaq Nıaz ben onyń bıi jáne jergilikti oqymystylar Aqmetshe men Dáýletshe sol jaǵynda tizilgen-di. Bul qatardyń eń túbinde moldadan qysylǵan shákirtteı jaýtańdap Qabyl baı jáne onyń janynda kishirek kózin sol qasyndaǵy typyrshyǵan Qabylǵa tikendeı qadap, Shuǵyl hajy otyrdy.

Janshanyń sózi bitkende, ony qol shapalaqtap madaqtaý ornyna, Qýanaı haziret:

— Mereıiń ústem bolsyn, ámın! — dep qol jaıyp duǵa etti de, otyrǵandar jamyrap:

— Áýmın!

— Allahý akbar! — desti. Al, úıge syımaı esikten syǵalaǵandar, ıyqtap qaýmalasyp aýla ishine tolǵandar:

— Ne aıtty? Ne aıtty? — dep antalasty.

Jurt tamaq kenep, saqal sıpasty, otyrǵandar oryndarynda qobaljı tústi. «Endi kim sóıler eken? Ne sóıler eken?» — dep kútti.

Ornyna otyra bergen Jansha oń jaqtaǵy Qýanaıǵa kóz tastady da, biraq oǵan toqtamaı, sol jaǵyndaǵy Nıazdan ári otyrǵan Aqmetshege qarady. Oǵan «kezek seniki» degendeı boldy. Osy kezde esikke taıaý jerdegi Shuǵyl hajy:

— Shytyr jep jatalaqshyǵan túıedeı typyrshısyń. Álde aıtyp kórmegen atalyq sózińdi osy jerde aıtyp qalǵyń kelip shydamaı otyrsyń ba? Sózden kóri Shidertiniń soryna syımaı jatqan túıeniń birer júzin ýalaıat ıgiligine bólip bermeısiń be? — dep Qabylǵa qadala qaldy.

Jurt tegisinen Shuǵyl men Qabylǵa kóz tikti. Qabyl sasyp jan-jaǵyna alaqtaı bastady. Azdan keıin júzin tómen salyp, ókpelegen adamsha:

— Hajy, jok, joq, — dedi ol, álde sóılemeıtinin, álde bermeıtinin habarlap, kúbirleı túsip. Jurtqa Shuǵyldyń sózi tegis estildi de Qabyldyń jaýaby jetpedi.

— Hajy sózi qasynda otyrǵan aqsaqalǵa baǵyshtalsa da, osyndaǵy áleýmettiń árqaısysyna da oı salatyn sóz boldy, — dedi Aqmetshe, janyndaǵy Nıazǵa sóılesip otyrǵan adamsha, júzin buryp. — Basshy azamatymyz Jansha myrza bastap, ony qadirli dárigerimiz, Petrogradtaǵy ǵalym dárigerler qoǵamynyń múshesi Halel qostap, myna ózderińiz sıaqty ardaqty el aǵalary qoldaǵan jas memleket, advokat aıtqandaı, náreste memleket ýyzynda jaryp, balǵyn shaǵynda bula bolyp ósýi úshin barymyzdy aldyna tartýdy qajet etedi. Sondyqtan biz osy jaıly áńgime qozǵasaq, azamattyq boryshymyzdy óteý jaıyn bastasaq. Óıtkeni ǵasyrlar boıy ańsaǵan avtonomıamyzdyń máni men sıpatyn, tilegi men maqsatyn sózge sheshen, basqarýǵa kósem Jansha aldaryńyzda baıymdap ótti. Biz ol kisiden artyq jarasymdy sóz tappaspyz. Osyndaǵy úlken májiliske maǵulym etpekshi ekinshi bir másele bar. Ol: húkimet ornyn basqa jerge, eń qolaıly, qalyń qazaq ortasy Oıyl, shaharyna kóshirý. Oıyl shahary Úıshik pen Mańǵystaý shektes, Aqtóbe men Yrǵyzǵa, onan ári Torǵaıǵa, tipti Aral, Qazaly, Aq meshitke bir taban bolsa da jaqyn turǵan shahar. Al, el ortasyna taıaý turǵan hukimet ortalyǵy — tórt jaǵy birdeı qubyla hukimet bolyp tabylady. Óz basym osy isti, ıaǵnı ortalyqty Oıylǵa kóshirýdi qatty quptaımyn. Quptaýmen qatar hukimet oryndaryn kóshirýge baılanysty kósh kóligin, shyǵyn-qarajatyn ózim kóteremin. Sonymen birge, sol Oıyl shaharynda daıarlanyp jatqan jas hukimettiń kúshtiregi, kadet mektebin bitirip shyqqan jas ofıserler tobyna syılyq esebinde on arǵymaq tartý etem.

— Rahmet, Aqmetshe myrza, adal nıetke baǵyshtalǵan azamattyǵyńyz ben myrzalyǵyńyz úshin hukimet atynan, osynda otyrǵan hukimet músheleri atynan kóp-kóp alǵys aıtamyn, — dedi Jansha.

— Menen elý at, Jansha myrza, sol aıtqan ǵasker basshylaryna baǵyshtaımyn, — dedi Shuǵyl. Sóıtti de, ol taǵy da qasyndaǵy Qabylǵa qadala tústi. — Myna Qazanǵaptyń baıy Qabyl eki júz at syılasa da bir jylǵy tóline jetpeıdi. Káne, munan ózgeleriń de, ana syrt jaqtaǵy Muqaı, Qodanbaılar atasyn syılyqtaryn, kórsetsin myrzalyǵyn. Qalybaı, jaz, sen be jazatyn?

— Hajy, ataý sizden, jazý bizden. Elý de jaqsy san. Alaıda «júz» degen aıtýǵa da, jazýǵa da kelisti. Ásirese júz at, júz atan, júz qoı... — dep jazǵyshtaı bastady ıntendant Qalybaı.

Qabyl kúıbeńdep esh nárse aıta almady. Biraq qasyndaǵy Shuǵyldan tómen otyrǵan jýan adam:

— Hajydan qalmaıdy, bul kisi elý at jazdyrady, — dep Qalybaıǵa qarady.

— Elý at, — dep jazdy Qalybaı. — Qabyl Aqmetuly elý. Sizden de elý, otaǵasy. Elýden kem jazýǵa qıyn jáne qaǵaz da nyq kelmeıdi. Qyryq segiz, qyryq toǵyz degen sandardyń árqaısysy jarty joldan alyp ketedi, — dep kúbirledi ıntendant álgi jýan kisige «júz» ben «elýdiń» jınaqtylyǵyn dáleldep.

Álde ne ýaqyt Qalybaıdyń qalyń tizimin aıaqtaýǵa bólindi. Jurttyń qozǵalysy kúsheıdi, dabyry molaıdy.

— Endi syrt jaqtaǵylardy qattaımyn, — dep Qalybaı esikke betteı berdi.

— Pısar shyraq, toqta, — dedi oǵan Nıaz. — Sen jaz. Oıyldaǵy kadetke júz bala jaz. Júz balanyń ofıser oqýyn oqyp shyqqansha kerekti qarajaty menen. Bitirip shyqqan soń at-turmany menen. Jaz. — Nıaz Janshaǵa qarady. — Igilikti isiń qutty bolsyn! Adaı seni qoldaıdy, myrza. Ana oqytyp shyǵaratyn júz balaǵa jıyrma jigitten jigit qosamyn. Bul Adaı polky atanady. Adaı polky jel jaǵyńa ustaıtyn panań. Basqa da muqtajyńa kómektesem, — dedi.

Jansha Nıazdyń qolyn aldy, alǵys aıtty.

3

Kúnde kelip tamaq berip turýǵa ruqsat alǵan Kúlshan serik sıaqty bolyp edi. Bul alǵyr áıel kúzetshini de, túrme bastyǵyn da «Janshaǵa aıtamyn» dóp qorqytyp, tutqynnyń qasynda emin-erkin otyryp, tamaǵyn ishkizip, jarasyn baılap, áńgimemen de qarq qylyp edi. Qalanyń ishinde ne bolyp jatqanyn ol buljytpaı habarlaıtyn bolǵan. Al, Kúlshan ketkeli úsh kún boldy, bul úsh kún Meńdigereıge úsh aıǵa tatydy. Sóıleser jan joq, tergeý de joq. Ol oı teńizine shomdy. İsiniń nemen biterin shamalaýǵa tyrysty. Qanshama jaqsylyqty kóńil qalaǵanmen, bezbenniń basyn jamandyq basyp kete berdi. «Oraldyń áskerı soty qolyndaǵy tutqyndardy ólim jazasyna kesedi. Atamandar sotynan jeńil jaza kútýge bolmaıdy. Al, myna Jympıty úkimeti ne istemek? Bul da Oral jendetterine elikteıdi. Sottaıdy. Jaza... Ózderi Oıylǵa kóshse, sotty tezdeter. Biraq nege jaýap almaıdy? Álde sotsyz...» dep oılady ol. Bul oı onyń basynan shyqpaı qoıdy.

Kirip kelgen soldattyń:

— Otaǵasy, kıin! Tez kıin! — degen buıryǵyn Meńdigereı qapelimde túsinbeı qaldy.

Mezgil ińir, qarbalas shaq edi. Já «hup!» dep, já «qaıda aparasyń?» dep suraýdyń ornyna ol soldatqa tanıtyn adamsha, biraq qaıda kórgenin jadyna túsire almaı turǵan jansha, oılanyp qarady.

— Kıin dep turmyn. Sańyraý emessiz be, nege aqtarylasyz? — dedi soldat.

Meńdigereı taǵy da jaýap qatpady. Esik ashylyp, onan ekinshi soldattyń basy kórindi. İshtegi:

— Tez kıin! — dedi taǵy da.

Álde ashshy oıdyń, álde kenet kezdesken oqys jaıdyń qushaǵynda bir sát qozǵalmaı qalatyn, til de qatpaıtyn qalt turys bolady. Tutqyn osyndaı qalypta edi.

— Mynanyń esi durys pa? — dep, birinshi soldat esik aýzyndaǵy nadzıratelge qarady. Nadzıratel oǵan jaýap berýdiń ornyna:

— Otaǵasy, tez kıin! — dep býyndady, beınebir quran sózin mádilegendeı.

— Men daıynmyn, — dedi Meńdigereı azdan soń.

— Daıyn bolsańyz júrińiz, — dedi aldyńǵy jigit. Sóıtti de ol esik aldyndaǵy serigine: — Esi durys eken, — dep ıek qaqty.

Buryn kórmegen tutqynnyń asa júdeý túri, ásirese basyn bir jaǵyna qısaıtyp, eseńgirep qalǵan jandaı quty qashyp kóringen júzi olarǵa «saý jan emes shyǵar» degen oı salyp edi.

Ásirese keshki qara kóleńke shaqta tutqyn tar bólmede erbeńdegen arýaq sıaqtanǵan.

— Júrińiz, júrińiz, — dedi jigit, esi durys ekenine qýanǵandaı daýsyn jumsartyp.

— Qaıda?

— Ony endi barǵasyn kórersiz.

Tutqynnyń daıyndalatyn esh nársesi joq-ty: kıinýge — bar kıimi ústinde; jyrtyq kóılekti jasyrý úshin ózi esisi, ári ýqalanyp, joldyń shańy aıǵyzdaǵan beshpetti kúndiz kıip, túnde jamylyp júrgen. Bas kıiminiń qaıda qalǵanyn ózi de bilmeıdi: qarańǵyda Abylaev jigitteri kishkene bólmesinen súırep shyǵarǵanda sol jerde qaldy ma, álde arba ústinde qol-aıaǵy baılaýly, qan qaqsatqan jaraǵa shydamaı jan azabyn shekken shaqta joǵaltty ma — kim bilsin. Shalbary da beshpetindeı — ústinen túspeıtin. Ólip tirilgenine ǵana qýanǵan Kúlshan da kıim jańartýdy eskere qoımaǵan, eskerse de bóten jerde kıim taba almaı, satyp alýǵa qarjy joq, endi bárin de elden jibermekshi bolyp ketken-di.

— Qaıda? — degen sóz Meńdigereıdiń aýzynan taǵy da shyǵyp ketti de, biraq kelgen adamdardyń kim ekeni jańa ǵana esine túskendeı boldy.

— «Bular ne biledi: alyp kel dese — alyp barady, at dese — atady... — dep oılady. — Qaıda aparmaqshy? Tergeý me? Álde tergeýsiz...»

— Tezirek júrińiz! — dedi. gaýptvahta-túrmeniń qaqpasynan alyp shyqqan soldattar.

Olar qalanyń ortasyna qaraı júrdi. Tutqynǵa únder de qatań estilmedi. «Tergeý shyǵar...» degen oı basqasynan dáleldirek kórindi...

«Jamany — jasyryn jazalaý, jaqsysy — tergeý, sottaý» degen oıdan shyǵa almaı kele jatqan Meńdigereıdi qarańǵyda jete tanymaıtyn bir úlken úıdiń qaqpasyna kirgizdi de, qarsy shyqqan uzyn boıly qazaq ofıserine tapsyryp, eki soldat chestberdi.

Ofıser eshbir ún qatpastan esikten esikke jetelep Jansha Dosmuhamedovtyń aldyna alyp keldi.

Ulyq sálemdesýdiń ornyna basyn shaıqap, aıaǵan adamnyń pishinin kórsetti. Biraq jasy da úlken, túri de aıanyshty kiriptar adamǵa otyr dep te meńzemedi, ózi de otyrmady; tórdegi úlken stoldyń oń jaǵynda túregelip turǵan kúıi Meńdigereıge qarap tura berdi.

«Munysy nesi? Qudiretin kórsetý me? Adam aıyptaýǵa tis.qaqqan prokýrorlyǵyn. alǵa tartý ma? Jasytý ma?..» Meńdigereıdiń zyǵyry qaınap ketti. Álgidegi shúbáli, saqtaný sezimi ashýǵa oryn berdi; ol óziniń nashar kúıin de umytty; ótken kezdegi Halelmen qatty sózge kelgende de osy sıaqty sur qalpynda qalǵan sózge usta, júzge jyly, iske utqyr, jylan ıýrısti jan-tánimen jek kórip ketti — bar qylyǵyn ashshy sózben betine basýǵa kiristi.

— Bul ne, myrza, tergeý me? Álde adamshylyq ataýlynyń bárin aıaqqa basyp jerleý me? Surańyz tergeıtin bolsańyz, — dedi Meńdigereı Janshany kózben jep.

Jansha til qatpady, ornynan da jyljymady. Ol tek Meńdigereıdiń kóz oǵynan taıdyraıyn degendeı júzin bir kez túkpir bólmeniń esigine burdy. Túkpir bólmege «nege qaraı beredi?» degen oımen ashý kernegen Meńdigereı de kóz tastady. Esik ashyq, biraq onyń qalyń perdesi túsirýli tur. «Álde bireýdi kúte me? Bólmeniń ishinde adamy bolsa bir nyshan bermeı me?»

Jym-jyrt. Basshy da, tutqyn da únsiz qaldy.

Ýaqyt asa uzaqqa sozylǵan joq edi, biraq ishteı túıilip ár qybyrdy, ár dybysty, tipti keshki masanyń yzyldaǵanyn da sarapqa salyp tyńdap úırengen Meńdigereıge oılamaǵan jerden kezdesken jańa kósemniń ózi de, bezergen turysy men jumbaq áreketi de qıamet-qaıymnyń tuzaǵyndaı sheti de, shegi de joq azapty kórindi; bir jyl ishinde aıqyn ajyrastyrǵan sana alshaqtyǵy qazir Meńdigereıdiń júregine óshpendilik ýyn tamyzyp turǵandaı boldy. «Sez sóılegende halyq dep til maıyn tamyzasyń, iske kelgende sińiri shyqqan buqaranyń nárin copy túgil, qanyn urttap ishýge de shimirkenbeısiń, hansultanshyl qarataıaq!» dep kijindi jaraly tutqyn.

Tap sol kezde tutqynnyń oıy bir basqa, ýalaıat pravıteliniń oıy ekinshi basqa edi. Jansha jańa ǵana Halelmen pikir alysyp, biraq óz oıynan shyqpaǵan tipti bir sózin de maquldamaǵan dárigerge bólshevık Meńdigereıdiń ózin tildestirý úshin aldyryp edi.

Tirideı kolǵa túsken Meńdigereıdi Jympıtyǵa alyp kelgenniń erteńine-aq Jansha almaǵaıyp taǵdyrdyń tar kópiri aldan shyǵa qalsa medeý bolarlyq kerme arqan tastaýdy kózdegen-di. Muny kúni buryn «el aman, jurt tynyshtyqta bastaýdy maquldaǵan. Egerde bólshevıkter kúsh alyp, ataman Martynov pen general Tolstovtyń apshysy qýyrylar kún týsa, jarylǵan bas bórik ishinde, synǵan qol jeń ishinde qalatyn aǵaıynshylyqtyń aldy Ábdirahman men Meńdigereıge qushaq jaıý ǵoı... Solaı bolsa Meńdigereıdi jábirlemeı ishke tarta, qaıyrymdy qaryndas esebinde erikti kiriptar etip ustaý» jaǵyn qoldap edi. Muny ashyqtan-ashyq Halelge syr etip aıtpasa da Jansha túsingendeı-aq ısharamen: «Túbi tatýlyq jeńedi, eges umytylyp, bir eldiń, bir jerdiń qamyn kózdeımiz», degen meıirbandyq sóz tastaǵan. Jáne Meńdigereıdiń jatńan jeri qylapsyz taza, tamaǵyn toń etip ustaýdy tapsyrǵan. Ásirese baqylaýshy adamdarǵa qataldyq, kórsetpeý jaǵyn kóbirek eskertken-di.

Bul jaıdy Meńdigereı boljaı alǵan joq-ty. Óıtkeni Jympıty hukimetiniń soraqy isteri onyń kún sanap kóz aldynan ótip jatty: partızandyń búlinshiliktiń uıtqysy dep Alekseevka men Aleksandrovkany tegis órtep jibergen, san adamdy jazyqsyz atqan osy Jansha men Aron tóreniń jasaqtary, aýzyn ashqandy kári-jas demeı jonynan taspa alyp, dúre soqtyratyn da, qarsylasqandy qamaýǵa alatyn da, suraýsyz atkólikti aıdap áketetin de osy avtonomıashylar ǵoı. Óziniń kóz aldynda eki bala men Frolovskııdi keskilep ketken Abylaev sol Aronnyń qolshoqpary. Áıel ekesh Kúlshandy da eki qolyn artyna baılap aıdap kelmedi me! Biraq «han men tóre qatyn-balamen jaýlasty» degen jaman ataqtan qashty ma, Kúlshandy kelisimen «úlken basshylar» bosattyryp jibergen ǵoı...

— Jansha myrza, — dedi Meńdigereı taǵy da shydaı almaı, — men tutqynmyn. Erkinen aıyrǵan kiriptar tutqynǵa bilgenin isteý zań-zakonge qylapsyz qyzmet etemin deýshi ıýrısterge laıqat is bolmas. Menen keregińizdi surańyz da abaqtyma qaıtaryńyz.

— Meniń suraǵym joq, doktor, — dedi Jansha, áli sol túkpirdegi esikke qarap, teris aınalyp turǵan qalpynda moıyn burmastan. Nege ekeni belgisiz, jaqsy biletin feldsherdi bul joly Jansha «doktor» dep til qatty.

— Bilgenin isteý dep osyny aıtady. Suraǵyńyz bolmasa nege aldyrdyńyz?

Jansha taǵy da úndemeı qaldy. Azdan keıin ol áldekimdi kútkendeı syrt jaqqa qulaǵyn tosty. Esikten áregirekten nyq basqan aıaqtyń «dik-dik» etken dybysy estildi. Syrttan kele jatqan dybysqa kóńil aýdaryp úlgergenshe esiktiń ashylǵany, bir-eki adamnyń ishke engeni, tez júrip bular turǵan bólmege de jetkeni qulaqqa anyq shalyndy. Áldekim esik ashyp jol bergen adam bógelmesten kirip te keldi — bul belgili Halel Dosmuhamedov bolyp shyqty.

Halel ádetinshe tik júrip, burylmastan Janshanyń qataryna baryp, art jaǵynda, esik túbinde qalǵan Meńdigereıge jańa ǵana burylyp tese kóz tastady. Sonshama júdeý, júzi de, túri de byltyrǵy qalpynan kóp ózgerilip ketse de Meńdigereıdi ol birden tanydy. Tanydy da ony ótkir kózben atyp jibergendeı boldy, ile-shala jaýap qatty.

— Jansha myrza, myna surqıany ne úshin aldyrdyńyz? — dedi.

— Siz úshin aldyrdym, doktor...

— Raqmet. Biraq bosqa mashaqattanǵansyz. Mundaı adamdarmen sóılesetin sózdiń quıryǵy sholaq, jaly kúzeýli — bóriniń bóltirigimen qoshtasardaǵy «unjyǵada kórisermiz» degen naqyly dóp keledi. Áıtpese, óz adalyn ózi haramdap jatqan Reseıdiń jalań aıaqtarymen qosylyp qazaq elin jarylqaımyn degenderden ne úmit, ne haıyr! Álde esi kirip táýbege kelip qaldy deısiz be? — dedi Halel órshelene túsip.

— Men de saǵynǵannan kelgenim joq, doktor, bul jerge. Al, qanjyǵada kezdesý bóltirikke de, bórige de birdeı, aıyrmasy: biri aqshanyń oń qanjyǵasynan, biri sol qanjyǵasynan ǵana oryn alady. Alaıda men ańshynyń qanjyǵasynda emen. Naǵyz ańshy keıinde, onyń aýlaıtyn ańy da bólek, — dedi Meńdigereı.

— Sóz jarystyrýǵa ýaqytym joq... — dedi Halel jekirip, sóıtti de ókpe artqandaı Janshaǵa buryldy, oǵan qabaǵyn shyta qarap, sózin daqpa-daqtap sóıledi. — Alaman qazaqty alqa-qotan qondyrý úgit-nasıhat jolymen sheshilmeıdi. Ondaı dárejege biz áli kóterile alǵan joqpyz, Jansha myrza. Ásirese aqylynan adasqan Baqytjan men myna turǵan jol tonaǵysh qaraqshylardy haqıqatqa bas ıdiremin deý kóńilshektik.

Meńdigereı nege ákelgenin endi-endi ańǵara bastady. Kelispekshi me?.. «Úgit-nasıhat... Alaman qazaqty alqaqotan qondyrý... kóńilshektik» deıdi... Biraq Haleldiń sózin ol taldap, jiktep jatýǵa shydamady. Burynnan tuzdaı sózderdi betke búrkip úırenip qalǵan myna shar minez doktordyń ózi túgil, árbir dybysy, úni onyń óńmeninen qadalǵandaı boldy. Ol ne de bolsa ejelgi jaýynyń mirdiń oǵyndaı sózine qulaq tosqansha ózi qarsy qarý jumsaýdy durys dep tapty.

— Sóz jarystyrýǵa meniń de zaýqym joq doktor. Al, alamandyqty alǵa ustap júrgen men emes, myna óziń sıaqty, qarataıaqtylar: hanshyl, bekshil, tóreshil zadalar. Men emes, Batysty Shyǵystan bólip ýalaıat, handyq, avtonomıa dep tamaq jyrta aıqaı salǵan. Myna azamat Jansha myrzamen ekeýińiz Jympıty ýalaıatyn quryp, Álıhanyńyz Shyǵystyń avtonomıasyn jasaqtap, Shoqaevyńyz Qoqannyń handyǵyn tiriltip, úrkerdeı qazaqty jan-jaqqa taratyp, baıaǵy Ábilhaıyrdyń sansyz sultandaryndaı bólip alyp bórishe talaǵan sabazdar alaman ba, álde Jetisýy men Semeıin, Arqasy men Adaıyn, Torǵaıy men Jaıyǵyn bir el etemiz,.bir respýblıka quramyz degender alaman ba? Handyqqa, sultandyqqa qarsy qara qazaqty hanmen teń etem degen keshegi Syrymyń men Isataıyńnyń armanyn kóksegender halyqshyl ma?

Álde Salyq pravıtel men Aron sultandardyń, Qýanaı ımam men kazak-orys atamandarynyń aq batasyn alyp, kók qarýdy siltep, dalanyń qara qańbaǵyndaı jóńkigen teńdiksiz, panasyz, qorǵansyz qaltyraǵan qazaqty taban astyna salyp tepkilegen jandar halyqshyl ma? Aıtshy, káne, qazaqtyń dosy kim, qasy kim? Qaranyń qamqorshysy kim, jendeti kim?..

— Sabyr etińiz, Meńdigereı myrza, sabyr etińiz. Sizdiń ashyna sóıleýge sebebińiz mol. Túsinise almaı syrt berip, tildese almaı alshaqtap ketken jaı bar. Doktor aǵalyqpen ashshy aıtar kezeńge de ushyrap keledi. Alaıda ashshy sózdiń tushshy jarasymy bar. Ekeýińizdiń de kózdegenińiz qazaqtyń qara shunaq balasynyń qamy ǵoı. Qalaı dep atasańyz da kazaqtyń qara shańyraǵyn qaıta kóterý, ony meıliń respýblıka de, meıliń avtonomıa de, meıliń ýalaıat de, qalaı atasań da maǵynasyn halqyń túsinse, tiline jeńil, uǵymyńa ońaı bolsa maqsattyń oryndalǵany. Sabyr etińiz, ashý dushpan, aqyl dos... — dep, Jansha Meńdigereıge jaqyndaı tústi.

Halel terisine syımaı ketti. Ol jalma-jan qara súrtýginiń túımesin aǵytyp jiberdi. Kózildirigin qulaǵynan sypyryp aldy, ol da Meńdigereıge jaqyndaı tústi.

«Tyqyr taıanǵanyn sezgen ekensiń, myrza, — dep tistendi Meńdigereı ishinen. — Oıylǵa ókshe aýdaratyn boldyńdar ma! Oralǵa qyzyl áskerdiń tóngenin kórip keldińder me? Biriń tóreshi, biriń ıtke jonyn kúdireıtken qamaýdaǵy qasqyrdaı tisińdi aqsıta bastadyń ba? E!.. solaı ma eken!»

Qatty sheke tamyry bileýdeı bolyp ketken álsiz Meńdigereıdiń sózge ustalyǵy men qaısarlyǵyna Jansha qaıran qaldy.

«...Dinine berik bolmasa bólshevık bola ma! Qaısar bolmasa — maqsatyna jete ala ma! Eń basty qasıeti tabandylyǵy, isine ımandaı senetindigi. Ásirese osy Meńdigereı Epmaǵambetov! Áıtıev sum desedi. Al, mynaý kózi jetken nársege sumdyq jolymen emes, qaıyspas qaısarlyǵymen jetetin jan bolýy kerek. Bólshevızmge senýi — musylmannyń qudaıǵa, paıǵambarǵa senýinen de kúshti. Mundaı jandardy betinen qaıtarý úgitteý jolymen emes, ispen sendirý jolymen ǵana múmkin nárse. Al, káne myna kóp bolyp kóksegen avtonomıany qurdyq. Endi senderdiń oılaryńsha ne isteý kerek? Qazaqty qalaı memleket bıleý isine úıretý kerek? Halyqtyń uǵymyna saı, kóksegenine saı, kádimgi mádenıetti elderdiń úlgisimen: sot júıesin, ákimshilik, basqarý, fınans qurylysyn, balany evropasha oqytý tártibin, oryssha qonystanyp bir jerge jıylyp saýda, pochta oryndaryn jasaý isterin qalaı etsek órkendete alamyz? «Otyryńyz myna orynǵa, basqaryńyz, qalyńyzdan qaqpaımyn, bılik tutqasyn tutasymen ustańyz!» desem... ne der edi? Kóner me edi? Álde «biz bólek el bola almaımyz, Reseıdiń bir bólshegi esebinde ǵana ómir súre alamyz. Bólek el bolý úshin óz aqshań, óz bankiń, óz fabrıgiń, óz zavodyń, óz temir jolyń bolýy shart!» der me edi...

...Solaı, bólek el bolý úshin kóp nárse kerek. Alaıda bastamasyn kórsetip «el» degen atqa ıe etý... tym bolmasa Kerenskııdiń ýaqytsha hukimeti tárizdi ǵumyry qysqa bolsa da avtomonıanyń izin salý... erteń bólshevıkter taratyp jiberse de... Bolyıevıkter! Samarany, Saratovty, Orynbordy aldy. Tekeni de alýǵa jaqyn. Joq, joq! Bul qaryspa bólshevıkti qoldan shyǵarmaǵan maqul. Jasytyńqyraý úshin tutqynda bola turǵany da zalal emes. Alaıda Oıylǵa barǵan soń ony Halel kónbese de bir úlken orynǵa usyný qajet!..

Bólshevıkter hukimetin ornatyp alǵannan keıin qazaqty bólek el etemin degenin oryndaı qoısa quba-qup?! Má, avtonomıa! Daıar avtonomıa. Terezesi teń, sóılesýge, qoıan-qoltyqtasýǵa jaraıtyn avtonomıa! Qosylý áreketine sóz salsa!..» degen Janshanyń kóz aldyna kóbirek tartylyp júrgen oılary taǵy da dúrkin-dúrkin oralyp ótti.

Al tutqynǵa jaqyndaı túsip, tútep ketken Halel:

— Sen kimsiń óziń, aldymen sony aıtshy, — dep túksıdi. — Han men bek, haziret pen sultan dep bir qoıyrtpaqtap, qara qazaq, jalshy, malshy, jetim men jesir dep taqyldaısyń. Han men sultannyń qarany ezip kelgenin sensiz de jaqsy bilemiz...

— Jaqsy bilseńiz myna otyrǵan jańa hannyń — (Meńdigereı Janshaǵa qaraı qolyn sermep qaldy) — on eki ýázirli Jáńgirden aıyrmasyn arshyp berińizshi. Jer men sý, mal men basqa sol kezde de qara qazaq ıe bola almaǵan, qazir de solaı...

— ...Aldymen handyqtyń avtonomıadan, on toǵyzynshy ǵasyrdyń jıyrmasynshy ǵasyrdan aıyrmasyn bilip al! Sonan keıin bostandyq, teńdik, qara halyq, jalshy, malshy dep alaqanyńmen aýany baýyrdaı til! Tilip kór, ne shyǵarar ekensiń! Men kórip alaıyn! Ana aljyǵan Baqytjan men azǵyn Arǵynshaevqa er! Qalyń qazaqtyń arasyna iritki sal! Haziret dep, bı dep abyroıyn aırandaı tók! Baısyń dep malyn qurt! Bısiń dep aıaǵyńa tapta! Baqytsyz qazaqty jebir patshanyń tepkisinen julyp alyp qara sıraq tobyr orystyń qolyna ber! Sonsoń kór, ne ister eken! Óz dinin, óz asylyn, óz dańqyn óshirýge kirisken nadan zavodshy men qaıyrshy qarashekpen qaı muratqa jetkizer eken! — dep keketti Halel. Ol sál toqtalyp qaldy da, oıyn jınaqtap qaıtadan bastady. — Qazaqtyń qamyn jeıtin osy sen kimsiń? Sony aıtshy aldymen. Qamqorshy bolǵandaı sen ne istediń? Álde sen jeti qat jer astynan jan bilmeıtin bir danalyq taptyń ba? Álde sen Álıhan men Ahmetten aqyldy bolyp shyqtyń ba? Álde myna qarańǵy qazaqtyń aýzyna qarlyǵashtaı sý tamyza bastaǵan Janshadan danasyń ba? Qazaqty jikteý, alaýyzdyqqa aınaldyrý — el etpeý. Qazaq baýyrmal halyq, raqymshyl halyq. Atany bala, aǵany ini jaǵadan alatyn zulymshyldyq qazaqtyń qanynda joq. Qazaq qaryndasqa jaqsylyq etýmen qazaq atanǵan. Qaı zamanda ashtan ólip, kóshten qalǵan qazaqty kórip ediń? Qaı zamanda ádiletke júginbeı jaqyndy jaqtap, jamandy dattaǵan qazaqty kórip ediń? Jaqyndy jutyp, aǵaıynnyń júnin tútip jeý ashynǵan qarashekpen men janynan bezgen zavodshydan shyǵady. Ol seni erteń aldymen jutyp qoıady. Óz tilin, óz abyroıyn saqtamaǵan, óz jaqsysyn taptap kele jatqan, óz baılyǵyn obyp kele jatqan kóp tobyr qolyńdy qol, butyńdy-but etip joq etedi...

— Sen maǵan, Halel myrza, ajdahanyń aýzyn kórsetip, qutymdy ushyrma. Qara qubyjyqtyń atynan da záresi ketip buryshqa tyǵylatyn men sábı emespin. Seniń aıtyp otyrǵan alty basty ajdahań maǵan óte tanys qubyjyq. Ol keshegi aıdarlysyn qul, tulymdysyn tul qylǵan obyr patshanyń ozbyr súdini. Sonyń myń qaraǵa bir kesek ádisimen qojaıyndyq etip kelgen qaraqasqa salty. Myń qarashekpen qumyrsqadaı qybyrlap bir pomeshıktiń kómeıin toltyra almaı eńsesi túsip ketken shaqtyń keıpi. Bolmasa qyzyl kóz atamandar men suǵanaq kazak-orystar qandy qylyshyn betke ustap Reseıdiń qol astyna kóshken usaq elderdiń ata zańyn aıaq asty etken zulmattyǵy. Seniń qubyjyǵyń keshegi qubyjyq, ol búgin joq. Búgingi Reseıdi dúrildetip kele jatqan ajdaha emes, revolúsıa. Zulymdyqtan tazartatyn revolúsıa. Ol revolúsıany jasaýshy sol pomeshıktiń qul qarashekpenderi, alpaýyttyń ash-jalańash jumyskerleri ekenin sen bilesiń. Bile tura jasyrǵyń keledi. Aıaq astynda qalǵan burynǵy buratanalardyń jigerli uldarynyń solarǵa qosylǵanyn, bulardyń ezilgen qazaqtyń eńsesin kóterýge qol bergenin qastyq dep bilesiń. Ulyńdy ul, qyzyńdy qyz qataryna qosatyn eńbekshi buqaranyń týysqandyq týy «qazaqqa jat» dep qorqytasyń. Teńdikke jetkizetin joldy «zulymdyq jol» dep úrkitesiń, aq nıetti «aram» dep jeritesiń. Sondaǵy qamqor bolǵan qazaqqa áperetiniń káne? Bereriń ne? Kórsetkeniń kóz aldyńda tur... Atý... asý... talaý... soǵý...

— Sabyr, sabyr, Epmaǵambetov myrza! — dep kirise ketti taǵy da Jansha sózdi bólip. — Siz ashýmen ózińizdi meńdetip alasyz. Jaraly jansyz. Sizge qatty sóıleýge de bolmaıdy. Saıasat máselesi óte uzaq másele. Ol bir kórgende, bir til qatysqanda bitire qoıatyn is emes. Ýaqyt ialda. Áńgimeniń bári alda. Men tek sizdi myna doktor kórsin degen nıetpen aldyryp edim. Bul kisi de qazir ashý ústinde. Onyń da sebebi mol. İstelip jatqan isti bireý túsinedi, bireý túsinbeıdi. Sol úshin renjıdi búl kisi de. Bizge sabyrmen, shydammen, qaısarlyqpen ǵana alǵa, áleýmet isin ilgeri jyljyta berý shart. Bul jóninde de áńgime keıin. — Jansha tamaǵyn kenep qalǵandaı boldy da, esikten Aron tóre kórindi. — Sultan, siz myna kisige búgin dem alǵyzyp, erteń jolǵa shyǵaryńyz, — dedi Jansha oǵan.

SEGİZİNSHİ TARAÝ

1

Úreıli habar jeldeı ýlep edi...

Eki kúnnen beri áskerge tynyshsyz tıgen «Han salaýaty» boldy. Óleńdi bir ret oqyp, já bolmasa bir-aq ret aýyzsha estigende kóbin túıip qalatyn Nurym bul «salaýatty» ilezde jattap aldy. Tipti jyrǵa ebi joq Jolmuqan da sol kúni tutas bilip shyqty. Al, ekinshi kúni:

— Salla allahı nábıge!

Aıt! Taǵy aıt:

Salla allahı nábıge! —

dep óziniń jigitterine jol-jolymen úırete bastady.

Biraq Nurymnyń jigitteri de, Jolmuqannyń jigitteri de ondyqtary qanshama digirlese de salaýattyń árbir jolyn eń kemi on ret qaıtalǵanda da ózdiginen aıtyp shyǵýdy pishen shabýdan jeńil kórgen joq. İrá bolmaǵan soń Nurym bul óleńdi ejiktep túsindirýge kiristi.

— Nábı degen sózdi bilesińder me? Bilmeseńder «Paıǵambar» degen maǵynada. «Iakı paıǵambarǵa», onyń «ásker basy Ǵalıge» degen sóz birinshi-ekinshi joldary. Al keıingisi: basshy bolǵan myna Janshalarǵa duǵa qyl! — degen sóz. Qosyp aıtyńdar:

Salla allahı nábıge

Asqablary Ǵalıge

Basshy bolǵan bizderge

Azamatqa qyl duǵa.

Aıt! Solaı! Onan ári:

Janyn qıǵan jurt úshin,

Sarp qylǵan bar kúshin.

Ǵadalatty jol qýǵan —

Azamatqa qyl duǵa!

Keshke deıin óleń úıretýden ózderi ábden salyǵyp, basqalardy da salyqtyryp bolǵan bul eki ondyq, kazarmaǵa qaıtqasyn ózara kújildese bastady.

— Sen, Nurym, jan-tánińmen kiristiń myna iske, — dep keketti Jolmuqan taǵy da. — Men seni jaı ermek úshin jıyn-toıdy saǵalap, ónerińdi kórsetip dombyra tartyp, jyr jyrlaý úshin júr ǵoı dep edim basta. Qazir hannyń oń qoly bolýǵa qaldyń.

— Men oń qoly bolsam, ómiri tártipke kónbegen, «baryp kel!» dese, «alyp keletin» sen de sol qoly bolýǵa ábden beıimdeldiń.

— Sen ejelep túp maǵynasyn da mıǵa quıatyn halge jettiń. Sóz joq, sen oń qoly bolasyń. Basshy azamatqa bir sóziń emes, bútil jigitterge duǵa oqytýdy úıretip shyqtyń. Bir jaqsy jeri meniń mıkeshelerim ózim sıaqty ógizshe qısaıyp, ótkelden qashqan túıeshe sheginip bir jolyn aıtsa, ekinshi jolyn umytýmen keledi.

Jaýyryny qaqpaqtaı, boıy uzyn, at jaqty Nurym ásker kıimin kıgennen keıin kózge ózgeshe iligetin kelisti jaýyngerge aınalyp ketti. Qysty kúni teri shalbar men shıdem kıip júretin jigittiń ózine de bul forma teris kóringen joq, tipti onyń qalyńdaý surǵylt tikken frenchiniń ózi dáriger Ehlastyń ádemi kıtelderinen bir de kem túser emes, alystan qaraǵanda naǵyz symbatty komandırdiń túrindeı. Juqa, tańdaýly maýyt bolmasa da doktordyń da, úlken komandırlerdiń de formasynan aıyrarlyq emes. Onyń ústine Nurymnyń kelisti músini, er kelbetti, muryndy, qasty, jabyqtaý qabaqty júzi ony qatardaǵy jigitterden áldeqaıda ilgeri qoıǵan edi. Jáne qara tanıtyn jigitterdiń sany óte tapshy bolǵannan keıin júzbasy Jolamanov Nurymdy da, onyń qasyndaǵy sózge sheber balýan deneli Jolmuqandy da birden ondyq etip belgilegen-di. Qaramaǵyna berilgen on adamnyń aty-jónin jazyp alyp, olardy tártippen jınap, ýaqytynda komandırdiń qolyna ustaý Nurymǵa qıyn jumys bolǵan joq. Al, qalǵan «áskerlik istiń» bárin komandırdiń ózderi úırete bastaǵan. Oqý oıdan artyq emes degendeı, sapqa turyp, san túzeý, ońdy-soldy burylyp, aıaqty daq-daq basýdy úırený de oǵan qıynǵa soqpady. Birte-birte jattyǵyp, qylysh asyný, myltyq ustaý, qural tazartý, atý-shabýdyń tásiline jetilý de jóndele berdi. Eń qıyny qyr jigitterine ýaqytymen jatyp, ýaqytymen erte tósekten kóterilý edi, biraq bul tártipke de kóndige bastady? Túnniń bir ýaǵyna deıin óleń men jyrǵa zerikpeı otyryp qulaq tosatyn jáne ózi aıtyp basqany múrıtteı shulǵytatyn Nurymǵa kesh jatý da asa qıynǵa soqpaǵan-dy.

— Aıttym ǵoı, oń qoly bolasyń dep. Onan da ári sen bara-bara bárimizdiń ústimizden qaraıtyn bastyń bolarsyń sirá, tym zeıinińdi salyp kettiń kisi óltirý ónerine, — dedi jatarda Jolmuqan oǵan.

Nurym keshki uıqyǵa qońyraý berilgennen keıin, aǵash koıkasynyń ústine qaǵaz jaıyp, vıntovkanyń oq korobkasyn aınaldyra bastap edi.

— Qurttaǵan qoıǵa da adam keskekti durystap taǵady ǵoı, qaı jeriniń qandaı tetigi baryn jete túsinip almaı, mynany ıyqqa asynýdyń ne qasıeti bar, — dedi ol oq salatyn qorabynyń túpki vıntin saýsaǵynyń ushymen shuqylap otyryp.

— Basynda erikkennen kirdim dep ediń, shynynda da sen erikken qazaqsyń, — dedi Jolmuqan basyn shaıqap. — Erikken adam ǵana moınyn tuzaqqa ózi kelip suǵady.

— Jolmuqan, sen meni qajaı berip qaıtesiń, eriksiz noqta kıgennen góri óz jónińmen quryqqa turǵanyń artyq dep men saǵan baıaǵyda aıttym ǵoı. Al, endi ony qaıtalaı berýden paıda ónbese kerek.

— Men quryq dep turǵanym joq, endi quryq ta emes, noqta da emes, týra qyl tuzaq qyl moınynan qysqaly tur. Nanbasań anaý uzyn sary jigitten sura. Búgin solardyń bir aǵaıyny kelip amandyq bilip ketipti. Onyń ákelgen habaryn sen tyńdama — men aıtpaıyn.

— O ne habar, aspan jerge túsip pe?

— Onan da aýyryraq — jer aspanǵa bir-aq shyǵatyn, tozańyn da jınaı almaı qalarsyń.

Nurym tańyrqap Jolmuqanǵa «shyn aıtyp tursyń ba, álde áziliń be?» degen júzben qarady. Biraq Jolmuqan oǵan týra qaramastan:

— Esiń barda el tap degen qazaq sózin ıek súıer etpesek netsin, — dedi jumbaqtap.

— Sen óziń búkpeı, aıtaryńdy ashyq aıtsań etti, álde shetin kórsetip, arǵy jaǵyn jasyra qoıatyn ádetke bastyń ba?

— Sen berirek kel, — dep ymdady Jolmuqan Nurymǵa. Nurym jaqyndaı tústi: — Jigitter uıyqtasyn, birqatary onsyz da búgin elegizip kúbir-kúbir áńgimelesýmen boldy. Birqatary menen suraıdy, Reseıdiń orystaryn qaptatqan mendeı-aq.

— Orystar... qyzyldar kelip qalyp pa?

— Tekeni alypty deıdi. Alsa ala bersin, onda meniń sharýam joq. Al, bizdi solarǵa qarsy atysqa aıdaıdy eken...

Nurym surlanyp ketti.

— Ras pa?

— Alary da, qosary da joq. Janymnan shyǵaryp tıyn-teben jınap alaıyn degen nıet joq. Qyzyldar misapsyz qaptap keledi deıdi. Sony toqtatýǵa bútil qazaq, orys bolyp at qoısa kerek. Bizdi de solardyń kómekshi áskeri etedi desedi.

2

Toptyń tolqýyna keıde jalǵyz adam da sebep bolady.

Ondyq, elý basy, júz basy bolyp komandaǵa jiktelip kazak-orystar tártibimen qurylǵan Jympıty áskerin bir kúni ertemen sapqa turǵyzdy. Shala túıilgen tarydaı ala qaýyzdanyp bir túske, bir temir tártipke kelip jetpegen bul jaýyngerlerdiń attary da ala-qula, ózderi de irkis-tirkistengen salbyr-salaq topyr edi.

— Júzdik, oń qanatqa saptan! — dep aıqaı salǵan Jolamanovtyń daýsy shyqqannan keıin de biriniń aty sheginshektep qatarǵa kelmeı, biri oıqastap ondyqtyń aldyn orap, endi bir ala bıe mingen ebdeısiz soldat shıneliniń etegin zorǵa dep taqymyna basyp jatty.

Zyǵyry qaınap, úlken bastyqtary kelip jetkenshe «temir tártipke» túsirýge jantalasqan júz basy:

— Ondyq Junysov, shaqyr tártipke ala bıelini, — dep jekirdi, túımeleri aǵytylyp ketip delegeılengen, etegin jıyp ala almaı áýre-sarsań bolǵan soldatty nusqap.

— Meniń jigitim emes, Jolmuqandyki, — dedi Nurym, óz jigitterin bólegirek jikteı túsip.

— Joq, men ony saǵan bergemin, ol seniki, — dep Jolmuqan mańdaıyna syrǵyǵan shlemin shalqaıtyńqyrap qoıdy. — Meniń jigitim túgel.

— Túgel bolsa, bul qosymsha.

— Qysqart áńgimeni, Junysov, — dep, júz basy qatýlana qaldy.

— Men emes, jasaýyl-aǵa, áńgimeni bastaǵan. Ala bıeli ana Jolmuqannyń jigiti, — dedi taǵy da Nurym.

— Jolmuqan, sana, ondyǵyńdy sana!

— Ondyǵym toǵyz, bári ornynda.

— Qysqart! Toǵyz adamnan ondyq bola ma? Bul ne degen beıbastaqtyq?

— Atynyń basyn alyp júre almaıtyn bos belbeýdiń maǵan keregi joq, toǵyzy da jetedi, — dedi Jolmuqan, ala bıelige qaraı qolyn bir-aq siltep.

Tártip buzýshy ondyqty jónge salý op-ońaı jumys ta emes edi, óıtkeni balýan deneli, sózge usta Jolmuqan júz basynyń jekirýine yǵa qoımaıtynyn saptaǵy jigitter de, aıqaıy zor bolǵanmen zári joq júz basy Jolamanovtyń ózi de jaqsy biletin. Sondyqtan ol, bórishe jalyn kúdireıtip óz degenine baqqan Jolmuqanǵa qabaǵyn bir túıip ótti de, etegin durystap jınap alyp, endi tebinshektep atyn qatarǵa endire almaı áýre bolǵan bısharanyń ózine tóndi.

— Kir qatarǵa! — dedi ala bıeni saýyrdan qamshymen tartyp-tartyp jiberip, sóıtti de, Jolamanov beıne bir aıdap kelgen qashaǵandy jelige tyqqan adamsha, qatarǵa ilese almaǵan bosań jigitti óz qolymen ondyqtyń arasyna synalady.

— Bul ala bıe báribir mal bolmaıdy. Men ony jetektep júrip mal ete almaımyn, — dedi Jolmuqan.

— Ala bıeni qaıtesiń mal etip, anaý ústindegi jigitińdi qatardan qaldyrmasań boldy, — dep ilip edi Nurym, Jolmuqan áńgimeni týra basqaǵa burdy:

— Bizdi bazarǵa sala ma qaz-qatar tizbektep? Álde, ana Tekeniń kazak-orystarynyń jaý jaǵyna qalqan etpekshi me? — dedi ol.

Onyń sózi Nurymǵa dóptelse de, júz basy Jolamanov jaǵymsyz áńgimeni ózine aıtqandaı sezdi.

— Baraqov, áskerdi qalaı tizbekteıtinin, qaıda júrgizetinin komandır soldattan surap jatpaıdy. Basy artyq áńgimeni qysqart. Ondyǵyńdy ornynda tártippen usta, — dep zekip qaldy.

Onyń daýsy qattyraq shyǵyp ketti, qatardaǵy jigitter qysylyp-qymtyrylyp árqaısysy oz basynyń múltiksiz bolýyna tyrysty — tizginderin tejep, er ústinde otyrysyn jınaqtaı qaldy. Kóbi «endi qaısymyzǵa kezek keler eken?» degendeı jaýtańdap komandırge kóz júgirtti de, Jolmuqannyń syryn jaqsy biletin Nurym «qandaı jaýap qaıtarar eken?» dep birbetkeı ór jigittiń aýzyn baqty.

— Biz mal emespiz ǵoı, qaıda baryp, qaıda toqtaıtynyn bilmeı aıdaǵan jaqqa jóńkile beretin. Tekege júrgizetin bolsa — júrgizedi de, júrgizbese júrgizbeıdi de. Kúlbilteleıtin esh nárse joq, — dep Jolmuqan bir-aq qaıyrdy.

Kóp tolqı tústi. Tym-tyrys turǵan jurt, endi tártip úshin qysylǵan túrden etek-jeńin keńeıte qaldy, «shynymen alyp baryp qyrǵynǵa sala ma?» — degen árqaısysynyń oı túkpirinde jatqan jebir kúdik kenet bas kóterip qalǵandaı boldy.

— Báse deseıshi, qaz-qatar tizip bazarǵa sala ma, shynynda, aparatyn shyǵar...

— Ras, kazak-orystyń qalqany bolamyz dep talqany bolarmyz!

— Talqannan da zoryn kórseter.

— Onan da zory bar ma?

— Tóbeńnen túsken zeńbirektiń bir doby myń qoıdyń qotanyndaı jerdi bir-aq tóńkerip tastaıtyn kórinedi. Oǵan ushyrǵan attyń da, adamnyń da, arbanyń da kúl-topyraq bolyp ketkenin bilmeı de qalady, — deıdi.

— Qudaı saqtasyn!

— Aıta kórme, shyraǵym, betin aýlaq etsin... — desti jigitter kúńkildep.

Jolmuqannyń jurtqa jel beretin ereýil sózi de, áldenege úreılenip qorqynyshty kúdik qushaǵynda turǵan myna shıki jigitterdiń úrpıisken túri de Jolamanovtyń qulaǵyna túrpideı tıdi. Ol jaýap berýge oqtaldy, biraq aqyryp-jekirip qataldaýǵa batyl barmady. Jolmuqan sıaqty bir adamǵa áli de keletin, sózge de uttyrmaıtyn jáne sońyna kóbin erte alatyn alǵyr jigitterdi qur aıqaımen jónge sala almaıtynyn ol jaqsy túsindi. Sondyqtan tártipti túsindire otyryp, nyǵaıtý ádisine kóshti.

— Jigitter! «Qaıda aparady, qaıda qoıady» degen másele joq. Ondaı áńgimeniń myna sıaqty sapqa turyp, óner kórsetetin áskerlik saltanat ústinde qozǵalýy orynsyz. Muny bir dep túsinińder. Ekinshi, qazir sizderdiń aldaryńyzǵa ásker basshysy Beloýstyń ózi kelmekshi, ózi kelip sóz sóılemekshi. Sol úshin sizderdi sapqa turǵyzyp, ónerli júris, tártipti turystaryńyzdy kórsetýimiz kerek. Tártip buzǵan, áskerlik antty buzǵan adamdar jóninde áskerlik sottyń úkimin esittiredi — sony tyńdaısyńdar. Tynysh turyńdar. Basy artyq sózdi tastańdar. Abyroıly azamat-bolýǵa tyrysyńdar. Senderdi at oıynyna jetik, myltyq, qylysh ónerine sýdaı, júziktiń kózinen ótetin naǵyz jaýynger etip shyǵarý úshin oınatyp jatyr, — dedi.

Saptaǵy irkis-tirkis bop qobaljyǵan attyly top bir sát saıabyr tuta bastady. «Bastyq keledi», «tártip buzǵan adamdar jóninde sottyń úkimin esittiredi» degen sózder olardy jymdastyra túskendeı boldy. «Ol qandaı tártip buzýshy?» degen suraq attyly toptyń on boıyn qýalaı júgirip, o sheti men bu shetine bógeýsiz jetip jatty.

— Qarańǵy úıde kim bar edi? — dep kúbirlesti keıbiri. Biraq túrmede otyrǵan jigitti de, onyń aıybynyń ne ekenin de eshkim ashyp aıta almady.

Jan túrshiktirer «qandy qyrǵynǵa aıdaıdy» degen úreıli sezim endi bastyqtyń tártip tarazysyna aýdy. Japyrlasa qala jaqqa qarasty. Atty ásker sapqa turǵan jer qala men arqa bettegi baqsha arasyndaǵy kólemi sharshy shaqyrymdaı kógildir tartqan kóltaban edi.

Bul jerdiń quıqasy shymyr bolǵanmen udaıy at tuıaǵy túrpilep taqyr týlaqtandyryp tastaǵan-dy. Qazir erteńgi jeli tymyq, aýasy tunyq shaqtyń ózinde de júzdegen attylardyń aıaǵy aq bordaq etip shań býaldyryna aınaldyra bastady. Múshelik jerdegi kazarma men áregirek turǵan ózen jaǵasyndaǵy gaýptvahtanyń aralyǵy ǵana shańsyz, beıne bir jel úrmegen aıdynnyń yqtasyn jaǵy sıaqty kógis tartyp buldyrap tur. Aýrýhanadan arǵy Jetikólge úlken qara jol ústimen óriske shubyrǵan maldyń, qalaǵa asyqqan arbalardyń shańy salaq oraǵan jaýlyqsha shubatylyp jatyr.

Keshikpeı sol gaýptvahta jaq tepseńnen eki attyly, bir jaıaý adam shyǵa keldi. Attylynyń biri alda, biri jaıaýdyń sońynda taqymdap kele jatty. Jaıaý adamnyń uzyndyǵy alystan da kózge ózgeshe shalynady. Onyń basyndaǵy shlemi aldynda kele jatqan attyly adamnyń qatarlasa qalǵanda qoltyǵyna tirelip kele jatqan sıaqty. Biraq bul eki attylyny da, olardyń ortasyndaǵy uzyn «jaýyngerdiń» tutqyn ekenin sapta turǵan ásker jaqyn kelgen soń sezdi: uzynnyń eki qoly kisendi, ústindegi ásker formaly kıiminiń ıyqqa taqqan tildeı sary shúberegi men omyraýyndaǵy jez ilgekteriniń julynǵanyn olar endi baıqady.

— Álgi sottalǵan myna sobalaq boldy ǵoı, — dedi Jolmuqan áldekimge.

— Bul kim edi?

— Kim bolsa da mynaýyń oıynda túk joq, yrjıyp tur, kórdińder me?

— Kórdik, soqyr teke oınaıtyn baladaı, eki qolyn artyna ustap yrjıa qaraıdy, — desti jigitter.

Nurym qylmystyny birden tanydy. Aıdap kelgen attyly soldattar ony topqa jaqyndatpaı oqshaý jerde ustasa da bes eneden belgili alpamsadaı tulǵasy, úlken murny, qalqıǵan qulaqtary «men Kárimǵalımyn» dep-aq tur. Kishkentaıynan birge ósken, áneýgúni ǵana Jol starshına tizimge iliktirip, han jigitteri bolysqa aıdap ketken Kárimǵalı. Tek qana ústindegi jyrtyq shekpenniń ornyna áskerı sur kóılek, sur shalbar, aıaǵyna etik kıgen. Bul formaly kıim onyń uzyn boıyn burynǵydan anaǵurlym uzartyp, burynǵy keń shekpeni qolbańdap turatyn sıqy syptyǵyrdaı.

«Muny ne dep jazǵyryp eki qolyn artyna tas baılap aıdap ákeldi? Ne istemekshi? Álde álgi... Sibir jiberetin bir bálege dýshar boldy ma? «Sorlynyń aty — copǵa, qaıtyp kelip orǵa jyǵylady» degendeı, ákesi anda qaıtys bolyp, inisin Shuǵyl qýyp jiberip, Nurysh sabaǵan, sheshesi zorǵa kún kórip otyrǵan sorqasqanyń óz basy áskerge alynǵany az bolǵandaı, munda taǵy bir qysymǵa túskeni me?..»

Nurym qatty qobaljyp ketti, at ústinen jan-jaǵyna búrkitshe kóz tastap bir orynda tura almady, biraq mánisin surap biletin mańynda adam da bolmady, Kárimǵalıdiń ózinen baryp suraýǵa « temir tártip» ruqsat etpedi.

Jáne onyń ústine on-onnan býyndalyp, at ústinde qataryn jańa ǵana túzegen júzdiktiń sapyn buzý óz bildigimen júrgen Jolmuqan sıaqty bir betti jigitke de qazir múmkin nárse emes edi. Biraq ne shyqsa da menen shyǵady, basqan eshteme bitire almassyń degendeı:

— Áı Nurym, mynaý seniń keshegi aıtqan sobalaq týysqanyń emes pe? Boıy da, soıy da tap óziń sıaqty syryqtaı neme eken. Jáne qyz aldynda turǵan jigitteı yrjıady, dý-dýmanǵa jańa qolym jetti deı me, qalaı ózi. Álde seni kórgen soń arqa súıep bosatyp alady dep qýana ma? — dedi Jolmuqan Nurymǵa. Onyń bul qaljyńy Nurymǵa da, ishinen tynyp turǵan úreıli jigitterge de unaǵan joq.

— Tyshqanǵa ólim, mysyqqa oıyn kerek dep, mundaı kiriptarlyqqa kúlý orynsyz, — dedi qasyndaǵy bir jigit.

— Ózi yrjıyp turǵanda, sol úshin men qaıǵyramyn ba, kúlmegende ne isteısiń, — dedi Jolmuqan daýsyn kóterińkirep.

Nurym qabaǵyn qars jaýyp, Jolmuqanǵa zekip jaýap qatty.

— Batyrlyǵyń ózińe. Aıaq-qoly kisendi, jazyqsyz sorlyny jazalaýǵa ákelgende mundaı sumdyqty eserler ǵana qaljyńǵa shaptyrady. Kúletin nárse emes, bul jylaıtyn nárse.

— Jylasań basta, qostaýshy tabylsa!

Nurym ishten tynyp qaldy. Onyń ashýly túrin kórip, Jolmuqan da endi qaıtyp sóılemedi. Jigitter qylmysty adam men ol jónde til qaǵysyp qalǵan balýan men jyrshyǵa kezek-kezek qarasty da, endi alańǵa kelip engen ákimderge baqty.

— Jaýynger sap, tapjylmaı oryndaryńda qalyńdar! Bastaryńdy joǵary ustańdar! — dep aıqaı saldy júz basy komanda berip.

Tym-tyrys, únsiz tártip ornaı qaldy. Qara kók arǵymaqqa mingen uzyn orys komandıri, qasyna ergen eki-úsh serigimen alańǵa ekpindep endi. Ortaǵa kelip tura qalǵan kezde komandırge jan-jaqtan shapqylap júz basylary jetti, birneshe mınýt qorshalaǵan júzdiktermen til alysty da, komandır qolyn siltep qaldy. Júz basylary qaıtadan oryndaryna shapty.

— Tynyshtalyńdar! Bastaryńdy kóterińder! Tapjylmaı oryndaryńda turyńdar! — degen jarlyq-komanda jan-jaqtan jamyraı qosylyp, alańdy aıqaıly únge toltyryp jiberdi.

Qanshama tynyshtyń tártip saqtalsa da, qobaljyǵan jandardyń ózara qybyr-qımyly, attardyń úzdiksiz typyry men pir-pir pysqyrysy, tamaq kenegenderdiń «qyq-qyqtaǵan» dybysy, júgen aıshyqtarynyń shyldyry birine-biri ulasyp úlken komandırdiń daýsyn qulaqqa tegis shaldyrmady; arttaǵy saıta turǵandar túgil, ilgeri jaqtaǵy tizbekterdiń ózi sózdi aıqyn estimedi, onyń ústine tili asa oralymsyz bastyqtyń shalalaý qazaqshasy estigenderdiń asa kókeıine qona qoımady.

— Tártip buzǵandar... qylmys jasaǵandar qatty-qatty jaza alatyn bolady, — dedi bir kez komandır.

«Baıqańdar! Tártipten bas tartqanyń qatty-qatty jaza alasyńdar!» degendeı bul sońǵy sózderdi bas shulǵyn quptaǵan júz basylar beıne bir kóń basyndaǵy qoraz sıaqty qoqańdaı qaldy. Olar edireıte túrgen shlemderin odan beter edireıtip, at tizginin qysa tartyp, úzeńgige shirene tústi.

Komandır sózin bitirip, qoshametshi eki adamnyń qataryna tura qalǵan kezde, ekeýdiń oń jaǵyndaǵy alańǵa jaıaýlap kirip, keıingi jaǵynda turǵan bir shoǵyr adamǵa ıek qaqqandaı ıshara etti. Bul bir shoǵyr alty-jeti adamnyń kim ekenin ásker anyq aıyra alǵan joq, tek qana olardyń ishindegi ózderine tanys Ehlas doktordyń aq kıteldi formasy, altyn kózildirikti aq quba júzi, boıshań denesi kózderine shalyndy da:

— Lóktyr...

— Lóktyr da kelipti! — desti ózara kúbirlep.

Nurym ózgeden bólek uzyn boıly, ádemi kıimdi sulý Ehlasqa bir, onan ári shetkeri turǵan qoly kisendi eńgezerdeı Kárimǵalıǵa bir kóz tastap, bulardyń ne isterine kózi jetpeı ishteı tyndy. Biraq ol ne bolaryn Zuldyr bolsa da boljaýǵa tyrysty. «Muny jazalaý nıetimen ákelgen eken. Bul qalaı, álde ata ma?» degen muzdaı oı denesin shimirkendirip jiberdi. «Ne úshin?Orazdyń aıtýynsha kerýenin talatqan atańa nálet ofıser sol túngi shabýyldan óz basyn zorǵa alyp shyqqan. Endi soǵan kináli Kárimǵalı bolǵany ma? Kárimǵalıdi jaýaptaǵansha ofıserdi nege qolǵa almaıdy. Basqalary qashyp ketip, aǵynan jarylyp sońyna ergen Kárimǵalıǵa bar kináni jappaqshy ma? Bul ne degen jaýyzdyq?..»

3

Bar kinániń Kárimǵalıǵa jabylǵany ýdan da ashshy shyndyq edi.

«Ózinen on ese kóp jaýǵa kishkene otrádym qaharmandyq erlik kórsetti. Qolma-qol urysta jeti jigitim qaza tapty da, beseýi aýyr jaraly boldy... Bir jigitimiz bas qorǵap arba astyna tyǵylǵan eken, jylap-syqtap tańerteń sońymnan jetti... Bul arba astyna tyǵylǵan qara basqyrdyń aıtýyna qaraǵanda oǵan: — «Biz qyzyl gvardıamyz, qarýyńdy tasta da elge qaıt. Biz kináńdi keshirdik», — dep úgittepti. Ózin bosatyp jiberipti dep málimdegen edi Abylaev tórege qarý tasyǵan kerýenniń túnde qoldy bolǵan sebebin jalǵan dáleldep. Tergeýde Abylaev Kárimǵalıdiń kúnásin onan da ári tereńdetti. Aǵynan jarylǵan Kárimǵalı ofıserge túnde kerýen ústinde kele jatqan Hakimdi kórip qalǵanyn da aqtaryp salǵan edi. Bul oqıǵany Aıtqalı Abylaev: «Qarýly otrádymnyń ishindegi myna Kárimǵalı Qaıypqojauly degen bólshevıkterdiń jibergen tyńshysy Hakim Junysovty kóre tura maǵan málimdemedi. Junysov Qaıypqolsaulynyń týǵany. Bólshevık basshylaryna qarsy turmaı bul soldat ýalaıat aldynda bergen antyn buzyp opasyzdyń jasady, qarýyn tastap qolǵa erkimen berildi. Bul túngi shaıqasta serikteriniń qaza tabýyna, kerýenniń qolǵa túsýine bas sebepker boldy» dep dáleldedi.

— Qoıylǵan kináni moıyndaısyń ǵoı, aıypty Qaıypqojauly? — dep suraǵan tergeýshige, Kárimǵalı yrjıa kúlip qana qoıǵan.

Bul, ońdy-solyn shaqqa aıyratyn jarlynyń nadan balasy kórgeni de az, bilgeni de joqtyń qasy músápir jandardyń biri bolatyn. «Starshına myqty ma, bolys myqty ma?» degen zamandastarynyń keleke suraǵyna da «Bizdiń Jol myqty» dep yrjıatyn. Onyń óte shaǵyn uǵymynda starshınadan qurmetti jan joq. «Osy starshına sıaqty atqa minip el aralasam» dep oılaıtyn. «Al, sen elde bosqa júrgenshe at minip, myltyq .asynyp adam bol» degen joldyń «aqylyn» ol birden quptap edi. Sol arman etken myltyq asynýy qolǵa erkin tıgende ol qudiretti starshınalarǵa teńeldim dep uqty. «Al, kimdi kim jeńbekshi, nege jeńbekshi, úkimet», «bılik», «basqarý» degen túsinikterge taldap asaýap berý onyń uǵymyna shaq kelmeıtin nárseler-di. Sondyqtan da ol Abylaevtyń aıtqanyna bas shulǵýmen tyndy. Ony «zıan istep tur» degen oıdan da aýlaq boldy. Sottyń: «áskerlik antyn buzyp, jaýǵa qarsylyqsyz berilip opasyzdyq jasaǵany úshin sapta turyp ásker aldynda atylý jazasymen jazalansyn» degen úkimine de ol renish shyraı kórsetken joq. Burynǵy eki ezýi eki qulaǵyna jyljıtyn qalpynda tura berdi. Kim biledi, jasynan jumsalýdy ǵana bilip, aıtqanǵa júre beretin úırenshikti bas ıýge moıyn sozdy ma, álde ómiri eshbir janǵa qıanat etip kórmegen jan ózine de eshbir adam zıan etpeıdi dep túsindi me eken!

Komandır sóılep bolyp ásker sotynyń bastyǵyna kezek kelgende tym-tyrys qalpynda turǵan ásker endi tolyq qara kisige kózderin tige qaldy. Orta boıly, murtty, deneli, alystap qaraǵanda kózge óte-móte qara kórinetin bul sot aǵasynyń ústine kıgen shıneli de qara eken. Ol jyltyraǵan barlyq túımesi tegis salynǵan sol uzyn shıneliniń etegi jerden eki eli ǵana kóterilgen kúıi ilgerirek shyǵyp, basyndaǵy áskerı bıik qara fýrajkasyn alyp qoltyǵyna qystyrdy da ózi keıinirekte qalǵan sot hatshysyna moınyn buryp áldeneni suraǵandaı boldy, pısar oǵan tez-tez adymdap kelip qos qoldan paıka tárizdengen nárse usyndy. Sýdıa asyqpaı, sol usynǵan qaǵazdy alyp, qoltyǵyndaǵy fýrajkasyn pısardiń qolyna ustatty; murtyn sıpady, keýdesin kerińkireı tústi; jýan qońyr daýyspen bir sazda úkim oqýǵa kiristi.

«Halyq qalaǵan ıgi jaqsylardyń tegis bas qosyp kishi quryltaı májilisinde bir aýyzdan qalap, alqalaǵan Batys ýalaıaty atanatyn avtonomıa atynan, sharıǵatqa hılapsyz zań nızamy men ǵadalattik kókseýshi áskerı dala soty, sot aǵasy Kopjasarovtyń basqarýymen osy ústimizdegi 1918 jyldyń oktábr aıynyń 28 jańasynda ýalaıat áskerı basqarmasynyń huzyrynda áskerlik qyzmet atqarýshy jaýyngerKárimǵalı Qaıypqojaulynyń áskerlik ýstavty aıaq asty etken aýyr qylmysty is-delasyn qarady...

...Ýalaıatqa opasyzdyń etken soldat Kárimǵalı Qaıypqojauly ýalaıat áskeriniń aldynda atylý arqyly ólim jazasymen jazalansyn...» — degen sońǵy sózben birge turǵan jurttyń júzi tegis Kárimǵalıǵa buryldy...

Keń aspannyń astynda tarylar demniń aqtyq ashshy mınýttary samsaǵan jannyń kóz aldyna aıqyn kelgendeı boldy. «Júzinde ne belgi bar?» degendeı jamyraı qaraǵan kóp kózderdiń túbinde tap sol shaqta talaı tamshy eriksiz domalap, talaı qabań qars jabylǵan da shyǵar. Talaı keýde kúrsine qalyp, talaı tańdaı ókinishpen qaǵylýy da yńtımal ǵoı. Biraq sol turǵan keń alańyndaı beıǵam, jalpaq dalasyndaı momaqan, keýdesi kere qulash ańǵal jigittiń júzinde oımaqtaı narazylyq nyshany joq edi. Saptaǵy sansyz kózge jaı qalpyndaǵy ezýin jımaı turǵan kúıi, alańǵa kelgendegi arjaıy pishini elestedi. Onyń kóz aldynda bári baıaǵy: aspan da, jer de, jurt ta baıaǵy, úıler de, kazarma da sol kúıinde, bári de qannen-qapersiz, qaz qalpynda tur... Onyń óltirgendeı óshikken kimi bar? Ol ne jazypty? Jurttyń bári de jany bar, ımany bar, biri týǵan, biri týysqan, tamyr-tanystar men dostar, jany ashyr aǵaıyndar ǵoı...

Júz basy Jolamanov kórnekti-kórnekti jigitter qaramaǵyna kelgende asa qýanyp ketken edi. Óıtkeni Nurymnyń jyrshy ekenin, kózi ashyq, hat tanıtyn esti adam ekenin ol júzdik qurylmastan buryn bilgen. Onyń aıqaı salyp dombyraǵa qosylyp óleńdetip jatqanyn áldeneshe ret kórip, keıde úımelegen jigittermen qosylyp «qýattap» ta qoıǵany bar-dy. Bul munan birneshe juma buryn, jańadan daıyndaǵan kazarmanyń bitip, oǵan «qońyr soldattardy» top-tobymen ornalastyra bastaǵan kezde edi. Al, sońynan «ysylyp qalǵan» qara qońyr soldattardy júzdikke jiktep, on-onnan juptaǵan kezde sol basqalardan boıy da, oıy da ozyq uzyn qara úlesine tıgende ony birden ondyq etip taǵaıyndaǵan edi. Nurymnyń qasyndaǵy shaqpaq deneli Jolmuqan da oǵan óte qolaıly, beldi jigit esebinde kózge túsken-di. «Tártipti tapjyldyrmaı saqtap, jón-josyq kórmegen shıki jigitterdi bir ýysqa syıǵyzýǵa bul ekeýi ábden kerek» dep oılaǵan bolatyn. Biraq oıyn úıretý isine kúrt kirisken kezde bul eki jigittiń eki túrli jan ekenin uqqan. Nurym til alǵysh, al Jolmuqan degenge kóz kónbeıtin minez kórsetti. Oǵan aıqaımen kelý bul minezdi onan ári óshiktire berý ekeni de baıqaldy. Bir kúni Jolamanov:

— Baraqov, seniń ana kók bıeli jigitiń shyryqty buza berse, aldymen seniń ózińdi gaýptvahtaǵa otyrǵyzamyn, nege durystap úıretpeısiń? — degen.

Jolmuqan oǵan baǵynyshty soldattyń ádet boıynsha «qup» deýdiń ornyna:

— Úıretkish bolsań óziń úıret, al, gaýptvahtań jasaıly bolsa men úshin óziń otyrýyńa bolady, — dedi birdem soıqandyq minez kórsetip.

Qyp-qyzyl bolyp ketken komandır jalpaq jigittiń qasqyrsha kúdireıgen túrin kórip komandırlik qatańdyqqa bara almady, ol Jolmuqannan kórer kózge yǵa tústi, áńgimeni basqaǵa buryp, ózge ondyqtarmen aınalyp ketken edi.

Al, ishinen: «bóksesinen túrseń qaıyrylyp bas salýǵa júz janbaıtyn bóriniń túri sıaqty, súdinsiz neme» dep qoıǵan. Sonan beri ol «shoıtaban jalpaq bas» Jolmuqanǵa tiktep kelýden bas tartqan.

Bas, komandır shaqyryp alyp úshinshi júzdikke:

— On jaýyngerdi úkim oryndaýǵa shyǵar, júzbasy Jolamanov! — dep jarlyq etti.

— Hup bolady, asa mártebeli myrza, úkim oryndaýǵa on jaýynger daıyn bolady! — dedi Jolamanov chestberip.

Sóıtti de ol keri shapqylap óz júzdigine jetti de, kóldeneńdep turǵan jalpaq jaýyryndy Baraqovqa qarady. «Bul dáýde bolsa bir qarsylyq kórsetip qalar-aq» dep oılady júz basy sol mezet. Sonda da ol:

On jigitińmen, Baraqov, úkim oryndaýǵa shyǵasyń... — dedi solqyldaqtaý únmen. Onyń júzindegi osy kúdikti oıdyń nyshanyn tasa baspaı topshylaǵan adamsha Jolmuqan da qarsy jaýabyn qamtı qaldy.

— Jazyqsyz adam qanyn ishkendeı Jolmuqan ázir jaýyzdyqqa úırengen joq, — dedi Baraqov ádetinshe jaıbaraqat qalpymen úzeńgige babymen shirene túsip.

«Sonyń jaqsy... ózim de bilgenmin, seniń aıaq basa qoımaıtynyńdy» dedi júz basy ishinen. Sóıtti de ol qatardaǵy Junysovtyń júzine kóz tastaı berip edi, tyshqan alatyn mysyqtaı onyń qımylyn ańdyp, bar nazaryn bir ózine tutas aýdarǵan Jolmuqan:

— Junysov ta barmaıdy. Anaý ezý tartyp turǵan jazyqsyz sobalaq onyń týysy. Junysov qana emes, basqa jigitteriń de qolyn kótere bermes oǵan. Al, buzyq Abylaevty at demeı-aq qaraýyldyń ushyna alýǵa tegis daıyn osy turǵannyń bári, — dedi.

Jolmuqannyń túsi ózgere qoımaǵanmen, sońǵy sózderdi ol aýzynan tistene shyǵardy, jańaǵy jaıbaraqat qalpy múldem joǵalyp ketti.

Belgili sotqar bir bet jigittiń bul boıusynbaýyn júz basy tabıǵı nárse dep bildi me, álde myna qysylshaq tar kezeńde onymen sózge kelý artyq dep tapty ma, áıteýir ol oǵan da qaıyryp til qatpastan. Junysovtyń da jaýabyn kútpesten, júzdiginiń júz qadamdaı jerge sozylǵan ekinshi basyna qaraı tez tizgin burdy. Onyń birinshi jarlyǵy da, jarlyǵyn eki etken Jolmuqannyń sózderi de júzdik qulaǵyna tegis shalyna qoıǵan joq-ty. Sondyqtan ol júzdiń ekinshi qanatyndaǵy juqa óńdi sary jigit basqarǵan ondyqty tez bólip shyǵardy da, kúni buryn ázirlengen úkim oryndatatyn ásker soty ýákilderiniń qolyna tabys etti.

Keshikpeı qatar-qatar tizilip, sheti áldeqaıda sozylǵan júzdikterge:

— Bastaryńdy joǵary kóterip, tynyshtala qalyńdar! — degen qazaqsha komanda berildi.

Tegisinen júzderi arqa betke qaraǵan attyly alamandar tynyshtala qaldy. Ólimge úkim alǵan adamnyń qasyndaǵylar óz jumysyna kiristi. Ózgelerden ala-bóle qynjylǵan Nurymnyń kózi Kárimǵalıdyń qasyna taıanǵan bes adamnyń biri Ehlas doktor ekenin alystan-aq tanydy. Buryn mundaı ólim jazasy túgil jaı ókim estip kórmegen, tipti sot degen sózdiń tek aty ǵana bolmasa, «zatyn» jaqsylap kóz aldyna keltirerlikteı jete bilmeıtin Nurymǵa doktordyń aralasqany ersi sıaqtandy. Ol ólimge buıyrylǵan adamnyń óltirilgen-óltirilmegenin doktor qarap aıyratynyn estigen joq-ty. «Shuǵyldyń myna aq jaǵaly, qara qalpaqty aqsúıek balasy, qyzyq úshin, Qaıypqoja kedeıdiń balasyn qalaı atar eken dep keldi me eken? Ýa, qudaıdan bezgen qaıyrymsyz jandar! Adamdy adam óltirip, onyń qalaı óltirilgenin tamashalap qaraıtyn qara baýyr qasqyrlar. İzgilik degennen, ádilettilik degennen birjola bezgen dinsizder! Biri túnde aldyrǵan qarý-jaraǵyn jazyqsyz Kárimǵalıǵa jaýyp, ony óltirýge úkim shyǵartsa, ekinshisi qalaı óltirer eken kóreıin dep basyna kelip tur. Bulardyń quzǵyn qarǵadan aıyrmasy bar dep kim aıtar. Óliktiń basyna kelip qaqyldaıtyn quzǵyn, malǵundar!» dep tistendi ol Ehlastan kózin almaı. Biraq Ehlas doktor atylatyn adamnyń qasyna barǵan joq, keıinirókte qalǵan áskerı sot bastyǵy jýan qazaqpen jáne áskerı kıimin kıgen bir ákimniń qasynda qaldy.

Nurym endi Kárimǵalıǵa kóz tikti. Qasyna jetip barǵan aq shalmaly polk mollasy Haıyrsha Qazıdiń ol betine qarap bir sóz aıtqandaı boldy. Biraq onyń sózi qulaqqa kelýge eki ara óte alshaq edi. «Shamasy ıman aıttyryp tur ǵoı» dep oılady Nurym. Al, kózi moldadan buryn Kárimǵalıǵa qaıta qadalǵanda onyń sóılegen adamnyń aýzyna qarap kúletin eldegi burynǵy ádeti kózge aıqyn shalyndy.

Kárimǵalı anyq kúlip tur... Qazıdyń aýzyna qarap kúlip tur. Onyń ne aıtyp turǵany Kárimǵalıdyń mıyna jetpegen sıaqty, kádimgi eldegi úlkender aqyl aıtqanda yrjıa qaraıtyn kúlkisi!.. Tipti balaǵattap jatsań da ezý tartatyn ádeti...

Nurym betin basyp, at ústinde teńselip ketti. Astyndaǵy ker at onyń erden sál aýytqı túskenin túzeıin degendeı aıaǵyn tireńkireı túsip belin qarsy qaıystyra qaldy.Sóıtti de turǵan ornynanqozǵalyp, ishin tartty, kúrsine demaldy.

Nurymnyń oıyna jazdykúni shóp basyndaǵy Kárimǵalıdyń qyzyq minezi tústi.

...Toıash, Bekeı, Nurym Shuńqyrsaıdyń belýardan keletin kók qasqa bıdaıyǵyn qatyp ketedi dep jurttan buryn úsh shalǵymen erte kelip, kún sáskelikke kóterilgenshe jaıpap shaýyp tastady da, demalýǵa qystaýdyń kóleńkesine kelip otyrdy. Solaqpandaı bolyp kele jatqan iri Kárimǵalıdy olar: «járdem bere keledi ǵoı shamasy, shalǵyǵa olaq edi, qambalaýǵa erte, buǵan ne istesek eken?» dep keńesti. Bireýi: (Toıash bolýy kerek) «Asqa jiberý kerek, aýylǵa baryp júrgenshe, osy jerde tamaqtanyp keshki salqynmen saıdy jeńip alaıyq», dep aqyl berdi. Qalǵandary, ásirese Nurym muny «tabylǵan aqyl» dep oılady da, báribir arǵy bettegiaýyldan baryp bir torsyq aıran, nan men maı ákeledi ǵoı dep, Kárimǵalı kelisimen bar sýsyndy sonyń aldyna tartty.

— Kárimǵalı, shóldep kelgen shyǵarsyń, myna aırandy ish te, sonsoń bizge arǵy betten tamaq jetkizip ber. Seniń járdemiń osy bolsyn, — desti.

Aıaǵyn jaı basyp kelgen Kárimǵalı, ádetinshe Nurymǵa yrjıa ezý tartty da basyn ızedi. «Maqul» dep iske kiristi. Ol asyqpastan torsyq túbindegi aırandy sary tostaǵanǵa quıyp aldy, sóıtti de ony basa bir simirip ortaıtty da, tostaǵandy shaıqap-shaıqap aırannyń babyn keltirip bolyp, túbine sheıin urttap-urttap taýysty. Oń qolynyń suq saýsaǵymen aıaqtyń jıegine juqqan aırandy sypyryp jiberip urttap qoıdy da, sonsoń tostaǵandy jalap-jalap aldy. Qarny ashyp kelgenin otyrǵandar aıtpaı sezip, taǵy da torsyqqa kóz qyryn salǵan Kárimǵalnǵa: — iship qoı, bárbir aıran ákelesiń ǵoı, — desti. Kárimǵalı taǵy da bir tostaǵanǵa jýyq torsyq túbindegi aırandy quıyp iship, ornynan túregelip:

— Men qashan ákeleıin asty? — dedi.

— Qazir baryp ákelseń de bolady, — desti oraqshylar.

Ornynan turyp bosaǵan torsyqty alyp nyǵyna salyp jatqan Kárimǵalıǵa Nurym:

— Kárimǵalı, sen bizge járdem bere keldiń be, álde jumyssyz erikkennen júrsiń be? — dedi. Kárimgalı sonda ǵana ádetinshe ezýin jımaı turyp:

— Qaıypqoja degen kisi qaıtys bolyp edi, sony aıtaıyn dep kelip edim, — degen edi.

«O, sorly, — dedi Nurym kúrsinip, Kárimǵalıdyń ákesi ólgende de jaıbaraqat júrgen sol sábıligin kóz aldyna keltirip. — Áýlıeden de aqkóńil sorly! Barlyq syryńdy jaýyz ofıserdiń aldynda aqtara salyp, óz basyńdy óziń juttyń. Beıkúná sábı! Ómirde bir qyzyq kórmeı ótken bıshara! Baqyttan qur qalǵan sorqasqa!»

Nurym kenet basyn joǵary kóterip aldy da selk etti — kúrs etken myltyq daýsynan úlken oıpat zirk etkendeı boldy, attar selt aqtarylyp qulaqtaryn qaıshylady, keıbiri pysqyryp-pysqyryp jiberdi; ómiri kózi kórmegen adam atý sumdyqqa úreıi ushyp ketken jandar úrikken kıikteı edireıise qaldy, keıbiriniń aýzynan «alla» degen sóz shyǵyp ketti. Jańa ǵana Kárimǵalı turǵan jerde otaýlanyp qalǵan aqboz tútin, arba sońyndaǵy býaldyr shaqdaı, aqyryndap shóge bastady. Sol áli bozǵyldanyp turǵan seldir tútinniń ishinde ornynan tura almaı, tek keýdesin kótere túsip, sájde qylǵan adamsha jer súzip qalǵan Kárimǵalıdyń iri denesi Nurymnyń kózine anyq shalyndy.

Arǵy jaǵyn Nurym baıqaǵan joq. Ol júzin keri kazarmaǵa burǵan kúıi tistenip qaldy. Nurym qansha ýaqyt ótkenin de aıyrǵan joq, tek keri qaraı loblyǵan kóp dúrmekke ilesip at ústinde jansyz qaraqshydaı qalqıyp bara jatty.

TOǴYZYNSHY TARAÝ

1

Kazarma ishi jármeńkege aınalyp ketti. Kúndizgi oqıǵa ózgeshe áser etken jaýyngerlerdiń úni úıge kelgenen keıin ala-bóle shyǵa bastady. Úsh júzdik ornalasqan bul uzyn úıdiń úı sıaqty sıqy az-dy. Aǵaıyndy kýpester Musa men Janshanyń jún men teri jınaıtyn bul qoımasyn jańa hukimettiń áskerı basqarmasy tez ýaqyttyń ishinde qoımadan kazarmaǵa aınaldyra salǵan-dy. Aldymen jińishke terezeleriniń temir torlaryn áınekpen almastyrdy da, uzyn jaryn jaǵalaı eki jaǵyna tizip aǵash tapshan qoıǵyzdy. Eki mańdaıdaeki úlken esigi bar, bul at qora tárizdi óte uzyn, biraqeni jińishke úıdiń ortasy týra kóshe bolǵan da qoıǵan. Ana sheti men myna shetine jetkenshe birqydyrý ýaqyt ótedi. Al, jaýyngerler keshki tamaqtan keıin tegis jınalǵanda jamyraǵan qoıdaı ý da-shý, adam sóz sóılep, áńgime tyńdarlyq emes. Tek qana burysh-buryshta ońasha qalyp shúıirkelese sóılesken jandar bolmasa shýdan qulaq tunarlyq. Qazir osy ý-shýdyń eń ortasynda otyrǵan Jolmuqan, áńgime de Jolmuqan jóninde. Jolmuqanǵa kóbi din qoıyp qaraıdy, onyń kúndizgi jarlyqqa baǵynbaǵanyn kózsiz erlik dep túsinedi. Bireýler basyn shaıqap, ishteı kúdiktense de, kóptiń yńǵaıymen «shirkin, jigit emes pe! Atadan týsań osylaı tý!» degen madaq-qoshametke únsiz qol qoıady. Bireýler atylyp qalǵan jazyqsyz Kárimǵalıdy aıap tańdaıyn qaǵady; bireýler: «Nasharmyz!» «Qorqaqpyz!», «Bárimiz tegis Jolmuqandaı batyl bolsaq ol aman qalar edi. Úkiniń ondyǵy tabansyzdyq etti!» dep qynjylady. Al, kópti kórgen keıbir orta jasty qara saqaldar: «Baldar, baıqańdar! Orystyń qaǵazyna iligip qalyp júrmeńder. Bul eldegi bas jarylyp, qol synsa da jabýly qazan jabýymen bitise qoıatyn aǵaıyn-týǵannyń ortasy emes. At-shapan aıyp ta, aqsaqaldyq bılik te munda júrmeıdi» dep aqyl aıtysady.

— Aı, Jolmuqan, — dedi bir iri sary jigit Jolmuqannyń jigitteri jatatyn orta jerdegi úlken tórt qyrly qaraǵaı baǵannyń túbine kımeleńkirep kelip, — Jolmuqan sen qatersiz bolma. Saq bol. Jaman aıtpaı jaqsy joq, jarlyqty eki etti dep jazalaýy múmkin.

— Saq bolǵanda qaıt deısiń, janyńdy shúberekke túıip, qaltańnyń túbine tyǵyńqyrap qoı demekpisiń? — dedi Jolmuqan tapshanyna shyntaqtaı túsip.

— Joq, sen ázil-qaljyńǵa shaptyrma, Jolmuqan. «Saqtansań saqtarmyn» dep ıeń aıtqan. Batyrlyqtyń da ebi men orny bar. Meniń tilimdi alsań, oryn almastyryp jat, meniń tósegime bar, men munda bolaıyn.

— Seniń tósegińnen meni izdeýshiler taba almaı ma?

— Tapqanmen birden ústińnen túse almaıdy ǵoı.

— Birden ústińnen túspedi, al sonda arǵy jaǵy qalaı?

— Arǵy jaǵy oılanýdy qajet etedi.

— Qash deısiń be, izdep keletin bolsa?

— Men endi tap solaı et dep turǵanym joq qoı, oılan dep turmyn ǵoı.

— Jolmuqan isteıtin isti ýaqytynda ǵana oılanady. Kúni buryn oılap-piship is istesem Jolmuqan emes, Saqmuqan, qoıan júrek Qoımuqan, já bolmasa úrkek Muqan, qashaǵan Muqandardyń biri bolar edim, myrza. Aqylyńa raqmet, — dedi Jolmuqan.

Nurym jaqyndaı tústi, biraq ol úndemedi. Kúndizgi yza men kek kernegen kúıi júzi kógildir tartyp sary jigitke kóz toqtatyp qarap aldy. Sonsoń moınyn Jolmuqanǵa buryp:

— Jolym, men qalaǵa baryp kelemin, — dedi.

— Jolyń bolsyn, — dep Jolmuqan qala berdi.

Nurym kazarmadan shyǵa bergende, esik jaqtan:

— Kelip qaldy! Kelip qaldy!.. — degen bir ashshy daýys uzyn kazarmanyń ekinshi jaq basynan shyr ete qaldy.

Nurym selk etti de, moınyn endi daýys shyqqan jaqqa burdy. Biraq daýystyń kimdiki ekenin, «kelip qalǵannyń» ne ekenin de uǵa almady, sheginip, óz ornyna qaraı jyljydy.

— Oıbaı! — dedi ekinshi bireý, tap Nurym men Jolmuqan jatatyn jerden. — Aron tóreniń adamy!..

Bir kez ishinen tyna qalǵan kóp jandar qulaǵyn tosyp, kózin ilki ashshy daýys shyqqan jaqqa tigisip edi, shyryldaǵan daýys qaıta shyqty, uzyn kazarmany jaryp ótkendeı shyqty.

— Jaý joryqqa aıdaıdy, jaý joryqqa!..

Sheshingen jaýyngerler tósekterinen úrpıisip bastaryn kóterisip alysty da, sheshinbeı qısaıǵandary oryndarynan atyp turyp dúrlige qozǵaldy. Kelip qalǵan kim, qaıdaǵy joryq, qaı jaqqa júrgizbekshi, muny suraǵan da jan bolǵan joq. Suraý túgil bul úreıli sózdiń mánin uǵynýǵa tyrysqan adam da shyqpady. Endi úrikken qoıdaı dúrlikken top kazarmanyń esikterine qaraı kóz tigisti jáne qarý-jaraǵyn tezirek qoldaryna iliktirýge jantalasty. Biri shıneldiń de túımesin salmastan qylyshy men vıntovkasyn baýynan súıreı yǵysty. Bireýleri qos qarýdy qoltyqtaı alǵa umtyldy. Al, endi bireýleri shala-sharpy taǵynǵan kúıinde birin-biri japyrǵandar qataryna umtylysty.

Elde «qyz alyp qashty», «barymtaǵa áketti», «qoryqqa maly tústi», «shabynǵa jylqysyn japty» degen qıqýly dúrmekke jıi aralasyp qalǵan qazań jigitteri qamshy siltesip, soıyl soǵýǵa ejelden beıim ǵoı. Keıde mán-mánisine túsinbeı de jaǵa jyrtysyp attan aýdaryp, basyn jaryp, taqymǵa basyp jónele beretin jaısańdar ásker oıynyn oınap, tastaı tártipke úırense de eski ádetine basty.

— Uryp jyq! Uryp jyq kelgenin!

— Tumsyqqa soq sotqar tóreni!

— Meshitke kirgen ıtteı etip qýala!

— Tapqan eken bular tabanyna salatyn tólengitti! — dep kúpildesti.

Dúrlikken jurt bir mezet sýdaı tyna qaldy, tyna qaldy da ıt kórgen mysyqtaı jıyryla tústi. Qasynda myltyqty eki jigiti bar jalań qylysh asynyp, beline nagan taqqan Abylaev kazarmaǵa erkindep enip kele jatty. Ol toptanyp, úrpıisken ereýildi topqa asa nazaryn aýdarmastan, ilgeri qaraı, kazarmanyń orta shenindegi Jolmuqan men Nurym jigitteriniń jatqan ornyna bettedi.

Bul belgili ofıserdiń tegin kelmegenin jigitter tóbesin kergennen-aq topshylasa kerek. Beıne bir túlki kórgen orman qusynyń shý ete qalǵan dybysyndaı «jaý joryq! Kelip qaldy!» degen úreıli sózder aýzynan eriksiz shyǵyp ketkenge uqsaıdy.

— Baraqov, beri shyq! — dep jarlyq etti Abylaev, basqalar dúrlikse de áli ornynan qozǵala qoımaı shınelsiz otyrǵan Jolmuqannyń tósegine tónip.

Jolmuqan ornynan turmady. Ol ádetinshe, kóziniń alasymen bir qarap alyp:

— Sálem, Abylaı myrza, tórge shyq, sharýań bolsa otyryp sóıleselik, — dedi.

Jolmuqannyń miz baqpaı otyrǵan túrine, jer astynan shyqqandaı dúńk ete qalǵan únine ofıserdiń dáti shydamady.

— Túr, kıin! Ádepsiz aıýan! — dep aqyrdy, Abylaev oǵan tepsinip, — ofıser kelgende jabaıy jaýynger aıaǵynan tik turýǵa tıis! Qara munyń, toıda otyrǵandaı shalqıýyn.

Nurym da úrke qoımaı qarsy bettegi bir top jigitten ári kazarmanyń qabyrǵasyna taıaý jerde turyp qalyp edi. Ol bul kelgen adamnyń baıaǵy óz aýylynda, sý basynda, Hakimdi ustaýǵa kelip ázireıildeı tıgen ofıser ekenin Abylaı degen atynan bildi. «Bul surqıa Abylaev taǵy kezdesti me? Endi Jolmuqandy ustaýǵa kelgeni... Sol baǵynbaǵany úshin ǵoı» degen oı sharq urdy. Ol ofıserge kózin alystan tikti. Onyń sózin de, pishinin de jadyna ábden túıip alardaı tesildi.

Jolmuqan ornynan túregelip bir adym ilgeri júrdi de, aqyrǵan ofıserdiń júzindegi ótteı zárdi onan ári ýshyqtyra tústi.

— Qaıda aparasyń meni? Bizdiń elge qyz berip, dýda túsip, sonyń toıyna shaqyra keldiń be, álde?

— Eki qolyn baıla artyna! — dep jarlyq etti Abylaev eki jigitine qarap. — Ýalaıatqa qany men janyn berýden bas tartqan buzyq!

Qaýmalap turǵan qalyń toptyń únsiz túnergen sýyq júzinen seskenip jáne birer adamǵa tegindikpen qolyn baılata qoıar túri joq balýan deneli jalpaq jigittiń keskininen taısalyp ofısermen kelgen ekeý aınalaǵa jaltaq-jaltaq qarady. «Myna peri... sol sary — kádimgi kók kóz sary ǵoı! Jazdygúni Súleımendi sabaıtyn! Attan aýdaryp alyp, jaıaý jibergen, áneýgúni atyma jarmasqan buzyq Maımaqov!» dedi ishinen Nurym. Jolmuqanǵa bas sala almaı turǵan kishirek kelgen soldatty tańyp. Bir mezet Nurymnyń oıyna «osy sumyraı meni tanyp qoımasa ıgi edi?» degen kúdik keldi. Ol asa jaqyndaı qoımaı, bul aıaq astynan kezdesken shataq oqıǵanyń aıaǵy nemen tynaryn kútti. Nurymnyń kóz aldyna ishten tunyp turǵan qabaǵy qatýly jigitterdiń bir soıqan salary da elesteı berdi. «Jolmuqannyń ózi-aq qazir moınyn julyp alar munyń. Ózi julmasa basqasy ister. Jolmuqandy ustap berip myna túksıgen qara balalar qarap qalmas-aq. Qalaı-qalaı dep zekiredi, a?! Uryp jyǵyp, qarýyn tartyp alǵanda bul kópke ol ne istemekshi? Bálkim onyń izimen basqa bireýi keler. Kelsin! Biri emes, ony kelsin. Sonda ne istemekshi. Tas-talqanyn shyǵaryp, komandırlerdi býyp tastap ketpeı me jurt. Qarýly qalyń qolǵa bastyqtar ne istemekshi? Tek qımyldap qalý kerek? dep túıdi Nurym Abylaevtyń Jolmuqanǵa shúıilgen qylyǵyna anadaıdan kijinip:

— Baıla! — dep, Abylaev endi óz adamdaryna jer tebindi.

Maımaqov shap berip Jolmuqandy sol jaq bileginen ustaı aldy. Ekinshi jigit jaqyndap úlgergenshe sóleketteý pishinmen kóziniń alasyn eki jigitke bir, Abylaevqa bir alartqan Jolmuqan bilegin ustaı alǵan Maımaqovty oń qolymen shyqshyttan sart etkizdi — kók kóz sary qyljań ete qaldy. Ol bir qolymen jaǵyn basyp, ekinshi qolymen áldeneden basyn qorǵaǵan jandaı qulap túsken kúıi erbeń-erbeń etti. Jolmuqan jerdegi adamǵa endi qaıtyp umtylmastan, «ne ister eken, ne der eken?» — degen jansha ekpindi ofıserdiń aýzy men qolyn baqty.

— Býnt! On basy qaıda? Júz basy qaıda? Komandırler qaıda? — dep aıqaı salyp, Abylaevtyń túsi buzylyp ketti. — Men sen buzyqqa kórseteıin...

— Káne, kórset! — dedi Jolmuqan ilgeri jyljyp.

Abylaev keri shegindi. Ol súzetin buqadaı moınyn ishine alyn, judyryǵyn túıe ózine qarsy júrgen mańdaıy taıpaq, júzi qyzyl, denesi quıyp qoıǵan saqadaı nyq jigittiń túrinen qorqyp ketti. Qasyndaǵy óziniń iri soldatyna da jańaǵydaı baıla degen jarlyǵyn qaıtalamady. Ózi de qol qatýdan birjola bezgen pishin kórsetip shegingen kúıi sheginshekteı berdi.

Jolmuqan sabyrly edi, ózi tıispeı ózgege ómiri qol jumsap kórgen jan emes-ti. Al osyndaı dý jerde ejelden arqasy qozyp ketetin Nurym onyń janyna qalaı kelip qalǵanyn jurt baıqamaı da qaldy. Bul eki arada Jolmuqannan seskengen Abylaev, adam alatyn úlekteı qırata-japyra ıyqtap kelip qalǵan uzyn qara jigitti kórip qaıda sheginerin bilmedi. Jandármen qyp bas saqtaý nıetimen ol belindegi nagannyń qabyna qolyn apara jatty. Biraq bul qımylyn Nurym baıqaǵan joq edi. Ol óńmenin sozyńqyraı tónip kelip:

— Men on basy! — dedi. Onyń daýsy qur kelige dúńk etken kelsaptyń dybysyndaı, syryn bilmeıtinderdiń ımanyn zirk etkizdi.

Shyny ma, ótirigi me degen jansha Abylaev Nurymǵa sener-senbesin bilmeı kúdiktene tústi de, biraq júzi susty kóringenimen qyzynǵan túri baıqalmaǵansyn:

— Bul qandaı tártipsizdik, on basy! Mynaý seniń qaraýyńdaǵy... jigit pe? — dedi bosańdaý únmen.

Abylaevtyń alǵashqy ekpini qaıtqan sýdaı serpilip sala bergenin kórip, Nurym da ilki betinen bas tartqandaı boldy. Ol basta ofıser: «baılap alý» jarlyǵyn taǵy da qaıtalasa, bas salyp ózin baılap alýǵa umtylyp edi.

— Bul meniń qaraýymda emes... Alaıda, munyń ne jazyǵy baryn bilýge bolmas pa eken, myrza? — dep surady Nurym, óte sypaıy jigitteı aqyryn únmen, — «buzyq» degen sózge túsinbeı qaldyq. Óıtkeni búl jigit eń momyn adam. Serikterine qyldaı qıanaty joq jan, qolda baryn dos-jarandaryna bólip bererlik er. Abylaev kúsh ala bastady. Myna qolapaısyz uzyn qara onyń «ádiletti» qadamyn quptaıtyn, tártipsizderge tyıym salatyn, hukimetke berilgen on basy sıaqtandy.

— Onyń jazyǵy kóp, on basy! Bul jerde onyń bárin uzyn súrelep turýǵa ýaqyt ta joq, zań da qospaıdy. Sen hukimet atynan berilgen jarlyqty oryndas — Baraqovty tutqynǵa alamyn. Polkovnık sultan Aron tóreniń buıryǵymen keldim. Buıryqty eki etkender bolsa, onyń jazasy bárinen de aýyr. Boıynda qarýy bar ma, bolsa tint te al!

Sultan Aron tóreniń jarlyǵymen Hakimdi ustaýǵa kelgenin, Qalen ýchıteldi pishen basynan alyp ketip, búkil eldi bórliktirgenin jaqsy biletin Nurym «naǵyz kezdeser adamym kelgen-aq eken» dep túıdi. Sóıtti de osy bále qate jasamaǵaı dep oılap:

— Siz, myltyq sýyrmańyz, myrza. Qazaq jigitteri osy oıynshyqty asa jarata bermeıdi, — dep Abylaevtyń qabyn ashyp naganyn sýyra bastaǵan oń qolyna murnyn tyrjıta qarady. — Elde de záreni alýshy edi osy bir tańqyldaǵan neme. Ana Maımaqov myrza talaı tarsyldatqan... Tarsyldatqan joq-aý, tarsyldatamyn dep áýre bolǵan...

— Sen jarlyqty orynda, on basy, qysyr sózdi kóldeneń tartpa. Tint Baraqovty.

— Joq, tintý bolmaıdy, ol jaqsy jigit.

— Qysqart! Seniń óz famılıań kim?

— Meniń famılıamnyń keregi ne, myrza? Baraqovtyń jazyǵy ne, jigitter sony bilgisi keledi. Jáne jigitter jaman habar estipti: bizdi Tekeden ári kazak-orystarmen birge soǵysqa jiberedi eken.

— Qysqart! Bul seniń mıyń jetetin nárse emes.

— Meniń mıym jetpese, sizdiń mıyńyz jetedi ǵoı, myrza. Sonsoń surap turmyn.

— Men seni Sibir jiberemin, myna sóziń úshin...

— Shynymen abaqtyǵa jabasyz ba, Jolmuqandy? — dep surady Nurym kenetten tisin qaırap.

— Búlik shyǵarýshynyń orny abaqty. Oǵan basqa oryn joq...

— A, — dedi Nurym, onyń túsi buzylyp ketti. — Kárimǵalıdaı etpekshisiń be?..

— Nurymnyń uzyn qoly Abylaevtyń jaǵasynan ustap bir-aq silkir qaldy da, qulap bara jatqan ofıserdi Jolmuqan ishke teýip jiberdi.

— Baılańdar! — dedi Nurym qaptap turǵan qaralarǵa. — Qol-aıaǵyn baılaǵan qandaı bolady eken, bilsin.

Birneshe jigit Abylaevty ýmashtap astaryna basty da, antalaǵan kóp, qarmaqqa shanshýǵa qarjyǵan sary shegirtkedeı etip, jerde eńbektep júrgen Maımaqovty ýystaryna aldy.

— Oıbaı, úshinshisi qashyp ketti.

— Usta!

— Ustańdar! — degen aıqaı shyqty kazarma ishinde.

Úshinshi soldattyń qalaı qashyp ketkenin jurt basynda ý-shýmen baıqamaı qaldy da, al dúrildesip-dúrildesip basylǵannan keıin ol jónindegi áńgimeni múldem doǵardy.

— Úshinshisin qaıtesiń, myna malǵundy aıtsańdarshy... Bosaǵaǵa baılap qoıyp ne bitiremiz, úı kúzettiremiz be, bul tóbetke? — dedi Jolmuqan Abylaevty kórsetip.

— Óltirý kerek, — dedi art jaqta turǵan bir jasaqshy. Sóıtti de ol, áldekim kórip qaldy ma dep, joldasynyń tasasyna túse qoıdy.

«Óltirý kerek» degen sózdiń kimniń aýzynan shyqqanyn jurt elegen joq, tek sol sózdiń óte aýyr sóz ekenin salmaqtaǵandaı tegisinen tómen qarasty. Az ýaqyt únsiz bógelisti. Bul bógelisti de Jolmuqan buzdy. Ol úndemeı oıǵa ketip qabaǵyn túıip turǵan Nurymǵa:

— Jyrshy, sen aıtshy: sen tımeseń men tımeıin badyraq kóz, abzaly jaıyńa júrgeniń maqul, degen eken bir qazaq súzegen buqasyn jondap-jondap alyp. Sol sıaqty myna shińkildektiń aqyly kirgen shyǵar, «Aıaz, álińdi bil, qumyrsqa jolyńdy bil», — desek qaıtedi? — dedi.

Nurym bul sózge jaýap qatpady.

— Óltiretin adam Kırılov edi. Mákeń onyń da janyn saýǵa etken ǵoı. Jolmuqan durys aıtyp tur, — dep, baǵanaǵy «saq bol, oryn almastyr» degen sary jigit kelisimge kele bılik aıtýǵa kiristi. — Aǵaıynshylyq kerek. Bul Abylaı da isteıin dep isteı me, nashandik jumsaǵansyn kelgen shyǵar. Endi sol nashandikke «jigitter balýanyn beretin emes, abzaly qoıalyq, halyq aıtsa qalp aıtpaıdy» degen. Biz shataq izdep júrgenimiz joq, bizge ádildik kerek.

— Ras, Kırılovty qurtý kerek edi. Sot qurǵyzǵan da Sol malǵun. Jazyqsyz óltirilgen Kárimǵalıdyń dany sol jahannamǵa ketkirdiń moınynda, — dep, endi bireýi sary jigitti qoldady.

— Áı jigitter, osy Mákeń qaıda? Biz Mákeńdi nege taýyp almaımyz? Bir aqylyn sol aıtar edi.

— Mákeńdi men de kezdestire almadym... Ol oralmaıdy ǵoı, — dep Nurym ókinip basyn shaıqady. Sóıtti de ol Jolmuqanǵa: — men bir jerge baryp kelemin... aǵaıyndarǵa. Anany ne isteseń de óziń bilesiń. Bosaǵaǵa baılap qoıamyn deseń de óz erkiń. Ittikke ıttik etpeımin deseń de óziń bil, — dedi.

Nurym kazarmadan shyǵyp ketti de, onyń izinshe Jolmuqan Abylaevty bosatyp jiberdi.

2

Áldeneden oıanyp ketken Oraz tósekten basyn kótepip alyp, kózin terezeniń kishkene áınegine qadady da, qulaǵyn syrt jaqtaǵy bolmashy bir dybysqa tosa qaldy. Ol keshe keńsede uzaq otyryp, tolyp jatqan jabdyqtaý dokýmentterin tirkeýmen bolyp, páterine jurt tegis jatqan kezde ǵana kelip edi. Qansha ýaqyt uıyqtaǵanyn, túnniń qaı kezi ekenin ol qapelimde shamalaı almady. Syrt jaq tas qarańǵy, aı týmaǵan shaqty. Úlken kóshedegi ár jerde bir ólimsirep syǵyraıǵan fonardiń jaryǵy onyń páterine sáýlesin de túsirer emes, bul túkpirdegi úı, kóldeneń kózge túspeıin degen jansha, boı tasalap qarańǵyny búrkenip turǵan sıaqty. Sál ǵana kógildir tartqan áınek túnde aýlada júrgen jandy kózge iliktirgendeı-aq, biraq tamyry talǵansha tikse de Orazdyń kózine eshbir eles shalynbady. Qulaq ta esh nárseni ile almady. Tek qana qazan jaqtaǵy úı ıesiniń ornynan turǵan sybdyry estildi. Ol qarańǵyda kebisin izdegendeı boldy da, ony qoıa salyp esikke qaraı júrdi. Úı ıesiniń jalań aıaq júrgen bolmashy sybdyry Orazdyń qulaǵyna aıqyn shalyndy. «Syrtqa shyǵyp bara jatyr ǵoı shamasy» dep oılap úlgergenshe, esikti tyq-tyq qaqqan dybys estildi.

— Kim bar? — dedi úı ıesi ishten, aqyryn ǵana. Ol uıqyda jatqan áıeli men balasy oıanyp keter dedi bilem, dybysy óte sybyrlap shyqty.

— Járkeniń úıi me?

— Ia. Kim bul?

— Jolaýshymyn. Esik ashsańyz, tildesýge...

Úı ıesi endi keri júrip sham jaǵý áreketine kiristi. Onyń qarańǵyda qazandyqtyń moınyn sıpalaǵanyn, syldyr etkizip sireńke alǵanyn Oraz anyq esitti. «Bul kim?» degen suraqty jan-jaqtan aqtarǵyshtap, biraq jaýabyn tappaı, ol ornyna qaıta qısaıyp, endi tek qulaǵyn ǵana tosty. Úı ıesiniń qımyly men kelgen adamnyń sózin qadaǵalady.

Áıneksiz bestik shamnyń sarǵysh sáýlesi úıdiń tóbesine aldymen shanshylǵan jińishke qara jalyndy bilteniń tútinin oınatty. Ony aqyryn júrgen úı ıesiniń kóleńkesimen birge esikke qaraı jyljytty. Ortadaǵy peshten Orazdyń kózine onyń ózi túspeı, joǵarydaǵy kóleńkesi ǵana shalyndy; esiktiń arǵy jaǵyndaǵy kelgen adamnyń beınesi de oǵan kórinbedi. Tek qana ishke kirip kele jatyp sálem bergen beıtanys adamnyń dybysy estildi. Dybys jas adamnyń jińishke úni sıaqtandy, biraq uıqyda jatqan jandy oıatpaıyn degen nıetpen be, álde óte qupıa jumyspen júrgen jan ba, áıteýir kelgen adam estiler-estilmes sybyrmen:

— Aıypqa buıyrmańyz. Jolaýshymyn. Ǵalıasqardyń joldasymyn, sonyń silteýimen taptym sizdiń úıdi, — dedi.

Úı ıesi ilki tosyrqaǵan suraýdy qoıa qoıdy. Ǵalıasqardyń amandyq bildirip jibergen joldasy ǵoı dep oılady.

— Jaqsy, óte jaqsy. Jalǵyzbysyń? Ǵalıasqar aman-esen be? Kóp ýaqyt boldy... — dep kúmiljidi ol.

Oraz basyn kóterip aldy. «Ǵalıasqar?.. Bul kim Ǵalıasqardan kelgen?» Ol jalma-jan shalbaryn kıe salyp, úı ıesiniń túngi qonaqty kirgizgen qazan jaǵyna pesh ústinen moınyn sozdy. Ol Qapıdy kóre sala «aǵaı» dep dybystap jibere jazdady da, úı ıesine syr bermeý úshin ózin ózi tizgindeı esh nárseni de bilmegen, estimegen, kórmegen bolyp tósegine qaıtadan jatyp tyńdady.

— Ǵalıasqardan kóp-kóp sálem, otaǵasy. Amanshylyq. Sizdiń úıdi syrttan kózegen sol. «Túsetin jeriń joq qoı, sol kisige men jiberdi deseńiz úıine qondyrar» dep edi. Áreń taptym. Qalanyń túkpir-túkpirine barmaǵan jerim joq.

— Keshe óte qarańǵy. Taýyp kelgenińiz jaraıdy. Úı tar bolsa da beıil keń, shyraǵym. Eptep sıysarsyz. Úıde qonaǵym da bar... — Járke áıeline burylyp: — Qatyn, tur, qonaq keldi, shaı qoı, — dedi.

— Oıatpańyz, otaǵasy, shaı ishpeımin... Buıyrsa tańerteń ishermiz. Tún jarymy bolyp qaldy. Maǵan tek qısaıatyn jer bolsa, jetti.

— Qısaıatyn jer tabylady. Shaı ishkenińiz maqul edi, shyraǵym.

— Joq, joq, shaı degendi aýyzǵa almańyz, — dedi Qapı, úı ıesin shaı qaınatý nıetinen bezdire túsirip. — Jeti túnde keregi ne? Oıatpańyz... Maǵan tek qısaıatyn jer bolsa jetip jatyr.

— Ymm, úıde qonaǵym bar. Sol qonaǵym jatqan bólmege eptep ornalasyp qonyp shyǵarsyz.

Oraz shydaı almady, oıanyp ketken bolyp, tamaǵyn kenedi.

— Beri júrińiz, myna jaqqa, myna jaqqa, — dedi ol ne bolsa da kóreıin dep.

Basyn kótergen Oraz ben qonaq amandasýǵa asyqpady.

— Tanys adam bilem qonaǵyńyz... kórgen jigitim be, — dedi de qoıdy kelgen adam úı ıesine qarap.

— Kelińiz, kirińiz. Joǵary, myna jaqqa, — dep, Oraz oǵan tór kórsete berdi...

Oraz ony birden tanydy.

— Apyrmaı, shaı-sý iship jatsańyz... — dep abyrjyǵan tiginshige túngi qonaq qaıyryp jaýap qatpastan sheshinip:

— Osy jerge qısaısam bolady ǵoı, uıqy basyp tur, — dep terezege taman otyryp shylym orady.

— Qazir, qazir, osy jerge...

Úı ıesi kórpe jaıyp, jastyq ákelip saldy, abyrjyǵan kúıi taǵy da kúbirlep, qonaqtyń shaı-sý ishpegenine qapalanǵan pishin kórsetti de, bólmesine ketti. Shylym orap tutatyp, aqyryndap ony sora bastaǵan bul oqymysty adamǵa Oraz da sheshilip áńgime bastaı almady — ózi bastar dep kútti. Óıtkeni, Tereńsaıda bolǵan májilisti basqarysyp júrgen bul belgili kisini jas jigit sol jerde ǵana kórgen. Ony basshynyń biri dep topshylaǵan. Sózine, júris-turysyna qarap, «óte baısaldy, aqyldy kisi eken» dep joryǵan. Endi onyń jeti túnde myna jerge... Alashtyń týyn tikken jerge jetip kelýin ol tegin emes dep oılap edi. Biraq áńgime suraýǵa da, ózimen jaqsylap tanysýǵa da Oraz bata almady.

— Seniń eliń josa qazyp, sony kásip etýshi me edi, qalaı edi? — dep surady qonaq Orazdan.

— Ia, Qapı aǵa.

Qapı shylymyn sorǵyshtaı bastady.

— Josa qazý jaqsy kásip. Osynda, oqyp pa ediń, myna Qazıev mektebinde?

— Joq, Qapı aǵa. Qarasý mektebin bitirdim. Joldybaev Moldaǵalıdyń shákirtimin.

— Ymm...

«Nege ospaqtaıdy. Álde senbeı me? Álde Meńdigereıdiń jibergenin bilmeı me?» dep Oraz shydamady.

— Siz Ámir Epmaǵambetovty kezdestirmedińiz be? Qasynda Kúlshan jeńgeı bar...

— Ony qaıtesiń? — dedi Qapı jyly shyraı bermeı.

— Qapı aǵa, ol meniń joldasym ǵoı. Ákesi mynda, abaqtyda...

Qapı Orazdyń betine qarap sál otyrdy da:

— Uıyqta bala. Erteń de ýaqyt bar aman-saý surasýǵa, — dedi.

Qapı jastyqqa basy tıisimen qor ete tústi, al Orazkóz ilmeı jatty. Ol oıdan oıǵa kóshti, biraq myna uıyqtap jatqan adamnyń minezine túsinbeı qaıran qaldy.

Bir kez ol jaman oıǵa da erik berdi. «Bul Qapı Myrzaǵalı bolystyń balasy. Al, Myrzaǵalı ataqty Kúrlenniń Myrzaǵalıy; Realnoe ýchılısheni bitirgenine kóp zaman. Ǵalıasqar Álibekovtermen birge bitirgen. Onan keıin Saratovta ma, bir jerde oqyǵan stýdent... Osynyń ózi revolúsıoner me?.. Qaryna tartyp júrgen joq pa?.. Qoı, olaı bolmas! Olaı bolýǵa reti joq. Áıtıevtermen birge jasyryn sıeze boldy. Bogdanovkadaǵy ýaqıǵalarǵa qatynasqan adam emes pe? » degen eki ushty oılar tań saz bergenshe biri kelip, biri ketip jatty.

Kún shyǵa Qapı da oıandy, onyń kóz ashýyn kútip jatqandaı Oraz da tósekten basyn kóterdi. Tildesýdiń ornyna Qapı shylymyn orady, ony tutatyp, asyqpastan baptap sora bastady. Tez-tez kıinip, jýynyp kelip, súrtinip, Oraz úı ıesine qyzmetke erte ketetinin eskertti. Qonaq sol shylym tartqan kúıi, uzaq ýaqyt áldeneni oılap otyra berdi; Orazben isi de bolǵan joq. Ol jýynýǵa da asyǵa qoımady. Syrtqa shyǵyp qısyq taban ádemi qara etiginiń shańyn súrtti, shalbaryn qaǵyp, qylshyq-qybyrdan aryltty; beshpetin silikti. Sonan keıin qalbańdaǵan Járkege qolyna sý quıdyryp, sabyndap beti-qolyn jýdy. Súrtinip, shashyn tarady!..

Shaı ústinde «aqsúıektik» minez kórsetti. Bir shyntaqtap jastyqqa qısaıyp jatyp, shaıyn aqyryn urttap qoıdy da:

— Ǵubaıdolla ýchıtelge sálem berip qaıtýym kerek edi, otaǵasy, siz maǵan atyn jaldaıtyn noǵaı taýyp ákelmeısiz be? — dedi jaltaq-jaltaq qarap otyrǵan Járkege.

Oraz tómen qarady. «Qyzyq adam eken, Kúrlenniń tórinde otyrǵandaı syzdaıdy» degen qonaq minezin quptamaıtyn oı keldi oǵan.

— Tabarmyz, tabarmyz. Shaıdan keıin qarastyraıyn, — dedi Járke, sóıtti de áıeline: — Shaıyń sýyp ketipti, shoǵyńdy jańart. Bul kisi Ǵalıasqar qaınyńmen birge oqyǵan joldasy kórinedi, alystan kelgen kisi. Syılaıtyn qaınyń, Ǵalıasqar sıaqty, — dep, Ǵalıasqardy betke ustaı berdi.

— Ol qaınym aman ba eken? — dedi áıel erine qarap. Áıelge jaýap berýdiń ornyna Qapı Orazǵa moınyn burdy.

— Bala, sen qaı jerde qyzmet isteısiń?

— Intendantstvoda, Qapı aǵa.

Az kidirip, taǵy da shaıyn urttap qoıyp, Qapı Orazǵa:

— Intendantstvoda isteseń sen Oraqty bilesiń. Maǵan sony taýyp jibere alasyń ba? At-kólik solardan tez tabylar, — dedi.

— At-kólik ár jerden de tabylady ǵoı. Oraǵyńyz qaı jerde qyzmet isteıtin kisi? — dep surady Oraz, — men mundaı esimdi estigen joq edim.

— Esimi emes, famılıasy. Osynda ǵasker jumysynda, kishi ofıser.

— Oraq degen qyzyq famılıa eken. Surastyryp taýyp alaıyn. Osynda kelsin be?

— Osynda kelsin. Meni Ǵubaıdollanykine aparyp tastasyn. Keshe Mergennen pochta aıdaýshy Saǵıttyń arbasymen keldim.

Orazǵa Qapı jumbaq adam bolyp kórindi. «Mergen jaqtan kelse bul Ábdirahmandy da bilmeıdi, Ámirdi de kórýge tıis emes. Bul qalaı? Álde meniń jazdygúni kórgenim basqa Qapı ma? Álde munda basqa bir syr bar ma? Ol syrdy menen nege jasyrady? Álde meni balasyna ma? Mensinbeı me? Álde...» degen shyrǵal oı qyzmetine ketip bara jatqan Orazdy onan ári shyrmaı tústi. Biraq ol, «ne de bolsa munyń Oraǵyn taýyp alaıyn» dep, polk basqarmasyna kelip, kishi ofıserden:

— Siz Oraqty bilmeısiz be? — dedi.

— Men, — dedi ofıser kúlip.

Oraq orta boıly, ózinen bes-alty jas úlken, júzinen oty shyǵyp turǵan pysyq qazaq eken. «Oraq» dep qoıǵan nesi dep tańyrqap, Oraz ofıserdi kózben synap ótti de, Qapı Myrzaǵalıevtiń sálemin aıtty.

— Qazir baramyn. Járke tiginshiniń úıinde deısiń be? Qazir, qazir, — dedi pysyq ofıser.

3

Sol túni Meńdigereı kirpik qaqpaı shyǵyp edi.

Kútpegen jerden Janshanyń aldyna aparǵany, onyń jumbaq isi men eki ushty sózderi, ósh Haleldiń jekirisi men óti jarylǵan túri qajyǵan tutqyndy qalpynan shyǵaryp jiberip edi. Aqyrynda ýalaıat basshysynyń «erteń jolǵa shyǵaryńyz» degen túsiniksiz buıryǵy kóz ildirmeı túnimen tóńbekshitken-di. Qanshama tyryssa da shym-shytyryq oıdyń kóńil toqyrar turaqty túıini beri oralýdyń ornyna árileı bergen-di.

Tań appaq atqansha onyń kózi ashyq jatty da, kún uıasynan shashyrap shyqqanda ǵana ilinip ketti. Sonda da qus uıqy bolyp, qylt-qybyrǵa selt etip úırengen jan esik syrtyna kelgen soldattar ishke enip úlgergenshe kózin qaıta ashyp jiberdi.

Meńdigereıdi jolǵa shyǵardy...

At jekken jaıdaq arba óriske shyǵarǵan qalanyń sıyrymen birge úlken qara jolǵa qaraı aıańdady. Bul kádimgi Buldyrty ústimen Qaratóbege asatyn jol edi. Atshy delbe ustap, keshegi eki soldat salt minip qabyrǵalasyp kele jatyr. Biraq.tap keshegi sıaqty digirleı qoımaı, ekeýi de jaıbaraqat kele jatyr. Uzyn jol ár kezde de jaı qımyl men sabyrly sózge beıim — ekeýiniń asyqpaı sóılep, áreń aıańdaýy da sonyń saldary shyǵar. Onyń ústine bir qorjyn jaıdaq arbanyń art jaǵyna tóńkerilip baılanyp, endi biri jasyraq soldattyń bókterine ornalasqan. «Oıylǵa júrgizgeni me?» dedi Meńdigereı, keıingi jaqqa qarap aqyryn kúrsinip.

Keıingi jaqta...

Keıingi jaqta jıylyp bas qosyp, el qamy úshin ár kez áńgime-dúken qurǵan úırenshikti Qyzyl úı qalyp bara jatyr. Onan ári Keń alqap. Jaıly túbek, Jaıyq jaǵasy. Úı, týǵan-týysqan. Dos-jar. Oıynshy men kúdigi mol kúnder, qaterinen shattyǵy basym tartystar sol jaqta qaldy. Úlken úmit, bıik maqsat ta sol jaqta kóz ildirmegen... Bári qashyqtap bara jatqandaı. Qashyqtaǵan saıyn tynymsyz kóńilge tynyshsyz bir muń sebelegendeı.

«Ámir... jaýynger dostarǵa aman jeter me eken? Aman jetip mundaǵy jaıdy kóz aldyńa elestete alar ma? Onda qandaı ózgeshelik bar? Bárinen de buryn: munda bolyp jatqan shym-shytyryq qımyldy, aıqysh- uıqysh tartysty ójet qımylmen, ótkir sózben, ónegeli ispen bir arnaǵa quıdyrar ma? Álde bas birikpeı tentek-tel ósken er kóńildi jigitter jaýǵa jem bolyp keter me?!

Ámir qashan oralar? Kúlshan... ójet jan, alǵyr jan, serigimen tabysar ma?..» degen oılar oraıdy onyń aldyn. Keıingi jaqtan júzin ilgeri burǵanda da sol oılar qarsy aldynda tura qalady.

Oıylǵa apara jatqanyn aıdaýshylar aıtpasa da, Meńdigereı durys shamalady. «Tekeni tyqsyryp kelgen maıdan shóbi Jympıty ýalaıatyn jaı qalpynda qaldyrmaıtyny anyq. Bular keıin sheginip, Gýrevte týyn tikken ań general Tolstovtyń qol astyna yǵyspaqshy shyǵar. Bulardyń áskerı mektebi de, ákimshilik oryndarynyń birqatary da Oıylda. Kósher ortalyǵynyń kósh basshysy etip meni attandyrdy ǵoı shamasy» dep ezý tartty ol, bir qalyppen búlkilge basqan máshtek torynyń saýyryna qarap otyryp.

Onyń minip kele jatqany jaıdaq tarantas, qasynda delbesin ustaǵan beıtanys sharýa otyr. Al, eki jaýynger salt attyly arbanyń sońynda keledi. Iyǵy jaraly, otyrýǵa dármensiz júdeý adamdy eshqaıda ketpes dep oılady bilem, eki jigit qaladan jıyrma shaqyrymdaı jer shyqqannan keıin tutqynnyń artyna baılaǵan qolyn sheship arbaǵa bos qoıdy.

ONYNSHY TARAÝ

1

Tańerteń Aron tóre Janshaǵa «búlik» shyqty dep málim etti. Ol ásker basyn jamandaı sóıledi:

— Uly dárejeli Jansha myrza, ásker arasynda beıbastaq sizdiń molaıǵanyn estip, komandır-basshylardy arnaıy eskertip edim. Alaıda polkovnık Beloýs pen Kırılovtyń o bastan temir tártipke júgindirmeı bos belbeýlik etkendiginen aqyry búlik shyǵartty — týra búlik! Jarlyqtan bastartqan buzyq ondyqty gaýptvahtaǵa salmaı, jaýapqa tartpaı, birneshe kún bos ustap, endi myna meniń tutqyndaýǵa barǵan ofıserime bas salǵany. Bulaı jibere berse ásker qatary tegisinen býntarlyqqa aınalady. Aıyptylardy tez ásker sotyna sottatýǵa tártip berýińizdi suraımyn. Búlik. shyǵarǵan júzdikti qorshap, basqadan bólekteý qajet. Buǵan sizdiń tótenshe jarlyǵyńyz kerek dep bilemin.

Nege ekeni belgisiz, sol kúnderi ýalaıat basshysy Aron aıtqan qatań tártipten boıyn aýlaǵyraq sala bastady. Ol tóreniń bul sózine asa zor maǵyna bere qoımaı: «Jaý shapty, búlik týdy» dep jurtty qamaýǵa ázir turatyn osy polısmeıstr sultan joqtan ózgege aralasýyn qoımady» dep oılady da:

— Sultan, siz, bul jóninde polkovnık Beloýstyń ózimen aqyldasyp alýyńyzdy suraımyn. Jaýyngerine de, on basy men júz basyna da jaýapty aldymen sol myrza ǵoı, — dep, Arondy ásker basyna jiberdi.

Biraq keshikpeı Kırılov kelip:

— Kazarma ishi búlikke aınaldy, mıtıńi jasap, úndeý jarıalap jatyr. Bólshevıktik úndeý, — dep málim etti.

Jansha oıǵa qaldy.

«Bul ne bolyp ketti?» — dedi Jansha ózine ózi kúbirlep.

Sońǵy kezde ol kóp otyrmaı, kelgen adammen sóıleskende de túregelip til qatysatyn. Halelden basqanyń bári, ulyq otyrǵannan keıin, qol qýsyryp turyp sóılesip tize búkpesten shyǵyp ketetin-di. Ońasha qalyp áldeneni oılaǵanda Jansha eki qolyn qýsyryp, terezeniń jaqtaýyna súıenip turǵan adamsha temen qarap qalatyn. Qazir de tereze aldynda turyp kóp nárselerge boljal-baǵa berdi, kóp adamdardy oısha pishindedi.

Oqymystyń «aý» desip bas qosýǵa kelmese, jigerli jasyq ásker qyzmetinen bas tartsa, ıgi jaqsyq bir moıyndyqpen óz bilgenin istep starshyn men bolysty sabaýǵa shyqsa ne boldy, ne eldik qaldy?!»

— Shtab májilisin shaqyryńyz... Joq, oǵan ýaqyt joq. Ǵaskerdi alańǵa jınańyz. Men ózim baramyn. Ǵaskerge sóz aıtamyn... — dedi Jansha bólip-bólip sezin juta sóılep.

Kırılov keri shtabqa shapty. Biraq shtabtyń tártip ornatary eki talaı edi.

2

Podpolkovnık Kırılovtyń «búlik» degen oqıǵasy bylaı bastalyp edi.

Shtab nachalnıgi Kırılov pen komandır Beloýs júz basylaryn jınap aldy da komandovanıeniń buıryǵyn eǵlan etti. Onyń birinshi baby: Júzdikti basqara almaǵany úshin, júz basy Jolamanov ornynan alynsyn, ataǵynan aırylsyn, ózi jasaqshylar datarynda soldattyqqa kóshirilsin. Ekinshi baby: Ásker tártibine baǵynýdan bas tartqan, komandır buıryǵyn oryndamaǵan soldat Jolmuqan Baraquly áskerı sotqa berilsin» — delingen edi. Shtab nachalnıgi Jolamanovtyń pogonyn óz qolymen julyp, birinshi ondyq Junysovtyń qaramaǵyna jiberdi. Qalǵan júz basylarǵa áskerdi jaýynger tártippen alańǵa jınaýǵa jarlyq berdi.

Biraq jasaqshylar tap sol saǵatta kazarma aldynda mıtıń jasap jatyr edi.

— Jasaqshylar sovetiniń atynan barlyq soldattar men kishi ofıserlerdiń tótenshe májilisin ashyq dep jarıalaımyn. Májilisti jasaqshy Jamantaıuly, ondyq Baraquly jáne kishi ofıser Oraqov basqarsyn degen pikir bar. Maqul degenderiń qol kóterińder, — dedi jaıdaq arbanyń ústine shyǵyp aıqaı salǵan Batyrbek.

— Maqul!

— Maqul! — desti tus-tustan shýlap, abyr-jubyr moıyndaryn sozǵan jasaqshylar.

Bireýler qolyn kóterip, bireýler: «Ne dedi! Ne dedi? » — dep jatqan kezde júz basylar da kelip jetip edi.

— Tarqańdar! Attaryńa minip alańǵa shyǵyńdar! — dep aıqaı saldy ekinshi júzdiktiń komandıri.

Jurt japyrlasyp, arbanyń janyna jaqyndaǵan júz basyna qarap aqtarylysyp qaldy.

— Birinshi júzdik, tyńda meniń jarlyǵymdy!

— Tarqańdar da attaryńa minińder! Alańǵa! Bazar alańyna! — dep, Stýdenkın deıtin pısar júz basyna ilese aıqaılady.

— Mynaý kim? — desti, moınyn buryp úlgirgen birinshi júzdiktiń jasaqshylary. — Jolamanuly qaıda?

— Oıbaı-aý, Jolamanulyn qaıda jiberdi? Mynaý ne deıdi, birinshi júz meni tyńda deı me?

— Bul ne? Qaıda aparady?

— Álgi Tekege aıdaý bastalǵan shyǵar!

Dúrlikken top úrpıise qaldy.

— Toqta! Toqta! — dedi májilisti ashqan Batyrbek. — Oraqov, Baraquly, Jamantaıuly, beri kelińder!

Oraqov jaqyn tur eken. Minbe-arbaǵa sekirip mindi de:

— Shýlamańdar! Tynyshtalyńdar! — dep qolyn sermep jasaqshylardy úıirmeleı tústi. — Bir májilis bastalyp jatqanda ekinshi májiliske halyq barmaıdy, bul bir. Ásker sovetine habarlamaı júzdikterdi alyp shyǵý — burynǵy patsha zamanynyń tártibi. Qazir tártip basqa, zań basqa, bul eki... Úshinshi: qazir sizderge myna Batyrbek jasaqshylar sovetiniń maǵlumdamasyn oqıdy. Tynyshtalyńdar!

Jurt tynyshtala qaldy. Júz basylar birine-biri qarasty, olar myna túrde júzdikterin alańǵa alyp shyǵyp, Kırılov jarlyǵyn osy saǵatta oryndaı al-maıtynyn aıqyn sezdi.

— Komandırge maǵlum etý kerek.

— Ol jer tepkileıdi jáne izimizshe qaıta qaıyrady.

— Sonda ne isteımiz?

— Myna májilistiń aqyryn kútken jón.

Júz basylar ózara keńesken shaqta, Batyrbek úndeý jarıalaýǵa kirisip te ketip edi.

— Aǵaıyndar, jasaqshylar, mynany tyńdańdar. Bul naǵyz qara qazaqtyń qamyn jegen azamattardyń sizderge joldaǵan sálemi. Ashyńqyrap aıtsam bul Oral qalasyndaǵy kóktem kezinde aq atamandar kúshpen qulatqan Oral sovetiniń úndeýi. Oral soveti qazir Oral qalasyn aq kazak-orystardan bosatqaly jatyr. Mine, osyny sizderge eǵlan etip, azamattyq boryshtaryńdy óteýge shaqyrady. Tyńdańdar! Al oqydym...

«Qazaqtyń qadirli jigitteri!

Patsha úkimeti adam qataryna qospaı, qalyń qara qazaqtyń jer men sýyn ózine bıletpedi, býǵan alpaýyt pen pomeshıkter — myńǵyrǵan dáýletti baılar ıe boldy. Basta bılik, erde erik qalmady. Kresánskıı nachalnık dep atalatyn hukimet ıesi qalaǵan adamdaryn bolys qoıdy, bolystan tómen starshınalary mal baqqan eldi bir shybyqpen aıdady. Momyn sharýaǵa tep-tegis salyq saldy; qazynadan qalǵan bir jerdiń shuraılysyn shabyndyǵym dep bir, egistigim dep eki — eldegi baı men bı, molda men qoja ıemdendi. Kedeı men malshyǵa, jetim men jesirge jerdiń tıse eń qutsyzy ǵana tıdi; tımese múldem tımeı qaldy.

Qazaqtyń qadirli jigitteri!

Qara qazaqtyń ul men qyzyn oqytýǵa jetkilikti etip mektep ashpady, ashqan biren-saran mektepterge aldymen pravıtelderdiń, qudiretti baılardyń, bolys pen sýdıalardyń balalary alyndy. Aýyrǵan-syrqaǵan qara halyqty emdeıtin elde dáriger de, aýrýhana da bolmady. Jurt tegisinen nadan qaldy. Qasterlisi darýsyz, kútimsiz mehnat shekti. Al, adam qatarly ásker jumysyna qazaq jastaryn tirkemeı qorlady, soǵys shyqqan kezde olardy mal esebinde shetinen tizip aıdap okop qazdyrý úshin qara jumysqa saldy. Al, qazir avtonomıa bolamyn dep, qazaqqa teńdik áperemin dep aramter bolyp júrgen Jansha men Halel Dosmuhamedovterdiń qurǵan ýalaıaty joǵaryda atalǵan patsha kezindegi hukimetten bir de aıyrmasy joq: bular da salyqty kedeılerge saldy, kedeıdiń balalaryn eriksiz jınap ásker etti. Bular da sol burynǵy bılep kelgen ataqty adamdardyń aıtqanyn istep qara halyqty atyp, asyp, sabap, zábirlep eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp otyr. Teńdik degen sóz bosqa qaldy. Qoı ústine boz torǵaı jumyrtqalatam degen ǵadalat isi aldaý bolyp shyqty. Osyny kórip, bilip, malshy men jalshyǵa, kárip pen qaserge, jetim men jesirge — bútil momyn elge shyn bostandyq áperý úshin Sovet húkimeti deıtin kedeıler hukimeti quryldy. Osy kedeıler hukimetin barlyq jerde tegis ornatý úshin eńbek etetin sharýa men jumysshyǵa, malshy men jalshyǵa erik alyp berýshi Qyzyl gvardıa jasaqtaldy. Qyzyl gvardıa Reseıdiń barlyq jerinde burynǵy patsha chınovnıkterin, alpaýyt baılar men generaldardy qýyp jiberip, el bıleý isin qarataban jumysshy men jalshyǵa alyp berdi. Qazir Qyzyl gvardıa Samarany, Orynbordy, Saratovty aldy, Teke qalasyn qorshap kazak-orystar men olardyń atamandaryn qýyp jatyr. Sol úshin bul baqytqa, teńdikke qol jetkizetin, shyn bostandyq ornatatyn Qyzyl gvardıany qushaq jaıyp qarsy alyńdar. Aldap júrgen Dosmuhamedovterdi qýyp shyǵyp Jympıtyda, onan arǵy Oıyl men Qıylda, Jem men Saǵyzda, Atyraýda, Úıshikte, barlyq qazaq jerinde Sovet hukimetin ornatýǵa at salysyńdar.

Bul jańa hukimetke mal baqqan sharýa men kedeı jalshylar saılanady, olar óz bıligin óz qolyna alady. Kedeıdiń kózi ashyq quldary aýyldyq, bolystyq, ýezik basqarý komıtetterin basqarady. Óz balasyn oqytýǵa mektep ashady, óz aýrýyn emdetýge emhana uıymdastyrady. Egindik, shabyndyq jerdiń shuraılysyn kedeı sharýaǵa bólip beredi, salyqty baılarǵa ǵana salady. Bul Qyzyl gvardıanyń qolyndaǵy týy — baqyt týy — Qyzyl tý dep atalady.

Qyzyl tý erler qolǵa alǵan joly,

Sonydan jaryp tike salǵan joly.

Jer bitip sý aqqaly adam uly

Jete almaı qarap kózi talǵan joly.

Alyńdar qolǵa bostandyq týyn!

Joǵalsyn zulymdyq!

Olardyń gýbernıalyq sovetiniń atqarý komıteti

Baqytjan Qarataev,

Petr Paramonov,

Ábdirahman Áıtıev,

Saqypkereı Arǵansheev.

— Jasasyn bostandyq! — dep aıqaı saldy Oraqov. Batyrbek jalma-jan arba ústinen sekirip túsip kóptiń arasyna kirip ketti. Onyń sózine aýzyn ashyp qarap qalǵan qalyń qara qońyr jigitterdiń ishinen bir-ekeýi:

— Jasasyn bostandyq! — dep qaldy.

Kóp arasyna birte-birte engen uly qobaljý bir kez dúr ete tústi. Japyrylǵan jurt birin-biri ıyqtaı ilgeri umtylyp Batyrbekti kózben izdedi.

— Aý, qaıda ketti álgi azamat?

— Suraq bar!

— Bul qalaı? Bizdi Tekege aıdaımyz dep jatyr ǵoı. Sonda?..

— Ia, ıa, aıdaımyz deıtin kórinedi. Batyrbekti kózimen jep qoıardaı-aq qadalyp, onyń bar sózin jutyp turǵan Nurym:

— Aıdar atasynyń basyn. Aıdaýyna kónetin mal joq!.. — dedi túnere túsip. Ol: «osy jigit naǵyz... sol Hakim aıtqan jigitterdiń biri bolmaǵaı. Qaıda ketti ózi, eń bolmasa bir aýyz sóz surap qalatyn...» dep umtyldy. Nurym Batyrbektiń kim ekenin bile qoımasa da shamalaǵandaı boldy. Shetten kelgen shyǵar dep topshylady. Kımelegen jandar ony arbaǵa jetkizbedi. Jarǵa soqqan aǵyn sýdaı lyqsyp, keri shegindirip áketti. Jan-jaqtan:

— Aıdar atasynyń basyn!

— Biz mal emespiz aıdaǵanǵa júre beretin! — dep jatty.

— Mámbet qaıda? Ol nege kelmedi bizge? Álde óz betimen basqa jaqta júr me? — dep aıqaı saldy Nurym Oraqovqa qarap.

Oraldyń atynan:

— Mámbet Ábdirahman Áıtıevtiń, Ǵalıasqar Álibekovtyń, Qapı Myrzaǵalıevtiń otrádyna ketti desedi, osydan ertip ketken jigitterimen birge baryp qosylǵan da shyǵar. Qazir aq atamandardyń shetke shyqqan júzdikterine bórideı tıip júrmese netsin. Joldan sálem aıtypty. Tez bizge qosylsyn, ózim qarsylap alamyn depti: jaldamaly Kırılovtyń taıaǵyn soǵýdy qoısyn, bas keser kazak-orystardyń kúni sanaýly. Qazir Oral qalasyna, ondaǵy baýyrlarǵa kómektesýge attanamyz. Abaqtydaǵy Baqytjandardy bosatamyz. Jigitter tez qozǵalsyn! — dep sálem aıtypty. Esittińder me? — dep aıqaılady Oraqov, Mámbettiń tap qaı jerde ekenin bilmese de syrttan boljap.

— Esittik!

— Esittik!

— Jaryp shyqpaǵanda, ony kim ustaı alady!

— A, seni kim ustap tur? Mynalardy tas-talqan etip qaladan qýyp shyq ta, sen de Ábdirahmannyń ǵaskerine baryp qosyl! — dedi Oraqov Nurymnyń janyndaǵy jigitine kózin tigip.

Jigit úndemeı qaldy. Onyń ornyna Nurym jaýap qatty.

— Endi eshkim ustaı qoımas, ustaı qalsa Kárimǵalıdyń... — dep bógeldi ol. — Kárimǵalıdyń ólimi bizge aqty — aq qarany — qara degizdi. Mundaı ǵadiletsizdikke endi qaıtyp jol bersek, bizdi eshkim adam eken dep sanamas.

Úndemeı qalǵan jigit:

— Onda biz de Mámbettiń sońynan ketýimiz kerek, — dedi.

— Al, qazir kazarmaǵa kirińder. Tamaqtanyńdar. Tártip buzbańdar. Ne isteıtinin jasaqshylar soveti habarlaıdy, — dedi Oraz.

Sóıtti de, ol Nurym men Jolmuqanǵa kazarmany kúzetýdi tapsyrdy. Ózi taǵy da Qapı Myrzaǵalıevke ketti.

3

Áldeqalaı, ıneniń jasýyndaı ushqynnan lyp ete qalǵan ot, ap degende kózge ilikpeı, qýraǵan shópti jińishkelep jalap, shókeden shókege sekirip, beıne bir dastarqanǵa tógilgen maıdaı-aq jaıylyp júre beredi. Ony toqtatýdyń ádis-aılasyn oılap úlgirgenshe, jelpip ketken saharanyń bir suǵanaq jeli lap etýge daıyn turǵan qomaǵaı qaýdanǵa qyzyl jalyndy jyǵa salady da, kóz ileskenshe bolmaı uzynnan-uzyn shýaq qyzyl arqandy súıreı jóneldi. Qara qaýdan men shóńge-shóleńdi qylǵymaı juta bastaǵan keń kómeıli órshigen jalyn tútini kózge, jalqyny betke soǵatyn, jorǵalaǵan jolynda synyq salam qaldyrmaıtyn, úıdeı maıalardy qylq etkizetin, terekterdi á degenshe kúıeli kóseýge aınaldyra salatyn jalpaq órtke aınalady. Saharanyń mundaı órti sóndirýge boı bermeıtin tilsiz kúsh, qorqynyshty apat...

Sol kúngi dúr ete qalǵan qalyń qoldyń beti saharanyń kúıip turǵan sarsha tamyzdaǵy qyzyl-jalyndy órtimen teń edi. Ony toqtatýǵa amal-aıla joqtyń qasy edi, ol qapyryq qaýdandy, paıdasyz shólendi jalamaı tynbaıtyn, tazartpaı toqtamaıtyn joıqyn kúsh edi.

Keshikpeı:

— Atqa minińder!

— Jigitter, atqa umtylyńdar!

— Atqa! Atqa! — degen aıqaı kazarmanyń bir basynan ekinshi basyna jańǵyryqtaı soǵylyp jatty. Bul aıqaı salǵan Oraquly edi.

Aqtarylyp keri lyqsyp, ne isteýge, qaıda barýǵa bilmeı toqyraǵan top endi kazarmadan syrtqa aqtaryldy. Ejelden atqa úıir, onyń ústine áskershe oınal, sap turýǵa beıimdelip qalǵan qazaq jigitteri kózdi ashyp-jumǵansha at baǵandarynyń boıyna órildi de, áp-sátte lek-legimen tolqyǵan dúbirli qol, dúrmekti topqa aınalyp ketti. Álgi aıqaı taǵy da óktem-óktem shyǵyp, úıirilip qalǵan qalyń attylynyń irmegin qolmen jazyp jibergendeı boldy.

— Bazar alańyna, marsh! — dep komanda berdi baıaǵy Oraqov.

Bazar alańy bos bolatyn. Jalǵyz-aq jylqy ustaıtyn kópir jaq bette tıegen eki arba pisheni bar bir Jaýǵashty tur edi, lap berip pochta jaq betten saý ete qalǵan qalyń attyly sol pishenshige týra tartty. Lekitip jortyp kelgen boıy arbany qorshalaı tústi. Aldynda Oraqovtyń óz júzdigi, onyń ókshesin basa Jolmuqan jigitteri, oǵan jalǵasa basqalary da úırenshikti ondyq tártibimen kazarmadan top-tobymen qozǵalyp edi. Pishenshi sasyp qaldy. Ol beıne, myna jalanǵan atty ásker «shop jetpeı qalyp attaryna pishen ala keldi me?» dep kúdiktenip edi. Biraq, tup-týra kelgen atqa otyrysy berik, kelbeti de aıbatty, murty qoıý, ótkir kózdi qara jigit aldyńǵy arbany janamalaı kelip er ústine dik etip shanshyla qaldy da, qarǵyp pishenniń ústine shyǵyp ketti. Onyń sońyndaǵy bir jigiti jerde taqymynan bosap qalǵan attyń tizginin ustaı aldy da, úzeńgisine shirene túsip keıingilerin qolyn kóterip bógep, qatarynan asyrmaı, pishendi arbany qorshaı qoıdy. Art jaqtan lek-legimen enteleı jeken attylar aldyńǵylarǵa bógeldi. Birneshe mınýttyń ishinde ózinen ózi dóńgelene qalǵan úlken attyly qorǵan paıda boldy, qorǵannyń ortasynda arba pishenniń ústine ádeıilep turǵyzǵan minbedegi sheshendeı qol siltep Oraqov sóz bastady. Onyń bastapqy aıqaıy keıingi jaqtaǵylardyń dúbiri tunshyǵyp, dabyr-shýyna tótep bere almaı joǵalyp jatty.

— Ji-git-ter! — dep shubatyldy áridegi adamdarǵa álsiz estilgen daýyssyz dybystar.

Azdan keıin jurt qımyly saıabyr tartty. Pishen ústindegi sheshen daýystyń jetpegenin qolymen meńzep, jigerlene túsindirdi. Ol oń qolyn joǵary kóterip saýsaqtaryn sanańdar degen adamsha jaıa tústi de, judyryǵyn túıip, aldyńǵy jaqtaǵy, alystaǵy áldekimge kúsh kórsetkendeı kijindi. Janyndaǵylarǵa onyń tistene túsken jaǵynyń bulshyq eti búlkildeı qalǵany da kózge shalyndy. Alaıda onyń sózderi beıne bir jármeńkege jınalǵan qaraqurym jandaı, qaptaǵan attyly jaýyngerlerdiń qulaǵyna tegis jetpedi, Osyny sezgen Jolmuqan arbadan keıinirek turyp, Oraqovtyń sózin qaıtalap jetkize bastady.

— Úsh adamnan basshy saılańdar!

— Úsh adamnan basshy saılańdar!

— Jolamanov basshy bolsyn!

— Jolamanov basshy bolsyn!

Bul sózderdi jalǵyz Jolmuqan emes, keıingiler de qaǵyp alyp, alańnyń shetinde attary ishke, qalyńǵa kirmeı oıqastap júrgenderge de jetkizdi. Bir kez Jolmuqan:

— Qosshysy Oraqovtyń ózi, esittińder me, jigitter. Oraquly! Oraquly!

— Batyrbek bolsyn úsheýdiń biri...

— Batyrbek! — dep aıqaı saldy.

Aldyńǵy saptaǵylar Oraqulynyń sózin jadyna jaqsylap túıgendeı boldy.

— Bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol... bir adam bastamaı is bitpeıdi. Bárimiz bir basshyǵa baǵynamyz.

Áıtpegen kúnde bereke bolmaıdy... — dep uǵyndyrdy. Onyń biraz sózderin jurt jaqsylap tyńdap úlgermeı, art jaqtan bir adam:

Pochta! Pochta! Telegramm! — dep barqyrady.

Qapelimde jurt bul sózdiń mánine túsinbeı tolqı tústi. Biraq keshikpeı dúr ete qaldy.

— Pochtany qolǵa túsiremiz... — dep shaba jóneldi jańaǵy barqyraǵan adam. — Aıda! Pochta!..

Bir top atty barqyraǵan jigittiń sońynan shapty.

Áldeneni oıyna myqtap túıgendeı, Jolmuqan qasyndaǵy jigitterine:

— Kettik! — dedi.

Onyń jigitteri bólinip, toptyń ortasynan sýyrtpaqtan sozylǵan jipteı, irkilmesten jyljyp, shetke qaraı júre berdi.

Nurym pishen tıegen arbaǵa taıaý jerde turyp Oraqulynyń sózin basynan bastap tyńdap edi. Ol jaqyndap kelgen Jolamanovtyń jasaǵyna qosyldy da, júz basynyń tártibimen polktyń ıntendanttyq qoımasyna at qoıdy. Lekitip kelgen qyryq-elý qaraly áskerge qarsy turarlyq qoımada adam joq edi. Ýálıdiń flıgel úıinde buqqan qoıma bastyǵyn Nurym tanı ketti.

— Aǵaıyn, qoımanyń kiltin ber, áıtpese esigin qıratamyz, — dedi ol ózine tanys tatarǵa.

Bul tatardyń atyn bilmese de, tap osy flıgel úıdegi Orazǵa san ret kelip júrgennen, Nurym onymen syrttaı tanysty.

— Ýallahı, meni harap ettiń, malaı. Lýchshe Qalybaı ápendeniń ózin keltirý kerek edi, — dep tatar qarsylasa qoımasa da, jalyna-jalbaryna ótinish jasady. — Sen malaı, tanys malaı ediń...

Ol tatarǵa jaýap berip úlgergenshe, saýdagerdiń úlken úıi jaǵyna Oraq shyǵa keldi de sózge aralasa ketti.

— Jigitter, bul múlik kóptiń múlki, myna ózderińizdiń múlkińiz. Sondyqtan bul polkovoı skladtyń kiltin ózderińiz alyńyz. Senimdi adamnan baqtashy qoıyńyz, — dedi ol antalaǵan jigitterge. Sóıtti de ózi kóptiń arasyna kirip ketip, Jolamanovtyń qasyna jetip bardy. Ekeýi ońashalana qaldy. Kóp keshikpeı Jolamanov burylyp:

— Junysov, sen myna qoımanyń kiltin óz qolyńa alasyń, jigitterińmen birge múlikke ıe bolasyń. Bir jandy mańynan júrgizbeısiń, kúsh kórseter ofıserler kezdesse qarý jumsaısyń. Shtabqa habar etesiń. Qalǵan jarlyqty ózim beremin, — dedi. — Hup! — dedi Nurym.

Qapı Myrzaǵalıevtiń isine de, minezine de túsinbeı, biraq áldenege ishteı senip, ıntendantstvoǵa kelgen Oraz óz qulaǵyna ózi senbedi, óz kózine ózi nanbady.

— Eshbir adamǵa kirýge de, shyǵýǵa da ruqsat joq, pısar myrza. Kıim-keshek, múliktiń bári ǵasker komıtetiniń qaramaǵynda, — dedi Nurym, Orazdyń aldynan shyǵyp.

Oraz kúlip jiberdi de:

— Hup, ondyq Junysov, — dep, oń qolyn qulaqqa apardy. — Sizge ǵarza berýge bola ma?

Nurym «Ǵarza berýge bola ma?» degen sózge jaýap taba almaı qaldy. Ol tek qasyndaǵy jigitterine:

— Eshkimdi jibermeńiz! — dep ishki keńseniń kire berisine basyn suqty da, Orazǵa kir degen ıshara berdi.

— Kim qoıyp ketti? — dedi Oraz sybyrlap.

— Oraq.

— Oraqtyń kim ekenin shamaladyń ba? Ne aıtty?

Nurym esh nárse bilmeıtinin, tek qana jasaqshylar komıtetiniń buıryǵynsyz bir jasaqshy qaladan shyqpaıtynyn, árkimniń ózine júktelgen mindetin oryndaıtynyn aıtty.

— Óz qulaǵyma ózim senbeı, óz kózime ózim nanbaı turmyn, — dedi Oraz.

Sóıtti de Nurymǵa:

— Jaqsy, Nurym. Óte jaqsy! Men kettim. Óz jumysyma... — dedi.

Oraz úlken oıǵa qaldy. Ony oılandyrǵan oqıǵanyń biriniń sońynan biri tizbektele bergeni, az ýaqyttyń ishinde typ-tynysh jatqan qala men jaıbaraqat júrgen jandardyń sendeı soǵylysyp, áldeqaıda úlken bir arnaǵa jóńkigeni bolady. «Osynyń bári bir adamnyń degenimen júrip jatyr ma, álde bet-betimen, birine biriniń baılanysy joq, kim qalaı tolqysa solaı ketip jatqan stıhıa ma? Bas sebep nede? Neden bastaldy? Endi nemen tynady?.. Oraq kim? Batyrbek qaıda? Úrikken jylqydaı jurt jónge oıyspaı ketpese ne etti. Muny tekten-tek tastamaıdy... Basýǵa ǵasker shyǵyp qalmasa qaıtsyn!.. «Qala kishkene bolsa da, jaıaý júrgen adamǵa o shetimen bu sheti bir kósh jerdeı edi. Mekemesinen páterine, páterinen kazarmaǵa jetkenshe Oraz alqynyp qaldy. Yǵy-jyǵy bolǵan jasaqshylar kazarmaǵa biri kirip, biri shyǵyp jatyr. Bireýmen bireýdiń isi joq, áldenege elegize túsken halyq. Demin alyp, terin súrtip otyryp Oraz, qarapaıym jasaqshylardyń ne bolyp jatqanyn túsinbeıtinin ańǵardy.

— Komandırleriń qaıda? — dep suraǵan Orazǵa bireýi:

— Komandırdi qoıyp, endi aman-esen elge jetip alsaq bolar edi, — dep kókeıindegi oıyn aıtty.

Batyrbektiń, Oraqtyń da qazir qaıda ekenin kazarma ishindegiler bilmedi. Tek qana kazarmany baqylaǵan ondyq baryn aıtty, biraq ol ondyq ashanaǵa ketti, — desti.

Kún besinnen tómen túsken kez edi. «Álde páterge baryp dem alsam ba eken. Mynadaı qalanyń asty-ústine shyǵyp jatqan kezde jatýǵa da bolmaıdy. «Álde túrmege soǵyp, ebin taýyp Meńdigereımen aqyldassam ba...» — dep bógelgen Orazǵa joq jerden Batyrbek kezdese qaldy. Bul eki arada sóılesýge de mursha bermeı kazarmanyń art jaǵynan shaýyp shyǵa kelgen bir top attylynyń aldyndaǵy komandır jigit kele aıqaı saldy.

— On bes adam, tez attaryńa minińder de, myna Batyrbektiń sońyna erińder. On besiń maǵan eresiń. Tez! Atqa umtylyńdar! — dep komanda berdi.

Bul Orazdyń keshe ǵana Myrzaǵalıevke jibergen Oraǵy edi. Al qasyndaǵy Batyrbek Orazǵa:

— Oıbaı-aý, sen ne istep júrsiń munda, atyń qaıda? — dedi.

— At bolmaı qaldy. Qalekeń jegip ketti, — dedi Oraz jaıaýlyǵyna qorynǵandaı.

— Tez bar da, konúshnádan at alyp min. Óziń já maǵan, já Oraqqa er.

Orazdyń aıaǵy jerge tımesten konúshnáǵa qaraı júgire jóneldi.

— Qazir biz abaqtydaǵylardy bosatamyz. Abaqtyny alýǵa kelgen kisini bilesiń be? Kádimgi Mámbet! — dedi Batyrbek qatarlasa shapqan Orazǵa.

Oraz úndemedi. Bul túsiniksiz qımyldyń basynda da Mámbet, aıaǵynda da Mámbet bolatynyna ol shák keltirgen joq edi. Ol Batyrbekke bilemin dep te, bilmeımin dep te til qatpastan ońaı tabylǵan ásker atyn tebine túsip ilgeri umtyla berdi.

Abaqty bular jetpeı-aq ap-sap bolǵan eken. Bir qora jaıaý adamdy sońynan shubyrtyp ıntendantstvoǵa qıraı jónelgen attylarǵa kelip qosylǵan Batyrbekke Mámbet jóndi jaýap bermedi.

— Intendant Qalybaı bar ma, álde qashyp ketti

Sonyń ózin de ertý kerek, — dep, Mámbet óz oıyn ortaǵa salǵandaı boldy.

Al Batyrbek oǵan:

— Intendant joq, múlik basynda bizdiń Junysov deıtin jigitimiz tur, — dep edi.

— Qaı Junysov? — dep, Mámbet qulaǵyn tige qaldy. Batyrbekten buryn oǵan Oraz jaýap qaıyrdy.

— Óleńshi Nurym deıtin jigit. Famılıasy Junysov.

— Bilemin. Óleńshi qara.

Onan basqa sózge oryn bolmady. Mámbettiń pishinine, atqa otyrysyna rıza bolǵan Oraz «Shoıqara dese — Shoıqara eken ǵoı. Bir-eki adamdy qamshymen uryp jyǵyp ketýge de shamasy kelerlik» dep oılady.

— Ne báriń, qansha adamsyńdar? — dep surady Mámbet abaqtydan bosaǵandarǵa qarap.

— Bir sanaǵanda alpys segiz adam bolyp edik. Qazir onan-kem bolýǵa tıis, — dedi bir ásker kıimdi tutqyn ilgeri shyǵyp.

— Nege kem bolýǵa tıis?

— Qashyp qalǵandar bar...

— Qashyp qalsa qala bersin. Qalǵandaryń da jetedi.

Senderge myna jerden etik pen shınel bergizemin. Keterde ǵasker qataryna kiremin deýshiler bolsa, olarǵa at-turman, qarý-jaraq beremin. Uqtyńdar ma? — dep aıqaı saldy Mámbet.

— Uqtyq!

— Uqtyq!

— Uqsańdar sol. Ǵaskerge kiremin degenderiń bylaı shyǵyńdar.

Álgi jaýap qatqan ásker kıimdi jigitke ilesip, berekesiz toptyń ishinen gımnasterkanyń pogony, túımeleri julynǵan, belinde belbeýi joq bes jigit bóline berdi.

— Biz ózińmen birge bolamyz, Mámbet aǵa, — desti olar jamyrap.

— Mynalarǵa jańa shınel, jańa etik, er-turman ber, Junysov, — dep jarlyq etti Mámbet.

— Hup, Máke, — dedi tildesýge bilmeı turǵan Nurym qýanǵan pishinmen. — Aqyry kezdestik, Máke...

Sóıtti de ol jigitterine ıek qaǵyp qoımadan kerek shınelder men etikterdi shyǵarta bastady. Etik pen shıneldi kórgende, kúni boıy ne qylaryn bilmeı turǵan qazaqtar ózara kúbirleı qaldy.

— Jasaqshy bolǵandarǵa at-turman da bere me, sonda?

— At-turman túgil myltyq, qylysh, oq-dári beredi.

— Biz de jazylamyz desek qaıtedi?

— Mámbetke erseń...

— Sý túbine ketersiń deısiń be?

— Joq-aý...

— Jazyl... Neń ketip barady...

— Pále bolyp júrmese?

Kúbirlesken sharýalardyń bata almaı turǵanyn kórip Mámbet aqyl aıta bastady.

— Sender ǵasker bolmaı-aq qoıyńdar. Onan da elderińe qaıtyp, buzyq starshyndaryńdy aýyzdyqtańdar. Al mynadan bir-bir aıaq kıim, qalasańdar shınel alyńdar, — dedi.

— Qojań berse qoınyńa sal degen. Kerek tastyń aýyrlyǵy joq, — dep, sharýalar shınel men etikke jarmasa bastady.

Mámbetpen bastapqy tildesken jasaqshy jigit Nurymǵa qarap:

— Aǵa, myna úıde tamaq joq pa eken? — dedi qoımadan ilgeri kóshe bette turǵan saýdager úıine kózin salyp. Jasaqshy bolǵannan beri tamaqqa kóńili kete beretin Nurym, bul ashyqqan jigitti aıap ketti.

— Qazir sizderdi tamaq ishkizip, kazarmaǵa ornalastyrady. Bul úı saýdagerdiń úıi ǵoı. Mynaý qoıma sonyń sholany bolsa kerek, — dep jubatty ózegi talǵan jas soldatty.

— Junysov, muny sen isteısiń, beseýin de tamaqqa toıǵyzyp, at-turmandaryn qolyna berip, óz qaramaǵyńa alasyń. Keshke maǵan jolyǵarsyń, — dep Mámbet qozǵala berdi.

— Qaı jerde jolyǵamyz? — degen Nurymnyń suraǵyna ol:

— Tabasyń ǵoı, — dedi júre sóılep.

Ózderi tobyn jazbastan qarý-jaraq qoımasyna asty.

4

Keshikpeı Jympıty kóshesinde sholaq attylar paıda boldy.

Uly joldan aýlaq jatqan bul aıadaı qalanyń ústinen beıne bir sel júrip ketkenge uqsady. Oıqastaǵan jasaqshylardan ózge kóshede bir jan aıaǵyn qıa baspady; jaı halyq terezelerin tas bekitip úıdi-úıine buqty; saýdagerler dúkenderin qos qulyptap úlgerdi; chınovnıkter mekemelerin tastaı salyp bet-betimen shashylǵan synaptaı joq boldy; basshy pravıtelder úlgergeni qalany tastaı qashty, úlgermegeni berik sholandardyń túkpirine tyǵyldy, keıbireýleri meshit pen shirkeýdiń qoınyna súńgidi. Ásker basshylary da, úkimet adamdary da bul búliktiń neden týǵanyn, nemen tynaryn shamalaı almady. Tek qana lap qoıǵan attyly-jaıaýly jasaqshylardyń bet aldynda turmaýǵa tyrysty.

Túrmeni, qarý-jaraq qoımasyn, ıntendantstvony basyp alǵan top bir kez uzyn kósheniń boıymen júıtkip mekemeden mekemege tóndi. Bekitýli esikter topsasynan qaırylyp, jaqtaýymen qosa opyrylyp shalqasynan túsip jatty; qaqpaqty terezeler ójelene túıgen myltyq qundaǵyna tótep bere almaı kúrs-kúrs syndy; kóshede qaǵazdan boran borady: keńse delosy jarylǵan jastyqtaı burqyrady; pravıtel keńsesi men Zemýprava úıinde kóptegen is pen san qabat dúnıeni ot jalap ketti...

Bas kezinde, bazar alańynan shtabqa jóńkigen jıyrma-otyz jigittiń úsh-tórt ofıser jolyn bógegendeı bolyp edi, biraq tańqyldaǵan nagan daısyna óshige umtylǵan qalyń attyly qarsy shyqqandardy japyryp tanap ótti: eki ofıser myltyqtyń qundaǵy men qylyshtyń qyrynan-aq qaza tapty. Al, asaýǵa anadaıdan buǵalyq tastap úırengen qazaq jigitteri bir-ekeýin moıynan shylbyr tuzaqtap taqymǵa salyp áketti...

Belorýs pen Kırılov «kazak atamandaryna bas ımeımiz?» «Joǵalsyn kazak-orystar!» «Joǵalsyn bas keser Kırılov! Bas keser tóreler!» degen shý kúsheıgennen keıin bas qorǵaý áreketine kirisip edi. Bular keshke deıin attarymen mal dárigerlik pýnktinde buǵyp otyrdy da, qarańǵy túsip kóz baılanǵan kezde qaladan shyǵyp ketti.

Abaqtydan bosanǵandardyń ishinde Meńdigereıdiń joqtyǵy Orazǵa kúdikti oı salyp edi. Biraq betine qaraýǵa júz seskenerlik Mámbetke bul jóninde sóz aıtýǵa bata almaı, dúrmekke erip ol biraz júrdi de Batyrbekke:

— Batyrbek aǵa, biz osy eń zıandy adamdardy nege tutqynǵa almaımyz? Bular es jınaǵannan keıin aıamaıdy ǵoı, — dedi.

Batyrbek oǵan jaýap qaıtara qoımaı áldene oılardyń qushaǵynda kele jatqanyn kórip Oraz taǵy da:

— Eń bolmasa polısmeıstr tóreni qolǵa túsirý kerek edi, — dedi.

Bul sóz Mámbettiń qulaǵyna shalynyp qaldy.

— Jigitter, erińder sońyma! — dep komanda berdi ol kenetten.

Mámbet bastaǵan jaqqa qalǵandary da shaba jóneldi. Biraq Oraz da, Batyrbek te onyń qaıda bastaǵanyn anyq bilgen joqty.

Ádemi qaqpaly, káshekti terezeli úlken úıdiń keń aýlasyna Mámbetke ilese top attylynyń kóbi enip ketti, tek birer jigit qana qaqpa aldynda qaldy. Ne ıt dybysy, ne qybyrlaǵan jannyń júrisi joq bul saltanatty jaı syrt qaraýǵa beıne bir ıesiz qalǵan úı sıaqty kórindi. Biraq úı ıesiniń záre quty qalmaı únsiz buqqany jaınap turǵan jıhaz ben jaıýly jatqan taǵam jaılardan kórinip tur edi. Mámbettiń sońynan ere kirgen Batyrbek pen Orazdyń kózine ekinshi bólmede áıel júrgendeı boldy da sol mezet:

— Beri júrińiz, Mámbet aǵa, — degen daýys estildi. Tórge qaraı adymdaı ozǵan Mámbet úlken bólmeniń ortasynda turǵan stoldy aınalyp ótip, ekinshi bólmeniń esigine bettedi.

— Mynaý kimniń úıi ózi, tuzaqqa túsip qalmaıyq, — dep sybyr etti Batyrbek.

Bul sózge eleń ete qalǵan Oraz ilgeri umtyla berdi, biraq Mámbet dybys bergen áıel bólmesine kirip te úlgerdi.

— Aıttym ǵoı, Mámbet aǵa keledi dep. Qalaıda keledi dep edim, aqyry aıtqanym keldi. Joǵary shyǵyńyz, Mámbet aǵa, — dedi baıaǵy evropasha kıingen úlken kózdi sulý qara tory qyz.

Shahzadany Batyrbek te kórgen joq edi. Mundaı qyz kezdeserin Oraz da bilgen joq. Úıdiń de, qyzdyń da kimdiki ekenin bilmeı ekeýi de ańtarylyp qaldy, kirgen boıy bosaǵada turyp qaldy. Mámbet qyzǵa sálem-jaýap qatýdyń ornyna:

— Tóre qaıda? Beri shyqsyn! — degen suraq pen buıryǵyn qosarlaı jekirdi.

Qyz Mámbetten jasqanbady da, qabaq shytyp qatty únine ashýlanbady da.

— Mámbet aǵa, siz meniń shaqyrýymmen kelgen qonaqsyz. Ótirik deseńiz aıtyńyz. Túneýgúni kelgende men sizdi úıge shaqyryp qaldym. Qalaıda kelińiz dedim. Mine, keldińiz, joǵary shyǵyńyz, — dep ezý tartty.

Mámbet qatań únin jumsartqandaı boldy.

— Tór osy ǵoı... Maǵan aldymen tóreni kórý kerek, bıkesh, — dedi.

— Otyryńyz, otyryńyz. Sizder de otyryńyzdar, — dep qyz esiktegi ekeýge de oryndyq usyndy, stolǵa qaraı meńzedi.

— Men Aron tóreni kórýge... jumysym bolǵan soń keldim, dep Mámbet asa ekpindemeı, otyrýǵa bet aldy. Batyrbek pen Oraz qaıda kelgenin belgili Aron tóreniń aty aýyzǵa alynǵannan keıin ǵana túsindi. Ýalaıattyń Janshadan keıingi basty adamyn qolǵa túsirý eń shúıdeli jáne ońaı is emes ekenin sezip, ekeýi Mámbettiń talabyna qosyla ketti, qyzdyń sıqyrly sózi men júzine qarap «batyr» baıaýlap qala ma dep sasty.

— Qaryndas, biz amandasýǵa, bolmasa áńgimelesip otyryp shaı ishýge kelgenimiz joq. Aron tóre qaı úıde, shaqyrmasań ózimiz de alyp shyǵamyz, — dedi Batyrbek.

— Jigitter, káne, beri júrińder, Máke, biz bastap kireıik... — dep, Oraz ilgeri júre tústi.

— Ol bólmede emes, aǵa, basqa úıde. Papamdy ózim shaqyraıyn... qazir, — dep qyz syrtqa shyǵýǵa aınaldy.

— Shaqyr! — dedi Mámbet.

Sóıtti de ózi stol janyndaǵy oryndyqqa otyra ketti. Qyz shyǵyp ketken soń Oraz «qaıtemiz?» degendeı Batyrbekti búıirden túrtti. Biraq, Batyrbek oǵan syr bere qoımaı, únsiz qyzdyń kelýin tosty. Ol: «Mámbet ashýlanyp qalar, ózi bastady, ózi aıaqtasyn» degen oıǵa keldi.

Qyz kesheýildeı tústi. Onyń nege keshikkenin, ákesimen ne sóıleskenin bular bilgen joq. Typyrshyǵan Orazǵa da, shydamaı birer ret nasybaı ıiskep úlgergen Batyrbekke de bul úıdiń ıesi men qyzy, ásirese olardyń oıy men maqsaty jumbaq qaldy.

— Qazir keledi, — dep habarlady qyz, úıge asyqpaı kirip.

İlese Aron da keldi.

Polkovnık chındi tóreniń qasyndaǵy qarýly ofıser Abylaev esik ashyp ony ótkizip jiberdi de, qaýmalaǵan qazaqy soldattardy jol berińder degendeı qolymen yǵystyra tústi. Ózi kórip júrgen susty tóreniń formaly kelbetinen seskendi me, álde burynǵy sálemdesip qalǵan ádetine baqty ma, áıteýir bet qaıtpas Mámbet ornynan ushyp túregeldi. Mámbetti jáne qaýmalaı turǵandardy kózimen bir sholyp, Aron kóńilsiz túrde:

— Tak. Tak! — dedi.

Az kidirip, Mámbet jeńin sybanǵandaı bir qolyn kezek-kezek kóterip aldy da Aron men Abylaevqa:

— Ekeýińdi de tutqynǵa alamyn. Sebebi: istegenderiń zorlyq-zombylyq. Qara halyqqa zábirden basqa esh nárse kórsetpeı kelesińder. Túsinikti me? — dedi. Sóıtti de ol Abylaevqa tesile qaldy. — Sen ana qylysh pen nagandy ustap júre almaısyń. Tasta. Shesh tez.

Abylaev selt etti. Ol ne isterin bilmeı Aronǵa qarady. Aron oǵan kózin burmady, ol tek Mámbetke:

— Tak. Tak, sonsoń? — dep jaýap kútti.

— Sonsoń kóremin. Soldattar ne dese, úkim so bolady. Oraz ben Batyrbek keıingi jigitterge ym qaqty, Abylaevtyń qarýyn sypyryp alýǵa shaqyrdy. Eki jigit jalma-jan Abylaevtyń qarýyna jarmasty. Qyz araǵa túse qaldy.

— Mámbet aǵa, — dedi ol Aronnyń aldyna shyǵa kelip. — Papam jalǵyz emes, el bolyp aýyz biriktirip jatqan joq pa? Myna siz de sol eldiń bir batyrysyz. Al, zábir-japa kórsetken jeri bolsa papamdy keshirińiz... Kúnásiz jan joq...

— Kúnási bastan asyp ketken kisi.

— Olaı bolǵan kúnde batyrdan saýǵa. Ekeýin de, papamdy da, ofıser Abylaevty da maǵan berińiz... saýǵaǵa...

Mámbet qyz betine qaraı qaldy da, Shahzadadan kózin buryp: .

— Bıkesh dese bıkesh, — dep kúńk ete qaldy.

Taǵy da Oraz aralasty.

— Máke, bul tóreden Meńdigereıdi qaıda jibergenin suraý kerek. Jazyqsyz jandy sotsyz, suraýsyz jazym etse... onda keshirim joq, — dedi ol.

Aron Orazǵa «qaıda kórgen jigitim» dep tesile tústi. Tergeý-tekserýdi kóp júrgizip, adam synap qalǵan tóre qaraǵan saıyn Orazǵa jep qoıarlyq ash kózdiń suǵyn qadaǵandaı boldy.

— Jas jigit siz... — dep ol áldeneni aıtyp qalǵandaı Orazǵa sus kórsetti de, Mámbetke burylyp: — Meńdigereı Epmaǵambetov ólim jazasyna kesilgen qylmysty. Ony sottaǵan Voısko qaramaǵyndaǵy Voennopolevoı sýd. Sondyqtan bul jónindegi zaprosty sol Voısko hukimetine baǵyshtaýyńyzdy jón dep bilemin.

Mámbet qabaǵyn túıdi. Orazǵa:

— Ol kim edi? — dep shúıile tústi.

— Máke, ol ózimizdiń halyqshyl oqymysty. Atamandardyń hukimeti jazǵytury jazyqsyz keskilep, onyń ústine syrttan hukim shyǵaryp qýdalap júrgen kemeńgerimiz. Ótken jumada men osyndaǵy abaqtyda otyrǵanyn kórdim. Jurttyń bári biledi Meńdigereı Epmaǵambetovtyń osynda kiriptar bolyp qalǵanyn, — dep Mámbetke túsindire sóılep, ara túsýin surady.

— Sen de sonyń kisisi! Tak! Tak! — dedi Aron Orazǵa álde kúsh kórsetkendeı, álde anyqtaı túskendeı eki ushty túrde tak-taktap.

Aron týra jaýap bermedi.

— Atyp tastadyń ba? — dedi Mámbet Aronǵa.

— Ol Voısko hukimetiniń tergeýindegi adam.

— Onda Voısko hukimetiniń qolyna ustap bergen shyǵarsyz? — dep, endi Batyrbek te kiristi. — İstegenderiń zorlyq-zombylyq dep Mámbet aǵaı ádil aıtty. Zorlyq-zombylyq qana emes, atyp-asý atamandarǵa qazaq qaıratkerlerin ustap berý de sizdiń kásibińiz, Aron sultan. Mundaı zulymdyqty qazaq balasy, qazaq balasyna ómirde istep kórgen joq.

İstiń qıynǵa ketip bara jatqanyn Aron tóre seze bastady da tez jaýap tapty jáne bul jaýaby óte aılaly jaýap boldy. Biraq muny qyzý ústinde Batyrbekte, Oraz da tereńirek oılap túsinýge murshasy kelmedi.

— Jaqsy, azamattar, Epmaǵambetov kerek bolsa men aldyrtyp bereıin. Ony Jansha Dosmuhamedovtyń jarlyǵymen Oıyl qalasyna jóneltip edik. Ol sonda, — dedi.

— Keshe... Úsh kún týrasyna da osynda edi ǵoı, — dep Oraz kımeleı qalyp edi, onyń sózin aıaqtamaı Mámbet óz bıligin aıtty.

— Epmaǵambetovty úsh kún ishinde Oıyldan osynda aldyrtasyń, sultan tóre. Olaı etpegen kúnde buǵan óz basyńmen jaýap beresiń. Menen eshqaıda qutyla almaısyń. Káne, jigitter, júrińder! — dedi Mámbet jigitterine.

— Rahmet, Mámbet aǵa. Ofıser Abylaev aıtqanyńyzdy oryndaıdy. Kelińiz, aǵa. Ashý dushpan, aqyl dos. Ashýyńyz basylǵan soń kelińiz. Sizge esigimiz ashyq, aǵa. Geroı aǵa, — dedi qyz, shyǵyp bara jatqan Mámbetke.

Abylaev jarty saǵat ótpeı-aq Oıylǵa shapty...

Kúni boıy bilgenin istep, qalanyń astyn-ústin shyǵarǵan jasaqshylar kún batyp, qas qaraıǵansha kazarmaǵa tegis jınalyp bolmady. Kesh qaıtqan birqatarynyń qolynda keńse, mekemelerden iliktirgen jaıma perde tárizdi óli buıymdar da kórindi, al keıbiri ádemi papka, portfelder ustap qaıtty. Biraq «qara halyqtyń múlkine tıme» degen jarlyqty eshkim de eki etpedi. Jasaqshylardyń sońynan ere kelgen zábir-japashylar bolmady.

Erteńine ertemen Mámbet elý jigitin sapqa turǵyzdy da, ózi attan túsip qaltasynan úlken qara shappa pyshaqty sýyryp aldy. Sóıtti de ol tizginin qańtaryp, eriniń qasyna ilip qoıǵan atynyń quıryǵyn naq tirsektiń deńinen oryp-oryp jiberdi de, qaz-qatar turǵan jasaqshylaryna buıryǵyn jarıalady:

— Búgin tap osy saǵat, osy mınýttan bastap men Jympıty hukimetimen at quıryǵyn kesistim. Mine, men sholaq atty bólshevıkpin. Qaramaǵymdaǵy jasaqshylarǵa buıyramyn: oń jaq shetten bastap attan túsip attaryńnyń quıryǵyn kesińder. Kimde-kim bul buıryqqa boı usynbasa — ol han jasaǵynyń tobynda qalǵany. Ondaı adamdar bizdiń qatarymyzdan birjola ketsin. Káne, basta! — dedi ol oń jaq shette turǵan Nurymǵa qarap. Atyn bir tebinip qatardan shyqty da Nurym sekirip jerge tústi, shylbyrdyń ushynan ustap turyp Mámbettiń qolyndaǵy pyshaqty aldy da ker attyń quıryǵyn tirsegine jeter-jetpes etip short kesti. Sóıtti de ózi Shoıqaranyń jarlyǵymen atyna qaıta minip, basqalardan bólek shetkerirek shyǵyp turdy. Nurymnyń sońynan oǵan jalǵas turǵan jigit ilgeri shyǵyp, ondyǵynyń istegenin istedi. Keshikpeı elý adamnyń biri shashaý shyqpastan at quıryǵyn kesisti. Burynǵy kúltelenip ushy jerge tıgen uzyny da, qamshydaı sıda syptyǵyry da, qyly julynyp qysqarǵan shala sholaǵy da tep-tegis tirsekpen tirsek, kelte quıryq bolyp shyǵa keldi. Jańa tártipti halyq ábden kórsin dep, sholaq atty Shoıqara elý adammen qasqyr tekirekke salyp qalanyń úlken kóshesiniń uzyn boıymen shubaı tirsektese shoqyraqtap ótti.

Terezeden qaraǵan adamdar:

— Astaǵypyralla! — desti.

Balalar:

— Baı sholaq! Shoıyn qara balshabaı! — dep aıqaılasty.

Taıaqty at qylyp minip úlgergenderi sholaq attylardyń sońynan qıqýlaı júgirdi.

5

Aqylǵa boı bermeı keı kez adamdy sezim bılep ketedi desedi. Al, sezimniń ózi de túrli ǵoı. Ot pen sýǵa da bógelmeıtin jan ushyrǵan sezim bar. Bul kóbinese ólim qaýpi týǵan shaqta, já uly arman boıdy bılep ketken kezde yryq bermeı jetekteıtin sezim. Bul toqtaýsyz úreı men qaıtpas qajyr talabynyń buıdageri bolsa kerek. Al, ofıser, Abylaevty sol kúni qara daýyl aldyndaǵy qara qaqbaqtaı jóńkiltken sezim basqasha edi. Ony ózgeshe sezim bılep ketti.

— Bulardy ma bulardy!.. — dep tistendi ol shaýyp kele jatyp.

Sultan Aron tóreniń jarlyǵy oǵan Janshanyń jarlyǵynan áldeqaıda pármendirek. Óıtkeni Jansha oǵan tóte jarlyq berip kórgen de joq jáne onyń isi Abylaevqa «kish-kishtep» qoı qaıyrǵan óristegi qoıshynyń mardymsyz qımylyndaı ǵoı. Tipti sol Janshanyń basqarýy basqarý emes. Dúre salatyn adamdy ol syılyq tartyp attandyrady. Abaqtyda ustap kózin kógertetin jandardy qarqyldap kúlip úıine qaıyrady. Osyndaı da tártip bola ma! Jazdygúni Qalen muǵalimge at-shapan aıyp bergizip Qarjaýovqa shyǵartyp saldy. Al, keshe ýalaıattyń qas jaýy Ábdirahman Áıtıevtiń qyzyldarǵa tamaq tasyp júrgen dinnen bezgen qatynyn bosattyrdy. Tipti Abylaevtyń abyroıyn aırandaı tókti...

— Tfý! Basshy bolǵanyńa! — dedi ol atty ústi-ústine qamshylap. — Osynyń ózi... múmkin qyzyldardyń jasyryn tyńshysy shyǵar... Bulardy ma! Bulardy! Kórsetermin men kórimdi!.. Búkil kadet korpýsyn alyp shyǵaıyn!

Ol sultan Aronnyń jarlyǵyn ala sala Oıylǵa shaýyp edi.

— Já ólip tyn, já bir jaıly et! — degen oǵan Aron tóre.

Ol bir jaıly etpekshi. Oıylda úsh júz elý adam daıyndap jatqan, kádimgi kazak-orystyń sapaly-armıasynyń tártibimen ofıserler shyǵaratyn shkola bar. Qazir sol shkola úsh júz elý ofıser shyǵarǵaly jatyr. Sol álekedeı jalanǵan, áli taýy shaǵylyp kórmegen, ásker ónerin alǵan, qylshyldaǵan ofıserlerdi búlikshilerdiń aldynan shyǵarmaqshy. Ýalaıattyń bolashaq polkteriniń basshy uıtqysyn erteń birinshi ret tomaǵasyn alyp topqa salmaqshy!

— Bul júgensiz ketken sodyrlardyń jelkesine qylyshtyń júzin jalatyńdar. Raqymshylyq bolmasyn. Muny bir ózińe ǵana júkteımin. Bir ózińe ǵana senem, — degen Aron tóre.

— «Raqymshylyq! Toqtaı tur! — dep tistendi Aıtqalı Abylaev. — Bulardyń meımanasy asyp boldy. Bir emes, eki emes, jalǵasqan búlik. «Dándegen qarsań qulaǵymen in qazady», dep — dándedi. At aıdap ketý, tártipke baǵynbaý, ofıserge bas salý!.. Bul da az eken... Endi ýalaıat ortalyǵyn talqandap, búlik shyǵarýǵa kiristi. Qap, toqtaı tur!..»

Abylaev bir kez, bir jyl ishindegi sátsizdikke ushyrap súringenin sanap ótti. Óte kóp eken. Birinshi súringeni, oılap baqsa, buzyq hajynyń aýylynan bastalǵan eken. Ańqaty basyndaǵy tutqynǵa alǵan azǵyn stýdenttiń kóre kózge jer soqtyryp, sý ústinde amal-aıla jasap ketkeni qarabasýdyń aldy boldy. Bul qapyda jańylys basqan izi sýymaı jatyp, tap sol azǵyn Junysovtyń jeti túnde oılamaǵan jerden kerýendi qyzyl shunaqtarǵa uryndyrǵany eń ókinishtisi... «Qudaı baq bergende, Jansha men Aron aldynda dálel tapqanym abyroı boldy». Abylaev Óleńti poselkesinde Meńdigereıdi qolǵa túsirgen túni ózin uryp jyǵyp ketken «surqıanyń» taǵy da sol Junysov ekenin bilgen joq edi. Sondyqtan ol «úshinshi súringenim kazarmadaǵy buzyqtardyń bassyzdyǵy» dedi. Sóıtti de mundaǵy ózin baılap tastaǵandardyń biri... Nurym Junysov ekeni onyń tula boıyn muzdatyp jiberdi. Azdan keıin mańdaıynan sýyń ter shyqqanyn sezdi.

«O, Junysov!.. Junysovter! Já ólermin, ólmesem kórgen kúnińdi kóp etermin senderdiń! Asty bulardyń qylyǵy! Biri ana jaqta, biri myna jaqta! Kári qasqyr elde soıqan shyǵaryp júr. O, qasqyr atqan bas buzarlar! Toqtaı tur, azǵana toqta!..»

Kósile shaýyp kele jatqan qula atty Abylaev tizginin tejep shoqyraqqa saldy da, kıteliniń jaǵasyn aǵytyp, tynysyn keńeıtti. Azdan keıin atty cap jeliske túsirdi, sonsoń birte-birte aıańǵa kóshti. Kúsh jınap qurysqan taqymyn jazdy. Shapqan attaı júıtkigen úzdik-úzdik oılaryn bir saraǵa salyp jınaqtaı bastady. Jan-jaqqa kóz saldy. Buldyrty qyrqasyn basyp barady eken. «Qaratóbege aıaldap, at shaldyryp túndelete ári asamyn» — dedi ol ishinen. — Basshy alý jón bolar. Bul jaqtyń jolyn jete bilmeımin».

İńirde Qaratóbege jetip at shaldyrdy da, tań saz bergende taǵy jolǵa shyqty. Túsken úıdiń ıesi qalanyń syrtyndaǵy úlken qara jolǵa salyp turyp:

— Osy jol Jaqsybaıǵa aparady, odan ári Aqqozy, Sarbıege qaraı asa beresiń, myrza, — dedi.

Abylaev asa berdi. Jaqsybaıǵa jetpeı jol ústinde júrginshiler kerikdi. Júrginshilerdi alystan aıyra tanýǵa bolmasa da, Abylaev shúıile qarady. Ol áldeneni sezgendeı, at tizginin tejeı qaldy da alystaǵy qarasynǵa kóz toqtatty. Júrginshi úsheý: at-arbaly jáne ekeý salt mingen...

— Úni kúnnen beri júz shaqyrym jer... — dep kúbirledi ofıser. — Men saǵan kórseteıin kórimdi.

Ol daýystap jiberdi. Alystaǵy júrginshiler onyń osydan úsh kún buryn Oıylǵa aıdatyp jibergen tutqyny edi — Meńdigereı edi. Abylaev jańylǵan joq, arbanyń qasyndaǵy eki soldattyń kıimin de ıyǵyndaǵy qarýyn da onyń kórinim jerden aıyratyn kózi tap basty. Keshegi Jympıtydaǵy oqıǵa, onan burynǵy kelissiz jaılar, óz qarabasynyń úzbeı tasqa soǵylýy tap sol mınýtte onyń ózegin órtep jibergendeı boldy. Ol birneshe mınýt tistenip qaldy. Sonsoń eki kózin aldaǵy júrginshilerden almaı qarap áldeneni oılap pishti de attan jerge tústi, aıylyn bekitti, óz belbeýin jóndedi. Jaǵasyn bosatyp, tarylǵan tynysyn keńeıte túskendeı boldy. Sóıtti de ol jalma-jan er ústine dik etip qaıta qondy da qula atqa qamshy basty.

— Ia baq! Ia Abylaı! — dedi ol qamshymen qosa tebinip qalyp.

Ol «baq ornar, arýaq qonar» dep oılady. Onan arǵy oıy onyń: «bul bas buzardy ýaqytynda jónelttik. Jaqsy jónelttik. Bir kún keshikkende ana búlikshiler abaqtydan bosatyp alatyn edi de, han kóteretin edi. Kádimgi jalshy-kedeılerdiń týyn kóteretin basshysy! Bosaǵadan tórge umtylǵan tobyrlardyń topjary. Kórseteıin men saǵan týdy...» — degen qara nıettiń tóńireginde boldy.

Ol ilki shabysqa qaıta tústi. Júrginshilerge tezirek jetýge osh alýǵa asyqty. Ósh alǵannan keıin, Oıyldaǵy kóp ofıserge «esikten tórge» umtylǵandardyń bastaryn qyryqtyrýǵa asyqty.

Sińirli qula at sol ólkedegi bir ishek janýardyń ózi edi. Kúnine alty qasqyrdyń sońyna tússe de qaıyryp ákelmeı tynbaıtyn Jaýǵashty Sháńgereıdiń belgili shelek tanaý, bota tirsegi edi. Oǵan bir kún shabys — múshe alǵanmen birdeı, eki kún shabys — baýyryn túsetin qyl quıryqty. Kórinim jerdegi júrginshilerdi kózine qan tolǵan ofıser ókshelep te qaldy.

Cap jelip kelgen boıy Abylaev eki soldatqa komanda berdi:

— Arbany toqtat ta, eki soldat on adam shetke shyq! Ózderiniń júzi sýyq komandırine jetip kelgende-aq bul jaıbaraqat kele jatqan eki jigit shoshyp ketkendeı tizginderin jınap, qoldaryn qulaqtaryna tosyp, chestberip turyp qalyp edi. Endi ne jarlyq bererin úreılene kútken ekeýi arbany kilt toqtata salyp, shabandaý attaryn qamshylaı umtylyp, shetkeri shyǵa berdi. «Bir jaqpas is bolyp qaldy ma?.. Bul qandaı sýyt júris?» dep sasty olar, at ústinde bir qolymen shekpen-shıneliniń etegin jınaqtap, ıyqtaǵy qarýlaryn túzeı túsip. Yq jaqtan oraǵyta kelip aıdaýshylarǵa Abylaev taǵy aıqaı saldy:

— Arbany tastap, ekeýiń de menimen birge júresiń. Ol úshin aldymen... Jel onyń sózin aýzynan julyp alyp ketti. Meńdigereıdiń de, atshynyń da qulaǵy arǵy jaǵyn shala almaı qaldy: Jalǵyz-aq onyń sońǵy... «Ázirlen!» — degen jarlyǵy jelmen aýdarylyp-tóńkerilip jetkendeı birinshi býyny aıqyn estilmese de... «len» degen aıaǵy samp etti. Abylaevtyń ózi de endi múshe alyp qashatyn adamdaı ońtaılana túsip, arbaǵa omyraýlap kelip qaldy.

— Tús arbadan! — dep aqyrdy ol Meńdigereıge eki kózi uıasynan shyǵyp keterdeı shatynap. — Aıt ımanyńdy!..

Jendet pishindi bul qandy qol ofıserdi aıdalada qýyp jetkennen-aq «zulymdyń isteýge keldi» dep oılap edi, Meńdigereı. Mezet ol «otyrǵan kúıim otyrǵan» dep tistenip qaldy. Jazdygúni arbanyń ústinde qylyshpen týraǵan eki bala men Frolovskııdiń jan túrshiktirer beınesi taǵy kóz aldyna keldi. «Apa! Apataı!» dep aıqaı salyp, ilese basy keýdesine «sylq» etken Yqataıdyń aqtyq qulynda-qulyny shyqqan ashshy daýsy qulaǵyna shalynyp ketkendeı boldy.

Meńdigereı arbadan aqyryndap asyqpaı tústi. Onyń eki qoly bos edi. Kisenin aıdaýshylar túnde qonǵan jerde salyp, kúndiz aıdalada adam kórmes oqashada «jaqsylyq etip» aǵytyp kele jatqan. Eki soldat alystan kórse de, Abylaevty áldekim dep oılap, kisendi qaıtadan sala qoıǵan joq-ty.

— Kázzap — dedi Abylaev shatynap. Sóıtti de naǵanyn qabynan sýyryp aldy. — Qolyńdy bosatyp aldyń ba? Bosat, bosat. Báribir bosaıdy!.. Bilesiń be, ımanyńdy? Álde ıman aıtýǵa da qarysasyń ba?

«...Ajal!.. Aqtyq dem... Jaý... Qas dushpan... meıirimsiz... Zulym!..» — degen sózder álde oıda ǵana tizilgendeı, álde aýyzǵa kelip tirelgendeı...

Jaıaý júrmeı túrmede de, arbada da kóp otyryp mez bolyp qalǵan dene uıyp qaldy ma? Aıań basýǵa dármen joq, álde aınala — bar álem qaraýytyp ketti me? Bas aınalǵandaı... Bir sát kóz jumylyp ketti! Neshe zaman ótip ketti!- Qansha oılar sharlap oıran bolǵan mıdy talqandap ótti! Oı da jyljyp, jer de jyljyp bara jatqandaı!..

Oıdy sana, álsizdikti jiger bılep ketti. Meńdigereı kózin ashyp aldy. Aıaq ta ilgeri attaı berdi. Bul dúnıeniń ázireıiline qarsy bardy...

Onyń daýsy da kúńgirttenip, áldeqaıda jer astynan shyqqandaı aýyr dúńkil endirdi qulaǵyna...

— Iman degen sózdi men bilemin. Iman — adamnyń seneri. Seneri bar jan jaýyna jalynbaıdy. Onyń aldynda jorǵalamaıdy. Saýǵalap jan qorǵamaıdy. Óıtkeni onyń isi ózine de, ózgege de aıan. Al, seneri joq adam da bar. Ol keshir degen sózdi ǵana qalqa etedi. Sony betke ustaıdy. Sol sóz qutqarar dep qaltyraıdy. Bul myna sensiń. Ólim degen tiri jannyń tirshilikten tyıylýy. Qazir men tyıylsam, erteń be, arǵy kúni me, álde bir aıdan keıin be — sen de tyıylasyń. Biraq seniń sol tyıylar aldyńda medeý etetin ıgili isiń joq. Bul isti «bar» dep ózińe de, ózgege de esep bere almaısyń...

Men ózime de, ózgege de áldeqashan esep berip boldym. Ol eseptiń aty: halqym úshin qyzmet etip kelem. Sondyqtan maǵan halqym rahmet aıtady. Al, saǵan áneýgúngi sábıdi qylyshtaǵanyń úshin, áıeldi jerlegeniń úshin, myna maǵan istegen qara qylmysyń úshin laǵynet aıtady... Sen eń qymbat nárseden aıyrdyń. Tirshilik pen bostandyqtan aıyrdyń. Men tirshilik úshin, bostandyq úshin qyzmet ettim...

— Toqtat! — dep aqyrdy Abylaev. — Toqtat!

Sóıtti de eki soldatqa burylyp:

— At! — dedi.

— ...Saǵan keshirim joq. Jas urpaq keshirmeıdi. Ana turǵan eki soldat keshirmeıdi. Ana delbeshi qazaq keshirmeıdi.

Tańq etken nagan daýysynan denesi selt etkendeı boldy da, Meńdigereı súrinip ketti... Ol eńkeıip júre tústi de, kenetten eńsesin jazyp aldy. Biraq, jalǵasa shyqqan myltyqtyń egiz daýsy onyń ózin de, sózin de jalmap jutyp qoıǵandaı boldy...

Ol dybyssyz qaldy. Mań dalada... Jol ústinde qaldy. Ofıser betin de búrketpeı ketken, bir jyl ishinde ajal aýzyna eki ret túsken bul aıaýly jannyń aıaýly júzin yzǵyǵan jel ǵana tynymsyz yzyńdap, tynymsyz sıpap jatty.

Eki soldat pen Abylaev ári asty. Oıyldaǵy kadet mektebin alyp kelip búlik shyǵarǵan tórt júz jigittiń basyn kestirýge asty. Já kesý, já kesilý úshin asty...

ALTYNSHY BÓLİM

BİRİNSHİ TARAÝ

1

Oıyl men Qıyldy órleı, Qosqobdany kesip uly teńizge asatyn túbek eliniń qumdy, shaǵyldy, aqshańdaq basqan qasqa joly jatyr. Bul jol, dál ózi sıaqty, túıe moınaq ıir ǵasyrlardy belinen basyp keledi. Bul jol kóz jetpeıtin «óne zamannan beri Jaıyqtan Aralǵa, Araldan Amýge, Amýden Hıýaǵa, onan ári Buharaǵa tirshilik tamyryn tartyp jatyr.

Bul jolmen kim júrmedi? Kimder jortyp, kimder ilbimedi? Kimder sharshap, kimder salyqpady? Kimder asqaqtap, kimder baıaýlamady? Kimder talyńsyp, kimder shóldemedi?

Jelmaıa mingen shaıhy Kýtýbı de ıslam týyn qolǵa ustap, Amý boıyn saǵalaı cap jeldi.

Shyǵystan sherý tartqan Shyńǵys nemeresi de qaraqurym qolyn qaptatyp ótti.

Kesilgen bastan munara úıip, Aqsaq Temir de san ylańdatty.

Jońǵardan Edilge josylǵan shegirtkedeı apatty, aıdarly qalmaq ta osy jol boıyn aqtabandatty...

Bul jolmen esil erler de jortty: han násilin naıza ushyna kótergen er Syrym da osy jolda qaza tapty; «Hıýadaı bazarly», «aı múıizdi arqar» Isataı da barmaǵyn tistep ketti.

Áldi de, álsiz de, kári de, jas ta, patsha da, qaıyrshy da, jer kúńirentken qolbasshy da, momaqan sopy men el kezgen jolshy da úzilmeı shubyrdy. Betin ájim,qabaǵyn qyrtys japqan karıedeı, bul jol kóne jol. Sol jolmen búgingi kók esegin tebinip qybyr-qybyr kele jatqan shal da kene edi.

Shaldyń basynda kún jep, shań basyp óz óńinen aırylǵan boz shalma, ústinde sol tústi shapan, aıaǵynda aq julyq mási bar. Shapan ishinen kóringen qaıyrma jaǵa baýly kóılektiń túsi de qýań tartqan, esektiń erine asylǵan qorjyn da ań shaqyltaq — bir kezdegi bederli oımyshy joǵalyp tyqyr týlaqtanyp ketken.

Úzdiksiz ystyq, tynymsyz jel mújigen sý tozyq tańbasyn molaıtqan sary dalanyń ala qojalaq, boz bujyr betindeı shaldyń júzin de salaly ájim, qat-qat qyrtys japqan. Qylań tartqan qoıý qas, taspa murt, sydyrym saqaldy boz bylamyqtanǵan shań qyraýy búrkegen. Qaraqoshqyl tartqan etsiz bet pen taram tamyrly qol syrtynan ózgeniń bári qara kúzge ornaǵan, — qýań jylǵy dala tárizdi.

Kók esekti osy adam aptalap, aılap júrip jaz Hıýadan Aral syrtyna, Aral syrtynan Oıyl betke oıysatyn. Shapan — tósek, qorjyn — jastyq, elsizde shaǵyl túbine túnep eldi jerde qudaı qonaq, qonyp asyp árileı beretin. Aıaldaıtyn jeri meshit, saǵalaıtyn tóri ımamdar qanaqasy bolǵan bul pendeni bir jerde Qalendir, bir jerde Dárýish, bir jerde Kók esekti áýlıe deıtin. Bulaı deýge derek te mol: ústinen shyqqan jıyndy jerde, juma oqyǵan meshit mańynda, as aıtqan alqaly topta qudaıy dep bergen qaıyr-sadaqany sol jerden shyqpaı jatyp paqyr-miskinge úlestiredi. Kóńili kelgen baı kóılek berse, ony aýyl shetindegi qarasha úıdiń ıesine tartady, jomart myrza áldeqalaı shapan japsa, qoıshyǵa kıgizedi. Báıbisheniń qorjynyna tyqqyshtaǵan qurty men irimshigin de «áýlıe atalap» artyna ergen balalarǵa shashý etip shashady.

Osy pendeniń jaz boıy júretin uzaq saparynyń túpki tóri: sonaý Jaıyqtyń qoınaýyndaǵy eki ózenniń aıqasqan Qospasynda turǵan Qýanaı hazirettiń meshiti edi. Ol bul Kishi júzdiń belgili ımamyna jazdygúni keletin, keshikken jyly — kúz basynda sálemdesetin. Al bıyl ol Qospa haziretimen qara kúzde ǵana dıdarlasty. Hazirettiń qol bergen múrıtteri kók esekti áýlıege bas ıip taǵzym etip, kóz jumyp jol berdi. Qanaqasynda Qýanaı áýlıemen bir kún, bir tún suhbattasty.

Múrıtter arasynda:

— Hıýa, Buhara haziretilerine kókten áýez enipti. Kók esekti áýlıe sol áýezdi barsha musylman qaýymyna eǵlan etýge kelipti, — degen laqap tarady.

Erteńine Qýanaı haziret jar salyp halaıyqty meshitine jınatty da ózi eki raqaǵat namaz sońynan ýaǵaz aıtty. Ýavaz ózgerissiz takrarlanatyn: paıǵambardyń teńdesi joq sıpattary men jolynyń haqtyǵynan, Áýbákir Sıddıhtyń danalyǵynan, Ǵumardyń ádildiliginen, Ǵusmannyń ǵalymdyǵy men Ǵalıdyń erliginen bastaldy da, din úshin Kerbala shólinde jan bergen sháhıtterge qońyr daýystady:

— Allanyń birligine, Muhambettiń paıǵambarlyǵyna, qurannyń shyndyǵyna shák keltirgen bını Hatap qaýymymen hálak boldy. Muhambettiń áýletine qol kótergen Iazıt urpaǵy Hınzır sýretinde shyr aınalyp júr. Ol zamana aqyrǵa deıin jerge qaraýmen shyr aınalyp júre bermek. Táńiri úshin malynan zeket bermegen dúnıedegi eń dáýletti Haron baı tiri kúıinde jerge batty. Tórt júz jyl taǵat etken Barsısa ǵalym qulqy nashar áıelge nazar aýdarǵany úshin máńgi dozaqqa ketti. Qazir ıslam dininiń qanýnyna hılap is istegen adamdar kóbeıe bastady...

— Jamaǵattar! — dedi munan keıin Qýanaı haziret, az tynystap alyp. — Aldaryńyzda táńiriniń súıgen quly, kók esegimen kágbaǵa úsh ret taýap etip qaıtqan, Samarqandaǵy Shahızada qabirine bas ıgen Qoja Ahmet Iassaýıdyń huzyryna túnegen, Hıýa men Buharanyń aq júzdi ımamdarymen qalam-sharın aqtarysqan, shaıhy Kýtýbıdiń jelmaıasy jortqan jolmen Irandaǵy meshhette, Stambuldaǵy Súleımanıa men Aıa Sofıada bolyp jeti kún, jeti tún salaýat oqyǵan pirádar Qutqoja sájde qylyp otyr...

Basyn tómen salyp júginip tyńdap otyrǵan halyq aqyryn qozǵalyp, bas kóterip, moıyndaryn minbe jaqqa burdy. Kúni boıy demin ishinen alyp, tynyspen tyńdaǵan jandar endi kózben, bar denesimen tyńdaýly.

— ...Horezm jerindegi Qara áýlıege kókten áýez engen. Solaı ma pirádár?

— Álaı! — dedi kók esekti kóne adam muqamdy, jińishke únmen.

— Ia, Ahmet qulaq usta, degen áýez. Solaı ma pirádár?

— Álaı!

— Hak taǵala, ýá tábaraka, myń bir esimdi rahmáti keń rahman alla quldaryn tuǵyry jolǵa salý úshin, allaǵa qulshylyq etý úshin, ǵıbadat arqyly fanı jalǵan kúnásinen pák bolý úshin Mustafasyn jiberdi. Kálám sharıfi tartty. Islamnyń bes paryzyn úıretti. Qarańǵyda adasqan úmmetin másjıdke shaqyrdy. Solaı ma, pirádár?

— Álaı!

— ...Endi sol musylman dininen onyń másjıdelharamynan bezdiretin Dajal shyqty...

Jurt dir ete qaldy.

— ...Dajal adam balasyn hálak etedi. Musylman qaýymyn azdyrýǵa, haq dininen bezdirýge aǵýalaıdy.

Solaı degen be, pirádár Ahmetke engen áýezde?

— Álaı, haziret.

— ...Jamaǵattar! Bul aqyrzamannyń basy...

— Alla!

— Alla! — desti dir ete qalǵan halyq.

— ...Túrli-túrli pitna tolar degen. Saýyq-saıran molár degen. Esirtkish sharap ishýshiler tolar degen. Zınashy hatunlar erlerdi azdyrar, jalǵanshy jandar izgini azdyrar degen. Ataǵa — bala, anaǵa — qyz qarsy turar degen. Haram men halaldyń aıyrmasy joǵalar degen. Maldyǵa malsyz umtylar degen. Qazıdiń hukimine, hákimniń ámirine boı usynbas, ıslamnyń bes paryzynan bas tartar degen. Sonyń úshin, jamaǵattar, másjıdke jınalyńdar, múrıtter, sopylyq jolynan taımańdar. Musylmandar paryzdaryńdy muqıat óteńder. Basshy bolǵan azamatqa duǵa etińder. Dinniń, qazaq halqynyń mereıi ústem bolsyn! Áýmın!

— Áýmın!

— Áýmın!

Meshitke tolǵan jandar uzaq otyrysty. Qaıta-qaıta sájdege bas uryp sopylar tasbıq tartysty. Sonsoń eki raqaǵat namaz oqyp, haziret qasyndaǵy qazı Haıyrshaǵa:

— Jolyń bolsyn, qazı, — dep batasyn berdi.

Oıylǵa júretin polk mollasy Haıyrsha qazıdi bas ımamnyń ózi meshitten shyǵaryp saldy.

Janshanyń jarlyq — telegramyn Oıyl garnızonynyń bastyǵy voıskovoı starshına Ázmuratov ertemen alyp edi. Sol kúni tústen keıin oǵan Abylaev hat-buıryqty jetkizdi. Mán-jaıdy aýyzsha tolyqtyrdy. Oıyldaǵy bul ásker basy tórt júzden astam kýrsanttardy kazarma aldyna tizdi de, tótenshe joryq jaıyn habarlady.

— Ýalaıattyń bolashaq jaýynger basshylary, jas ofıserler! Qazaq halqynyń eń baqytty, erkin ýalaıat quryp, el bolǵan shaǵynda sizder ásker ǵylymyn úırenip, jańa armıaǵa qajetti bilim alyńdar. Bul bilim syn kezinde berilgen bilim. Mektep ishinde alǵan jaýyngerlik óner endi maıdan tórinde synǵa salynbaqshy. Qaıtpas qaharmandyq pen jaý betin japyrar erlikti, tapqyrlyqty halqyń úshin aıanbaı jumsaıtyn kún týdy. Senderdiń birinshi joryǵyń bastalǵaly tur. Bul joryqtyń abyroıly oryndalýy myna senderge ǵana baılanysty. Senderdiń júrektiligińe, ǵadilet úshin qanyn tógip, kerek dese jan bere bilýlerińe baılanysty. Azamattyń ar úshin, ofıserlik ujdan úshin, ýalaıattyń dańqy úshin, elińniń ardaqty salty úshin birinshi ret abyroı alamyn deýshiler on adym attap, ońnan solǵa qaraı ilgeri shyq! — dep buıryq berdi..

Oqýdan ózge esh nárse kórmegen, «soǵys» degen sózdiń mánisin kitap pen dáristen ǵana úırengen jap-jas ıýnkerler bul qupıa sapardy jeńsik tamaqtaı kórip elegize tústi. Bul sapar jazyqsyz jandardyń ázız qanyn tógýmen, jan túrshigen ólimmen, tán men jandy qabat qajytatyn aýyr joryqpen bite qaınaıtyn sátsiz sapar ekenin olar sezbedi. Albyrt jastyq sulý sózge eliktirip, jumbaq, maıdanǵa jeteledi; jaý qamaly bógetsiz buzylarlyqtaı, erlik esik pen tórdeı jerde turǵandaı-aq kórindi...

Starshına qos tizbektelgen uzyn sapty kózben sholyp shyqqansha ıýnker mektebi tutasymen on qadam ońǵa jyljyp, jerdi teýip qalǵandaı dúńk etkizdi.

Ázmuratov basyn shaıqady. Oǵan keregi úsh júz edi, joryqqa attanýǵa tórt júzge taıaý kýrsant tutas qalaǵanyn bildirdi. Komandır taǵy aıqaı saldy.

— Azamattyń boryshty ynta-jigermen atqaratyndaryńa adal nıetteriń tolyq aıǵaq. Rahmet, ıýnkerler! Endi árbir tórtinshi adam tórt adym ilgeri attańdar!

Tórt adym ilgeri attaǵan júz kýrsantty kazarmaǵa jiberdi de, Ázmuratov úsh júzdikke joryq jarlyǵyn berdi.

— Jolǵa jınalýǵa jarty saǵat ýaqyt. Kavalerıalyqqarý, otyz oq, eki táýlikke shaqtalǵan qurǵaq tamaq alasyńdar! Mindet jol-jónókeı belgilenedi. Marsh!

Jarty saǵattan keıin voıskovoı starshına at ústinde sapqa tizilgen ıýnkerlerge júz basylarynyń famılıasyn atady. Sonsoń:

— Alys saparǵa shyǵarda senderge izgi nıetti aq batasyn berý úshin, bas ımam haziret Qýanaıdyń ósıetin eǵlandaý úshin haziret dárejeli polkovoı molla Haıyrsha qazı sóz sóıleıdi. Júzdik bastaryńdy kótepip hup tyńda! — dep aıqaı saldy.

Árikez kóp aldynda sóz sóıleý úshin qurylǵan alańdaǵy minbege Haıyrsha kóterile berdi. «Haziret dárejeli» qazıdiń tap sol mınýtta kóz aldyna ómir baqı el kezgen izgi pirádár Qutqojanyń keshe ǵana: «zaman ahır áýezi endi, ony ulýǵ Hıvadaǵy Qara áýlıe qulaq tutyp esitti» degeni, bas ımam Qýanaı hazirettiń Qospa meshitindegi ýaǵazy kóz aldyna kelip kóńlin eljiretip jiberdi bilem, sózin muqamdy tunjyr únmen bastady, kózin kókke kótere tústi, barlyq jan-tánimen tilek-duǵaǵa berile kúńirendi.

— Ýa, qasiretti musylman uǵly, bir hudanyń ǵazapty quly, haq paıǵambardyń ǵarıp úmmáti, qulaq usta! Haq kálamdy tyńda! Haq dindi dáripte! Haq jolǵa bas ı! — dep tyna qalǵan jandardyń júzine bir qarap alyp, qazı qaıtadan kókke baqty...

Typyrshyǵan attyń jer tarpyp, pysqyrynyp, tynymsyz qozǵalyp qazı daýsyn shala esittirgenine qaramastan úıı qalǵan atty áskerdiń eki kózi moldada, eki qulaǵy únde bolady. Onyń ústindegi uzyn aq munara shapany, soǵan laıyqtaǵandaı shoshaq pás malaqaıǵa oraǵan bastaǵy uzyn sáldesi, qolyndaǵy ań baldaqty uzyn asasy, bir minbede bir ózi turǵan kelbetin uzartyp jiberdi, jerden áldeqaıda joǵary turǵan boıly, syndarly, shań tımese taza, o dúnıeden kelgen bir áýlıe tárizdi áser etti. Dóńgelengen qara saqaly men taspadaı qap-qara murty aq sáldege baǵdarlap qoıǵandaı, moldanyń kózderi men qastary shymqaı qara kórindi.

«Shyǵys pen batystan Iahjýj ben Mahjýjdyń shyǵatynyn jer júzine pitna tolatynyn, adamnyń azatynyń tek qana meshitke panalaǵan musylman pendeniń aman qalatynyn» Haıyrsha qazı bas ımamnan da asyra sóıledi, bas ımamnan áldeqaıda kúshti muqamdy únmen úreıdi ushyra tústi...

Aıaǵynda ol:

— Hudanyń birligi, paıǵambardyń haqtyǵy, kálem sharıftyń páktigi úshin talaı erler qan maıdanǵa attandy. Din úshin, qara qazan, sary balanyń qamy úshin talaı jandar shahıt boldy. Halqy úshin talaı azamattar qaharmandyq iske bel býdy. Endi myna tar zamanda zulymdar zulymdyq jolǵa shyqty. Azǵyn aǵýamen qorektengender asyldy mys etýge — din men ǵadiletti aıaq astyna salyp taptaýǵa attandy. Halqy qalaǵan hákimderge el ardaqtaǵan dana azamattarǵa qol kótergen kúnáhǵarlardyń kúnási keshirilmeıdi. Paıǵambardyń aq týynyń astyna jınalýǵa úndegen haziretilerge baǵynbaǵan dinsizderge jaza — bir ǵana ólim. Másjıdten tys ólim. Qaýymnan tys ólim. Qahar tógińder zulymdarǵa! Laǵnet oqyńdar azǵyndarǵa! Káne, qosylyńdar salaýatqa!..

Úsh júz attyly han salaýatyn kúńirentti:

Salla-allahı Nábıge

As-ha-bıla-rı Ǵa-lıge

Basshy bol-ǵan biz-ler-ge

Aza-matqa qyl duǵa!

Janyn qıǵan jurt úshin

Sarp qylǵan bar kúshin

Aza-mat-qa qyl duǵa!

Qazı kókke qolyn jaıyp:

— Bir táńirge qyl duǵa! — dep betin sıpady.

— Bir táńirge qyl duǵa! — dep dúr etti.

Sonsoń Haıyrsha júzin tómen túsirip bir sát turyp qaldy. Otrád ta únsiz tómen qarady. Bir mezgil kenet basyn kóterip alǵan Haıyrsha, asasyn Arqa betke meńzep, kókjıekke qadaı nusqady, alysqa nusqady...

— Ekiden sapqa tizil, júzdik! — degen Ázmuratovtyń jarlyq-komandasy shyqty.

Azdan keıin:

— ...Marsh! — degen buıryq jalǵasty.

Ázmuratov otrády joryqqa shyqty. Ony bastaýshy ofıser Abylaev aldaǵy Ázmuratovtyń nókerine qosyldy.

3

Ne kúshti — dúrmekti top kúshti. Toptyń dúrmegi keıde bolmashy ǵana nárseden de bastalyp ketedi. Sýǵa keptelip turǵan qalyń qoıdyń ishinen bir erkek toqty qarǵyp ketse boldy, izinshe topyrlaǵan qoraly qoı ózenge lap qoıady; dúrmektelgen topty toqtatyp bolmaıdy, shyrmaýy jazylǵan arqandaı ol endep júzip júre beredi, ekinshi jaǵaǵa jetkenshe qulaq tundyrarlyq ý-shýy mol toǵyt topyry bastalady. Erkek qozynyń batyldyǵy men batyrlyǵyn dáripteýge kelgenmen dáleldeýge kelmeıtin ójettik, adam dúrmegi de keıde osyǵan uqsas. Aqylǵa boı bermeı ketedi.

Jasaqshylar komıteti: «Teńdik týyn ustaǵan Áıtıev otrádyna qosylamyz» dep kesip-pishti. Bul eriksiz quralǵan jasaqshylardyń kópten kóksegen bir buldyr armanynyń ap-aıqyn kózge elestegen sheshimi edi. Biraq...

Bir ǵana adam bul tóte joldy bógetti arnaǵa buryp jiberdi. Al qalyń top sonyń sońynan lap qoıdy.

— Qashyp ketken basshylardy júndemeı eshkimge de qosylmaımyn. Aldymen Oıyldy oırandaımyn. Ondaǵy jigitterdi qosyp alamyn. Sonsoń... Sonsoń Aqbulaqqa attanamyn. Maǵan eretinderiń shyǵyńdar bermen! — dep aıqaı saldy Mámbet, birneshe kún dúrlikken topqa.

— Eremiz. Tutas eremiz! — dep shý etti top.

Komıtet bastyǵy Batyrbek úndemeı qaldy. Oljurttyń Oraz sońynan ketetinine kózi jetip eki-ushty pikirge ıek súıedi.

— Oıyl sapary oılandyratyn sapar. Óıtkeni onda birtalaı jasaqshylar bar, jas ofıserler mektebinde oqyp jatqan jigitter bar. Olardy eritsek — maqsat oryndalar edi. Al, bul jol, aldymen bir búıir. Oıyl qalasynyń bul jerden júz elý shaqyrym ekenin báriń de bilesiń. Temir demeı-aqqoıaıyn, Aqbulaqqa, tipti Shyńǵyrlaý basyna týra bettesek, Qyzyl gvardıanyń qarasyn kórip te qalar edik. Shyńǵyrlaý basy júz elý shaqyrymnan artyq emes, — dedi Batyrbek.

Ol qalaıda Aqbulaqqa týra júrý kerek dep ashyp aıtpady. Jurt úndemedi. Kóp Mámbettiń óktem sózine bas uryp: «Maqul! Eremiz!» degen betinde qaldy. Jasaqshylardyń arasynda kórine qoımaǵan, biraz kúnnen beri shekpeń, shınel úlestiretin ǵana pısarlik qyzmetindegi Oraz sóıleýdiń de mánisin tappady, sóılemeı qalýǵa da shydamady. «Áttegen-aı, osyndaı jerde tájirıbeli belgili basshylardyń biri bolsa she! Jumbaq júristi, salqyn júzdi Myrzaǵalıev bir kórindi de joq boldy. Basqaratyn kóregen adam bolmaǵan soń osylaı bolady» dep oılady ol. Azdan keıin:

— Al, jigitter, sonymen Oıylǵa júremiz ǵoı, — dep Batyrbek Oraqovqa qarady.

Bul ádeıilep jınalǵan mıtıń emes, eki-úsh kúnnen beri dúbilgen jasaqshylardyń ózinen-ózi jınalyp qalatyn kazarma aldyndaǵy toptanýy ǵana bolatyn. Mámbettiń sózinen keıin óz pikirin aıtýǵa jasqandy ma, álde basqa bir sebep boldy ma, Batyrbektiń «sen ne deısiń?» degen únsiz suraǵyna Oraqov ta til qatpady, ol áldeneni esine túsire almaı turǵan jansha tómen qarap jelkesin qası berdi. Oraz qozǵala tústi. Ol, Batyrbektiń art jaǵynda tur edi. «Menen suramas pa eken» degen adamsha jyljyp onyń aldyna shyqty. Biraq Batyrbek oǵan moıyn buratyn bolmady.

— Bul qalaı boldy? — dedi Oraz oǵan.

Batyrbek jalt qarady da, «qaıdan bileıin» degendeı daǵdarǵan pishin baıqatty.

— Aǵaıyndar! — dedi Oraz qolyn kóterip, topty ózine qaratýǵa tyrysyp. — Týysqandar! Jasaqshylar komıtetiniń toqtamy Áıtıev otrádyna qosylý. Býran eshbir jan qarsy emes. Solaı ma?..

Jurt úndemeı qaldy.

— ...Al, «Oıylǵa attaný — bir úıir», — dedi Batyrbek Áljanov. Bul dál sóz. Bir búıir ǵana emes, bul qaýipti jol. Nege deısiz ǵoı? Biz aldymen óz boıymyzǵa qaraýymyz kerek. Biz ázirshe álsizbiz. Áldený úshin, joryqqa úırený úshin, tipti qolma-qol urysatyn jer kelse, jaýmen jaǵalasa túsýge daıyn bolý úshin bizge Áıtıev otrádyna jetip býynymyzdy bekitý qajet. Iakı urys ónerine úırene berýimiz kerek. Bul bir. Ekinshi sóz mynaý: myna ýalaıattyń sorpaǵa shyǵarynyń bári qazir Oıylda, Janshań da Oıylǵa qashyp ketti, Aronyń da sonda, shtab ofıserleri men basshy komandırler de solaı josydy. Ana úıshikte qazir Tolstov deıtin general kúsh jınap jatqan kórinedi, al myna Tekedegi nakaznoı atamannyń ǵaskeri úı irgesinde tur. Osy eki jaqtaǵy bas keser generaldarǵa Jansha habarbermedi dep oılaısyńdar ma? Álbette berdi. Olar múmkin bizge qarsy atty kazak júzdikterin shyǵarǵan da bolar. Sonsoń... — Oraz jan-jaǵyn qarap aldy. Jurttyń qulaq salyp tyńdaı qalǵanyn kórip, daýsyn údete tústi. — Sonsoń, jigitter, mynany esten shyǵarmaý kerek. Oıylda ofıser mektebi bar. Olar ýalaıattyń sózin sóıleı me, bizdiń sózimizdi sóıleı me? Buǵan kóz jetkizý qıyn. Osyny esten shyǵarmaý shart...

— Sonda ne isteý kerek, sheshen jigit? — dedi Jolmuqan kekesindi únmen qabaǵyn kerip, basyn shalqaıta túsip.

— ...Ózimizdiń qazaq jigitteriniń basyn qosqan, teńdik týyn kótergen jerge týra tartýymyz kerek...

— Men ózim, óz týymdy kóteremin. Oıylyńa da barmaımyn. Aqbulaǵyńa da barmaımyn. Osy myna Óleńtide bolamyn, — dedi Jolmuqan.

Sóıtti de, keri sheginip, toptan shyǵýǵa bet aldy.

— Ondaǵy ýalaıatyń mundaǵy ýalaıatyńnan myqty emes, tórt júz jigitke qarsy qol kóteretin kúsh qaıdan bitti, Janshaǵa! Oıyldy bir kúnniń ishinde ózimizge qaratamyz. Aıtqanym aıtqan. Eretinderiń shyǵyńdar, bylaı, — dep dúńk etti Mámbet.

Ol da bólinip top ishinen shyǵýǵa aınaldy.

— Aıtqanymyz aıtqan, eremiz!

— Tutas eremiz!..

— Oıylǵa attanamyz. Basta, Máke! — dep shýlady jasaqshylar jamyrap.

Joryqtyń beti aıqyndala berdi. Oıylǵa bettedi. Oraz páterine tunjyr qaıtty. «Áttegen-aı, Ábekeń bolsa bulaı bolmas edi. Meńdigereı de joq. Qaterli jol. Jan-jaqtan jaý qorshap alýy múmkin...» — dep oılady jas Oraz.

— Meni túneýgúni siz izdep kelip edińiz, endi men izdep keldim. Munyń ekeýiniń sebebi bir-bir adamnyń tóńireginde, — dedi Nurym Múkaramanyń kishkene bólmesine kirip otyrǵannan keıin.

Basynda Nurymnyń kelýine tańdanyp «uıalshaq minezdi jan, qalaısha keldi eken? Menen kóre kózge qysylyp júredi», — dep oılap, qyz oǵan tesile qarap qalyp edi, endi elegize tústi.

— Álde bir habar ákeldińiz be... Hakimnen hat aldyńyz ba? — dedi sál ǵana ezý tartyp.

«Birinshi ret ezý tartqany! Baıaǵynyń kúlmes .hany sıaqty naǵyz kúlmes qyz. Bizdiń qazaq qyzdary bolsa kúıeýin suraý túgil, onyń atyn ataýǵa da uıalar edi», — dep, áldenege rıza bolǵan pishinmen Nurym kúlip jiberdi.

— Nege kúlesiz? — dedi Múkarama kenet, túsin ózgerte qalyp, — aıtyńyz tezirek.

Tap birinshi kórgendegideı Nurym taǵy da qysylyp qaldy. Ol qyzdy renjitip alamyn ba dep sasty.

— Meniń kúlkim, lóktyr... — dep qalyp ol, jalma-jan jóndep ketti. — Meniń kúlkim, doktor, sestra, maǵynasyz kúlki. Oıyma basqa bir zat túsip ketti, múlde basqa nárse. Al, meniń izdep kelgenim sizben aqtyq ret kórisip, qoshtasý...

— Qalaı? Siz basqa jaqqa ketesiz be? — dep qyz úreılene qaldy.

— Jalǵyz men emes, barlyq jasaqshylar.

— Soǵysqa jibere me?

— Soǵysqa jiberemiz degen jarlyqqa qarsy bas kóterdik qoı, esittińiz be?

— Esittim. Biraq túsinbedim. Ýálı abzı álde ne sózder sóılep ketti, qazaq jigitteri soǵysqa baryp kórmegen, soǵystan qashyp bytyrap jatyr deıdi. Men nanbadym.

— Soǵystan qashatynymyz, ras. Biraq óz bıligimizdi ózimiz alýǵa bas tigisýge de baramyz.

— Ol qalaı? — dedi qyz túsinbeı qalyp.

— Bostandyq alýǵa bar kúshti jumsaý degen sóz. Kerek bolsa basymyz da qurban.

— Molodsy! — dedi Múkarama.

— Qolyńyzdy berińiz!

Nurym sasyp qaldy. «Qol bergeni qalaı? Bolashaq Hakimniń kelinsheginiń qolyn almaq pa? Qaınaǵasy...»

— Siz qol berýge qorqasyz ba?

— Joq, joq, ánsheıin, — dep Nurym ushyp túregelip, qyzdyń usynǵan qolyn aldy.

Nurymnyń úlken qolyn balanyń saýsaǵyndaı jup-jumsaq jáne náp-názik aq saýsaqtarymen Múkarama qysyp-qysyp qoıdy. Sonsoń Nurymnyń qyzyl kúreń tarta bastaǵan júzine tesile qarap:

— Naǵyz jigit!.. Er jigitter! Hakim maǵan aıtqan: bostandyqty óz kúshimizben alamyz, bizge teńdikti eshkim bermeıdi, dep. Men, mine, jańa bildim kim ekenińizdi, sizdi de, sizdiń serikterińizdi de...

Qyzdyń júzi jaınap ketti: onyń áldenege qadalyp edireıe qalatyn kirpikteri jup-jumsaq shyraıǵa bólengen sulý betpen birge balqyp ketken tárizdi; jańaǵy birde úreı, birde qatý pishin júgirgen naǵyz qara qońyr kózdiń ózgergish janarynan endi ushqyndy bir shuǵyla tógilip turǵandı kórindi.

Qyz qolyn keri tartyp alyp, endi alaqanyn shapalaqtaı bastady.

— Siz de maquldaıdy ekensiz... — dep kúmiljidi Nurym. — Raqmet. Kóp raqmet!

— Maquldamaı bola ma mundaı erlik isti! Áldeneni oılap qyz múdirip qaldy da, sonsoń: — Men múmkin jurttyń bárinen buryn maquldarmyn, óıtkeni meniń týǵan qalam qandy maıdan astynda, eń jaqsy kóretin adamdarymmen kórisýge zarmyn. Búgin uzaq kún Oraldy oılaýmen boldym... Ondaǵy adamdardy saǵyndym, — dedi.

Nurymnyń aýzyna kenet «birge júr, bizben birge júr dep aıtsam qaıtedi?» degen sóz kelip qaldy da, ony «myna ýyljyǵan Múkaramany erkek qoıdaı bólingen jasaqshylardyń arasyna shaqyrý kúpirlik bolar. Saldyr-kúldir áskerdiń júrisine qyz túgil erkek lóktyr da kóne almas» degen qarsy oı bógedi. Ol tek jaı-mánisti ashyq aıtyp ketýdi maqul tapty.

— Osyndaı táýekelge bel baılap, saparǵa shyǵýdy uıǵardy jigitter. Jolymyz bolsa basqa qaladaǵy qazaq azamattaryna qosylamyz. Sondyqtan júrer aldynda sizben amandasyp keteıin dep keldim.

— Qaı qalaǵa júrmek bolyp uıǵardyńyz? Oralǵa emes pe?

— Joq, Tekege emes. Teke ózińiz aıtqan soǵystyń astynda. Biz Aqtóbege qaraı júremiz, basqaryp júrgen azamattar Temir qalasyna baramyz deıdi. Bul qupıa is. Qupıa bolǵanmen sizden jasyrýǵa bolmaıdy. Meniń inim qazir sol jaqta. Áıtıevtiń otrádynda. Áıtıev degen qazaq halqyn teńdikke jetkizemin dep júrgen ardaqty adamymyz...

— Alaqaı, men de ketemin, sizdermen birge ketemin. Ýra! Áskermen birge dárigerlik qyzmetke! — dedi Mýkarama jas balasha sekirip.

— Shyn aıtasyz ba? — dedi Nurym, qýanaryn da, qýanbasyn da bilmeı ári-sári pishinmen. — Sizge qıyn bolar. Óńkeı ásker adamnyń arasynda jol beınetin shegý...

— Meniń eń armanym osyndaı áskerge erý, soǵap kómek berý, jaralysynyń jarasyn baılaý, aýyrǵanynyń qasynda bolyp dári berý. Qalaısha qıyn deısiz? Sestra bolǵannan keıin, ásirese hırýrgıa sestrasyna áskerden qalýǵa bola ma? Sonsoń, sizdermen birge meniń de eń qymbatty kóretin jaqyndaryma jetý kerek emes pe? Álde myna aqyraǵan Jympıtydan aırylma deısiz be? Nurym endi kedergi kelmes jaǵyn kózdedi. Qyzdyń nıetinen qaıtpaıtynyn anyq túsindi.

— Sizdi doktor Shuǵylov jibermes. Sol kisiniń qaraýyndasyz ǵoı. Ol jáne Janshany qoldaıtyn adam.

— Doktor Shuǵylov qazir Oral qalasynda. Naýqastanyp sondaǵy doktorlarǵa qaralý úshin ketti, búgin besinshi kún. Keshe habar keldi, aýrýhanaǵa salǵan ol kisini. Sonsoń men ol kisimen aqyldaspaımyn, óz erkim ózimde.

— Olaı bolsa jaqsy. Men Jolamanovqa aıtaıyn — siz birge júredi dep.

— Aıtyńyz. Men qazirden bastap jolǵa shyǵýǵa ázirlenemin. Kerekti dári-dármek, jara baılaıtyn materıaldardyń bárin daıar etemin. Kýhná bar ma?

— Aıtqandaı aspazshy áıel bar. Tamaq pisiretin qural-saıman jáne basqa jabdyqtar bar. Birneshe kólik.

— Tamasha. Men sol obozda bolamyn. Meniń zatym da bir kólikke júk... Qural-saıman, baılaý materıaldary, dári-dármek tolyp jatyr...

— Onda jaqsy. Birge júretin boldyq. Qoshtaspaıtyn boldyq.

— Birge júremiz. Birge saparǵa shyǵamyz...

Nurym basyn ızep, úıden shyǵa jóneldi. Múkaramanyń myna ıesiz qalada jalǵyz qalyp qoımaı saparǵa birge shyqqany úlken baqyt sıaqty kórindi.

Nurym úıden shyǵysymen qyz balasha sekirdi — alaqaılap qol shapalaqtady; júgirip júrip terezeni shalqasynan ashyp tastady; krovat astynan qol chemodanyn sýyryp alyp dúnıesin túgendedi, kıim-keshegin jınastyrdy, áldeneni izdep úıdiń astyn ústine shyǵardy. Saldyraǵan dybysqa syrttan júgirip kirgen Maısarany Múkarama qushaqtaı aldy.

— Apa, men júremin. Oralǵa júremin. Oral emes Jaıyq boıyna... Orynbor jaqqa, — dep aptyqty qyz. — Kóp adam, polkpen birge...

— Eı allasy, — dedi áıel ań-tań qalyp. — Tereze shatyrlap, krovat shartyldaǵanǵa ne boldy shol dep esim kıtse, úıge barýǵa qýanasyn ıkán. Iarı, alaı ısa ıarı. Jolyń bolsyn.

— ...Apa, hosh tur. Cay bol!..

— Qazir ǵana ıurasiń minı?

— Qazir, apa, qazir. Polk pohodqa jınaldy dep álgi Junysov myrza habarlap ketti.

— Qashan qaıtasyń, sińlim?

Múkarama qalt turyp qaldy. Bul suraq oǵan tosyn suraq boldy. «Qashan qaıtady? Endi qaıtyp kele me? Nege keledi? Oralda bolmaı ma? Týǵan qalasynda bolmaı ma?» Qyz basyn shaıqady, bilmeımin degen ısharat kórsetti.

— Eı, allasy! Alaı ısa, jolǵa kúmásh salaıyn...

Áıel qyzdyń jolyna «barym-ázirim» daıarlaýǵa kiristi. Al, Múkarama dúnıesin jınastyryp otyryp «úı» oıyna súńgidi...

... Qalanyń ishi-syrty ásker. Kóshe saıyn qaraýyl soldat, atty pıket. Bar jurt qarý ustaǵan. Qarý joǵy qolyna ketpen alǵan. Jer qazǵan, topyraq tasyǵan, bórene súıregen, qum toltyryp, qapshyń arqalaǵan jandar. Qybyr-qybyr. Úıge qalaı barmaqshy!? Barǵanda ne istemekshi!? Joq, munyń bári ózgeredi...

...Tizilgen atty ásker. Sansyz ásker! Ushy-qıyry joq ásker! Qaptap kele jatyr. Oraldy alýǵa kele jatyr. Kóptiń aldynda Hakim kele jatyr. Atamandar yǵysyp, Shaǵannan ári jyljyp barady. Hakimder kópirden ótip jalań qylysh kóterip shaýyp bara jatyr... Kópir aýzynda tirelgen oboz: zeńbirek súıregen, jalaý baılaǵan joryq kýhnásyn artqan, azyq-túlik tıegen oboz... Oboz aldynda shıneldi, aq beretti, aq sýmkaly Múkarama... Úlken jınalys. Hakim minbede sóz sóılep tur. Jurt jamyraı tyńdaǵan. Dý qol shapalaq. Hakimdi kóterip alyp bara jatyr, gýbernator úıine apara jatyr...

4

Qalyń jasaqshy aqyry bir búıir, alys saparǵa mańdaı túzedi.

Kúzdiń yzǵyǵan bir qońyr kúni edi. Etek-jeńdi jazdyrmaıtyn erteńgi sýyq lep sáske túste jumsara bastady. Kún kózi kórinbese de aspan da qylań tartyp, kári qabaǵy qyrtysyn jaza túskendeı boldy. Búgejektegen keıbir qońsyz at pen jalań shıneldi jigitterdiń de boıy jazyla bastady. Aldyńǵy top qalanyń shetine jetti, aldymen qozǵalǵan oboz Qyzylúıden ári asyp ta ketti. Birindep shubap, irkile toptanyp, tártipsiz túrde aıaq-búlkilmen ásker deni aýrýhana men mekteptiń aralyǵyndaǵy alańǵa oıysty. Sol jerde bas qosyp, úlken jolǵa tastaı túıinip, qol tártibimen júzdik-júzdik bolyp bólinip attanbaqshy edi. Birinshi júzdik bel asqansha, kelesi júzdik sap túzemek, onan keıin úshinshi júzdik attanbaq, aralary bir kórinim jer bolýǵa tıisti. Óıtkeni jol shańyn kótermeı, áldeqalaı irkilgen jasaqshy bolsa, onyń ókshesin baspaı keń júris, erkin tynyspen aıańdaýǵa bas komandırdiń atynan Jolamanov jarlyq jarıalap edi. Birinshi júzdikti Mámbettiń ózi, ekinshisin — Oraqov, úshinshisin — Jolamanov basqarmaq boldy. Nurym sońǵy júzdikte — Oraqovtyń qaramaǵynda qaldy da, aldyńǵy lekter jónep úlgergenshe aýrýhanadaǵy Múkaramaǵa keldi. Ol qyz jaıyn basshylarǵa birden jarıalamaı, «shyn bel baılap shyqqan kezde ǵana» aıtpaqshy bolǵan. Buǵan «álde de Múkaramamen keńirek sóıleseıin, kóppen birge attanǵan joryq joly áıel balaǵa aýyr soǵar. Múmkin Ábdirahman otrádyna qosylǵannan keıin tipti Hakimniń ózi keler, ózi kelmese lóktyr qyzdy alyp ketýge men qaıtyp oralarmyn» degen ekinshi oı sebep bolyp edi. Biraq bul oıyn Múkarama ortaǵa salýǵa keltirmedi.

— At-arba qaıda? — dedi qyz onyń aldynan júgirip shyǵyp. — Álde salt júrgizýge uıǵardyńyz ba?

Nurym taǵy da sasyp qaldy.

— Men sizben aqyldasaıyn dep edim, — dedi ol súrine sóılep. — Bul sapar asa qıyn sapar...

— Biz sizben qıyndyq jaıly emes, qalaıda júrý jaıly ýádeleskenbiz.

Qarsy jaýaptyń joly birjola kesildi. «Apyrmaı saldyrlaǵan arbamen burqyraǵan shańnyń astynda, gýildegen kóp erkektiń ishinde qaıtyp kún kóredi? Jolda qaıda túsip, qaı jerge qonbaqshy? Qaptaǵan qalyń qolmen birge kún-tún qatyp júrýge shydaı ma? Ýyzdaı qyzdy kim baqpaq? Kim basy-kózi bolmaq? Sapar uzaqqa sozylsa she? Aldan jaý qamaly kezdesse ne bolmaq?»... degen ýaıymdy oı keldi oǵan. Biraq bul oıyn qyz tyńdaıtyn kórinbedi.

— Men at-arba týraly oılaǵan joq edim... — dedi Nurym, aıtar sózin jutyp qalyp.

— Onda salt júrýge de daıynmyn. Men atqa minip júre alamyn. Mınhaıdar abyı kishkene kezimde atqa salt júrýdi úıretken. Ol kezde bizdiń úıde birneshe rysak bar edi. Juma saıyn salt minip «Han ormanyna» serýen jasaıtynbyz. Bir jyly abyı ekeýmiz Kamenkaǵa salt atpen baryp qaıttyq, — dedi Múkarama óziniń atpen júre alatynyn ábden dáleldep.

Ózi de atqa salt minýge dap-daıyn: aıaǵyna qyzyl saqtıan etik, ústine qamzol, basyna tatar bórik kıgen. Onyń ústine júzi beıne balanyń júzindeı shattyq shyraıǵa bólene túsken. Ústindegi yqsham kıim qazaqtyń kósh basyn jeteleıtin sylqym qyzdaryna uqsatyp tur, basyndaǵy dóńgelek qundyz bórik te burynǵy sopaqsha betin búgin dóńgelentip kórsetip, qasy men qabaǵyn da qońyraıtyp, aqshyl júzdi qara toryǵa aınaldyrǵan sıaqty.

— Joq, joq. Men qazir at-arba ákelemin, tabamyn. Salt júrýge bolmaıdy, — dep Nurym jalma-jan keri shegindi.

Múkarama oǵan tiktep qarady. Onyń abyrjyǵanyn túsinse de túsinbeýge tyrysty. Ol endi ilik taǵa sóıledi.

— Men sizdi, Junysov, bárin ázir etti dep oılap edim. Jáne kóp kúttim. Ózim ertemen keldim aýrýhanaǵa. Jolǵa kerek dári-dármekti jáshikke salyp shegelettim. Jol kıimin keshe keshke daıyndap qoıǵanmyn. Siz maǵan amandasa kelgen adamsha sóıleısiz, — dep Mýkarama qabaǵyn shytty.

— Qazir, qazir ákelemin at-arbany... — dedi Nurym.

Ol tez atyna mine sala, keri Jolamanovqa shapty.

Junysovtyń:

— Doktor qyz bizge eredi. At-arba kerek... Dári-dármek salýǵa kerek, — dep entige habar bergenin komandır tańyrqap tyńdaǵan joq.

— Obozǵa mingiz. Dári-dármegin durystap ornalastyr. Kerek tastyń aýyrlyǵy joq. Erteń bas aýyryp, baltyr syzdasa oz doktorymyz bolady, — dep ol jarlyq etti.

Komandırdiń bul jarlyǵyna Nurym ishteı rıza bolmasa da, qaıyryp jaýap aıtpady. Onyń bar kúdigi:

«Múkarama ana obozǵa otyrýǵa kónbes. Kónbese jigitterdiń birin arbaǵa qondyryp, atyn alyp berermin» degen toqtam edi. Biraq Múkarama lám-mım demesten:

— Qaı arbaǵa? — dep qana surady.

Nurym ony bir ádemi tarantasqa otyrǵyzdy. Tarantarastyń júgin basqa arbalarǵa bólip salyp, qyzdy dári-dárimegimen birge jeke ornalastyryp:

— Doktordy jaıaý júrgizýshi bolmańdar. Buıryq solaı, — dep tapsyrdy oboz bastyǵyna.

Obaz bastyǵy oǵan qarsy bolǵan joq. «Dáriger qyz meniń obozyma da kórik» degen adamsha mańǵazdana qarady.

EKİNSHİ TARAÝ

Aıdalada bir qara...

Jalpaq dala, uzyn jol. Ásker júrip keledi. Kesheden beri Nurymdy talaı ýaıymdy oı da qorshap edi. «Eldenaýlaq, jerden aýlaq, áke-shesheden aýlaq, ázildi qurby, nazdy zamandastan aýlaq kettik. Alda ne kútip tur. Jer de, el de tanys emes, sapar da oıda joq jerden kılikken sapar. Qıyr shet, kúdikti jol». Biraq ol dúbirli joryqtyń dúrmegimen, áldenege ańsap umtylǵan kóptiń den ortasynda birde áńgimege, birde jigitteriniń qoný-tústený qamyna kirisip ketip, oı shyrmaýynan tez aryla berdi. Samıan sary dalanyń alysqa jetektep, kóńildi sergitetin salqar sıpaty demdeı berdi. Erkindep joryta almaıtyn tyǵyryq kóshe ólsheýsiz jazyqqa aýysty; tynysty býatyn kópshilik kazarma keńshilik muhıtyna aýysty. Tóbede túpsiz aspan, tórt jaǵyń kóz jetpes mań dala. Aıdala. Alystan kóringen adyr «asyp tússem» degizedi. Dalanyń tórinde turǵan tóbeler «basyńa shyqsam» degizedi.

Eńký, eńký jer shalmaı,

Erýli atqa er salmaı

Erlerdiń isi biter me! —

degizedi.

Muny Nurym Mahambet aqynnyń óleńin jatqa biletin Yǵylmannan estip edi. Qazir sony aıtyp erni jybyr-jybyr etedi. Bir kez onyń janynda jaý qamalyna irkilmeı kiretin qaıratty doly jandar qaýmalap kele jatqandaı bolady, aınalasyndaǵylardyń bári batyr bolyp kórinedi. Keskilesip jan berispeı at mańdaıyn burmaıtyn óńsheń bóri qulaq dóń sanap, saı attap jortyp kele jatqandaı bolady. At ústinde taqymyn jınaı almaıtyn, keń etek, jalpaq bórik, jalp-jalp jeletin jamantaılar emes, sur shekpendi, yqsham beldi; at ústinen turyp ońdy-soldy oq atýǵa jaraıtyn ońtaıly jaýyngerler! Qylysh soǵyp, qasarysa shabysa alatyn bes qarýly berik top saýlap keledi! Bári qymbat, bári dos!

Bárinen de asyl, aıaýly jan bar osy toptyń ishinde. Ol beıne bir syńarynan kóz jazyp qalǵan or kıik syndy.

Áldenege sengen, áldene bir kirshiksiz armannyń qushaǵynda kele jatqan perishte syndy arý! Kóp erdiń, túsi sýyq, júzi kúńgirt ójet jandardyń arasynda totysha taranǵan jan. Kórmegen jerdi basyp, ishpegen sýdy tatyp, qabaǵy qatý, júzi kirbiń jat jandardyń ortasynda táýekelge bel baılaǵan balǵyn qyz... tatar qyzy Múkarama keledi!

Múkaramaǵa bul sur shıneldi sýyq óńdi adamdar jat emes. Bári óziniń sharapatynan bólengen, aıtqanyn istep, qasy men qabaǵyna qaraǵan sábıdeı, Mýkarama bulardyń qutqarýshysy syndy.

— Bizdiń doktor qyz, — deıdi onyń arbasyn kórsetip qońyr domalaq jigitter.

— Lóktyr qyzǵa baılatyp al qolyńdy, — desedi áldeqalaı saýsaǵyn jaralap alǵan jaýynger bolsa.

Bul Nurymnyń keýdesine erekshe sezim quıady, ala-bóle maqtanysh! Ol myna jurttyń qutqarýshy «lóktyr qyzymen» jete tanys, tanys qana emes, onyń jaqyn-týysyndaı adamy. Onyń keregin taýyp, suraǵanyn ákelip berýge ázir. Óziniń on jigitin ádeıi obozǵa jaqyn ustaýdyń qamyn kózdeıdi, basqalar ilgeri ketse, ol keri sheginip kesheýildeı beredi, obozdy tosyp alady. Al, oboz ilgeri assa ony taqymdap ilese ketedi. Tamaq jabdyǵyn tıegen, joryq qazany qaınaǵan, ortasynda lóktyr qyzy bar obozdy ásker qorshalap júrip keledi. Álden ýaqytta aıdalada bir qara kórindi.

— Beısaýat attyly kele jatyr!..

— Soldat bilem!

— Jaı qazaq shyǵar, — dep elegize qol shoshaıtyp, alystaǵy belge kóz shúıgen shettegi jasaqshylardyń sózi top ortasyna qaraı jyljydy.

Azdan keıin ásker, aı qaraǵandaı alysqa tegis kóz tikti. Alda qara qyrqa kórinip edi, qara jol sol qyrqanyń belin basyp ári qulap jatqan. Attyly joldan bir búıir, qyrqanyń batys jaq etegimen oıysa júrip iseledi. Munyń áskerı adam ekeni ashyla tústi: kıimi syptyǵyr, atqa otyrysy shoshaqtaý jáne ıyǵynda myltyǵy bary baıqalady.

— Ań qýǵan bireý shyǵar, — desti birqatary.

— Jalǵyzdan-jalǵyz, myna mań dalada netken ańshylyq, — dep qaldy Nurym, áldeneden kúdiktengendeı qabaǵyn túıip.

Attyly bul kezde at mańdaıyn bura bastady — áskerdiń jolyn oraı, kóldeneńnen qosylýǵa bet alǵandaı. Azdan keıin sýyt júristi jan ekenin baıqatyp, birde tekirektep, birde sary jeliske basty, tezirek Kaýysýǵa asyqqandaı boı kórsetti.

— Nurym, qasyńa bir jigitińdi al da, kim bolsa da jalǵyz atty jolaýshynyń jolyn kes. Áskerı adam bolsa — ony kór. Ózińnen jón surasa maǵan alyp kel, — dedi Jolamanov qasynda kele jatqan jyrshyǵa.

Júz basy attylynyń bir búıirden boı kórsetkenimen«ókshe arty Oıyl shyǵar» dep jorydy. Az júrgennen keıin ol jolaýshynyń shapqynshy elbetti naǵyz áskerı jan ekenin kórdi. Shıneldi, beline qylysh baılaǵan jáne ofıser formaly sıaqtandy, Nurymǵa ol chestberip qalǵanǵa da usady? Bul kim ? Oıyl basshylary jibergen adam emes pe? Ne dep jiberedi? Álde... jolymyzdy barlap, baǵytymyzdy baıqaǵaly júrgen sholǵynshy ma? Onda bul aram nıetpen kelgen jan bolady ǵoı...»

Jolamanovtyń oıyn basqa basshylar da oılady ma kim bilsin, ilgerirek ketken Oraqovtyń júzdiginen «Kim eken?» degen suraqqa jaýap alýshy jasaqshy jol tosty. Úshinshi júzdik oǵan jetkenshe kóldeneń kezdesken tosyn attylyny Nurym Jolamanovqa jolyqtyrdy.

Attyly ońtaıly, etti ǵana kelgen, qara murtty, qyrystaı qara jigit eken. Eki kózi qaraǵanǵa batyl qadalatyn, ótkir júzdi kórindi.

— Oń sapar bolsyn, azamattar! — dedi ol Jolamanovqa chestbergendeı qulaq qaǵyp qalyp, biraq sózin kópke meńzep.

Ózi shoǵyrlana qalǵan top jigitti jiti kózimen bir sholyp ótip komandırdiń lebizin kútti.

Aǵaıyndy Álibekovterge jaqyn, solardy úlgili aǵa tutyp ósken Jolamanov qazaq jigitterdiń qatal tártippen úıretýge basynan-aqqas edi. Ol tentek Jolmuqannyń oǵash minezderi men ýstavqa jatpaıtyn qylyqtaryn «qalaı-solaı qaraýmen» kelgen-di. Sol úshin ony shtab basshylary ornynan alyp, soldat qataryna qosty. Al, bul jazany oryndar kúni «úlken búlik» týdy da, ol qyzǵyshtaı qorǵap kelgen qońyr júzdi momaqan jigitterin teńdik joryǵyna ózi bastaýǵa bel baılaǵan bolatyn. Mámbet kópke bedeldi bolǵanymen aqylǵa salyp is isteýden góri japyryp júrýdi jany súıetin er. Bul minezi Jolamanovqa qarama-qarsy minez — oılaýǵa jol qaldyrmaıtyn shartta-shurt qulyqty. Sondyqtan bul kelgen adamnyń kim ekenin, ne pıǵyly baryn Jolamanov alda ketken Mámbetke habar bermeı turyp ashyp almaqshy boldy. Ol «bul tegin adam emes» degen kúdikti oıǵa keldi.

— Iá, ózińizge de oń sapar bolsyn, azamat. Túzde tuz jalaspaı til sheshilmeıdi deýshi edi bizdiń eldiń kárıeleri. Áıtse de jón surasý shet emes, — dedi Jolamanov sazaryńqy pishinmen.

Jolaýshy oǵan nazaryn aýdara qoımaı, ózimen-ózi bolyp ketti: attan sekirip túsip, tizginin er qasyna ildi, shylbyryn bosatyp qolyna aldy da atynyń moınynan qaqty, jalyn bir sıpap ótip kekilin jazdy. Qara ker jylqy turpatty túrine qaraǵanda at sıaqty kórinip edi, biraq arǵymaqqa shatys bıe eken, Jolamanovtyń synshyl kózi onyń óresi uzyn, turqy bıik, tik-baqaı, jalań quıryǵyn qum jaǵynyń belgisi dep tapty. Jumyr dene, ter qatqan tebingisine qarap «alys saparǵa syr bermeıtin baptaǵan jylqy»- degen oıǵa keldi. Atynan da ıesi oı salarlyq.

Qarsy jaýap qatýǵa asyǵarlyq túri joq, óz babymen aman, jurt tynysh; adamnyń ózi de, aty da babynda júrgen jandaı; qımyl-áreketi: kúndegi isim osy, el júrýi kerek, — dep tur. Ol qaýmalaı qalǵan qazaq jigitterin jáne onyń basshysy «kimsiń?» degen suraqpen tónip turǵanyn jańa ǵana sezgen jansha at shylbyryn tastaı salyp basyn joǵary kóterdi.

— Iá, saparlaryń oń bolsyn, azamattar. Jaqsy lebiz, jarty yrys, maǵan da oń sapar tiledińiz, zamandas, raqmet. — Ol Jolamanovqa endi ǵana tiktep qarady. — Saparym ońynan boldy dep turmyn. Óıtkeni sizderge tez qaýysyp, izdegenimdi tez taptym. Basshylyq etip kele jatqan... (jolaýshy Jolamanovtyń áskerlik chınine kóz tastap múdirdi) ózińiz be, starshına? Attan tússeńiz, ońasharaq otyryp tildeser edik.

Jolamanov tez jaýap qatty. Oǵan bul adamnyń sóz saptaýy da, mańǵazdana túsken ofıserlik minezi de unamady.

— Ońashalap sóılesip myna jigitterden jasyrar mende syr joq. Oıymyz ortaq, talabymyz bir, saparymyz bir bizdiń, praporshık myrza. Osy kele jatqan qazaq jigitteriniń biri basshy, biri qosshy esebinde, — dedi ol qataldaý únmen.

— Joq-joq, — dedi ile-shala praporshık. — Qupıa syr bar degen nıet emes, júz basymen jekelep jón surasaıyn degenim ǵoı. Siz júz basysyz ǵoı?

— Shamalap tursyz.

Praporshık ezý tartty.

— Jol júrgen jannyń qabaǵy qatý keledi, ásirese tanymaǵan adammen kezdesken jaıda bul zańdy, óte zańdy túıtkildik. Onyń ústine, ádiletsizdik zardabyn shegip, ashynǵan jandardyń sirkesi sý kótermeıdi. Ábden túsinip turmyn, zamandas, túıtkildik pen túksıýdi... ashý-yza, kek kernegen jigitter qara daýylmen teń shyǵar-aq, jolyndaǵyny japyryp, jyǵyp, taptap ketýge de dúz janbas dep oılap em basta, qaıta azamattar salmaqty, parasatty pishin kórsetti. Týrasyn aıtsam, bul saparyńyz erliktiń sapary, jumdyqtyń joryǵy. Degenine jetpeı tynbaıtyn qaısarlyǵy basym búl jigitterdiń, bastap kele jatqan myna ózińizdiń bul saparyńyzdy erliktiń sapary deý az, bul qaharmandyq qımyl, qaharmandyq sapar...

Kórýge shymyr, tyǵynshyqtaı bul qara jigittiń sózi irkilmeı tógiletin jan ekeni jáne óte jigerli, ári qısyndy, sheber sóıleıtini de baıqalyp qaldy. Jalǵyz-aq Jolamanovqa jaqpaı qalǵany: onyń birden «erlik, qaharmandyq» dep aspandata sóılegeni boldy. Jolamanov qabaǵyn shytty, biraqqaýmalaǵan jigitterdiń kóbi aýzyn ashyp qaldy.

Birqatary ıek qaǵysyp, shyntaqpen túrtisip, «bále, jigit eken» degendeı boldy.

Praporshık sózin soza tústi.

— Men praporshıkpin, muny myna pogonymnan ózderińiz de kórip tursyz. Praporshık degen úlken chın emes jáne ony men qalap ta alǵanym joq. Keshegi on altynshy jyly qazaq balasyn okopqa aıdaǵanda, bas kótergenniń biri bolyp solardyń ishinde kettim de, oryssha oqyǵanym bar, kóptiń qamy úshin istegen isim bar, áıteýir tylda bolsam da, osyny eskerdi me kim bilsin, maǵan, áskerlik ataq berdi, ıyǵyma pogon taqty, vestovoı kishi ofıser etti. Sizderdiń túıilińkirep qaraýyńyz da osydan shyǵar. «Patshashyl ásker qyzmetinde bolyp shen-shekpenge ne bolǵan, endi myna batys ýalaıatyna ofıser! Bul bizge ne aıtpaqshy?!» dep qatý qabaq kórsetýińiz dup-durys. Alaıda, bul bir kórgennen, jigitter. Bir kórgende aıý da ańnyń jeksuryny, al ekinshi, úshinshi kórgende onyń adamǵa qas emesin bilesiń. Atamyz qazaq, dinimiz musylman dini, kóksegenimiz teńdik, tilegenimiz el bolý, aǵaıyndar. Sondyqtan... Sondyqtan sizder álgi Jympıtydan shyqqan azamattar bolsańyz arnap aıtar sóz bar. Bul sóz aǵaıynnyń sózi — ý ishseń kóppen birge ish, bal jeseń bólip je degen ejelgi eldik sóz..

Nurym Jolamanovqa qarady, ol tyńdaıyq degen ısharat bildirdi.

— Kókten jasaqshy jaýmaǵanyn da, ókshe-artymyz Jympıty ekenin de kórip tursyz ǵoı, myrza!.. — dedi Jolamanov salqyn lebizdi qońyr únmen.

Jolamanov ishteı túıile bastady. Praporshık qanshama sóz kestesin irikpeı jaıyp, qorshaǵan jigitterge «shirkin, kópti kórgen, sózge sheber jan eken» degen oı salsa da, júz basy onyń sózin ańdyp, sheshilip áńgimelesýden bas tartý nıetine kóshti. Az kidiristen keıin ol:

— Maqtaýdy da, boqtaýdy da kórip júrmiz, praporshık myrza. Ý ishýge de asa qumar emespiz. Tipti kóp bolyp ishýge de jigitter onsha emes. Bizge aldymen ózińiz kimsiz? Joldastaryńyz bar ma, álde jalǵyzbysyz? Sony aıtyńyz, — dedi.

— Jalǵyz emespin, júz basy, kóp adamnyń birimin. Barlaýshy esebinde ozyp ketken adammyn...

Jurt enteleı tústi, Jolamanov qadala qarady. Biraq praporshık eshkimge júz burmastan:

— ...Egerde atústi sóılesetin bolsaq, men de atyma mineıin, — dep shylbyryn jınap, er qasyna ile saldy da, dik etip bıesine minip aldy.

— Qansha adamsyzdar? Qaı jaqqa bara jatyrsyzdar?.. — dep bógelip qaldy Jolamanov.

Nurym da, basqalary da qulaǵyn tige tústi. Bireýler:

— Ne deıdi, kóp adambyz deı me?

— Ásker boldy ǵoı onda... — dep kúbirlesti.

— Áńgime bylaı, jigitter! — dep praporshık úzeńgige shirenip er ústinde kóterile tústi, aqyryn tamaǵyn da kenep aldy. — Oıyl qalasynda ofıserler daıyndaıtyn ıýnker mektebi ashylǵanyn sizder estigen shyǵarsyzdar. Sol mektepti bitirip otyrǵan úsh júz qazaq jigiti, myna tap ózderińiz sıaqty, osydan úsh kún buryn bas kóterdi. Ondaǵy maqsat: esiń barda el tap degen qazaqtyń dana sózin aqyl tutý; kúni búginge deıin tabanynyń astyna basyp kelgen qazaq atamandarynyń soıylyn soǵamyn dep qyrylmaı, oıdaǵy-qyrdaǵymyz bas qosyp, ózimizdi de, elimizdi de aman saqtap qalý. Ol úshin myna sizderdiń bet alyp shyqqan qalyń qazaqtyń ortasy Aqtóbege, onyń arǵy jaǵyndaǵy Aqmeshit pen Qazalyǵa qol artý — sol jaqtaǵy azamattarǵa jalǵasý. Osyndaı nıetpen dúrlige kóterilip, ishimizdegi aq kazak-orys ofıserlerin aıdap shyǵyp, birqataryn tutqyndap, olardyń shashpaýyn kótermelep júrgen azǵyndardy júgendep, biz de jolǵa shyqtyq. Men sol jolǵa shyqqan elý adamnyń barlaýshysymyn. Olar osydan on bes-jıyrma shaqyrym jerde el arasymen kele jatyr. Men barlaýshy ǵana emespin, solardyń jibergen elshisimin. Júz basy aıtqandaı aspannan jasaqshy jaýmaǵan shyǵar, sol Jympıtydan shyqqan týysqandar myna sizder shyǵar dep topshylap turmyn...

— Bizder.

— Bizder.

— Jańylysqan joqsyz, — dep qaldy birqatar jasaqshylar shýyldap.

— Toqtańdar, shýlamańdar, — dedi Jolamanov jigitterine. — Iá, sonsoń?

Sonsoń, osy shamadan kezdesermiz. Kóp adam kózge túspeı kete qoımas dep topshylap edim, boljalym durys shyqty.

— Elý adambyz deısiz be? Úsh júz ofıserdiń basqasy qaıda qaldy? — dep surady Jolamanov.

— Basqalary Oıylda... — dedi praporshık.

— Oıylda olar ne bitiredi?

— Bizden habar alǵansha sonda bola turady.

— Elýińiz nege shyqtyńyz? Elshilikke birer adam da jetpeı me?

Praporshık bógele tústi de ezý tartyp:

— Siz kúdiktenip qaldyńyz. Men muny bastan-aq baıqadym. Bul zańdy kúdiktený. Áskerı adam aınala oılap, ne másele bolsa da oılap-piship, sonan keıin áreket etýi kerek. Siz, zamandas, maǵan qatty unap qaldyńyz...

— Azamat, men basynda da eskerttim sizge, maqtaýdy.da, boqtaýdy da estip júrmiz dep.

— Joq, maqtaǵan emes, adal sóz, oıdaǵy adal pikirimdi alǵa salyp jatyrmyn.

— Jaqsy, jaqsy!.. — dedi de Jolamanov Nurymǵa burylyp: — Myna praporshık myrzamen birge kele jatqan ofıserlerdi kórip qaıt. Elý adambyz deıdi ǵoı — bil. Biz anaý kóringen aýylǵa aıaldaımyz. Sol jerge oral, keshke deıin kelip jetesiń ǵoı, — dedi.

Nurym Jolamanovty ońashalaı berip:

— Jalǵyz baraıyn ba? — dep surady.

— Bir óziń bar. Qaı jerde ekenin, qansha adam ekenin kózińmen kór. Sonsoń myna praporshık myrzany erte kel, Oraqovtarmen júzdestireıik, — dedi júz basy.

Praporshık pen Nurym toptan bólinip shyǵa berdi.

— Jigitter! — dedi Jolamanov aıqaılap, áldene ýaqyt shoǵyr-shoǵyr bolyp toqtap qalǵan jasaqshylarǵa. — Oıyldaǵy áskerı aǵaıyndar bizge qosylmaqshy degen habar ákeldi jańaǵy ofıser. Ony birqataryń óz qulaqtaryńmen estidińder, al estimegenderińe jańalyq osy. Bizge qosylýǵa shyqqan elý ofıser deıdi. Men hal-jaıdy kózben kórip kelýge jyrshy Nurymdy jiberdim. Senderden talap etetinim: qatardan shashaý shyqpaı, tústengen, qonǵan jerge bet-betińmen bólinbeı, halyqqa jat minez, jaısyz qylyq kórsetpeı, bir kisiniń balasyndaı bir sózdi, bir maqsatty túrde jyljı berý. Erteń qaı jaqqa, qalaı qaraı júremiz, ony keshke ana alǵa ozyp ketken jasaqshylar komıtetimen aqyldasyp sheshemiz. Myna ofıserge qosylý-qosylmaý jóninde de áńgime keshke qonǵan jerde sheshiledi. Alań bolmaısyńdar. Kereksiz dúbilis-dúrmekke jol bermeısińder. İlgeri tartyńdar!

Attylyǵa kezdesip irkilgen júzdik taǵy da ilgeri jyljydy.

2

Aıdalada kezdesken ofıser Hakimniń joldasy bolyp shyqty.

Ótkir júzi men kelisti sózine jáne óz isine balýan ekenin baıqatqan salýaly minezine qarap, Nurym praporshıkı «ket ári jigit emes eken, bizdiń Hakim men Orazdar sıaqty oqyǵan jigit qoı. Jasy ózim shamalas shyǵar» dep baǵalap, tipti ishteı ony jarata bastap edi. Biraq Jolamanovtyń senbeýi jyrshyǵa da áser etken. Ol ekinshi qyrdyń astyndaǵy jas ofıserlerge jetkenshe.bul bir kórgen adammen sheshilip sóılese almady, til qaǵysyp qalǵan shaqta syr bermeýge tyrysty. Sondyqtan praporshıktiń:

— Kún sýytar bilem, jel ótkirlene bastady, — dep áldeqalaı bastaǵan sózine ázir jaýap qatty.

— Ýaqyt jetti ǵoı.

— Durys aıtasyz, týysqan. Jeltoqsan jeltoqsandyǵyn kórseter-aq.

— Jeltoqsan — qys aldy dep qazaq bilip aıtqan.

— Dalada sırek jortyp, ot basynda kóbirek otyratyn shaq deı me kárıeler?!

— Kárıeler keıde sapar aıy qara kúz dep te naqyldaıdy...

Ańdysqan áńgime osy sıaqty kún raıynyń tóńireginde boldy. Ańdysa sóılesse de Nurym birden-birge qara jigittiń aqyldy jáne adamǵa asa janasqysh ekenine kózi jete bastaǵandaı boldy. Biraq bul «elshiniń» jetkizgen shatty habaryna elý jigitti bastap kele jatqan qara sur adam «qanyn ishine tartýmen» qaldy.

— Sapar ońǵa aınaldy. Myna azamattarǵa tez kezdestik. Bular da bizge qosylýǵa bet alsa kerek. Keshke aıaldaǵan jerde keń otyryp sóılesetin shyǵarmyz. Starshına myrza, siz maqul tapsańyz, biz de sol jerge jetip aıaldarmyz, — dep málim etti praporshık.

Nurym qara sur bastyqtyń túrinen de, túsinen de ne jyly, ne sýyq shyraı tappady. Ol myna jigittiń málimdemesine jaýap ta qaıyrmady, «bar» degendeı basyn ǵana shulǵyp, ıegin qaqty.

Ásker tártibimen eki-ekiden tizilip kele jatqan jaýyngerlerdiń aldyndaǵy bastyq bular jetkende tizginin tejeı qalǵan edi. Ony kórip basqalary da toqtap, az ýaqyt attaryna tynys berdi, biraq Nurymdardyń jigitterindeı, birinen-biri asyp shoǵyrlasa qalmady, aldyńǵylardyń sózin estýge de antalasa qoımady — bári de qaz-qatar qalpynda qaldy. Qara sur bastyqtan kózin aýdarǵan Nurym, bul oqyǵan tártipti toptyń uzyna boıyn kózben sholyp sanyna jetti — jıyrma tórt qatar, bastyǵy men praporshıkti qosqanda — tup-týra elý eken. Shınelderi ári jańa, ári jasaqshylardikindeı aq sur emes, kógildir jáne ıne-jipten jańa shyqqandaı sý jańa kórindi, pogondarynyń oqasyn da shań shalmaǵan, ıyqtarynda qylysh, belderinde nagan, kishkene japon vıntovkalaryn tońqaıta er qasyna ilgen. Nurym ishinen rıza bolyp, baıqatpaı,basyn shaıqap qoıdy.

Atynan túsip, aıylyn qaıta tartyp, boıyn jazyp alǵan praporshık erge qondy da:

— Men júrdim, starshına. Jigitterge aıaldaıtyn jer daıarlaımyn, — dep qulaqqaqty.

Basshy ofıser bul sózge de basyn shulǵyp, ıegin qaǵýmen tyndy.

Nurym ań-tań qaldy. «Bulardyń tártibi osylaı ma, álde ishinen tynyp bizden búkken syry bar ma? Oılap-piship, bárin kúni buryn bilip, endi ymmen nusqaýǵa kiriskeni me? Mundaı komandırdi kórgen emen...» degen oı keldi oǵan. Áskerdiń sanyn, túrin, kele jatqan jolyn kórgennen keıin onyń surary da, bileri de qalmaǵan sıaqty. Sóılesýge onsha qumar bolmasa da, birer aýyz til qatysý oryndy da edi, biraq aman-saý surasyp, sóz bastamaǵan komandırge Nurym óz tarapynan «sapar oń bolsyn!» deýge de aýzy barmady. Oǵan bul kele jatqan jandardyń óńi de, túri de sur, ásirese qara sur bastyqtyń júzi óte-móte jansyz, tipti sýyq kórindi.

İlgeri uzap, qarasy úzilip ketken jasaqshylardyń túsken jerine qarańǵy túspeı jetý úshin Nurym da, onymen birge qaıta attanǵan praporshık te búlkilden jortaqqa kóshti. Biraz jer júrip joldy óndirińkirep alǵannan keıin, tizginin tejep ekeýi taǵy da aıaq-búlkilmen kele jatty.

— Qaı jaqtyń jigitisiń, zamandas? — dedi bir kez ofıser Nurymǵa.

Jaýap berýdiń ornyna Nurym:

— Sózge sarań qara sur kisi bas komandırińiz be? — dep surady.

Jyrshy praporshıkti: «mynaý járdemshisi shyǵar, al eń úlkeni qara sur boldy ǵoı» dep topshylap edi.

— Iá, ıá, — dedi praporshık. — Oıyldaǵy ásker bóliminiń bastyǵy voıskovoı starshına Ázmuratov degen kisi osy. Aqyldy, ásker isine jetik adam. Sózge sarańdyǵy: jol júrip salyǵyp kele jatqanynan. Alys sapar adamdy qajytady ǵoı.

Nurym oılanyp qaldy da, áıtse de qara sur bastyq jónindegi óz synyn aıtyp tastady.

— Qatal jan bolýy kerek. Syryn ishine túıgen adamnyń sózi de býýly jatady. Ásker basy deısiz be? Ásker basynyń da Janshaǵa qarsy shyqqany ma?

— Qazaq qoı, — dedi praporshık julyp alǵandaı. — Qazaq bolǵan soń myna sıaqty jas azamattardy basqarmaýǵa qany shydar ma?

Nurym úndemedi. Onyń oıyna: «Jansha da qazaq. Biraq qazaq bitkenniń bári jasaqshylardyń soıylyn soǵady degenge kim nanar. Anaý Aron tóre, anaý jýan sýdıalar sorly jasaqshyny atyp-asyp jatqan joq pa? Ol azdaı-aq, Tekeni qorǵatamyn dep qyryp salýǵa da júz janar emes» degen shálkes sózder oraldy da, biraq myna qasyndaǵy oqymysty ofısermen pikir talastyrýdy ádepsizdik bolar dep bógeldi. Az júrgennen keıin ol:

- Siz menen: qaı jaqtyń jigitisiń dep suradyńyz ba? Men Ańqaty boıynykimin, — dedi.

Ańqaty boıynda menimen birge oqyǵan Hakim Junysov deıtin mekteptesim bar edi, múmkin, siz ony biletin de shyǵarsyz. Tekedegi realnoe ýchılıshede oqydyń.

Nurym at tizginin tejep, ofıserdiń júzine qadala qaldy.

— Ne deısiz? — dedi ol shoshyp ketken jansha ofıserge.

Biraq, ofıser oǵan sózin qaıtalaýdyń ornyna, sasqalaqtap ne aıtaryn bilmeı, qyzaryp ketti. Ol baǵana Nurymdarǵa: «On altynshy jyly okopqa alynǵan jigittermen birge men de ketkenmin, sondaǵy istegen isim bar, oqyǵanym bar, áıteýir kishi ofıser ataǵyn berdi» dep salyp, endi Hakimmen birge oqydym degenine myna uzyn qara nanbaı qaldy, ótirigim shyǵyp qalmaǵaı dep sasyp edi.

Onyń «ne deısiz?» dep shoshynǵany da sodan dep oılady. Biraq Nurym oǵan shoshynǵan joq. «Hakimniń mekteptesimin» degenge tańyrqaǵan. Jyrshyǵa bul sóz aıdalada inisin kezdestirgendeı áser etip edi.

— Hakimmen birge oqysańyz, onyń úı ishin de biletin shyǵarsyz, — degen sóz tústi Nurymnyń aýzyna. Sóıtti de ol ezý tartyp, kúni boıy tanymaı turyp, endi ǵana esine túsirgen kisishe, ofıserge kórisýge qolyn sozdy.

«Mynanyń esi durys pa, ózi?» dep oılady da, praporshık :

— Nege bilmeıin, birneshe jyl birge oqyp, biriniń úı ishin biri bilmeıtin shákirt bolmaıdy. Men onyń, ol meniń úıimdi kórmese de syrttan qanyqpyz. Hakimniń úıinde: Áke-sheshesi, aǵasy jáne inileri bar, — dedi.

— Men sol Hakimniń aǵasymyn.

— Praporshık Nurymnyń kórisýge qol sozǵanyn jańa ǵana túsindi.

— Ymm, siz onda... Álgi Hakimniń jyrshy aǵasy boldyńyz ǵoı. Solaı ma?..

— Tap ózi. Nurym Junysov.

— Iá, Nurym, Nurym. Káne kóriseıik...

Ofıser jalma-jan atynyń basyn buryp Nurymǵa jaqyndaı tústi de, jalma-jan kelip onyń usynǵan qolyn aldy. Ekeýi de ezý tartyp bet sıpasty.

— Meniń atym Sálmen. Hakimnen jazǵytury aıyrylyp ketkennen beri habarsyzbyn. Apyrmaı, birge turyp, birge oqyǵan Hakimniń týǵan aǵasynyń kezdesken jerin qara!.. Tfý, adam degen oılamaǵan jerde kórise beredi eken ǵoı, — dedi ofıser.

Ol sózin aıaqtamaı basyn shaıqaı berdi de, Nurym beıne týǵan inisi Hakimdi kezdestirgendeı qýandy. Oǵan bul adam kóp jannyń ishinde syr alysar, qol ushyn bepip tar kezeńnen alyp shyǵar jaqynyndaı kórindi.

— Apyrmaı, a, — dedi taǵy da ofıser, — oılamaǵan jerde kezdestik. Hakim menen kishi, kóp kishi. Sondyqtan meniń týǵan inimdeı kóretin mekteptesim... Siz qansha jas úlkensiz Hakimnen?

— Úsh jas.

— Qurdas boldyq. Men de úsh jas úlkenmin. Al qazir ne istep júr Hakim? Úılenip aýyldan shyǵa almaı qalyp júrgen joq pa? Oralda onyń súıgen qyzy bar edi, jar etýge ýádelesken tatar qyzy. Óte sulý qyz, Múkarama deıtin qyz... Hakimniń naǵyz teńi-aq edi.

Nurym ne aıtaryn bilmedi. Ol tek qana:

— Hakim ishki bette... joq, úılengen joq, — dedi.

— İshki bette deısiz be? Ol jaqta ne qyzmet isteıdi? Tekede qalamyn degen oıy joq, álgi zemstvoda isteıtin doktor týysqanynyń nókerine jazylamyn dep júrgen, — dep, ofıser muqshaı tústi.

İnisiniń tap qaı jerde júrgenin, ne istep júrgenin taldap aıtyp bere almasa da jyrshy bilgenin inisiniń joldasynan jasyrmady.

— Atamandarǵa qarsy shyqqan aǵalarynyń tóńireginde bilem... İshki bet dep biz Jaıyqtyń bergi túbindegi Kerderilerdiń jerin aıtamyz... — dedi.

Kenet onyń kóńili shalqyp ketti. Er ústinde jelpine túsip at saýyryn sıpaı qamshylady.

— Káne, júrińkireıik! — Ofıserge jel berip, ózi cap jeliske tústi.

Ofıser únsiz basyn shaıqap, áldeneni,eske túsirgendeı aqyryn ilbigi tómen qarap kele jatyr edi, Junysovtyń jetektegenine eriksiz erdi. Ol da jeliske tústi. Qazanat bıe óte jelsheń eken, múshelik jer jelgennen keıin aldynda kele jatqan keri attyń dóńinen esip ótip alǵa shyǵyp ketti. Biraq ol bar jeliske salmady — tizginin tejep jyrshyny jetekteı jeldi. Biraz jer ekeýi jelpine jelip alǵannan keıin qaıtadan aıańǵa kóshti.

— Shabysqa qalaı? Janýar jelsheń mal eken, — dep, Nurym ofıserdiń bıesine rıza boldy.

— Birinshi ret minip shyqqan malym. Syryn asa bilmeımin. Biraq jeledi, jaqsy jeledi, — dedi Sálmen.

Azdan keıin Nurym:

— Hakim inińizdiń úılenemin dep sert berisken qyzy aldaǵy obozda kele jatyr. Ol bizdiń loktyr qyzymyz, — dedi.

— Qoıshy! — dedi Sálmen. Sóıtti de, — bolar-bolar! Qyr men oıdy sapyrylystyryp jibergen bıylǵy kóktem — tasyǵan seńdeı, bireýdi bastan, bireýdi saǵadan shyǵaryp-aq jatyr. Ol bala qaıdan keldi?

Nurym Múkaramanyń kóktemnen beri Jympıtydaǵy emhanada isteıtinin, qazir jasaqshylardyń súıikti «loktyry» bolyp alǵanyn aıtty. Bul ofıserge Jolamanov senbeı tildesse de, óleńshi Nurym tanysa kele oǵan bar syrdy aıtyp saldy. Onyń dostyq nıetine ıneniń jasýyndaı shúbá keltirmedi. Jyr men án, saýyq pen ázil-kúlki qushaǵynda ósken seri jan baýyrmaldyń sezimge balqı tústi.

— Siz menen buryn biletin sol jas arý baqyt saparyna shyǵyp keledi. Hakim inińizge jetkenshe ushýǵa qanaty joq. «Aýyr sapar, qıyn jol, Múkarama, qalǵanyń maqul!» degenge kónbeı «jaýyngerdiń jarasyn baılap, basyn súıemesem meniń dáriger qaryndastyǵym kimge kerek» deıdi. Mundaı jandy ertpeýge bola ma! Perishte sıaqty kirshiksiz adam, — dedi Nurym asa bir shattyq júzben.

Sálmen oılanyp qaldy. Onyń kóz aldyna ne elestegenin, qandaı oılar oılaǵanyn Nurym bilgen joq. Sol mınýtte oǵan jaqsylyqtan ózge eshbir kúdikti nárse oralmady. Bul jańylys sezim edi. Nurymǵa da, Nurymnyń dostaryna da zulymdyq basqa jaqtan tóndi...

Otrád qarasynǵa kózi ilikken shaqta kún uıasyna telmirip qalǵan eken. Muny jigitter batys jıektiń, kenetten sógilip ketkendeı, qyzyl syzattana qalǵan kóbesinen kórdi.

Aspanda tas búrkep turǵan qara sur bulttyń tap sol kóterilip ketken irgesinen jel de azynaı qaldy. Ajary solyp búrisken qyrdy qara sýyq buıyqtyra tústi; at pen adam kishireıip ketti; mań dalanyń yqtasynǵa qaraı dóńgelegen erbeń ebelegindeı, keshki kóleńde kúrjeń qaqqan kóp jasaqshy jetip jyǵylǵan saı saǵasyna tyǵyldy.

Nurym qaıtyp oralǵanda qonaqtar jerge aldymen jetip Oraqovtyń júzdigi ornalasqan eken. Bular saı boıyndaǵy jıyrma-otyz úıdiń teń jarymyn ıemdenip jaılasyp ta úlgeripti. Biraq sońǵy kirgen qonaqqa yǵysyp tórden oryn bergen jansha, Oraqov keıindegi elý ıýnkerdiń keletinin estip aýyldyń arǵy shetine baryp ornalasty. Iýnkerlerge kire beristegi bes-alty úıdi qaldyrdy. Qazaqtyń basqa aýyldaryndaı, bul-úlken saıdyń boıyn mekendegen el de eki-úsh úıden tóbe-tóbe bolyp bútin ózekti boılaı jaılapty. Saǵaǵa taıaý eń shetki úlken úıdi jasaqshy komandırleri ózderine yńǵaılady jáne medsestra men aspazshy áıeldi de osy táýir páterge túsirýdi laıyqtady. Bul bir qora-jaıy da etekti, pisheni de mol dáýletti sharýanyń úıi eken. Syrtta maly bar, ishte ot jaǵylyp, tútini shyǵyp jatsa da kópke deıin kútpegen qonaqqa esik ashpady — beıne úıinen bezip ıesiz tastap ketken qystaýsha dybys ta bermedi.

— Kim bar úıde? Esik ash! Aramyzda tońyp kele jatqan áıel bar, — dep terezeden aıqaılaǵan Oraqovtyń qazaq ekenin kórgen soń ǵana úı ıesi esikke jyljydy. Úıden bala daýysy shyr etti.

— Jeńeshe, ashyńyz, qoryqpańyz. Biz óz adamdaryńyz, — dedi Múkarama, ish jaqta eki oıly bolyp turǵan áıel baryn sezip.

Ákeldiń úreılener sebebi de mol. Eri men atasy alystaǵy pishenge ketken. Qasynda úsh jasar ǵana qyz balasy bar bul bir ýyzdaı jas áıel edi. Ol, saý ete qalǵan áskerdi kóre sala ashyq aýlaǵa qoralap jatqan qoıyn tastaı salyp, sharbaq qaqpany shala qapsyryp úıge júgirip edi. Jalma-jan senekti de, ishki esikti de tas bekitip, tereze bitkendi jaınamaz, dastarhanmen qymtap ta úlgergen.

Ol esikti ashyp qalǵanda etegine orala birge shyqqan qyz bala jat adamdardan shoshyp ketip, endi jylap otyra qaldy. Oraqov:

— Qyzym, beri kel. Jylama. Men tımeımin, — dep úlgergenshe Múkarama qyzdy kóterip ishke qaraı alyp ta ketti.

— Men qazir saǵan qýyrshaq kórsetemin. Qasyq beremin. Qaǵaz búktetemin, — dep, balany bir-eki ret joǵary yrǵyta kótere bastap edi, esi kirip, sóılep qalǵan qyz kúlip te jiberdi.

— Men orys marjasy desem... — dep kúbirledi kelinshek, Múkaramanyń qazaqsha sózine qýanyp ketkendeı, ezý tartyp.

Kelinshek sonda da senimsizdeý kóz tikti. «Qazaqsha biletin orys qyzy ma, álde noǵaı ma eken?» degen eki ushty oı keldi oǵan.

Tońyp kelgen Múkarama ot basyna jetip bardy. Qazaqtyń qara qazany qaınap jatyr da, qazandyqtyń ishinde jumarlaı tyqqan iri qamys shytyrlaı janyp, á degenshe bolmaı ottyqtyń jebir kómeıine túıdek-túıdegimen joǵalyp ketedi. Qyzyl jalyn betti sharpyp, bir sát onyń qyzyl ala sáýlesi úıdiń jaryn aq shabdarlandyryp jiberdi. Kún áldeqashan batyp qas qaraıyp qalsa da, úıde sham joq. Múmkin keshki jaqqan qamys otynnyń jaryǵy bul úılerge tamaq pisip, as jegenshe kerosın qattyǵyn joqtatpaıtyn da shyǵar. Múkaramamen birge kirgen aspazshy áıel de ot janynan kópke deıin kúıbelektep shyǵa almaı, qaıta-qaıta qoldaryn jalynǵa janap jany kire bastaǵan saýsaqtaryn úrgishteı beredi.

— Qandaı qyzý otyn, — dedi aıaq-qoly jylynyp, endi aq júzine qyzyl shyraı nur júgirgen Múkarama. — Bizdiń Oraldaǵy úıdiń kamın peshterindeı sharpyp tur.

Kelinshek Múkaramanyń ózine de, sózine de tańdana qaraı berdi.

— Men musylmanmyn, jeńgeı qoryqpańyz, — dedi Múkarama oǵan, áıeldiń áli jatyrqap turǵanyn kórip.

Áıel úndemedi. Tek qana júgirip júrgen tap ózi sıaqty móldiregen qara kózdi kishkene qyzyna bir, Múkaramaǵa bir qarap qoıyp:

— Apań til biledi, Záýresh, aqyryn, otqa túsip ketpe, — dep, qonaqpen jaǵalasa bastaǵan sábımen sóılesti.

Bala Múkaramaǵa kelip taǵy da kóter degendeı boldy.

— Kel, Záýresh, kel. O, qandaı matýr bala, — dep, Múkarama qyz balanyń atyn, birden qaǵyp alyp, qolynan ustady, ózine qaraı tartyp, tarap qoıǵan tulymynan sıpap qoıdy.

Záýresh úıirile ketti. Tulymynan sıpaǵan Múkaramanyń basyna qol sozyp, kishkene ań shapkesine jarmasty.

— Á, meniń shapkemdi kıgisi kelgen eken, — dep, Múkarama jalma-jan shapkesin basynan alyp balaǵa kıgizip, ot sáýlesiniń jaryǵymen, beıne bir kópten oınatyp júrgen balasyndaı Záýreshpen bolyp ketti. Kelinshek murjasy joq bestik shamdy jaǵyp, qazandyqtyń jıegine qoıdy. Úıdiń ishi ári jaryq, ári jyly lepke bólenip, joldan kelgen jandardyń kóńil hoshy ashyla bastady.

«Lóktyr» qyzdy, aspazshyny túsirgen úı eki bólmeli eken. Ot jaǵylyp jatqan qazan jaǵynan uzyn peshpen bólingen qonaq bólmesi qarakóleńke tartyp, kelgenderdiń kózine túse qoıǵan joq-ty. Áıel shamdy sol jańqa shyǵaryp:

— Myna bólmege kirińiz, tórge otyryńyz, — dedi Oraqov pen Nurymǵa bir qarap alyp, ádemi qyzǵa. Búul bólmeniń edeni taqtaıly, taqtaı ústine kıiz tóselip, kilem jaıylǵan. Top jaqtaǵy kórpe ústine bir-eki qus jastyq tastaǵan, úıdiń jaıly ekeni kórinip tur.

— Bizge myna jaǵyńyz jaqsy, — dedi Múkarama áıelge qazan jaqty kórsetip.

Múkarama jatatyn jerdi de birden belgilep qoıdy; ana peshtiń qasyna eki kisi mol sıarlyq, qysyla-qymtyryla jatýǵa týra kelse — tórt adamǵa da oryn tabylatyn. Óıtkeni burysh jaqtaǵy aıaq-tabaq, shelek sıaqty ydystardy jáne odan ári shashylyńqyrap jatqan er-toqym, qamyt-doǵalardy jınastyryńqyrap qoısa, ózine de, aspazshy áıelge de, tipti qyzy men úı ıesi kelinshektiń bári syıyp keterlik.

— Qonaq bólmeden osy jaǵyńyz unap tur, jeńgeı, — dedi ol taǵy da.

«Osy sózge toqtam etesiń, báıbishe» degendeı, esikten toptanyp kirgen Oraqovtyń qasyndaǵy qosshy serikteri:

— Lóktyr, sizder osy jyly jaqqa jatarsyz. Biz myna bólmede demalamyz. Adamdar tegis ornalasyp boldy.

Jalǵyz-aq Junysovtyń eki-úsh jigiti yńǵaıly oryn taba qoıǵan joq. Múmkin, olardy da birdeńe etip, osy jaqqa syıystyramyz, — dedi.

Tórgi bólmege birden segiz adam jaılanysa bastady. Olar qarý-jaraqtaryn sypyryp, shınelderin sheship, buryshqa úıip, ózderi jeńiltek kúıi peshke jaqyndap dastarqan basyna jınalǵan jandardaı ıirilise qaldy.

— Tamaq jaǵyn retteńder, — dep ámir berdi sońynan kelgen Jolamanov.

— Shaı da, et te bar, — desti esik jaqtaǵy qapshyq-qorjyn kóterip kirgizgen ekeý.

Keshikpeı qazanda qaınap jatqan sý samaýryna quıylyp, ottyǵyna shoq toltyryldy. Tamaq salyndy, qamys otynǵa tezek qosyldy. Adamnyń jylýy, peshtiń qyzýy, qazandyqtyń sharpyǵan lebi úıdiń ishin ilezde monshadaı etip jiberdi.

— Tamaq ishkenshe de, ishkennen keıin de kezektesip qaraýyl qaraısyńdar, — dep Jolamanov jylynǵan jigitterdiń ekeýin at jaılaýǵa, bireýin kúzetke shyǵardy.

— Sonymen ofıserler bastyǵyn shaqyrmaımyz ǵoı, — dedi Jolamanovqa Oraqov, as aldynda. — Menińshe jaı-mánisti komandırdiń óz aýzynan surap kórý de teris emes edi.

— Erteń tórt kózimiz túgel otyryp sóılesermiz. Batyrbeksiz jáne Mámbet kelmeı bolmaıdy. Aldymen ózara oılasyp alýymyz kerek.

— Oılasý durys qoı. Biraq senbegen adamsha bútin kósh júz kórispeýimiz oǵashyraq.

— Sol sený-senbeý jóninde ózimiz bir pátýaǵa kelýimiz kerek.

Oraqov basyn shaıqady.

— Sizdiń myna sózińiz qyzyq sóz. Elýin úshke bólip alyp endi Temirge qaraı asa bermeımiz be, — dedi ol. — Minez shyǵarǵandaryn kórip alarmyz.

— Qosylmaımyz, dese ne istemekshimiz?

— Ǵaleke, qosylmasa kelmeıdi ǵoı, — dedi Nurym Oraqov jaǵyna shyǵyp.

— Joq, erteń sóılesemiz, jigitter. Men Mámbet pen Batyrbekke shapqynshy jiberdim. «Kele alsańdar túnde kelińder, túnde kele almasańdar erteń sáskeden qalmańdar» dep habar aıttym. Olar alys jerde emes, Qaldyǵaıtynyń basyna aıaldaýy kerek. Ári ketse jıyrma shaqyrym jer.

Oraqov pen Nurym úndemeı qaldy.

Kadet korpýsyn bitirgennen keıin birneshe jyl Orynbor garnızonynda qyzmet istegen jyryndy Ázmuratov Oıyldan shyǵa búlikshilerdi tez qolǵa túsirýdiń aıla-amalyn jasap edi. Ol jasyryn jobasyn eshkimge áshkerelegen de joq, jas ofıserlermen «qandaı aqyldaryń bar?» dep keńesken de joq. Elý adamyn ilgeri ozdyryp áketip, «biz de búlik shyǵardyq» degen jalǵan laqappen jasaqshylardyń arasyna ený tásili qazir oryndalyp ta qaldy. Ol Sálmen Amanbaevtaı sózge usta aqyldy adam arqyly «júnbas jasaqshyny» aldap birge qonyp jatyr. Buǵan jalǵyz Jolamanov qana sener-senbes oıda qalyp, kóbirek qabaqqatty. Biraq onyń da qolda dáleli joq, tek «ofıser raqymsyz, ataman raqymsyz» degen jek kórýden shyqqan bolatyn.

Astan keıin ol kúzetshini myqtap qadaǵalaýǵa kiristi. Saı boıyn jurt uıqyǵa ketkenshe áldeneshe ret ózi aralap qaıtty. Sheshinbeı jatyp, tún ortasy kezinde de syrtqa shyǵyp tóńirekke qulaq tosyp uzaq otyrdy.

Birinshi tún tynysh ótti.

4

— ...Hakim, davaı biz de baryp qaıtaıyn...

Óz sózinen Sálmen ózi shoshyp oıandy. Biraq ne aıtqanyn bilmedi. Qasyndaǵy jigit shalbaryn kıip, endi etigine qol sozyp jatyr eken.

— Men ne dedim? Uıqy surap birdeme aıttym ba? — dep surady ol kıinip jatqan ýyzdaı jigitten.

— Sálmen aǵa, siz kóp sóıledińiz, uzaq júris qaljyratqan bolýy kerek. «Júr-júr, mıtıńke baraıyq deısiz áldekimge. Al, sońǵy sózińiz: Hakim, davaı biz de baryp qaıtaıyq, — dep kózińizdi ashyp aldyńyz.

Sálmen ań-tań bolyp az jatty da, áli uıqysy ashylmaǵan kózin qaıta jumdy. Biraq-ol uıyqtaı almady. Uzaq jatýǵa bolmaıtyn joryq qaýyrty, álde-qaıda jatqany, keshegi kúnniń dúbilisi eske túsip, uıqy qushaǵyna endire qoımady. Jańaǵy sóz jazǵa salym Tekede bolǵan oqıǵalardy kóz aldyna alyp keldi. Astań-kesteń kúnder zýlap ótti bir sát: dúrsildegen at tuıaǵynyń dybysy, kúrs-kúrs etken myltyq daýsy qulaǵyna shalynǵan sıaqtandy; úlken kósheniń boıyn qaptap ketken qara papańty kazak-orystar tap qarsy aldynda turǵandaı boldy... Kózin ashyp jatqan soń da oı tizile tústi.

«Hakim, davaı biz de baraıyq!.. Bul sózdi men qashan aıttym? A, Tekede, bólshevıkter sıez ashqan kúnderi. Álgi kishkene qara jigit... Hakimniń gımnazıs dosy kelgende aıttym. Apyrmaı, keshegi aǵasyn kórgennen keıingi oılar ǵoı shyrmaı bastaǵan, ıá, shyrmaı bastaǵan! Shyrmaı...»

Ol qabaǵyn sıpap áldebir zildeı oıdy jazyp jibermekshi boldy. Qabaǵyn qatty-qatty ýqalap ta jiberdi. Biraq oı shyrmaýy tarqaýdyń ornyna ıirgen jipteı molaıyp bara jatty.

«Bul ne? Anaý Nurym jyrshy. Anaý sulý Múkarama. Anaý bas kótergen qazaq jigiti. Ana jigitter, qara domalaq qazaq balalary, áldeqaıda umtylǵan er kóńildi jandar... Bular... shynymen qara jerdiń qoınyna... jazyǵy ne? Ne úshin? Bas kótergeni úshin be? Teńdik izdegeni úshin be?..»

Sálmen ornynan ushyp túregeldi.

— Jigitterdi oıat! — dedi ol álgi bala jigitke.

Ol bul sózdi oılanyp aıtqan joq, úsh kúnnen beri qaraýyndaǵy jandardy erte oıatyp, daǵdy alyp qalǵan ádet úırenshikti jarlyqty aýyzdan eriksiz shyǵardy.

— Sálmen aǵa, jigitter kıinip jatyr. Tamaq jóninde ne jarlyq beresiz? — dep surady jas jigit.

Belgili qosshy balasy bolmasa da bul, jas jigit Sálmenge jolǵa shyqqannan beri inilik ete bastaǵan: túsken jerde:ózinikimen birge onyń atyn jemdep, júrer kezde ony ertteýge kómektesken. Ázmuratov Sálmendi barlaýshy esebinde alǵa ozdyrǵanda jas jigit «men birge baraıyn» degen tilek aıtyp edi, biraq otrád bastyǵy ruqsat etpedi. Al myna Ashysaı basyna jetkende ol birden Sálmenniń qasyna ornalasty. Sálmen de, bala jigit te ásker qyzmetinde bolyp ysylǵan jandar emes-ti. Biri Oraldyń Realnoe ýchılıshesin bitirgennen keıin jazǵytýry elge oralyp, Oıyldaǵy ıýnker mektebine pısar-ıntendant bolyp qyzmetke kirgen-di. Orta dárejeli bilimi bar bul alǵyr adamǵa azdan keıin-aq kishi ofıser ataǵyn bergen. Al, jasy on jetiden asa qoımaǵan bala jigit Qyzylqoǵanyń tórt jyldyq orys-qazaq mektebinen kelip túsken kýrsant bolatyn. Bul bolashaq ofıserdiń aty — Janǵoja edi.

Tamaq jóninde jarlyq kútken Janǵojaǵa Sálmen qolyn bir siltedi de, jaýap qatpastan syrtqa shyǵyp ketti. Jas jigit ań-tań bolyp turyp qaldy. Ol ofıserdiń ózegin órteı bastaǵan aýyr oıdy bilgen de joq, sezgen de joq. Onyń bar kúdigi «uıyqtap jatyp kóp sóıledińiz» degenim kóńiline kelip qalmaǵaı, qol siltegendeı basqa sebep joq edi ǵoı degen balalyń oıdyń tóńireginde boldy. Azdan soń Janǵoja da syrtqa shyqty. Biraq ol tóńirekten Sálmendi kóre almaı, bastyq túsken úıdiń senegine kirip edi, oǵan basyn tańǵan beıtanys ofıser qarsy shyǵa kelip:

— Amanbaevty shaqyr, tez. Komandırge kerek, — dedi túsin sýytyp.

Bul basyn tańǵan ofıserdiń Oıylǵa qupıa buıryq ákelgen adam ekenin estigenmen Janǵoja onyń famılıasyn bilmeıtin:

— Sálmen aǵaı syrtqa shyǵyp ketip edi álgide, tóńirekte joq, — dedi Janǵoja oǵan.

— Jerden qazsań da tap, — dep, jer tepsine qaldy basyn tańǵan, túsi sýyq aryq óńdi ofıser.

Janǵoja qorqyp ketti. Ol sasyp qarsy jaýap qata almaı júgire jóneldi. Biraq bular túsken tórt úıdiń tórteýinde de Sálmen bolmaı shyqty. Ne isterin bilmeı, túsi sýyq ofıser taǵy jekire me dep qysylyp, biraq taba almaǵanyn málim etpeýge amaly bolmaı, ol qaıtadan Ázmuratov túsken úıge keldi. «Bul qaı jaqqa ketti? Menen azǵana ýaqyt buryn shyǵyp edi úıden. Maǵan aqyrǵany esh nárse emes, Sálmen aǵaıdy sógip tastaıdy-aý endi...» Sáti bolǵanda bólmede jalǵyz ǵana Ázmuratovtyń ózi tereze aldynda túregelip turyp stakanmen shaı iship tur eken. Barlyq áskerı tártippen Janǵoja:

— Tótenshe otrádtyń bas komandıri voıskovoı starshına myrza, praporshık Amanbaev páterinde de joq, ıýnkerler ornalasqan úılerde de bolmaı shyqty. Endi ne buıyrasyz? — dep tik tura qaldy, ońqoly qulaǵynan asa kóterildi.

Ázmuratov stakanyn terezeniń aldyna qoıa salyp, jas ıýnkerdiń betine baǵyp bir sát oılanyp turdy da, Sálmen jóninde emes, basqa áńgimege kóshti.

— Sen óziń qalap shyqtyń ba? Álde dýǵa elirip otrádqa erip kettiń be? — dep surady ol Janǵojadan.

— Dál ózińiz aıtqandaı, ózim qalap shyqtym, voıskovoı starshına myrza, — dedi bala ofıser irkilmesten.

— Jasyń neshede?'

— On jetide, voıskovoı starshına myrza.

Jap-jas, júzinen súti shyǵyp turǵan bulúnkerdijanyna alyp iske úıretkisi keldi me, álde myna bolǵaly turǵan jantalas qyrǵgyn ústinde (qyrǵyn bolaryn Ázmuratov bastan-aq bildi) bıkúná jazym bolyp keter dep aıady ma, kim bilsin — Ázmuratov Janǵojadan kózin almaı qarap turdy da:

— Qazirden bastap maǵan vestovoı bolasyń. Shart bireý: ne kórseń, ne sezseń týra aıtasyń, — dedi.

— Hup, voıskovoı starshına myrza, kórgen-sezgenimdi búkpeı týra aıtamyn, — dep, oń qolyn qulaǵynan joǵary kóterip turǵan kúıde Janǵoja ókshesin dik etkizip jerge qadap qoıdy.

Bul kezde Janǵojaǵa jer tepsinip praporshıkti «jerden qazsań da tap» dep jekirgen ofıser Sálmenniń sońynan ózi ketip edi. Bul basyn tańǵan ofıser aq oramalyn qaıta sheshti, endi mańdaıyn ǵana qıǵashtap baılaǵan joq, ol oń jaq kózin bastyra, bir jaǵyn tutasymen tańdy, moınynyń da teń jarymyn qosa qamtydy. Basyndaǵy qara súrikpen tystaǵan buıra qulaqshyn beriktiń joǵary túrilip turǵan jalpaq etegin tómen túsirip jiberdi; oramal japqan kóziniń aınalasyn kúıemen (úıden ala shyqsa kerek) bir sıpap ótti; onyń kórer jerinen qymtap turǵan shúberek jıegin kóterińkirep te qoıdy. Syrt qaraýǵa aıaq basysy shymyr, denesi tik, bas qondyrysy túzý bul adam deni sap-saý sıaqty da, al, kózi men betine áldeqalaı ańdaýsyzda zaqym keltirip alǵan jan derlik. Ol ıýnkerler túsken tórt úıden ári asyp, keshe kesh jasaqshylar ornalasqan qystaýlarǵa ketti.

Aspan sup-sur. Kún kózi tas jabyq. Qar ushqyndaýǵa taıaý turǵan erteńgi shaq. Burynǵy qorash qalpynan áldeqaıda qarasyny molaıyp, taıpaq tóbe jataǵan úılerdiń yǵynda da, aýla janynda da, tipti qora tóbesine úıgen shópterge de boılaı túsken shoǵyr-shoǵyr at qaptap ketken.

Biraq bul qys aldy jaǵymsyz kúni búrisken balany da, salyqqan jasaqshyny da, tipti kúıbeńdegen úı ıesin de jyly jerden jibermeı turǵanǵa uqsaıdy. Syrt jansyz, úı qolaıly ekenin dáleldegendeı tek qana sol tompıǵan qystaýlardyń judyryqtaı mujyq murjalarynan solǵyn tútin shyjymdaıdy.

Attan ózge mal men jan kózge shalynbaǵanmen burysh-buryshtar buǵyp otyrǵan jasaqshylardan da qur emes eken. Jaqyndap kelgen bóten adamnyń aldynan bir qara jigit qarsylaı qaldy da:

— Sizge kim kerek edi? — dedi.

— Bizdiń praporshık qaı jaqqa ketti? — dep surady onan ofıser jabyq kózin sheńgel astynan qaraǵan qyrǵaýylsha syǵyraıtyp.

— A, keshegi bizge kelgen praporshık pe? — dep, qara jigit ony bilgendigin aıtyp saldy. — Ol jańa ǵana asyp ketti. Júz basy jatqan arǵy shetki, anaý qos murjaly úlken úıge. Qazir sonda jetken shyǵar.

Qaırylyp til qatpastan ofıser tup-týra sol úıge aıańdady. Ol esh jerge toqtamady. Erbeń ete qalǵan yq jaqtaǵy sharýaǵa da, sıyr saýýǵa shyqqan áıelge de, tipti «myrza, siz qaıda barasyz?» dep daýystap qalǵan jasaqshyǵa da júz burmady.

Úlken úıdiń qubyla betinde ne jylǵy shirip súrlengen shóp-shóleńnen salǵan bıik shegen bar eken. Shegenniń ishinde uzynshalap úıgen pishen. Pishennen ári batys jaqta iri taldy eski sharbaqtan turǵyzǵan ústi ashyq kúzgi qoı qora. Qoı qoranyń bir sheti qystaýdyń arqa jaǵyndaǵy buryshyna tirelipti. Bir jaǵy úı, ońtústigi pishen, batys jaǵy sharbaq qora, tórt buryshty úlken aýlanyń ishinde shóp jegen attar kórindi.

«Úıge kirip baryp, seni komandır shaqyrady, desem ne istep, ne sóılesip jatqanyn baıqarmyn» dep oılady ofıser esik jaqqa qaraı pishendi aınalyp ótip. Sóıtti de ol kilt turyp qaldy; onyń qulaǵyna sóılesip otyrǵan adam dybysy shalyndy. Biraq ol bulardyń qaı jerde ekenin shamalaı almady, tek qana bir adym keri sheginip, aýlanyń ishki buryshyna kóz jiberýge tyrysty. «Meni tanyp qoıatyn sumyraılardyń biri tap kelse qaıttym?» degen oı sap etti basyn tańyp, kózin bastyryp, moınyn oramaldyń ushymen oraı salǵan ofıserge. Ejelden iz ańdyp, sóz tyńdap, qımyl baqylap úırengen bul ofıserdi saqtyq sezimi de ıyqtan tartty, sonymen birge ony «bil! Qalaı da bil ishte ne baryn!?» degen suǵanaqtyq ta jelkeledi. Aýlada kim baryn, olardyń ne áńgimeleskenin ol ańǵara almady. Úıge de kirip kete almady. Keıde adamnyń baǵy bolmashy nársege de baılanysty, al, bul ofıserdiń izdegeni bul joly ishten shyǵyp kele jatqan qyz sózinen... Kádimgi Múkaramanyń sózinen tabyldy, qyzdyń asyl sózi ańdýshynyń qara nıetine jetektedi.

Bul — belgili ofıser Aıtqalı Abylaev edi.

Abylaev Ázmuratovqa ergennen bastap ózgelerge ózin áshkerelemeýge, jóni kelse tanytpaýǵa tyrysyp baqty. Óıtkeni jasaqshylarmen betpe-bet bir kezdesetinine ol kúmán keltirmegen. Al, Ázmuratovtyń «búlikshilerdi» aılamen joıý jobasyn sezgennen keıin Aron tóreniń sengen serigi amaldy asyra berýge umtyldy. «Iýnkerler arasynda meniń barymdy jasaqshylardan tiri pende bilýge tıis emes. Bilse — is bitti, meni aldymen Ázmuratovtyń ózi qurtady, óıtkeni jasyryn syrynyń ashylǵanyn aldymen ol menen kóredi» dep túıdi. Sondyqtan Abylaev bet kelbetin baıqatpaý úshin Oıyldan shyǵar saǵatta-aq basyn tańyp aldy. Oǵan sebep te bar edi: jasaqshylar qol-aıaǵyn baılaǵan kezde onyń mańdaıy aǵash tapanshaǵa tıip terisi sydyrylyp qalǵan bolatyn. Sony búrkeý syltaýymen betiniń de teń jarymyn tańyp júrgen-di. Búgin oǵan oń kózin qosa, moınyn da oraı tústi.

Abylaev tónip kelip, kirýge eki oıly bolyp turǵan kezde ishki jaqtan kele jatqan adamnyń aıaq basqanyn esitti. Kim de bolsa qarsy kelmeıin dep ol keri jalt berip burysh aınaldy da, óz jónimen júrgen adam bola qoıdy. Úıden shyqqan kisi oǵan qaraı júrmeı ekinshi jaqqa ketti; al onyń aıaq basysynan ofıser áıel ekenin ańǵardy júre túsip buryshtan syǵalaǵan Abylaevqa áıel tý syrtynan da tanys jannyń pishinin kóz aldyna alyp keldi: tip-tik músin, ashyq moıyn, asyǵa basyp kıikshe umtylǵan bul áıel... áıel emes, súırikteı bilekteri men denesiniń bar symbaty, aıaǵyndaǵy qyzyl saqtıan etik pen jaıylyp ketken shashy Mýkarama ekenin qaramaı tanytty. Abylaevtvyń tula boıy muzdap ketkendeı boldy.

Ol bir sát qozǵalmaı qaldy. Biraq qystaýdyń ekinshi qabatyna túsip joq bolǵan qyzdyń daýsy ony selk ete túsirdi.

Sálmen!.. Junysov! Nege aıtpadyńyz?.. — degen sózder úzilip-úzilip qulaqqa keldi.

Abylaev sóıleskenderge jaqyndaı tústi.

— Kádimgi ózimizdiń Múkarama Qurbanova!..

Abylaev buryshtan syǵalaǵanda Sálmenge asylyp moınynan qushaqtaǵan qyzdy kórdi.

— Hakimge, Oralǵa barasyń ba? Oı, molodes! — dedi Sálmen praporshık ony arqasynan qaǵyp.

— Birge baramyz. Maǵan Junysov... myna kisi aıtty sizdiń osynda ekenińizdi, — dedi qyz Nurymǵa qarap.

— Oıbaı, aınalaıyn, tońasyń, úıge kir! Men qaıta aınalyp soǵamyn. Áńgime kóp, bul jerde sóılesýge bolmaıdy, — degen praporshıktiń sózi Abylaevty keýdeden ıterip jibergendeı boldy.

Abylaev jalma-jan ózi kelgen buryshqa júgirdi de, izinshe úıdiń ekinshi qabatymen ári asyp Ázmuratovqa jetýge umtyldy. «Pasyqtyń! Tyńshylyq! Jaýǵa ustap berýshilik!» degen sózder onyń ishine syımaı ózegin órtep bara jatqan sıaqtandy.

Buryn kórmegen, syryn bilmegen bul ofıserdiń sońyna túskenin baıqamasa da Sálmen de paterine qaıtýǵa asyqty, Ázmuratov joqtar dep oılady.

— Al, men asyǵyspyn... Kúndiz kelip áńgimelesem. Úıge kir, Múkarama, úıge kir! — dep, Sálmen ketýge yńǵaılanyp Nurymǵa jaqyndaı tústi de: — keshir, men keshe jalǵan sóıledim. Okopqa barǵanym joq, ózgesi de... bizde búlik shyǵardyń degenim ótirik... Sony aıta keldim. Basqasyn keıin aıtamyn, birer saǵattan keıin qaıtyp kelemin, — dedi.

Ol asyqpaı eń shettegi ózi túsken úıge keldi; kóńili endi ǵana jaı tapqandaı boldy; ıyǵynan basqan zildeı kúná ysyrylyp jerge túsip, denesin de jeńildetip jiberdi. Ózine ózi: «Joq, biz myna kózi móldiregen dara qońyr jigitterdiń ólýi úshin emes, ómir súrýi úshin oqydyń. Solaı! Sol úshin! Men muny basta nege oılamadym?! Jaqsy. Ótken qashan da ókinishti. Oılamaı bastaǵan saparym boldy, tek endigisi izgi iske aınalsyn...» — dedi. Sálmen beti-qolyn jýyp, taranyp úlgergenshe Janǵoja jetip kelip:

— Sálmen aǵa, sizdi komandır shaqyryp jatyr, — dedi báseń únmen.

Buryn tańyldap turatyn jas jigittiń baıaýlap qalǵanyna tańdanyp «saǵan ne boldy? Nege renjidiń?» degen aıanysh kózben qarady da, Sálmen munyń mánisin suraýdyń ornyna:

— Jasaqshylarmen sóılesý jóninde kereksitip jatqan shyǵar. Qazir, Janǵoja, qazir. Al, sen jaqsylap turyp shaı ázirlet, ekeýmiz raqattanyp otyryp isheıik, — dedi.

— Meni ózine vestovoı etti...

— Kim?

— Bas komandır Ázmuratov myrza.

— Soǵan renjip tursyń ba, Janǵoja? Báse, úniń baıaý, qabaǵyń da jabyńqy. Oqasy joq, qaıta bul jaqsy bolady saǵan.

— Joq, Sálmen aǵa, oǵan renjip turǵanym joq...

— Jaraıdy, keıin sóılesermiz, — dep, Sálmen potersheı shyǵyp, qasyndaǵy bas komandırdiń aldyna málim boldy.

— Meni shaqyrypsyz, jarlyǵyńyzdy aıta berińiz qulaǵym sizde, Ázmuratov myrza.

Ázmuratov Sálmenge úndemeı qarap turdy da, azdan keıin:

— Úıińizde joq boldyńyz... Álde ana jalań aıaq jasaqshylarmen áńgimelesip júrsiz be? — dedi.

— Joq, deı saldy Sálmen. Sóıtti de «jalań aıaq jasaqshylar» dep qorlaǵan sózdiń ashshy ýy ózine tıip ketkendeı: — jalań aıaq jasaqshylarmen áńgimelestim ǵoı keshe, endi siz ózińiz sóılespeısiz be? — dedi surlanyp.

Bul sózdiń kekesinin Ázmuratov jaqsy uqty, onyń arǵy jaǵynda turǵan Abylaev ta ábden túsindi.

— Jaqsy. Men ózim sóılesemin. Bara berińiz, — dedi Ázmuratov túsin de, únin de ózgertpeı.

Sálmen úıden shyǵyp ketkennen keıin Abylaev asqaqtaı bastady:

— Esittińiz be? Ótirigi taban astynda shyqty. Óńkeı buzyqtyń basshylaryna baryp oıyndaǵy bar syryn jaıyp saldy: «Hakimge, Oralǵa barasyń ba? Oı molodes» dedi qyzǵa. Al qyz oǵan: «Bárimiz birge baramyz» dep qol shapalaqtady.

Bul qyz bolynevıkterge tyńshy bolyp úgit taratyp júrgen stýdent Junysovtyń qalyńdyǵy. Ana qasyndaǵy sol Junysovtyń aǵasy — jasaqshylardy jyrmen azdyrǵan surqıa. Al, ana Mámbet degeni belgili bas keser, Kırılovke shabýyl jasaǵan, Aron tóreniń úıine kelip beıbastaqtyń etken, at quıryǵyn kesip «sholaq atty bólshevık» bolyp shyqqan júrgensiz. Mine osylarmen baryp syrlasyp, myna sengen praporshıgińiz ishten shalý isine kiristi. Bulardyń tyńshylyq isi, ishten shalý ádisi kópten bastalǵan, tereńge ketken pasyqtyq. Ýalaıat muqtajyna jiberilgen qarý-jaraqty talap alǵan Bogdanovka boıyndaǵy partızandarmen baılanysty. Bulardyń Oralǵa baramyz deýi de solarǵa qosylý, Áıtıevke jetý. Mine, jaýdyń túri men isi, — dedi Abylaev jerge túkirip.

— Janǵoja, Amanbaevty shaqyr! — dedi Ázmuratov.

— Komandır myrza, shaqyrsańyz da, shaqyrmasańyz da, onyń nıeti belgili, — dep Abylaev «mynany da baıqańyz» degendeı buryla bergen jas jigittiń syrtynan ıek qańty.

— Jaraıdy, shaqyrma! — dep, ilki jarlyǵyn komandır qaıtyp aldy.

Ol Abylaevtyń jas jigitke de senbeı ıek qaqqanyn ishteı maqul kórdi. Az úndemeı turǵannan keıin:

— Baıqańyz, páterinen shyqpasyn, — dedi Abylaevqa. Abylaev basyn ızedi — Sálmendi páterinen shyǵarmaý amalyn ol oılap ta úlgirdi.

ÚSHİNSHİ TARAÝ

1

Jasy da úlken, tipti búkil Jympıty áskeriniń jabdyqtaý isin basqarǵan laýazymy da zor, onyń ústine batyr kelbetti, albyrt Mámbet úıge kirip kelgende Jolamanov pen Oraqov ornynan ushyp túregeldi.

— Qarataıaǵyń qaıda? — dedi Mámbet Jolamanovqa tórge shyǵyp otyrmaı jatyp.

Onyń «Qarataıaq» degeni Oıyl ofıseri ekenin úıdegiler túsinse de, syrttan Mámbetti ertip kirgen Nurym ańǵarmady.

Ol kúlip Jolamanovqa «onysy kim?» degen ısharatpen qabaǵyn qaqty. Júz basy málim etti:

— Qarataıaq ofıser túsken páterinde, ózektiń arǵy basynda. Batyrbek ekeýińizdi kútip otyrmyz, aldymen ózara aqyldasyp alaıyq dep...

— Shaqyrt! — dedi Mámbet.

Ofıserler bastyǵyn shaqyrýǵa Jolamanov eki jigit jiberdi.

— Sizderdi otaǵasylar shaqyryp jatyr. Bastap alyp kelýge bizdi jiberdi deńder. Ádeppen júrip, ádeppen turyńdar. Olar qazir bizge qonaq esebinde, — dep eskertti júz basy jigitterine.

Ázmuratov kelgenshe Jolamanov bul ofıserler jónindegi pikirin ortaǵa saldy.

— Mákeń jańa «Qarataıaq qaıda?» dep tegin suraǵan joq, — dedi ol Batyrbekke qarap. — Ofıser de oqymysty. Olar da ana bizdiń qos Dosmuhamedov pen Aron tóre sıaqty aqsaýsaq azamattar. Aýyzsha: teńdik, bostandyq jolynda basymyz qurban, dep óńeshtese de, iske kelgende qara qazaqtan joǵary tura qalady. Osylardyń «ýalaıatqa qarsy kóterildik, senderge qosylýǵa izdep shyqtyq» degenine meniń ishim senbeıdi.

Batyrbek úndemeı Mámbetke kóz tastap edi, shoıqara qabaǵyn túıdi.

— Sen de solardyń biri emes pe ediń. Mine, úıirińnen bólinip Kırılovty tastaı salyp bizge qosyldyń ǵoı, — dedi Mámbet Jolamanovqa.

Jolamanov sasyp jaýap qatty.

— Meniń jónim basqa ǵoı, Máke. Men qarataıaq ta emen, oqymysty da emen. Meniń bilimim de, ónerim de ózderińmen birdeı. Sonsoń... joq, arǵy jaǵyn aıtyp ta keregi joq, — dep, Jolamanov bógelip qaldy.

«Ofıser bolǵan soń aqsúıek dep jıyrylady. Ózderindeı meniń de qara qazaq ekenimdi bilmeıdi eken ǵoı» dep oılady Jolamanov, áldenege ókingendeı, bildirmeı basyn shaıqap.

— Al, sonda bular bizdi aldamaqshy ma? Ne maqsatpen aldamaqshy? Ne istemekshi senińshe? — dedi Mámbet Jolamanovqa óktem únmen.

— Ne istemekshi deısiz be? Mine, sony oılasaıyq.

Dushpandyq oılaǵan adam jaýlyqtyń túrin de taba alatyn shyǵar.

— Qolynan boq ta kelmeıdi, — dedi Mámbet.

Sóıtti de ol keri sheginiń terezeniń aldyna baryp dalaǵa qarady. Batyrbek te, Oraqov ta sózge aralasa qoımaı, biraq Jolamanovtyń kúdigine qulaq qoıyp oılanyp qaldy, óńderi surlana tústi.

Adamnyń birine biri óte uqsasy joq, tipti egiz balany da op-ońaı aıyrýǵa bolady, — desedi. Al, minez ben qýlyqtyń san qyrly keletini de daýsyz. Bári de bir áriptes baıtaq dalanyń ár jerinde týyp-ósken bul bes jigittiń jigittik qyry da dara-dara bolatyn.

Ee bilip, etek-jeńin jınaǵannan beri jıyrma jyl boıy ózgeniń degenine kónbeı, shanyshqydan jyrylyp qara sýdy qaq jaryp kele jatqan sary sazan sıaqty, Mámbet búgin or kezdesse attap ótip, tor kezdesse qaq aıyryp keterlik edi. «Ordany keshe oırandap shyqtym. Kónbegendi toqpaqtap bas ıdiremin, bilimdimin degen shilaıaqtar mine ózderi keldi» dep óńmender túri bar Mámbetke Oıyl joryǵy osymen aıaqtalǵanǵa usady. Endi qazaq azamattarynyń týyn tikken jerine otrádty mańdaılata berý jón sıaqtandy.

Al, keshe tastaı tártipti ádeıi jumsartyp, jasaqshyny aıaǵany úshin Kırılov ornynan túsirip tastaǵan Jolamanovtyń aldynda asqar taýdan bıik asý kezdesti. Mámbetteı ójet emes, Oraqovtaı alǵyr emes, minezi uıań, ar-uıaty kózge kórinip turǵan Jolamanovtyń bar tilegi basshy bólshevıkterge tez jetý ǵana edi. Ásker isine aralasqan kúnnen bastap ony jaqyny Ǵalıasqar Álibekov ishke tarta bastaǵan-dy. Múmkin, onyń jasaqshyǵa komandır bolyp kirý sebebi de sol oqyǵan týysqanynyń silteýimen bolǵan shyǵar. Óıtkeni ishki Jaıyq jaǵasynan Jolamanov «jasyryn sálem» alý men boldy.

Ásirese Jympıty ýalaıaty atty kazaktarǵa «ásker kómegin kórsetedi» degen habar taraǵannan beri: «búlik shyǵarar kezeń týdy», degen bólshevık Álibekovtyń sońǵy sálemin alǵan. Jóni bolyp bul búlik ózinen ózi burq ete qaldy da, endi osyny aman-esen aıaqtaý júz basynyń kúndiz-túni kózin ildirmeıtin ýaıymǵa aınaldy. Ol ofıser bitkenge senýden qaldy. Oıyldaǵy jalańdaǵan jaýynger mektebi ózinen ózi kelip qosylady degendi já aldaý, já arbaý dep bildi. Bul oǵan aılaly jandardyń orǵa jyǵý tásili sıaqtandy. Sondyqtan ol Batyrbek pen Mámbettiń kelýin kútip keshegi praporshıkke jyly júz kórsetpegen. Endi mine kútken Mámbeti munyń ózin de ózgeniń qataryna qosqandaı «sen de solardyń biri emes pe eń, Kırılovty tastaı salyp bizge qosyldyń ǵoı. Analarǵa nege senbeısiń» degendi ilik taǵady. «Buǵan ne deý kerek? Meniń oıym da, nıetim de bólshevıkter jaǵynda» dep sendirýdiń qandaı orny bar? Kimniń kim ekenin is kórsetpeı me?! — dep oılady ol. Sóıtti de ol burylyp Oraqov pen Batyrbekke kezek kóz tastady, «nege úndemeısińder?» degendeı boldy.

— Ǵaleke, men aıttym ǵoı, praporshıkti bizdiń Hakimniń jan qıar dosy dep. Aty Sálmen, qazir sol Sálmen keledi. Ol «keıin sóılesemiz. Áńgimeni sendermen birge betpe-bet ortaǵa salamyn», — dedi. Ózi bastyǵynan bólek kelgenge qysyldy bilem, asyǵyp ketti, — dedi Nurym sózge aralasyp.

— Sálmen? Tekede oqyǵan Sálmen Amanbaev pa? — dep, Batyrbek Nurymǵa jaqyndaı tústi.

— Iá, Sálmen Amanbaev, Hakimmen birge oqyǵan.

— Oıbaı, ony men de jaqsy bilemin.

— Bilseńiz sol qazir keledi... Onyń adal dos ekenine shók keltirýge bolmaıdy, — dep, Nurym Sálmendi jaqtaı qaldy.

— Oıbaı-aý, ózimiz eń jaqsy kóretin jigitimiz. Tanys bolǵanda qandaı, — dep, Batyrbek te qýanyp ketti. Batyrbek bulardyń bárinen de ózge bir jan edi. Ol Barbastaý boıynda kóp jyl boıy baı kazak-orystardyń malyn baǵyp, qalaǵa jaqyn jerde ómir súrgen Áljan pastýhtyń jalǵyz balasy. Oryssha-qazaqsha tórt jyldyń mektepti bitirip, jaǵadaǵy «kózi ashyq» Saqypkereı, Meńdigereı, Ábdirahmandardyń tóńireginde ósken jas-ty. Ol jazdygúni ýalaıattyń qarý-jaraǵyn qolǵa túsirýge astyrtyn habar bergenniń biri. Jaqynda jasaqshylar komıtetiniń bastyǵy bolyp saılanyp, «Erkin el», «Erikti ásker» degen uǵymdardy qazaq jastarynyń mıyna quıa bastaǵan; jasaqshylar ony «bizdiń Batyrbek» dep ketken-di. Kórýge óńi óte júdeý, eki ıyǵy shoshaıyp gımnasterkadan shyǵyp turǵan aq sary aýrý óńdi jigit. Biraq jan-táni jastar jaǵynda. Kazarma ishindegi elden kelgen kóp qońyrlardyń adam qataryna qosylyp azamattyq halge jetýine basyn bererlik bir jalyndy adam bolatyn.

Biraq basshylyqty óktem minezdi Mámbet óz qolyna alǵannan keıin Batyrbek bul qaıratty erge den qoıýmen keldi. Ony qazaqtyń eski batyrlarymen bara-bar sanady. Myń kisige bir ózi jalǵyz baratyn jáne sol myńdy qaıraty men júrektiligi selk etkizetin zamannyń táńiri bergen qolbasy dep túsindi. Mámbet ne aıtsa da oǵan qol qoıa berýmen ǵana tyndy. Qazirde ol er sózine qarsy jaýaptaýdy balalyq dep qaraǵandaı edi. Jolamanov kóz tikse de aqyl qospaı, Oıyl ofıserlerin kútip, olardyń oılamaǵan jerden qarsylap kelgen nıetin óz aýyzdarynan estimekshi boldy. Solardy kútti.

2

Alqa-qotan otyryp áńgime-dúken qurǵan el adamdarynyń otyz-qyrqy erkin sıarlyq bul úıdi ásker kıimdi, qarýyn asynyp, biri kirip, biri shyǵyp júrgen jasaqshylardyń onǵa taıaýy da toltyryp jiberdi. Ázmuratov kelgenshe serikterimen birer qabat til qatqan Mámbet tor aldyna tastaǵan jastyqqa bir shyntaqtap, kishirek kelgen eki terezeniń boıyn bir ózi aldy. Oń jaǵynda peshke taıaý júresinen otyrǵan Batyrbek, Shoıqara qısaıǵan soń ol da maldas qurdy; al, Oraqov bir tizerlep otyrǵan Nurymǵa áldene bir áńgimeni baıan etip eńkeıe tústi, Jolamanov esikke taıaý jarǵa súıengen boıy qaldy.

Qystaý qos esikti edi. Onyń biri sol basshy jasaqshylar otyrǵan qonaq bólmede, biri qazan jaqta, ekeýi de aldyńǵy senekke shyǵatyn. Kesheden beri qazaq aýylynyń buryn kórmegen turmysy men adamdary jáne joq jerde kezdesken ejelgi tanysy Sálmen Múkaramanyń oıyn ózgeshe sergitip jibergen; ol ertemen tóńirektegi áldeneshe úılerge kirip shyǵyp, jasaqshylardyń hal-jaıyn bilip shyqqan. Endi Sálmendi izdep, biraq onyń qaı úıde jatqanyn bilmeı, «ertip apar» demekshi bop Nurymǵa kirip keldi.

— Jyrshy aǵa, — dedi ol eki beti albyrap úıge ekpindep kirgen boıy. — Kelemin degen Sálmen áli joq. Meni soǵan ertip aparyńyzshy. Ertemen bir kórindi de joq boldy. Oraldyń jaıyn suraıyn dep edim. Saǵyndym.

Bir tizerlep otyrǵan Nurym da túregeldi, qısaıyp jatqan Mámbet te basyn kóterdi.

— Kelýge tıis Sálmen... Biz de kútip otyrmyz olardy, — dep Nurym qyzǵa qarap ezý tartty.

Qyz kúlip Nurymnyń úı tóbesine tıip turǵan shoshaq shlemine bir, qyzara bastaǵan onyń sopaq jaqty qara sur júzine bir qarady. Nurym onyń oıyn birden sezip:

— Uzyn kisi kirmeıdi dep oılady ma eken sonshama alasa salyp úıdi. Mákeń men meni keledi dep kútken joq-aý shamasy, — dedi qyz qaraǵan tóbeni oń qolymen tirep turyp.

Oraqov. kúlip jiberdi, Mámbet qabaǵyn túıdi. Ol qyzdy jaratpaı qaldy. «Áneýgúni qalada Aron tóreniń oqyǵan qyzy sózge aralasyp bále qylyp edi, endi myna noǵaı qyzy aramyzǵa enip ketti. Bul bıkeshterdiń erkektiń isine aralaspasa ishi aýyra ma eken, túge» dep oılady.

— Mámbet aǵa sizden alasa ǵoı, — dedi Múkarama tóbeni tiregen Nurymǵa. Sóıtti de ózi rıza bolǵandaı Mámbettiń er pishinine baqty.

— Aǵa deme, qaınaǵa de, Múkarama. Qazaqta kúıeýiniń aǵasyn qalyńdyq solaı ataıdy, — dep ázildedi Oraqov.

Qyz oǵan qosylmady.

— Bul ońaı ǵoı. Aǵanyń aldyna «qaıny» degen sózdi qossa bolady eken. Muny maǵan Aısha úıretti, — dedi qyz.

— Bul qalaı? — dep surady, Mámbet áli sol qabaǵyn túıgen kúımen Oraqovtan.

— Myna Nurymnyń inisi bizdiń doktordyń... jary kórinedi. Biz bir jaǵynan Múkaramany jańa jurtyna uzatyp ákele jatyrmyz. Máke, siz bas quda bolyp ta qalarsyz.

— Ol da oqyǵan jigit pe?

— Oqyǵan jigit. Ana Oıyl azamattarynyń ishindegi bir basshysy sol Hakim Junysovtyń birge oqyǵan mekteptes dosy kórinedi...

Oraqov sózin bitirmeı esikten Ázmuratov kirip kele jatty.

Úıde otyrǵandar jańa shıneldi, oqaly pogondy, tik boıly, sur júzdi, kishirek bitken shoshaq muryndy jáne tese qaraıtyn, biraq janary solǵyn qoı kózdi, jasy otyzdyń ústine shyǵyp ketken ofıserge jamyraı qarady. Ofıserdiń ókshesin basa kirgen jas jigit tabaldyryq túbinde qaldy. Birer mınýt úıdegiler de, syrttan kirgender de únsiz, kózben synasty. Ázmuratov úıdi, otyrǵandardy, bir shette turyp qalǵan qyzdy kózben súzip ótti. Ol sálem de bermedi, tórge ozýǵa da qamdanbady.

Oraqov:

— Bylaı shyǵyńyz, — dep, tereze jaqqa ıek qaǵyp edi, oǵan:

— Osy jer de jaraıdy, — dedi.

Taǵy da bir sát únsizdik basty, taǵy da eki jaq shyraı ańdysqandaı boldy.

— Otyr! — dedi Mámbet Ázmuratovqa óktem únmen.

— Men otyrý úshin kelgenim joq, myna jasaqshylardyń bastyǵymen tildesý úshin keldim. Komandır qaıyssyń? — dep surady Ázmuratov.

— Men, — dedi Mámbet únin qońyrlandyra túsip.

Osy shyn aıtyp tur ma degen adamsha Ázmuratov tomardaı bolyp otyrǵan shoıqaraǵa týra qarady. Onyń bar som beınesin kózben bir-aq qamtyp, oń qulaǵynyń ketigine toqtady. «Túıeniń oıyq eni sıaqty eken» degen oı keldi ofıserge Mámbettiń ajarsyz qulaǵy kózine túsip. Ol Mámbettiń bilimin, shenin, aqtarmaq bop:

— Qandaı ýchılıshe bitirdińiz? Zvanıeńiz qandaı? — dep surady oryssha.

— Mergenevksıı kadetskıı korpýs s otlıchıem. Ofıser deıstvýıýsheı drýjıny, — degen oryssha jaýap ilesti suraǵyna.

— Mergenevskıı degen kadet korpýsy joq.

— Men ózim qurǵanmyn. Ózim japtym ony jaqynda. — Oraqov myrs ete qaldy. Qıqar jaýap qaıtaryp, Mámbettiń jón sóılespeýge bet alyp ketkenin Ázmuratov birden túsindi de:

— Men muny suraǵan mánisim: soǵys ýaqytynda jaýynger janyna jaýapty komandır. Komandırdiń kóregendigi men ásker isine jetiktigi ǵana jeńip shyǵýdyń basty sharty degenim. Aldymen qandaı maqsatpen qalaı qaraı jol shekkenderińdi bilgim keledi. Basqa áńgimeni sodan keıin bastaǵan maqul dep oılaımyn, — dedi.

Mámbet tike ketti.

— Men sulýlap sóıleýdi bilmeımin. Alyp kelgen otrádtaryńdy maǵan qosasyń da, óziń myna jigittermen birge bolasyń. Neshe adam keldińder?

— Otrádty qosý úshin onyń quramy qandaı, daıyndyq dárejesi qaı túrde, alǵa qoıǵan maqsaty ne? Osyny bilý kerek.

— Oıyl ofıserleriniń, bizge qosylamyn degeni ras pa, joq pa? Sony aıtshy!

— Oıyl ofıserleri sizge qosyla ma, sizder bizge qosylasyz ba, muny kim salmaqty bolsa sonyń bezbenine salyp sheshemiz. Al, siz meniń birinshi suraǵyma jaýap bermedińiz: maqsatyńyz qandaı? Qaı jaqqa sapar shegýge bet aldyńyz? Basshy bolǵannan keıin men osyny bilgim keledi.

— Qalaı deısiń? — dep Mámbet júgine qaldy.

— Túpki maqsat qandaı? Sony bilgim keledi, — dedi Ázmuratov.

Mámbet sózge tik kelip, kúshke sala sóılegennen-aq, Batyrbek «shataq shyǵaryp almasa netsin» dep qaýiptenip edi, endi retin taýyp sózge aralasý jaǵyn kózdedi de, utymdy, aqyldy sóz tastaýǵa tyrysty.

— Máke, meniń túsinýimshe ofıser Ázmuratov «eki otrád ta teńdik kóksegen qazaqtyń balasy, endi qaı túrde kúsh biriktiremiz. Osynyń ádisin oılaıyqshy degendi aıtyp tur... — deı berip edi, Mámbet onyń sózin bólip ketti.

— Sen aralaspa, bala, — dedi Mámbet oǵan túksıip. — Men bul myrzanyń oıyn jaqsy túsinip turmyn. Biz ofısermiz, sender jasaqshysyńdar. Sondyqtan istiń jónin bilmeıtin nadan qaralardy qatarǵa qosyp alyp, ózim úıretemin, ózim basqaramyn demek. Tipti bul jigit bizdiń bet alǵan jolymyzdan qaıyrý talabyn da oılap turǵan shyǵar.

— Durys aıtasyz, — dedi Ázmuratov. — Sizder keshe ǵana myltyń ustaǵan jasaqshysyńdar. Ásker bilimine jetik meniń ofıserlerim bólip-bólip alyp, naǵyz jaýynger etip shyǵarýǵa mindetti. Bulaı etý úshin ana oqý quraldary, jatatyn jeri, azyq-túligi daıyn Oıyl qalasyna alyp ketýim kerek...

Mámbet ushyp túregeldi.

— Meniń maqsatym Oıylǵa baryp Kırılovterge arqamdy tosý emes, myna óz bıligin óz qolyna alǵan sholaq attylardy kóp qazaqtyń tý tikken jerine jetkizý. Sondyqtan, Ázmuratov myrza, bar adamyńdy meniń úsh júzdigime teń bólesiń de birge júresiń. Júrmeseń onyńdy aıt, — dedi.

Ázmuratov kóp oılanbady. Myna shoıqaranyń bas ımeıtinin túsindi de, óz jobasyn astyrtyn iske asyrýdyń jaıyna kóshe sóıledi.

— Jaraıdy. Men ofıserlerimdi bólip-bólip otrádyńa qosamyn. Al bul isti iske asyrý úshin maǵan bir juma merzim beresiz.

— Qalaısha bir juma?

— Bir juma emes, bir saǵat shyǵar, — dedi Mámbet pen Batyrbek qosarlana biriniń suraǵyna biri jaýap bergendeı.

— Eń kemi bir juma. Bul jerde ofıserler mektebiniń elý adamy ǵana. Qalǵan eki júz elýi Oıylda qaldy. Oıylǵa osy aradan sýyt júrgende ara qonyp jetedi, al ondaǵy ofıserler mektebiniń kýrsanttaryn jolǵa ázirlep shyǵarý úshin de bir-eki kún ótip ketedi. Sondyqtan eń az degende bir juma, ári ketse on kún kerek, — dedi Ázmuratov.

Oraqov pen Jolamanov Batyrbekke qarady da, Batyrbek Mámbetke burylyp:

— Máke, biz ózimiz... — dep bastap edi, Mámbet taǵy da oıyn túptetpedi.

— Bir juma! Týra bir jumada alyp kelesiń. Eshbir dálel esepke alynbaıdy, — dedi.

— Tabysatyn jer osy ara. Men ózim baryp, ózim bastap kelemin ofıserler otrádyn. Bir juma ýaqyt jeter, — dedi Ázmuratov.

— Bul jer bolmasa osydan otyz bes shaqyrym Shyńǵyrlaý boıynan tabysamyz. Onda Áıtıevtiń polky jatyr.

Ázmuratov qulaǵyn tige qaldy da, jalma-jan aldyńǵy pikirin bekite tústi.

— Joq, azamattar, osy aradan tabysamyz, aldymen birigip alyp, alys saparǵa júrý jabdyǵyn sonan keıin qamdaımyz. Ásker joryǵy — qalaǵa mal aıdaǵan sharýanyń bazarshylyǵy emes. Sizder tynyǵa berińiz. Bir juma degen asa uzaq merzim bolmaıdy. Jatqanǵa da, júrgenge de tıimdi merzim, — dep kelgendegi tuıyq betin jadyrata túskendeı boldy. Kóbirek kóz qadaǵan Jolamanovqa jansyz júzinde ezý tartqan tárizdi kilmik shyraı baıqaldy.

— Jaraıdy! — dedi Mámbet, — osy aradan tabysamyz.

Aqyryn bas ıgen ispetti bir qımyl kórsetti de:

— Ázirge qosh! — dep Ázmuratov shyǵýǵa yńǵaılandy.

Ázmuratovtyń kóldeneń kózge zorǵa bas ıip, amalsyz ıkemge kelgen óp kókirek minezinen góri jaıpap tastarlyq Mámbettiń adam qorqarlyq kárin tikken qapa qoshqyl túri men óktem. úndi sózine kóbirek ish tartyp turǵan Múkarama:

— Komandır myrza, Sálmen Amanbaevty bizdiń jaqqa jiberseńiz jaqsy bolar edi, — dedi Ázmuratovqa.

Ázmuratov qyzǵa aıaǵynan tik burylyp, basyn ıdi de oǵan ázir jaýap berdi.

— Bıkesh, ýaqyt tar, Amanbaev menimen birge tap qazir osy saǵatta Oıyl qalasyna júredi. Aıyp etpeńiz qaıtyp oralǵannan keıin qaramaǵyńyzǵa tabys etermin.

— Onda men ózim baryp sóılesip qalaıyn, oǵan ruqsat etesiz ǵoı, — dep ezý tartty Múkarama.

— Keshirińiz, jeke bastyń áńgimesi joryq ústinde jaýynger ofıserge de, ásker qyzmetinde júrgen dárigerlerge de laıyq emes. Men qate túsinbesem siz dáriger shyǵarsyz, — dep Ázmuratov buıryq túrinde qatal til qatty da, taǵy da basyn ıip, keri aınalyp úıden shyǵyp ketti.

Múkarama bógelip qaldy. Ne oǵan ere shyǵaryn, ne týra bererin bilmeı Nurymǵa qaraı berdi.

Eshkimge aqyldaspaı, Ázmuratovpen óz betinshe óktem sóılesken ór minez Mámbet serikterine de túnere qarady. Ol úndemeı biraz otyrdy da:

— Men Shyńǵyrlaý boıyna túsip qaıtamyn. Sender ana Oıyl áskerin osy jerde kúte berińder. Olar kelip jetkenshe, men de qaıtyp oralamyn. Bul jerde bosqa jatqansha Áıtıevtiń, Ǵalıasqardyń tap qaı jerde turǵanyna baqylaý jasaımyn. Bálkim olarmen kezdesip te qalarmyn, — dep ornynan túregeldi.

Jolamanov basyn shaıqady. Biraq Mámbetke «bul qalaı boldy?» dep oılasýdan mán shyqpaıtynyn baıqap úndemedi. Batyrbek Mámbetke erip keri óz júzdigine ketti.

3

Ázmuratov shoıqaraǵa tisin qaıraı tústi. «Búlikshige raqym joq. Já seniń basyń, já meniń basym qanjyǵaǵa qonaqtar. Amanbaev ta jaý jaǵyna shyqty» dedi ol ishinen. Páterine qaıtyp kelip tize búkpesten jas qosshysy Janǵojaǵa:

— Amanbaevty shaqyr! Óziń de jolǵa jınal. Qazir júremiz, — degen pármendi jarlyq berdi.

Janǵoja júgire jóneldi. Ertegi sıaqty jumbaǵy mol ásker joryǵy oǵan keıde áldeqaıda alyp ushatyn sıqyrly joldaı kórinetin.

Bul joly da ol buryn kórmegen, bilmegen bıikke órmelep bara jatqandaı sezdi.

— Sálmen aǵa, sizdi starshına Ázmuratov shaqyrady, tez jetsin dedi, — dep esik aldyna shanshyla qaldy. Sóıtti de ol túsi ózgeshe sýynyp ketken óziniń syrlas praporshıgin óz qulaǵy estigen jańalyǵymen qýantaıyn degen adamsha: — Sálmen aǵa, biz jasaqshylarmen tabysatyn boldyq, komandır solaı ýáde berdi. Sizderge sony aıtpaqshy, — dedi júzi jaınaı túsip.

Bul sóz úıde otyrǵan ekeýge eki túrli áser etti. Bar syry ishinde, birneshe kún tuıyq pishinde kelgen Abylaevtyń eki kózi Janǵojany jep qoıardaı bórishe tigildi de, Sálmenniń júzinde tańyrqaý paıda boldy. Biraq ekeýi de til qatpastan oryndarynan turdy da esikke qaraı jyljydy.

— Sálmen aǵa, — dedi taǵy da Janǵoja úıden shyqqan soń, artyna qarap qoıyp. — Álgi shekesi jarylǵan surqıadan saq bolyńyz. Bildirmeı izińizge túsip júr.

Óz oıymen bolǵan Sálmen jas jigittiń júzine meıirlene kóz tastady da, ún qatpastan júre berdi. «Raqmet, qaraǵym! Munyń zulym adam ekenin ózim de túsindim» degen sóz tilge oralǵanmen aýyzdan shyqpaı qaldy. Onyń bar oıy: «ras pa, álde munda basqa syr bar ma? Jasaqshylarmen tabysatyn boldyq, komandır solaı ýáde berdi», — deıdi. Myna ýalaıatshyl ofıser «qyramyn, joıamyn» degen nıetten shynymen qaıtqany ma? Bul qandaı tez istelgen is, tez berilgen ýáde? degen suraqtarǵa súrine berdi. Biraq ashyq jaýap taba almady. Komandırdiń óz aýzynan estigenshe asyqty. Keshikpeı bul oǵash lebiz de onyń aldyn tosty.

— Amanbaev myrza, ana keıinde qalǵan ofıserlerdi baryp alyp kelińiz. Men tabystym, — dedi kirip kelgen Sálmenge Ázmuratov.

Komandırdiń kúlki nyshany kóp kórinbeıtin júzinde ezý tartqan shyraı baıqaldy. Al ilese kelgen Janǵoja burynǵydan da qatty jaınaı tústi. Ol: bul joryqqa Sálmen aǵany jibermekshi boldy, meni erte keter dep qýandy.

— Men túsinbedim, starshına myrza, kimmen tabystyńyz?

Ázmuratov ezý tartqan kúıi oıyn aıaqtaǵan boldy.

— Aǵaıyndarmen tabystym. Jaýlasýdy ádiletsizdik dep taptym. Ana keıinde qalǵan ofıserlerdi alyp kelip jasaqshylarmen aralastyryp bir otrád etý kerek.

Sálmenniń basyna úzdik-úzdik oılar júgirdi: «búlikshilerdi qurtýǵa ant etken komandır. Keshe ǵana aldap qolǵa túsirýdiń aılasyn taýyp meni ilgeri ozdyrdy. Bir saǵattyń ishinde bul qalaısha táýbege kele qaldy? Bul... — dep ol baıqamaı basyn shaıqap saldy.

— Sulý doktor bar kórinedi... Endi ofıserler arasyna shyǵaryp alýǵa bolady, — dedi Ázmuratov ilki oıyn bekite túsip.

«Sulý doktor» degeni Múkarama ekenin Sálmen birden sezdi.

— Túsinbeımin Ázmuratov myrza, — dedi ol sur komandırden kózin almaı.

Ázmuratov qýlyǵyn asyra tústi. Zorlap júgirtken kúlki shyraıdy betinen tez ala qoıdy. Sýyq pishinmen:

— Meni opasyzdyq jolǵa kóshti dep aıyptaýǵa da qahyńyz bar, praporshık myrza... Olaı bolǵan kúnde ashyp aıtyńyz: osy saǵattan bastap bizdiń jolymyz onda eki aırylady, — dedi.

Sálmen shydamady:

— Búl «jasaqshylarǵa qosylamyz» degen aram nıetti adalǵa aınaldyrý ma? Álde meni synaý ma? Álgi Jympıtydan kelgen Aron tóreniń shapqynshysy da meniń izime túskenin aıtyp saldy. Aıtqan joq — ashyp aldy...

— Á, — dedi Ázmuratov áldeneni jańa ǵana túsingendeı. — Siz sol kisiden úrkip qalǵan ekensiz ǵoı. Onyń - jarasy jeńil. Bir polısıanyń bar-joǵyn jurt joqtamas.

— Sonda qalaı bolady? Men keıindegi jigitterge ne dep túsindiremin? Olar meniń óz basymdy qaǵyp tastaýy múmkin ǵoı?

Ázmuratov Sálmenniń qolǵa túskenin seze qoıdy. Opasyzdyq qarmaǵyna ábden iliktirý úshin ol endi aqyldasqan adamnyń túrin tanytty.

— Ol da durys boljal eken, Amanbaev myrza. Men muny oılamappyn. Olarǵa túsindirýden góri buıryqpen barǵan jón. Sondyqtan sizdi jumsaýym qate, ózim barýym kerek. Áıtpese ýalaıattyń aldynda ant etken ofıserler muny ızmena deýi de zańdy.

Sálmendi endi biri shattyń, biri ókinishti oı qabattasa julqylaǵandaı boldy. «Kesheden beri uıqy bermeı tóńbekshitken asyl arman búgin shynymen oryndaldy ma? Teńdik izdep topyrlaǵan ana kóp jigittermen tastaı qushaqtasyp budan bylaı birge attanamyz ba? Birge jortyp, birge aıaldap, eńsesi túsken el men jerdiń ata men baba kótergen erkindik týyn birge kóteremiz be? Artta qalǵan qaıǵyly jar men qasiretti balanyń endi qaıtyp aq júzin muń, aı qabaǵyn kireýke shalmaı ótýge bas beremiz be? Alystaǵy tún qatyp, túsi qashyp júrgen er jigitterge erteń baryp týysqandyq qol sozamyz ba? Muny basta nege oılamadyń? Nege jazyqsyzdan jazyqsyz qan tógý jolyna bel baıladyq? Kimge qarsy qarý kótergenimizdi oılamaı nelikten dosqa kúlki, dushpanǵa taba bolý jolyna tústik? Joq, bul táýbege kesh kelý emes. Bul: adasqannyń aldy jón, qaıtyp úıirin tapqan soń degen dana sózge keletin oń sapar, oń jol bolýǵa aınaldy. Bul baqyt, bul shyn baqyt. Bul táńiriniń oń jolǵa bastaýy. Bul arýaq qoldap, baq janý.

Sálmenniń Oıylda qalǵan úıi, eki jasar balasy, jas arýy, ákesi men sheshesi kóz aldyna kele qaldy...

— Nege oılanyp qaldyńyz, praporshık myrza? — dedi Ázmuratov oǵan kekesin únmen. — Men ózim baramyn, sizge haýip...

Komandırdiń únindegi kekesin dybys onyń qulaǵyna kelmedi. Ol bir sát jan yrzalyǵyna belshesinen batqandaı boldy, shattyq oıdyń qushaǵynda qaldy. Az ýaqyt ótken soń ol tereze aldynda teris aınalyp turǵan Ázmuratovtyń qasyna jaqyndap kelip oıyndaǵysyn aǵytyp saldy.

— Men muny keshe ǵana oılap edim, komandır myrza. Munym óte kesh boldy, el aldynda, jurt aldynda qara qylmys istegendeı júrekke zil saldym dep ózimdi ózim tilgilep edim. Endi myna siz de ádilet jolyna bet buryp shyn erlikke qadam bastyńyz. Bul baqyt! Bul el úshin, er úshin basqan izgi qadam! Adam toqsan túrli aqylmen piship, oımen ólshep, azamattyq ardy tek azamatqa ǵana arnaý qolynan keletin jan az. Az ómirin kópke baǵalaıtyn jan da sanaýly. Men sizdi tuıyq kóringen soń bulaı bolmas dep em. Qatelesken ekem. Siz qıyn-qystaý jerde oń qolynyń ushyn halqyna bere alatyn ardager jan bolyp shyqtyńyz. Túzde jan qıar joldas, úıde bólip jer syılas, keń peıil qazaq tyń keń oılar oqymystysy ekensiz, Jańylsa túzep, súrinse demeıtin aǵa tapqanyma rızamyn...

— Árıne, jańylǵandy túzeý mindet...

— Oǵan meniń shágim joq. Bir qyspaqtan boı jazyp, keńge qulash sermegen anaý júzinen ımany shyqqan qyrdyń momaqan uldaryn qurýly tordan alyp shyǵarar azamat kezdeser dep kútip edim, mine kezdestińiz. Oıyldan shyqqanda aldymda jazyqsyz jan bar, kezdeser dos bar, ar-uıatyńdy aldyńa tartar aǵaıyn toly dep oılaǵan joq edim. Bilim men ónerden qur qalǵan, ózgeniń tepkisinde qan qaqsaǵan, eńbegi esh, tuzy sor jandardy jaý deý kúpirlikpen birdeı ekenin búgin túnde ǵana túsinip edim, olarǵa qol kóterýdi aq sútin emgen anaǵa qol kóterýmen barabar dep oılap edim. Meni siz Ábildi óltirgen Qabyldyń kúnásinen de zor kúnadan qutqardyńyz. Sizge myń raqmet, uly tabysýdyń ústinde meniń kishkene basym qurban bolsa armanym joq. Siz tynyǵyńyz, men ózim baryp úgitteıin Qaratóbede qalǵan azamattardy. Olar túsinýge tıis, táýbege kelýge tıis.

— Joq, joq, men ózim baramyn. Men komandırmin, — dep, Ázmuratov kilt burylyp, Sálmenge tik qarady.

Sálmenniń qatty tolqyǵan qyzyl júzinen shattyq shyraı atyp tur edi. Eljiregen júrek lebizi onyń ishindegi barlyq adaldyq shýaǵyn syrtqa jaıyp nur jalynyn laýlatyp jiberip edi. «Qara nıetti zulym! — dedi ishinen Ázmuratov. — Abylaevtyń aıtqany shyn boldy. Astyrtyn baryp jaýǵa syr ashyp júr eken, bul aqıqat eken...»

— Iýnkerlerdi esik aldyna jına! — dep buıryq etti ol Janǵojaǵa.

Onyń syr bermes bozań tartqan sopaq beti sur qalpynda qaldy. Sálmenniń ózekke tıip qorǵasyndaı balqytarlyq jalyndy sózderi áldeqaıda asyp ketkenge — jelge ketkenge usady. Ázmuratov arbalǵan torǵaıǵa aqtyń ýyn shashar jylandaı qadalyp qaldy.

Aıaǵyn júgire basyp, shúıkedeı shoshaıǵan tórt-bes qystaýdan Janǵoja jas ıýnkerlerdi ertip kelgende eki ofıserdiń ekeýi biri muz, biri ot pishinde eken: «Ázmuratovtan yzǵar, Amanbaevtan jalyn atyp turǵandaı jarqyn kórindi».

Ázmuratov baılaýly turǵan qara ker atqa minip te aldy.

— Aıbyndy ofıserler! Men keıinde qalǵan óz jigitterimizdi osynda ákelýge attanǵaly turmyn. Ózim kelgenshe mundaǵy otrádqa basshylyq etý mindetin myna aldaryńyzda turǵan Abylaevqa júkteımin. Bul kisiniń sheni úlken, ataǵy zor, jasy da bárińizge aǵa. Onyń buıryǵyn eki etpeısińder. Jolyqqansha saý bolyńdar!

Ofıser atyn tebinip qaldy, Janǵoja oǵan tirsektese aýladan shyqty. At tizginin tejep, Ázmuratov keıinge moınyn burdy.

— Kapıtan Abylaev! — dedi ol daýystap. — Praporshık Amanbaev ekeýińiz meni ózek basyna deıin shyǵaryp salyńyz.

— Qup! — dedi Sálmen.

Abylaev jaýap ornyna basyn ıdi. Ertteýli atyna qaraı júrdi.

Ashysaı ózeginiń qubyla betinde qara dóń atanǵan bir bel bar-dy, jaz boıy jaýyn kórmeı shókesine deıin tútelengen sol qara quıqa jonaıtqa sary jelispen kelip ıek súıedi de, keıindegi qatarlasa shoqytqan úsheýdi kútip Ázmuratov kilt tura qaldy. Sálmenniń astyndaǵy arshyny alymdy, qazaq at jylqy jeliske tússe, bastyq atyn artqa salyp ta keterlik jaıy bar bolatyn.. Biraq ofıserdiń búgingi «izgi» ózgerisine qatty súısingen praporshık sypaıygerlik kórsetti, komandırdiń aldyna túsýdi ádepsizdik dep bildi. Ol Abylaev pen Janǵojanyń qatarynan ozbady. Toqtaı qalǵan kezde ol Ázmuratovtan taǵy da tátti lebiz kútkendeı ádeppen atynyń basyn tejep, qulaq tosa bastady. Komandır kúttirmedi.

— Sulý doktor tanys emes pe? — dedi Ázmuratov shylbyr tastarlyq jerde turyp qalǵan Sálmenge áldeneni syrlasar adamsha qabaq túıip.

Sálmen eleń ete qaldy. «Múkaramaǵa kózi túsken eken» degen qyzǵanysh oı keldi oǵan. Ol túsindire bastady.

— Tanys, tanys, starshına myrza. Ol kisi doktor emes, medsestra. Men Oraldan bilemin. Kópten tanyspyz... Meniń birge oqyǵan mekteptes dosymnyń qalyńdyǵy. Oraldaǵy belgili Qurbanovtyń qaryndasy. Hırýrgıalyq tájirıbe alý úshin aǵasy doktor Shýgýlovtyń aýrýhanasyna jibergen. Qazir myna jigitterdiń arasynda kele jatqan kórinedi. Musylmansha biletin qymbatty adam...

— Ymm, solaı deńiz. Qalyńdyǵy deısiz be?

— Iá, qazaqtyń bir kórikti jigitiniń aıdar taqqan qyzy. Kelinshegi dese de bolady (Sálmen Múkaramany qyzǵyshtaı qorǵap ketti). Qyz da, jigit te qudaı qosqandaı teń, ekeýi de sulý jandar.

— Ol dosyńyz qaıda? Famılıasy kim deısiz?

— Famılıasy Junysov, aty Hakim. Qazir ol syrt estýim Áıtıevtiń polkynda kórinedi. Jazǵyturym atamandar kóterilisinde túrmege otyryp shyqty... Sodan beri kórgenim joq.

— Áıtıevte polk bar ma?

— Iá, myna jasaqshylardyń tup maqsaty soǵan qosylý eken.

Ázmuratov qabaǵyn túıe qaldy.

— Polk qurǵanda qarý-jaraqty qaıdan almaqshy?

— Oıbaı, qarý tabylady ǵoı. Atamandardyń óz qarýyn ózine jumsap jatyr degen habar bar.

— Muny siz qaıdan esittińiz? Siz áýelden sol Áıtıevtiń tilektesi bolmaǵaı edińiz?!

Sálmen kúlip jiberdi.

— Áıtıevke tilektes bolý úlken baqyt emes pe, Ázmuratov myrza...

— Sulý qyz da bólshevık de...

Ázmuratov sózin aıaqtamaı Abylaevty shaqyrdy. Túsi óte-móte kógildir tartqan polısıa kapıtany atyn omyraýlata kelip, Ázmuratovqa qulaq qaǵyp jarlyń kúte qaldy.

— Al, men kettim, kapıtan myrza. Eki kún ótip, úshinshi kúni tań aldynda oralamyn. Sizdiń aqparyńyz tolyǵymen yspattaldy. Sálmen Amanbaev bólshevıkterdiń tileýlesi, dosy, jan ashyry eken...

Nege ekeni belgisiz, Abylaev Sálmenniń arǵy jaǵynan kelip toqtap edi. Ázmuratov oǵan ıek qaqqandaı boldy. Biraq buǵan maǵyna bergenshe, burylyp kapıtan júzine kóz jiberip úlgergenshe bolmaı, at ústinen aınala berip Sálmenniń tý syrtynan tartyp qalǵan nagan daýysy tars etti...

— Ah! — dedi Sálmen at jalyn qushyp, qazanat bıe qarǵyp ketti.

— Sálmen aǵa! — dep shyr etti Janǵoja. Basqa sóz onyń aýzynan shyqpaı qaldy, — jas ofıser at jalyn qushqan Sálmenge umtyla berdi...

Kesheden beri izin ańdyǵan túsi sýyq sur ofıser úkimdi de ózi shyǵaryp, oryndaýyn da ózi oryndap edi. Qarǵyǵan bıeden qulamaı qalǵan Sálmen, er ústinde durystalyp otyrǵan jansha at jalyn tirep, basyn kóterip aldy.

— Átteń!.. Qapyda kettim... Janǵoja!

Ol qaıtadan at jalyn qushyp qaldy.

— Aǵa, Sálmen aǵa! — dedi aıqaılap jas ofıser. — Baqyl bol, aǵa!..

— Átteń! — dedi taǵy da basyn kóterip alyp Sálmen. Ol Janǵojanyń aǵalaǵan daýsyna qulaq tosqan jansha basyn qısaıtty. Sonsoń taǵy da kóterile berip júzin Janǵojaǵa bura tústi, moıny jar bermeı, kelesi sózi tap sol sátte yzǵyra qalǵan jelge ketkendeı ýildep shyqty: — Qapyda kettim. Dostar... Janǵoja, jetkiz... Junysovtarǵa... jetkiz... qosh! Adalmyn. Armanda kettim!.. Hakim! Qosh!.. Adalmyn!..

Ekinshi ret tars ete qalǵan myltyq daýsy Janǵojany attan ushyryp jibergenin Sálmen kergen de joq edi, bilgen de joq edi. Ózinen buryn attan qulap qalǵan ýyljyǵan jas Janǵojanyń bal aýzynan qara qan ketip jatyr edi. Sol kúngi búl eki izgi jannyń aqtyq tilegi alystaǵy Hakimder túgil, Ashysaıda jatqan Nurymdarǵa da jetpedi. Keıin jetti.

TÓRTİNSHİ TARAÝ

1

Bul kúnderi Hakimniń tatar dámi men biter demi bezbenge túsken shaq-ty...

Sol jyly kúzde jańbyr mol boldy da, jaýyn arty qara sýyqqa aınalyp ketti.

Kúndiz soltústikten turǵan jel yzǵary surǵylt bulttardy birin-birine qospaı túıdek-túıdegimen ońtústikke qaraı jóńkiltip jatty. Al, keshke qaraı jel báseńsı qalyp, keri seripken qoıý, boz-qońyr bult jerdi sýyq jańbyrmen tolassyz sabalaıtyn boldy. Bul kúndizgi azynaǵan jel men túngi qalyń jaýyn qara maldy qyrǵa shyǵarmaı qarasynǵa, qoraǵa aıdap tyqty: qyrdaǵy basy birikpeıtin úıir-úıir jylqyny bórideı ıirip saı men salaǵa, baýyry yqtasyn bıik jondar men túbi shuńǵyl obalarǵa tyqsyratyn boldy. Jonda mal, túzde jolaýshy sıredi. Syǵyraıǵan shym úıler men sary balshyqtan salǵan jataǵan qystaýlardyń qıýy qashqan qısyq esikterinen, áınegi synyp shúberekpen tyǵyndaǵan tereze kózderinen yzǵyryq azynady; kıimi jyrtyq, etiginiń julyǵy tesik jalbyr qara shunaq balalar buıyǵyp ot basyna úımeledi; kempir men shaldar ústerine ton-shapandaryn qabattaı tústi; úzdiksiz sýyq jańbyrdan qaljyraǵan kári saýlyq pen aryq torpaq úıdiń qazan jaq bosaǵalaryna birjola ornalasty da, byqsyǵan tezektiń ashshy tútini men mal astynyń ylǵaldy aýyr qyshqylt ıisi qosylyp, ishi tar, jupyny qystaýlardyń tynysyn tarylta bastady; onyń ústine túnge qaraı shaldardyń jótelgeni, balalardyń túshkirgeni, tanaýyna tútin ıisi kirgen saýlyqtyń pysqyrǵany, jaryǵy kem, jylýy az, aýasy aýyr jerkepelerden yshqynǵandaı bir dybys shyǵaratyn boldy.

Qara topyraqty jańbyr sýyna meılinshe qandyrǵan bul qarasha aıy jer betine telegeı-teńiz qaq turǵyzyp boldy da, qaqaǵan bir túninde búkil ólkeni aıazben sıpap ótti; erteńine-aq oı men qyr, saı men sala tep-tegis kókala muzǵa oranyp shyqty. Biraq kópke deıin qar túspedi, jyltyr dala jeltoqsanda da jap-jalańash qara qatqaq kúıi jatty.

Arqadan turǵan yzǵyryq jel kúsheıip, oqtyn-oqtyn qar ushqyndap turǵan bir keshte Jaıyq jaǵasynan shyǵyp, Ańqaty basy Tiksaıǵa qaraı Hakim kele jatty. Onyń astyna mingen turqy uzyn, júrisi jumsaq qara kók bıeniń búlkili de cap jeliske tatyrlyq — jeldeı esip keledi. Biraq jelkeden soqqan qara sýyq júristi eriksiz jedeldetip, ol aýyq-aýyq shaýyp alady. Jolǵa shyǵarda Hakim ústine sholaqtaý sary ton taýyp kıgen edi, qazir ústi óte jyly, baıpaqsyz qara etik bolǵanmen aıaq ta tońar emes, jalǵyz-aq tize men qol shydatpaıdy. Bir kez tizgindi bosatyp jiberip eki tizesin kezek ýqalap, jylytyp qoldyń janyn keltirgendeı bolyp, ol qaıtadan tekirekteıdi. Dala qanshama jalpaq, el-eldiń arasy qym-qıǵash shalǵaı kelse de, jortýylǵa úırengen qyr jigiti shalymdy atpen áne-mine degenshe-aq kóp jerdi eńserip ala beredi. Bir jaǵy sýyqpen jáne esi derti túndeletip óz eline jetý bolyp, Hakim de sol saparda elsiz asýdy tez belden basty. Ol jolynyń jarymynan kóbin ekindi men aqsham arasynda-aq jeńip aldy. Al onyń joly Ańqatynyń basyn kesip ótkende jetpis shaqyrymǵa aıaǵyn jımaıtyn jer-di.

Syrym shyqqan obaǵa ilikkende aldynan órege jaıǵan qurttaı bop, kepiki ala kóleńde jypyrlaǵan qalyń jylqy kezdesti. Jaz kúni bet-betimen jaıylyp, úıir-úıirimen endep jatatyn bozdy daladaǵy kóp jylqy kázir shoǵyrlanyp, etek-jeńin jınap, ekshele túsken: saýyr júni úrpıgen jabaǵylar yqqa qaraı domalap, birine biri buıyǵa jabysyp, basyn jerge salmastan jyljyp barady; saýyrlary zóntekteı, túgi qalyń dónejin, besti jylqylar men aıaǵyn alshaq basqan qazyly tý bıeler yqtaǵan taı-týlaqtyń sońynan bir qyryndaı jaıylyp, amalsyz ere túsedi.

Qysyraqtyń qyzǵanshaq kelgen qapsaǵaı dónenderi qalyń qabaq qart aıǵyrlarǵa qulaq jymıtyp, jal kúdireıtýdi sıretken sıaqty; úıir men úıirdiń alshaq arasyn da qara sýyq jymdastyra bastaǵandaı el men eldiń, baı men baıdyń biri qulaly, biri alaly jylqysy sapyrlysa túsken.

Obanyń kúngeı jaq túbinde yqta otyrǵan tórt jylqyshy Hakim ústinen shyǵa kelgende oryndarynan ushyp-ushyp tura keldi. Bulardyń qatty sasyp qalǵanyn Hakim baıqaǵan joq. «Obanyń yǵynda jantaıyp jatyp áńgime soqqan ǵoı» dep oılady keshigińkirep turyp jatqan basqalarynan jasy úlken kisige jaqyndaı túsip. Sóıtti de ol basyndaǵy úlken seńseń bórkin alshysynan kıgen, aıaǵynda kıiz baıpaqty etigi bar, kúpili qara murtty kisige:

— Assala-ma-laıkú-mm, — dedi, sálem berýge tili áreń kelip.

Ol sýyqqa shydamsyz qoly men tizesin kóbirek qorǵap jele jatyp, beti-aýzynyń da qatty tońyp qalǵanyn sezgen joq edi. Sálem berýge aýzy kelispeı, tili buralǵanyna ózi de sasyp qaldy. Onyń ústine myna kúpili qazaq kózine bir qaraǵanda jylqyshy sıaqty emes, eldiń bas kótergen qatardaǵy adamnyń biri tárizdendi.

— Ýálıksálem. Jol bolsyn! — dedi kúpili, aqyryn ǵana jumsaq únmen.

— Kún óte sýyq eken, — dedi Hakim oǵan qadala qarap, tońyp qalǵanyna keshirim suraǵan adamsha jasyńqyraǵan pishinmen.

Sóıtti de tizginin eriniń qasyna oraı salyp, eki qolyn birine birin ýqalap-ýqalap jiberip, alaqanynyń syrtymen bet-aýzyn ysqylady.

— Tileýberli alys pa bul jerden? — dedi ol azdan sheıin, onyń sózi birden-eki anyqtala tústi.

Shetkerirek shyǵyp Hakimge, astyndaǵy onyń bıesine kózin qadaı túsip ólshep-piship qaraǵan bir kúrjikteý jas jigit:

— Ollahı, men kakol eken dep baǵanadan tiline túsinbeı tursam, qazaq eken ǵoı, — dedi qasyndaǵyǵa kúlip, sanyn soǵyp qalyp. — Kápir óteıin kakol eken dep edim.

— Kakol emes ekenin qaıdan bildiń? Sholaq ton... qara etik... túsi de quba, — dep ekinshi jigit aldyńǵynyń pikirine edáýir dáleldi shák keltirdi.

Hakim bul ekeýiniń sózin estip kúlip jiberdi.

— Ózderiń qaı jerdiń kakolysyńdar? — dep surady ol, ázildep.

Kúrjikteý jigit Hakimniń qazaq ekenine kózi ábden jetip:

— Myrza, biz osy tóńirektiń jylqyshysymyz: myna jigit Kerderi Muqaıdyń jylqyshysy, — dep ol Hakimniń qazaq ekenine shák «eltirgen ashań jigitti kórsetti. — Myrzalynyń Muqaıyn estýiń bar shyǵar. Sonyń, kádimgi bolys Muńaıdyq jylqyshysy. Mynaý Abyz bolystyń jylqyshysy; men Álibek aýylynykimin, — dep aýzyn toltyra sóıledi. — Al, Qaırekeń (qara murtty kisige qarap, ol jaýtaqdaı tústi)... Qaırekeń, óz jumysymen júrgen Qaırekeń... Tileýberliniń qaısysy kerek edi — muny Qaırekeń biledi.

«Qaırekeń» degenge Hakim qulaǵyn túre túsip, murtty kisiniń syrt pishinin túgel qarastyryp shyqty: orta boıly, qara tory, jumsaq júzdi adam, «izdegen Haırollam tap osy bolmaǵaı! Meńkeń: bala sıaqty kisi, senimen ol zamandasyndaı sóılesedi, óte kishipeıildi jáne ózi jaratylysynan qoıshy-qolańmen úıir degen edi». dep oılady.

Ataqty, dáýletti adamnyń jylqyshysy ekenin maqtanyshpen kóldeneńdete túsken bul pysyq jigitten Hakim izdegen adamyn tike suraýǵa senińkiremeı:

— Ózim Shalqar saǵasynykimin, kakol emespin, — dep ázilin aralastyrdy da: — Tileýberlilerge soǵa ketetin sharýam bar edi, — deı saldy.

— Tileýberli de, Abyz da mine tıip tur. Kákeń bolystyń úıine barsaq — sonaý aǵash, — dep pysyq jylqyshy atqa kóshti': — paı shirkin, myna qara kók bıeniń kórgen tóstikteı túri-aı! Tap bolystyń qara aıǵyryndaı uzyndyǵy esik pen tórdeı eken. Júırik shyǵar bul da.

Ol Hakimniń art jaǵyna aınalyp, bıeniń salyńqy kelgen sulý saýyryn, jeleń quıryǵy men tik baqaı, sıda shashasyna deıin kózimen súzip ótti.

«Bolys Kákeń... qara aıǵyr» degen sózderden Hakim belgili bolys Hakim Bakebasovty aıtyp turǵanyn bilip, ony kúni keshe Qalendi bosatý úshin ákesiniń ustap alamyn dep jıynmen aýlyna tóngeni oıyna tústi. «Sol júırik qara aıǵyr ǵoı qutqarǵan, áıtpese ana jylǵy jigit alǵanda tizimdi órteımiz dep aýylyna at qoıǵan ereýilshilerdiń qolyna túsetin ediń. Kim bilsin, osy joly da qara aıǵyrmen Jympıty asyp kettiń be? Maǵan seniń keregiń shamaly. Maǵan keregi basqa kisi... — dep ishinen ol qara murtty, kúpili adamnan kózin aıyrmady.

— Shalqar saǵasynyki... Aty-jóniń kim boldy, inishegim? — dep surady kúpili adam, Hakimniń qaıta-qaıta qarap, biraq tosyrqap turǵanyn sezip.

Hakim aty-jónin aıtty.

— Ymm! — dedi sozyp beıtanys adam, aıtatyn sózin saptaǵandaı, aýzyn asha tústi.

— Sizdi men tanyp turǵan sıaqtymyn. Jańylmasam siz Haırolla deıtin kisi shyǵarsyz. Jańylsam keshirersiz, aǵa! — dedi Hakim, nede bolsa bul kisiniń aty-jónin bilgisi kelip.

— Iá, Haırolla meniń atym. Ǵabıdollın deıtin kisimin. Shyraǵym, men de seniń ákeńniń atyn da, ózin de jaqsy bilemin. Marqum, Júkeń qaıtys boldy dep esittim, jaqynda. Qaıyrly bolsyn, shyraǵym. Jampoz jan edi, — dedi Haırolla kóńil aıtqan aıaýly pishinmen.

Hakim at ústinde qalshıyp qatyp qaldy; júzi appaq bolyp ketti; Haırollanyń aýzynan taǵy da bir sóz kútkendeı kózi úreılenip úlkeıe tústi; erindepi áldenege jybyr ete qaldy. Ol mezet, tejeı túseıin degen adamsha, tizginin oqys tartyp qaldy da, dem alyp aıaǵyn sýytyp turǵan bıe basyn jóterip qalyp, ornynan qozǵalyp ketti. Hakim birer mınýtteı ne isterin de, ne aıtaryn da bilmeı eseńgirep býlyǵyp, tek bıeniń bir jaq tizginin tarta berdi. Qoldyń yńǵaıymen urshyqsha aınalyp, bıe turǵandarǵa syrt berdi. Haırolla jas jigittiń áke ólimin birinshi ret estip turǵanyn bilgen joq edi, «qatty qaıǵyrady eken ákesine. Ózi shyn jampoz, qaıǵyrarlyq ta kisi edi» dep oılady ol, Hakimniń teris aınalǵanyn kóz jasyn jasyrdy ma dep boljap. Sálden keıin ózine qaraı burylǵanda ol Hakimniń kózinen jas tappady, onyń tek júz quqyldyǵyn baıqap, daýys dirilin ǵana sezdi.

— Meniń sizde jumysym bar edi, — dedi Hakim sybyrlaǵandaı baıaý únmen. — Bylaıyraq shyqsańyz...

— Kázir, kázir. Ózim de aýyl jaqqa qaıtqaly turmyn.

Óriske bir bolmashy sharýamen kelip, myna balalardy kórgen soń aınalyp qalǵanym. Áńgime surap jibermeıdi, ishi pysqan nemeler, — dep Haırolla tobylǵyǵa baılaýly yqqa qarap turǵan atyna qaraı júrdi.

Buryn kórmegen, áńgimelesip syr alyspaǵan bul adammen Hakim sheshilip sóılespedi, sóılesýge onyń shamasy da kelmedi. Ony jalǵyz ǵana: tezirek ońasha shyǵý, ózi men ózi bolý yrqy bılep ketti. Ol ilgeri júrgen saıyn, birden eki oıy turaqtaǵan saıyn kómeıine bir nárse tyǵylyp bara jatqandaı sezdi. Ońasha shyǵyp eńirep jiberýge asyqty.

— Myna proklamasıalardy Sovdep basshylary sizge tabys et dep edi. Má, alyńyz, arǵy jaǵyn ózińiz bilesiz ǵoı. — Qorjynnyń aýzyn ashyp bir túıdek qaǵazdy Haırollaǵa ustata saldy da: — hosh turyńyz, aǵa! — dedi.

Turǵan kezde teri qata bastap, denesi dirildeı túsken kók bıe birden cap jelip ketti. Haırolla túıdek qaǵazdy alyp qoınyna tyǵyp, belbeýin qaıta býynyp, er ústinde taqymyn qymtap, asyqpaı laılasyp bolyp, endi basyn kótergende Hakim kósile shaýyp bara jatyr edi.

— Qap, asyǵysyn-aı, myna balanyń, áńgime suraı almadym-aý, — dep basyn shaıqap ol qoınyndaǵy túıdek qaǵazdy qaıtadan sýyryp aldy.

Áripten áripti zorǵa aıyrarlyq qońyrqaı tartqan beıýaqqa qaramastan Haırolla muǵalim, aqsha sanaǵandaı, suq qolymen belinen býýly tekshe qaǵazdardyń shetin qaıyryp: «Baıbaqtynyń ataqty bes dartyna!...» «Halqy úshin qam jegen qazaqtyń oqyǵan sanaly azamattaryna!...» «Búkil jalshy, malshy, jarly-jańybaılarǵa!...» — degen bastaryn ǵana oqydy, arǵy jaǵyna kózi jetpedi. Ol keri burylyp kelip, keıinde qalǵan jylqyshylarǵa:

— Jigitter, kún sýyq eken, ana aýylǵa baryp jylynaıyqshy... Soǵa ketetin sharýam da bar edi, — dep jańadan poselke bolǵan «Qyryq úıge» ertip ketti.

Obanyń túbinde estigen kúnnen de sýyq habar Hakimniń ishi-baýyryn muzdaı qyp jalap ótti de, ol biraz ýaqyt únsiz, oısyz, jansyz qatyp qalǵan qur súldedeı, tek bolǵany alǵa qaraı shaba berdi. Qansha jer shapqanyn, ne úshin asyqqanyn, baǵanaǵy shydatpaǵan tize men qoldyń endi nege tońbaǵanyn ol bilgen de joq, ony oılaǵan da joq. Ol beıne bir saıdan tómen qaraı ózinen ózi toqtaýsyz domalap bara jatqan dop sıaqtandy. Eki arasy edáýir jer-qyrattar men tóbeler moıyn buryp qaraǵansha artta qalyp jatyr. Qas qaraıyp, kózge esh nárse ilinbes ýaqytqa deıin shapsa da, taǵy da talaı ondaǵan belderdi artqa tastaı berip, ilgeri shaýyp asa berse de, bedeý bıe syr bererlik emes. Dalany tynbaı arshyndaý úshin ǵana jaralǵan janýar tanaýyn qaǵyp, búıirin bir soqqan joq. Ol bútin Ańqatynyń uzyn boıy derlik shalǵaı jolyn bir saǵat ishinde-aq alyp qoıar ma edi, kim bilsin! Tek bir kez atynyń tizginin ıesi tejeı tústi.

Hakimniń tula boıy kúıip ketkendeı boldy: uzaq shaýyp ol býlyǵyp qalǵan eken, atty aıańǵa túsirip, jaǵasyn bosatty. Erkindeı dem alyp, azdap jaılanysa tústi. Aınalasyna endi ǵana kóz toqtatyp qarap, Alakólge kelgenin jańa bildi.

Júris báseńdep, tynys qalpyna kelgen saıyn qyzǵan dene salqyndaı berdi de, aýyl tóbesi kóringennen keıin bólshektelgen shym-shytyryq oılar jınaqtala tústi. Ólgen áke tiri kúndegideı kóz aldyna elestep ketti...

...Jazdygúngi ekeýiniń Aqpan molasyna arbadan túsip kelip jaıaýlap kirgen, tórt qyrly jýan qulpy tastyń aldyna taıaý kelip hajynyń tolyq denesi bógep, qolymen jer tireı tizerlep otyrǵany, aıat oqy dep Hakimge ıek qaqqany, óziniń qatty. qysylyp qalyp, biraq alhamdyny aıtyp, oǵan qulhýallany úsh ret tirkestire salyp, amal taýyp ketkeni, ornynan týra bergende ákesiniń duǵaǵa kóńili tolmaı renjip tastaǵan qaharly kózi, odan arǵy jolda arba ústindegi ekeýiniń Baqytjan jónindegi áńgimesi, meshit aldyndaǵy hajynyń jurtqa: «Qandaı adam bolaryn balanyń aqyly men baǵy biler. Biz tek balalardyń zamanyna laıyq bilim alýyna sebepker bolsaq, tıisti tálim-tárbıe bersek deımiz» — degen asa parasatty sózi, osyny aıtqandaǵy onyń dóńes muryndy sopaqsha beti men uzynsha aq býryl saqalyn soza sıpaı túsken etti tompaq qolyna deıin kóz aldyna kele daldy. Hakim kúrsinip qaldy da: «Aqpan beıitinen endi óziń de oryn aldyń. Atadan bala shırek kem týady dep, qurandy da shala biletin myna shalaǵaı Hakimniń sol oqyǵan sholaq aıatyn endi ózińe de oqıdy. Ony úzbeı oqyp turatyn-turmaıtynyna da balýandyǵy shamaly. Basyńa tas qoıyp, asyńdy berý onyń qolynan kele me, kelmeı me?! Shırek kem... shırek kem bala atasynan!.. Kúni keshe ǵana tiri, alyp áke — búgin joq. Erteń biz de joqpyz. Tiri júrgen pendeniń bári joq. Báriniń de jatar jeri sol sýyq kór, qaıtar orny qara jer. Jalǵyzsyrama, áke, biz de kelemiz!..

«Nege jantalasyp qasqyrdaı qyrqysamyz? Nege kúni buryn birimizge birimiz ólim tileımiz! Ne jetpeıdi bizge? Nege urys salamyz? Nege bas jesisýge óńmenimizdi soza umtylamyz? Bári bir syz qara jer tabysatyn, tynyshtyq tabatyn, tatýlasatyn oryn!..»

Hakim selt ete tústi de, uıqysy ashylyp ketken adamdaı basyn kóterip aldy. Quz túbinen qıaǵa kóterilgen qyrandaı, túpsiz qara úńgir oıdyń qulamasynan onyń aýzyna bir erlik sóz ilige ketti: «Tún qatyp júrip tús qashpaı... — dep jybyrlady onyń erni. — Temir qazyq jastanbaı». Bul ne qylǵan sary ýaıym? Bul ne qylǵan úmitsizdik? Jyl boıy úıdi, jardy, jumsaq tósek pen tátti uıqyny kórmeı, kıimmen jatyp kóz ilip, nan qabyǵyn qaızalap, qara sý jutyp tańdaıyn jibitip, oı men qyrdy jaıaý kezip, alysyp ólimmen alma-kezek túsip, úńireıgen kórdiń aýzyna bir emes, eki baryp qaıtqan Meńdikereı men Ábdirahman nege jasymaıdy? Olar nege ádildik pen aqıqattyń úninen bir jańylmaıdy? Aınalasy kók tas pen temir tordyń ishinde toǵyz aı otyrǵan Baqytjan: «Aý, Kerderi kezińdi ash!», «Tyńda, qazaqtyń qadirli qarttary!» — dep tar lahattyń tórindeı «qyryq turbadan» úndeý jazyp shyǵaryp, halqyn teńdikke, bostandyqqa nege shaqyrady? Eli túgil, qudaıdyń bergen kúniniń kózi de túspeıtin qapastaǵy revolúsıoner nege jasymaıdy, nege bezinbeıdi?..

Joq! Muńaıýǵa oryn joq!.. «Alty malta as bolmaı», is bitpeıdi! Aǵaǵa bergen sert bar. Súıgen jarmen kezdeser kún alda. Maqsat alys! Jol uzaq! Jarty jolda qalý — ólim!..

Ol bıesin tebinip qaldy.

Hakim úıine jurt jata jetti. Qazandyq aınalasyna buıyqqan kishkene inileri men kári sheshesi úıge kirip kelgenshe onyń dybysyn estimeı de qaldy. Biraz ýaqyttan beri kórmegen, ákesiniń baqyldyǵyn alyp basynda bola almaǵan balasyn kempir qushaqtap qysyp, ún salyp jylady. Sarnaǵan daýysqa júgirip kelgen Bekeı men áıeli jáne qosylyp eńirep, joqtaýy aralas ashshy zar saı-súıekti syrqyratyp kópke deıin basylmady; ony basatyn adam da bolmady — sózge olaq jáne áıel daýysty shyryldaq Bekeı ózin ózi toqtata almaı, Álibek pen Ádilbekti kezek qushaqtap jylap, jubatyp aqyl aıtýdyń ornyna ózi myqtap egildi. Sóıtip qam-kóńil Hakimniń ezilgen júregin jabyla bosatyp, úı ishi tún ortasy aýǵansha jylap-syqtaýmen bolyp edi. Shaı da durys ishilmedi, pisirgen tamaq ta sol kúıi jelinbeı qaldy. Ári joldan tońyp, salyǵyp kelgen jáne onyń ústine uzaq jylap, tósekke sharshap qısaısa da, Hakim kózi kópke deıin ilinbedi. Ony tary da aýyr oılar basty...

Kópten beri tilsiz, qımylsyz jatqan kári ákeniń bul dúnıeniń adamy emes ekenin ol áldeqashan bilse de, tap mundaı orny úńireıip qalatynyn, ákesiz úı ishiniń jetimdik hasiretine kezdesetinin oılaǵan joq edi. Kázir myna ańyraǵan úlken úıde Nurym da joq, ózi de joq, tek kempir men jas inileri qalǵan. Bularǵa tirek, sharýaǵa bas-kóz áke qaıtpas saparǵa jol shekti. Keshegi úlken áke, búgin aýylǵa pana áke, jurt aldynda basyn ıip otyratyn bedeldi áke, el-elge aty jaıylǵan ataqty áke endi joq! Endigi kún ne bolmaqshy? Endigi tirshilik neden bastalmaqshy? Nurym qaıda? Ol úıge tez oralsa da jaqsy bolar edi. Ómiriniń jartysyn oıyn-saýyq, jıyn-toımen ótkizse de, Nurym sharýaǵa da, jumysqa da joıqyn edi. Álde Nurym kelgenshe úıde bolyp, moıyǵan anaǵa súıenish bola turamyn ba?! Onda qalaı bolady? Joldastar qaıda? Ana qaǵazdardy tıisti adamdaryna tapsyryp, tez qaıtyp kelemin dep olarǵa bergen ýáde qaıda! Sharýa dep, úı ishi dep aınalaqtasam... joq! Bekeı aǵaı kóz bola turar, aıtarmyn. Bastaǵan isti tastaı berip bas qamyn kózdep ketsek bul maqsattan bezgendik bolyp tabylmaı ma?! El arasy ǵoı úı ishi eptep jan saqtaı turar. Jáne myna eki qara domalaq — durystap jumsasaq malǵa shóp salýǵa da, ony sýaryp, qoralaýǵa da ábden jarap qaldy. Biraq bulardyń da oqýy bar. Kúndiz Qalen ýchıteldiń qolynda. Joq, qalaıda, ázirinshe Bekeı kóz bola turar...

Sóıtip Hakim uzaq ýaqyt úı ishiniń jaıyn oılap jatty, biraq kidirmeı erteń keri júrip ketýge bel baılady. Onyń oıyna úzdik-úzdik basqa da kóp buldyr sýretter kelip jatty. Onyń jóni Jaıyqpen baılanysty boldy. Birde ol paromǵa minip ótkenin, birde kıimin basyna túrip, ózennen júzip ótip qalaǵa kirgenin kóz aldyna keltirdi. Birde qaıyqpen kele jatqanyn kórdi. Aqyryn, aqyryn esedi... Ol uıyqtap ketti.

...Úıdeı-úıdeı tutas seńder biriniń ústine biri shyǵyp, muz munara bolyp qalǵan. Munaranyń bıiktigi Makarovtyń záýlim dıirmeninen áldeqaıda aspandap ketipti. Bir munara, eki munara. Kóp munara. Joǵarydan arnasyna syımaı kelgen kók ala sý munara muzdardy eteginen soǵyp, shólmekshe qırata Mynamnaı bettegi úlken toǵaıdy japty da ketti. Dúnıeni zelzala sý qaptady. Aǵylǵan jan men mal, arba men kólik bútin qara jerdiń betin qaptap alǵan. Bireý kúrek, bireý syryq ustaǵan. Bireýler sýdyń aldyn bógep tas,-topyraq, shóp-shóleń tógip jatyr. Endi bireýler tyrdaı jalańash, muzdaı sýǵa súńgip-súńgip alyp, qaıtadan shyǵyn, eki sanyn shapalaqtap júgiredi. Bireýler Tekeniń aýzyndaǵy paromnyń úlken qaıyqtaryn sheship alyp, jybyrlaǵan qos eskekpen esip bara jatyr. Sol úlken parom qaıyǵynyń qaq tumsyǵyna bir kez dombyrasymen Nurym shyǵa keldi de, aıqaı saldy. Jaǵada turǵan Hakim oǵan umtyla túsip, qol bulǵap qarsy júrip edi, Nurym shyqqan qaıyqtyń bıik basy onyń salmaǵyna shydamaı sýǵa shym batty da, Nurym ekinshi basyna qaraı júgirdi. Ony qaıyqtyń ekinshi basy da kótere almaı, bata bastady. Áne batyp barady... Joǵalyp barady... Hakim qatty aıqaılap, qasyndaǵy adamdarǵa qol bulǵaı berdi. Biraq onyń daýsy shyqpaı, eshkim únin estimeı, batyp bara jatqan Nurymǵa járdem berýshi bolmady...

Hakim býlyǵyp oıanyp, jan-jaǵyn qarmana tústi. Onyń qoly qasyndaǵy uıyqtap jatqan Ádilbektiń basyna tıdi. Kishi inisi jatarda ortaǵa jatyp, saǵynǵan aǵasyn qushaqtap uıyqtap ketken edi. Erteńgi tátti uıqyda jatqan beıǵam balanyń betin, shashyn sıpalap, ol kenet aqylyna kelgendeı, bul jer óz úıiniń tóri ekenin bilip qatty qýanyp ketti. Tasqyn sý, qaıyń, muz, halyq — bári onyń túsi. Nurymnyń sýǵa batyp bara jatqany da óńi bolmaı shyqty. «Ýh» — dedi ol jaılanysyp. Biraq ekinshi mınýt onyń kóńiline qaıtadan qobaljý engizdi...

Tań appaq bolyp atypty, biraq úı ishi áli syrttaǵydaı ábden jaryq bolyp ketpegen, qońyr kóleńke. Kishkene shaǵyn terezelerdiń áınegi syrtynan muz qatyp jáne qystaýǵa taqaı úıgen pishen shyǵys jaq betti tegis búrkep alypty. Alakóleń úıdiń jaryna týra qarap, kózin toqtatyp az jatqannan keıin Hakim moınyn sol jaqqa buryp edi, ilýli turǵan ákesiniń uzyn boz shıdemi men túıe jún tymaǵyn kórdi. Bozań tartqan úı ishinde shıdem men tymaq oǵan túregelip namaz oqyp turǵan Junys hajynyń ózi sıaqtanyp ketti. Tap osyndaı ertemen, bozala tańmen turyp, sol jaq buryshta ol tań namazyn oqıtyn; namaz sońynan júgingen kúıi qubylaǵa qarap, basyn tómen salyp tasbıh sanaıtyn. Boz shıdem, boz shalma bozǵylt tartqan úı ishine ábden jaryq túskenshe tapjylmaı múlgip otyratyn. Hakim aqyryn kúrsinip qaldy da, shydaı almaı ornynan turyp ketti; etigin qońyltaıaq kıip, shınelin ústine jamyla salyp, syrtqa shyqty.

— Qaraǵym, kún sýyq kórinedi, shanshý qadalyp qalmasyn. Apyr-aı, mynadaı kúrkirep turǵan kúndi men bul kezde kórgen joq edim. O, táńirim, saqtaı kór! — dep jalbaryndy syrttan kirip kele jatqan kempir Hakimdi kórip.

Hakim úndemedi. Biraq kúrkiregen kún emes, dúńk etip dirildeı qalǵan alystaǵy zeńbirek daýsy ekenin ol birden-aq uqty. «Kúni keshe jetpis-seksen shaqyrym jerdegi bul emis-emis dúńkil qalaı jaqyndap qaldy. Mynaý tipti Tekeden de kóp beri ǵoı. Shynymen jaqyndap qalǵany ma?» dep oılap senekten shyqqan kúıi ol uzaq ýaqyt qulaǵyn tosyp, syrtta turyp qaldy.

«Anyq. Óte anyq. Kesheden beri kóp beri jyljyǵan. Búgin bul zeńbirek daýsy taǵy da jaqyndaıdy. Joq, tez júrip ketý kerek. Mamam jylar. Jylaǵanmen basqa amal joq, — dedi ol ishinen. — Qalen aǵaıǵa sálem bereıin de, qaǵazdy tapsyryp tez attanaıyn».

— Álibek, sen tez baryp Tóıekeńdi shaqyryp kel, kók bıeniń aldyńǵy eki aıaǵyn taǵalaı qoısyn, júgir! — dedi.

Ózi sálemdesip shyǵýǵa Qalen ýchıteldikine ketti.

2

Jumysqa alǵyr, ári qaırattylyǵymen qatar Sholpan óte maljandy edi. Ol sýyqqa tózimsiz buzaý-torpaqty arqasyn aıazǵa sorǵyzbaı jyly jerde, astynan syz etpeıtin qurǵaq qora-jaıda bólek baǵyp, jemdep, jetildirip jiberetin. İri qarasynyń qystan túgi jyǵylmaı, qoı-qozysyńyń jabaǵysy qatpaı shyǵatyn. Bıyl da Sholpannyń qaırattylyǵymen kúmis shópti jetkilikti etip shaýyp, mezgilinde jınap, úıip alǵandy. Jaýyndy qara kúz bastalǵannan-aq maldy alysqa aıdap azdyrmaı, tóńirekke ustap, erterek shópke qaratqan bolatyn. Kúıek asty bolyp erte qashyp ketken eki saýlyqty «ábden jelini jetip qozdasyn» dep, Sholpan bir jumadan beri basqa qoılardan bólip alyp, pishen aýlasynyń ishine bos jibergen edi. Búgin er jetken balalary jolaýshy ketip, shaly qaıtys bolǵan, jumsaıtyn kelini de joq jalǵyzilikti Balym kempirge sý ákelip, malyn jaılap bergennen keıin ol Zaǵıpaǵa kirip áńgimelespekshi boldy da, aýladaǵy óz maldaryn bir qarap ótti. Pishen ishine bos jibergen qoılarynyń jelinin taǵy bir ustap, ysyǵan ysymaǵanyn baıqamaqshy boldy. Ol eki qoıdyń birin qaqpadan kirgennen-aq kórdi, al ekinshisin kózine túsire almady. «Bir jerde týyp jatyr ma» dep ol jalma-jan ortasy qoradaı jyp-jyly, aýlany qorshap úıgen pishenniń ishin aınala qarap, eki qoıdyń kúnde-kúnde túrtkilep jep qýystaǵan jerin qarady. Qoı sol qýysta eken. Alysyraqtan qaraǵan adamǵa kórinerlik emes, tumsyqtap tesken kishkene qýystyń ishin úńgip qoıannyń keýegindeı etip jibergen. Shóp úıgen kezge kebenniń qanattasyp qosylǵan jerinde jik qalsa kerek, qoı aýyzdy tar, túbi keń in sıaqty etip ishine súńgip ketipti. Sholpan úńgirden qoıdy shyǵaryp alyp «myna sorly bir kúni jentektelip tómen sýysqan shóp basyp, pishen astynda qalady eken» dep oılady da, úńgirdiń aýzyn qoı jemeıtin qoǵajaımen bitep, tyǵyndap qoıdy. Sóıtip sharýasyn jaılap bolyp úıge kirdi de, ústindegi shapanyn sheship tastap beshpetsheń qasyndaǵy Qalenniń úıine kirdi.

— Hakim kelipti, aǵańa baryp amandasyp shyqpaısyń ba? — dedi ol pesh janynda turǵan Zaǵıpaǵa.

Qyzdyń juqa óńdi, qýqyl júzi kenet ózgere qaldy — eki betin tutasymen aqshabdyr qyzǵylt jaýyl ketti. Onyń tosyn habardan tez qubylǵan túrin kórip, Sholpan sál oılana tústi de, aqyl bere:

— Áke ólimine qatty qaıǵyrǵan qam kóńildi aǵań ǵoı. Jáne ózi uzaq sapardan qaıtqan adam. Kirip shyqqan jón, — dedi.

— Sen óziń kórip sóılestiń be? — dedi Zaǵıpa júregi dúrsildep.

Qyz qatty qobaljyp ketti, qolyndaǵy shetin jibekpen shalyp turǵan oramalyn jerge túsirip alyp, onan ári qyzara tústi.

Sholpan oǵan bildirmeı basyn shaıqady da :

— Joq, Men sóıleskenim joq. Sóılesýge reti kelmedi, úıinde aǵaıyndy qos kóbikaýyz otyr. Ol ekeýi bar jerde ne aıtýǵa bolady. Onsyz da meni syrtymnan kelistirip áńgimelep otyrǵan shyǵar.

— Onda ekeýmiz kirip shyǵarmyz, úıinde adam joq kezde, — dedi qyz azdap qalpyna kele bastap.

Sholpan moınyn sozyp qonaq bólmeniń esiginen qarady da, úıde Mákkanyń joǵyn kórip:

— Bir sóz aıtsam ashýlanbaısyń ba? — dedi Zaǵıpaǵa.

— Ol qandaı sóz?

— Hakimniń aty aýzymnan shyqpaı jatyp shoqtaı qyzardyń, onyń ózin kórgende ne isteısiń? Men seniń syryńa túsinbeımin. Bozbalalyń retinde oınap-kúlýden ózge Hakimnen áli shyn kóńiliń bar ma? — dedi Sholpan salmaqty únmen.

Syrt jaqtan shyqqan tyqyrdy estip Sholpan esikke jalt qarady da, onyń sóziniń aıaǵyn Zaǵıpa estimeı qaldy; ekeýi de áńgimeni doǵara qoıdy. Bular senekke kirgen Mákkanyń:

— ...Qaınym, qaraǵym, hajy qaınaǵany uzaq saparǵa attandyrdyń. Imany joldas bolsyn. Basqa ne aıtamyz. Kóp qaıǵyrdyq. Ýchıtel aǵań ahlap-ýhlep birneshe kún uıyqtamady. Sabyrly adam ǵoı kóp sóılemeıtin. İshteı qatty qaıǵyryp júr... — degen sózderin esitti.

Bul sizge qulaqtaryn túre qalǵan Zaǵıpa men Sholpan kele jatqan Hakim ekenin, Mákkanyń oǵan kóńil aıtqanyn túsine qoıdy. Zaǵıpa jalma-jan bastap búkken oramalynyń shetine ınesin qadaı tústi de, esh nárse estimegen adamsha Sholpan onyń qaltyraǵan jińishke saýsaqtary men tyshqan izi tárizdengen kestesine qaraı qaldy.

Hakim úıge kirip amandasyp tórge shyqqannan keıin Mákkanyń qasyna Sholpan da bir tizerlep otyra bastady. Ol alǵashqy únsiz kidiris sál ǵana sozyla túsken kezde, bolar-bolmas tamaǵyn kenedi de Hakimge júzin buryp aldy.

— Qurdas! — dedi Sholpan ashyq dybysty óziniń batyl únimen. — Hajy atamnyń aldy ózine jaıly, arty sizderge qaıyrly bolsyn. Árkimniń atar tańy men birge batar júni de bar deýshi edi meniń kári ákem. Bul sózdiń maǵynasyn men bıyl ǵana túsindim. Ásirese sońǵy kezde... Moıymańyz. Úlkenniń de, kishiniń de basyna keletin is.

Sholpanǵa ile-shala Zaǵıpa da ernin jybyrlatty. Biraq onyń sózi Hakimniń qulaǵyna anyń estilmedi, onyń bar oıy Sholpannyń tereń maǵynaly, asa kelisti aıtylǵan sózi men úninde boldy. Ol:

— Rahmet, Sholpan, kóńilge súıeý zamandastyq sózińe! Óz úı ishterińiz aman-esen be? — dedi qysqasha ǵana.

Sholpan:

— Shúkir, ázir! — dedi.

Kúni keshegi qaljyratqan qara sýyq, jalyqtyrǵan uzaq jol, aýyr oı men qalyń qaıǵyda ótkizgen qara túnnen keıin ýchıteldiń úıi Hakimge ujymaqtaı kórindi. Baıaǵy jarqyraǵan taza bólme, shańsyz tekemet, jumsaq kórpe. Bárinen de ózge — jyly júzdi kórkem jeńge; súıikti jas qyz ben oı-erikti arbap alǵandaı ot Sholpan tur. Bul úıdegi uzaq keshter lázzátti sózi ústinde tym qysqa da, sóılenetin syr-jaı aıaǵy teńiz sarqylmas bastaýdaı kórinetin. Saıa izdegen kóńilge medeý bolarlyq meıirban úı edi.

Elden aýlaq alysta júrip ótkizgen qysylshań mınýttary mol erlik kúnder Hakimniń oıyna jyrdaı qyzyq san-qıly oqıǵalardy úzdiksiz órip kelip edi. Ol saǵatyn taýyp qurby janynda ońasha otyryp kózimen kórip, bastan keshirgenin aqtarýǵa qumartyp ketti. Ol Zaǵıpa men Sholpannyń kózderine kezek qarap, jandaryna nazdana qısaıǵysy keldi. Bir kezderde bas qaratqan bolyp tizege basyn salǵanda jeńgeleri Hakimniń shashyn saýsaǵymen tarashtap, betin jup-jumsaq alaqanymen erkelete sıpaıtyn. Kázir Hakim Zaǵıpa men Sholpanǵa kezek jantaıǵysy kelip ketti.

Ómir ólimdi de tez umyttyrady ǵoı. Adam kóńili ómir qyzyǵyna tez kóship: qasiret ýyn áp-sátte jýyp-shaıyp kete barady. Hakim de erteńgi zildeı oıdyń qushaǵynan tez bosanyp ketti. Ol qyz ben kelinshekke alma-kezek qarady. Qaıta-qaıta qaraı berdi. Bul kezde kóz tilinen basqa oıdy jetkizerlik sóz oraıy da kele qalmady.

— Shaı qoıaıyn, — dep ornynan tura bergen Mákkaǵa, Sholpan:

— Otyra berińiz. Men qoıaıyn shaıdy, jeńeshe! — dedi de ornynan turyp qazan jaqqa ketti.

Oǵan eptep jyljyp Zaǵıpa da ilesti..

— Qaınym, otyr! Shaı iship, as jep ketersiń. Óshitel aǵań da keshikpeı kelip qalar. «Bastaǵy aýylda sharýam bar, túske deıin qaıtyp kelermin» dep ketken, — dep Mákka da qazan jaqqa bet aldy.

Hakim úndemedi. Qyz ben Sholpanǵa ońasha kezdesýge qumartqan adam «asyǵyspyn, asqa qaramaımyn» dep aıta qoımady. Onyń bar oıy tek sol ekeýiniń aınalasynda boldy.

Tór aldynda jalǵyz qalǵan Hakimniń kóz aldyna bir kez Múkarama, Sholpan, Zaǵıpa úsheýi qatarlasa tura qaldy. Ol úsheýiniń sıpatyn da sonshama aıqyn kórip turǵandaı boldy. Ol basyn azdap qısaıta túsip, oń qolymen jaǵyn taıanyp otyrdy da, úsheýin salystyra bastady. Jan-jaǵyn qaldyrmaı teńdestirse de, onyń kóz aldynda tap sol mınýtte: boıy, kórki, sózi, óneri, tárbıesi bólek Múkarama ekeýinen bir basqysh joǵary turdy.

«Tolysyńqyrasa, dúnıeni kóbirek kórip ysylyńqyrasa, oryssha kıinse: jazyq mańdaı, úlken kózdi, sopaqsha kelisti betti, murny ádemi, surǵylt tartqan ash óńdi Zaǵıpa qaı sulýdan da kem túspes edi. Óskensiń kúıgelek, balalyń minezi keter edi. Al, Sholpan!.. Ol biraz oılanyp otyryp: — Haziret Ǵalıdy sastyrǵan balýan qyz sıaqty! Aýǵan joq, balýan qyz! Boıy tip-tik minsiz ósken quba taldaı. Bilegi jumyr, toq burym, beti azdap sýyq shalyp qońyrqaı tartqan alma! Ózi ótkir, ózi tapqyr, ózi aqyldy. Sýyqqa tońbaıtyn, kún kózine búrispeıtin, jelge jyǵylmaıtyn dalanyń jaınaǵan qyzǵaldaǵy... Nápsi nelikten qomaǵaı, adam kózi nege toımaıdy? Múkarama shań tıgizbes qamqa sıaqty. Biraq myna ekeýin qosa qushaqtasam! Úsheýin qabat qushsam! Toımas em...

Ol selt ete tústi. Óz oıynan ózi qorǵanǵandaı. Jaǵyn taıanǵan qolyn sermep qaldy. Sholpannyń qazan jaqta áldenege kúlip jibergen kúlkisi onyń tula boıyn qytyqtap ótkendeı boldy. Hakim Mákkanyń úıden shyǵýyn, úsheýiniń ońasha qalýyn kútti. Biraq tátti tilek oryndala kete me?! Ásirese sol qala týlap, qyr bulqynǵan oıran ózgeris kezinde talaıdyń taǵdyry qyl ústinde qalǵan edi. Bul úsheýi de basyn qosyp, tap sol saǵat qumarta syrlasyp, tátti sóılesý túgil endi qaıtyp bir dıdarlasýǵa da zar kúnge kezdesti. Aýyl ústin otrád basyp qaldy.

3

Bul dekabr ishindegi Qyzyl Armıanyń Jaıyq boıyn aq kazaktardan aryltý úshin iri operasıaǵa kirisken kezi edi. Orynbor qalasyn Dýtovtyń qolynan julyp alýǵa, Oral qalasyn bosatýǵa 4-inshi armıa bólimderin shyǵaryp, Shyǵys fronty jappaı shabýylǵa attanǵan shaǵy edi.

Ataǵy shyqqan 25-inshi atqyshtar dıvızıasy men Alǵaı brıgadasy Saratov jaǵynan tónip kelip, 22-dıvızıa Samar betten at qoıyp, Oral kazaktaryn qos búıirden qysqan uly dúrkinniń aldy bolatyn.

Úlken shen temirmen qursaýlaǵandaı Oral oqalasyn kóktemde atty kazak áskerimen orap alǵanda Mıheev myqtap oılanyp edi. Bastyq qazir ol kezdegiden tereńirek tolǵanýda. Tolǵanbasqa ne? Mıheevtiń aldynda maıdan málimdemesi jatyr. Túri shaǵyn, mazmuny muzdaı málimdeme! «...General Akýtınniń búgin taǵy ekinshi polky Saratov jolynyń ústinde qarýyn tastap qyzyldarmen oı baýyrymdap qushaqtasyp tabysyp ketti... İrý! Naǵyz irý! İshten irý!..

...Samara bettegi maıdanda qyzyldardyń sansyz rotalaryn tegis qıyp, polkovnık Borodın qaharmandyq erlik kórsetti. Ol qyl eli sheginbeı sarqasqa shegirtkedeı qaptaǵan jalań aıaq mujyqtardy órtte qalǵandaı etti. Biraq... Plásýnkovtyń jaıaý áskeri men Kýtákovtyń atty polkynyń qyspaǵynda qalyp, aıaýly polkovnık asa qaırat kórsetip, aqyrynda amalsyz keri shegindi. Borodın ózi eki jerden jaraly. Polky tegis qaza tapty...»

Bastyń Mıheev málimdemeden kózin kilt buryp aldy da, jırengen adamsha murnyn tyrjıtty. «Plásýnkov! Kýtákov!» — dedi ol ernin jybyrlatyp, málimdemedegi qyzyl komandırlerdiń attaryna qaıtadan kóz tastap «Plásýnkov!.. Kýtákov!» Ol óte tunjyr otyryp qaldy.

«Shensiz, atasyz, násilsiz, aty málim emes adamdar! Olardyń áskerlik biliminiń bary-joǵy da belgisiz. Biraq tájirıbesi mol jaýynger kazak polktarynyń birin tez qarýyn tastatyp, «oı baýyrymdatyp» aldynan júgirtip qur qolmen alady; ekinshisin — qyspaqqa salyp dıirmenge tartqandaı untap jiberedi. Mine, búgingi kúnniń Napoleondary! Bul da?! Álde bizdiń ǵasker degenimiz balanyń oıynshyǵy da?! Álde ǵasker basshylary shetinen sý mı májnún be? Kim aqymaq? General Akýtınniń aqylynan órkókirektigi basym — bul anyq nárse. Onyń «jaýdy jaqynnan soǵý — jeńýdiń basty ádisi» degen meniń pikirime qarsy shyǵýy, árıne, kóregendik emes. Bul pikirge qarama-qarsy áreket jasap, alys-alys reıdige shyqqany zıannan ózge esh nárse bergen joq. Jaz boıy iriktep alǵan polktaryn alysqa súırep, batrak Chapaıdan áldeneshe ret soqqy jep qaıtqany buǵan kámil dálel. Joryqpen tirsegi sozylyp, qajyp barǵan ǵasker jeri, sýy, eli tanys emes jerde ómiri abyroı alǵan emes. Dıvızıasynan úzdik shyǵyp ketip, Samara bettegi maıdanda árilep baryp urys salǵan «aıaýly» Borodınniń polkyn qyryp alýy da osy teris basqarýdyń saldary. Bul dushpandy izdep baryp soǵysý — tájirıbede teristigi dáleldengen nárse. Biraq... myna jańa shyqqan Napoleondardyń jeńý sebebi basqada...» — dedi ishinen general.

Mıheev batys bettegi terezeniń aldyna baryp Shatan jaqqa kez tikti. Bul kishkene ózennen bergi kólshimek oıpat úzbeı jaýǵan jańbyrdan tep-tegis kól bolyp ketip, kázir beti aınadaı úlken muz aıdynyna aınalyp ketipti. Osy ústinde kóz tartar qybyry az jylmaǵaı muzdyń qalaǵa taıaý jerinde bir sıyr kórindi. Aıaǵyn batylsyzdaý basyp ol ilgeri qaraı jyljı túsedi. Malǵa kóńil bólmeıtin salaq jannyń sıyry ma, álde qarap baqylaıtyn adamy joq jetim-jesir bireýdiń kún kórgish jalǵyz qarasy ma, kim bilsin, biraq general bul jaǵyna kóńil bólgen joq. Onyń nazaryn bútindeı aýdarǵan sıyrdyń qalt-qult basqan adymy boldy. Bir aıaǵy taıyp ketip, ony qaıta jóndep alyp bul haıýan ilgerileı berdi. Azdan keıin onyń artqy eki aıaǵy birden syrǵyp ilgeri ketip qaldy da, ózin ózi bıleı almaı, ıtshe shońqaıyp otyra ketti. Biraq sıyr sonda da, sol shońqaıǵan, kúıi ilgeri jyljı túsip, birte-birte tórt aıaǵyn teń basyp ketti de, sál ýaqyttan keıin tary da shatqaıaqtady. Ol búl joly shońqaıa ketpedi. Tórt taǵandap qaldy. Aldyńǵy jaǵynda onyń jeńil qoltyq shop jatyr eken. Sol shópke jete almaı, ilgeri basýǵa tórteýi tórt jaqta tarbıyp ketken aıaqtaryn jınap ala almaı, kóterem malsha dármensiz halde qaldy. Sıyr bul óziniń múgedek haline yzalandy ma, álde sheptiń ıisi shydatpady ma — áıteýir tumsyǵymen muz tireı, tómen úńilip móńirep-móńirep jiberdi. Sıyrdyń qylǵynǵandaı álsiz jińishke daýsyn, árıne, alystan — terezeden kórip turǵan general estı alǵan joq, ony estigisi de kelgen joq shyǵar — ol moınyn basqa jaqqa buryp ketti.

«Seniń kázirgi haliń myna muz ústindegi sıyrdyń halinen de múgedek. Sıyrdy súırep keri shyǵaryp alýǵa bolar. Biraq bıshara, Rossıa, seni...» — dep kúbirledi Mıheev. Onyń oıy ilki «jańa Napoleondardyń jeńgishtigi nede?» degen suraýǵa qaıta oraldy. Kórgeni, oqyǵany, estigeni mol tájirıbeli generaldyń oıyna aǵylshyn jazýshysynyń jazǵany tústi de, kózine sonyń bir sýreti elesteı qaldy.

...Afrıka jeriniń kógerisi mol bir keń alqabyn mekendegen sansyz haıýanat bir kezde jer aýdy. Jaýyn toqtap, shóp qýrap, sý tartylar shaqta ańdardyń kenet qonys aýdaratyn ádeti. Aldymen qora-qora bop bultsha tóńkerilip, eń irgeli, eń ushqyr qamys aıaq antılopalar qozǵaldy, izinshe aspan men jerdiń arasyn boz tuman shańǵa aınaldyryp, úıir-úıirimen dóńgelek tuıaq qyl quıryq qulandar dúrikiredi, — sol birtindep yǵysyp, bara-bara dúrmektele jyljyp, aǵylǵan seńdeı bir kez dúrkireı qozǵalǵan qalyń ańnyń basy-kózine qaramaı tapap keterlik qaýipti jolynda bir arystan jatyr edi. Bul arlandar aıqasynda maı tabanyna áldi arlannyń azýy boılap, úıirden shyǵyp, turalap qalǵan jalǵyz jyrtqysh edi. Jaı shaqta qaýip pen ajaldy alystan sezetin, ásirese, arystannyń betinen kósh jer aýlaq júretin antılopa otsyz-sýsyz ólkeden bezý úreıi bılep, dúrmek-dúrmegimen jatqan arystannyń ústimen asty. Áldi jyrtqysh birinshi top ústimen dúrkirep ótkende túıedeı ańdardy da ushyryp jiberetin jalpaq tabanymen birnesheýin ońdy-soldy soǵyp qıratyp, birnesheýin aýyzben laqtyryp, biraq kópke tótep bere almaı, ekinshi dúrkinniń astynda qala berdi. Esi shyqqan ańnyń biri onyń ústinen qarǵyp ótti, bir tastaı tuıaqpen basyp, biri teýip, biri soǵyp barady. Bul apattan jańa ǵana qutylamyn degen úmit týyp, topyr saıabyr tartqan kezde arystannyń ústine qalyń qulan tóndi de, aspan jerge túskendeı álemdi solqyldatqan dúrsil men dúbirge bet baǵa almaı, úıirli qulandardyń yńǵaıyna kóship, ol da birge shapty. Azdan keıin keri sheginýge yryq bermeıtin, bultarýǵa jol qaldyrmaǵan qalyń toptyń arasyna enip kórinbeı ketti...

«Bul haıýandar dúnıesiniń sıpaty, biraq shyn jáne dál sıpat. Al, bizdiń qoǵamnyń, adamnyń ómiri munan qanshama bólek?! Tirshilik qamyn, ólmeý qamyn kózdegen qalyń jan ıesi aldynan shyqqan arystanǵa qarar ma? «Men arystanmyn!» dep ol qanshama jalyn kúdireıtse de, tabanymen soǵyp, tisimen tistep laqtyrsa da, údere qozǵalǵan topty qalaı toqtatar?! Úsh júz jyl bılegen Romanovtar tuqymy qara dúrsin kópti jolǵa sala aldy ma? Advokat Kerenskıı men general Kornılov she? Muny... myna qaptaǵan jalań aıaq, jalań bas, ash jandardy... seńdeı qozǵalǵan dala men qyrdyń sansyz sorlylaryn alystan soǵamyn dep aýsarlanǵan Akýtın men «aıaýly» Borodın jýasyta alar ma?!..

«Plásýnkov! Kýtákov!.. Bulardyń aldynda jeti basty jylan tursa da qaramas! Jalmaýyz kempir tursa da yqpas! Aıtqandaı... (Mıheevtyń oıyna kenet bir oqys nárse kılikkendeı qabaǵyn túıip sál ýaqyt otyrdy da) qara halyq sengish keledi... Bul da tirek emes, el-dalda amal, nátıje shyǵýy eki-talaı. Sonda da bul aqtyq sharany qoldanyp baıqaý kerek bolar...» dedi ishinen kúbirlep. Ol buıryq oryndaýshy shabarman ofıserlerdi shaqyryp aldy.

— Qaladaǵy barlyq din basylaryn: arhıereıden bastap búkil pop ataýlyny, monahtar men ıegýmenderdi, ponamarlar men shyraq jaǵýshylarǵa deıin qaldyrmaı, dinı semınarıa oqýshylaryn qosa vıse-gýbernator máhkamasynyń aldyna jıyńdar! Shirkeý horlarynyń quramynda qansha dindar jan bolsa, sonshasyn qaldyrmaı ákelińder! Báriniń qolynda kóterip shyǵatyn bir-bir kres pen Iısýs Hrıstostyń obraz-sýreti bolsyn! Eskertińder, jyly kıinsin! — dep buıryq etti.

Mıheevtyń esebinshe Oral qalasyndaǵy shirkeý men din qyzmetshileriniń sany bir batalónǵa aıaǵyn jımaıtyn asa mol sıaqty kórindi. Pisken tarynyń arasyndaǵy basqa aram shópterden ala bólek kózge túsetin qaptaǵan qastaýyshtaı osy uzyn saqal, jalbyr shash, qara isnimdi, o dúnıeniń qamyn qaıǵyrǵan dinshil halaıyqty Qyzyl Armıanyń aldynan shyǵarmaqshy boldy. Bul kóńilge kúdik, janǵa úreı salǵysh jandardy shınel kıgen sengish sharýaǵa qarsy aparyp, sappen turǵyzyp qoıyp: «Qudaıdan qoryq! Táýbaǵa kel?», «Saqta táńirim, patshany!» deıtin duǵalardy zarlattyrmaqshy boldy.

Mıheev hrıstıan dininiń kúshin de bir synap kóreıin den oılady bilem...

Sol Oral qalasyndaǵy bas shtab mekemesinde Mıheevtyń aldynda jatqan «Qyzyldardyń sansyz rotalaryn tegis qıyp, polkovnık Borodın daharmandyq erlik kórsetti... Biraq... polky tegis qaza tapty» degen málimdemeniń eń sońǵy býyny amalsyzdan moıyndaǵam qaltqysyz shyndyq edi. Plásýnkov pen Kýtákov molktıry tas-talqan etken Borodın áskeriniń ólim aýzynan jyrylyp shyqqan bir ýys jaýyngeri Tashlynyń túbinde qyzyldardyń tylynda qaldy. Olarǵa ilgeri attaýǵa da bolmady, keıin sheginip, Oral qalasyna qaraı qashýǵa da joly qyrqyldy. Óıtkeni aldy — jappaı shabýylmen ilgeri umtylǵan qalyń qyzyl jaýynger boldy da, arty — kazak ozbyrlaryna qany qas Sovet ókimetin qoldaǵan qarýly derevnálar boldy. Kóbiniń shınelderi kúıgen. İshterinde bas kıimderinen aırylǵandary bar, órtten shyqqandaı ústi-basy qara kúıe, shań-topyraqqa batqan. Birqatary jeńil jaraqatty, óńsiz, tússiz úreıi qashqan bul on-on bes kazak úrikken qoıdaı bet-aldy qula tuz Jaıyqqa qaraı dúrkiredi. Eshbir qarasynǵa soqpaı, atys dúbirinen birte-birte aýlaqtap kelip, Bórliniń tusynan Jaıyqtyń qazaq betine ótip ketti. Ázirge qandy maıdannan qaǵajý jalpaq sahranyń qoınyna shúldiregen on-on bes soldat túgil, polktar men dıvızıalar da sińip keterlik-ti. Demin alyp, esin jınap, ústi-basyn, at-turmanyn tártipke keltirip bir qondy da, bul qashqyn kazaktar erteńine ońtústikke qaraı mańdaı túzedi. Kún sýyq bolsa da, toqtamaı júrip otyryp Kópirli Ańqatyǵa tireldi. Bastaǵan jas horýnjıı qaýipsiz keń dalamen júrip otyryp, alystan oıysyp, qyzyldar jete qoımaǵan qoltyqtan shyǵý nıetinde boldy da, Oraldan tómen birinshi kezdesken kazak áskerleriniń bólimine qosylýǵa tyrysty. Kózge túspeý ádisimen saı men salany betke ustap jyljydy. Ásirese Ańqatynyń qyr-qabaǵy olardy jaǵalaı jatqan aýyldardan da, qysqy jolmen shubyrǵan kóldeneń kózden de jaqsylap jasyrdy — olar ózenniń jaryn qýalady. Sáske tús kezinde naq jaǵadaǵy aýylǵa soǵyp, ystyq tamaq iship, at shaldyryp alý úshin shubyryp kelip, bular qoraǵa shabatyn qasqyrdaı, Báshekeń kóliniń tusynan shyǵa keldi. Birinshi at basy ózenge taıaý turǵan Qadestiń úıine tireldi.

Ózen men bul úıdiń arasy bes júz qadamdaı-aq jer edi. Jar astynan samsap shyǵa kelgen attylardy aldymen kórgen Qadestiń áıeli Máýim, aspan surǵylt, kún sýyq bolsa da, kózin shaǵyrmaq kúnnen qorǵaǵandaı, qolymen kóleńkelep qarap turdy da:

— Shyraǵym-aý, mynaý attylar kim shubyrǵan? Álde hajy qaınaǵanyń úıine bata oqýǵa kele jatqan bastaǵy aýyldyń erkekteri me? — dep áldekimdi tanyp turǵandaı shuqshıdy. Máýim jasy kári bolmasa da áregirektegi túıeni attan aıyra almaıtyn ańǵarýsyz adam edi. Ol eki-ekiden tizilip, shońaqtaı jortyp kelip qalǵan soldattardyń qarý asynǵan áskerı adam ekenin úıdiń saı betindegi úıilgen kúldiń naq túbine kelgen kezde tanyp qaldy.

— Oıbaı, shunaq! Shunaǵy shyqty! Oıbaı orys kelip qaldy! — dep ol aıqaı salyp, úıge júgirdi.

Biraq onyń oıbaıyna qapelimde jurt kóńil aýdara qoımaı «Máýimniń kóp oıbaıynyń biri shyǵar» dep úıde otyra berdi de, attyly soldattardyń birqatary qatardaǵy úılerge, bireýleri Junys hajynykine qaraı bettep, ekeý-úsheýi Qadestikine túse qalǵanda kórdi. Halyq shoshyp ketti: áıelder qazan jańqa, bosaǵaǵa baılaǵan buzaý-torpaqtyń arasyna tyǵyldy, balalar burysh-buryshty saǵalap, ilýli turǵan ton-shekpenderdiń astyna kirdi. Syrtta ıt bitken shabalana úrip, úıde úreılengen úlkenderdiń túrinen shoshyp las balalar shyryldady.

Senekke shyǵa kelgen Qades qarsy kele jatqan qarýly eki qara orysty kórip, keri shegindi. Sheginshektegen boıy ol kele jatqan soldattardan úıge ózi buryn kirdi de, taqtaıdyń bosaǵa jaq shetine otyra ketti. Al, Aqmadıa onan burynyraq úıden shyǵyp úlgirip, attan túsip jatqan soldattardyń kózin ala berip, sıyr qoraǵa kirip ketti, onyń qarańǵylaý buryshyna baryp boı tasalady.

Úıge kirgen eki soldat taqta ústinde otyrǵan qojaıynǵa nazar aýdara qoımady — olar mazdap janyp jatqan qazandyqtyń aýzyna tóndi. Qazandyqtyń janynda bir qap tezek tur edi, shaqpaq deneli qara orys qapty súırep otqa jaqyndatty da qasyndaǵy jasyraǵy qaptyń ústine quıryǵyn qoıyp, eńkeıip jalyny betti sharpyǵan qıdyń shoǵyna jylyna bastady. Ekinshisi de onyń janynan tizerleı otyryp, shoqqa qolyn sozdy.

Úıge kirgen úshinshi kazak ot basynda otyrǵan aldyńǵy eki joldasyn kórip, olarǵa jaqyndaýdyń ornyna, keri sheginińkirep, esiktiń oń jaq bosaǵasyna tura qaldy. Ol buıryǵyn kútkendeı jylynyp otyrǵandarǵa bir qarap, moınyn aqyryndap qana buryp, úı ishine kóz toqtata bir qarap alyp, egin basyna qoıǵan qaraqshydaı qaqshıyp qaldy. Ún-tún qatpaı tik turǵan kúıi ol sálden keıin taqtaıdyń ústinde ózine jaltaq-jultaq qarap otyrǵan úreılengen Qadeske kózin tikti. Tap ózinikindeı onyń shoqsha sary saqalyn, sırekteý sarǵysh murtyń kóz janary álsiz momaqan túrin kórip Qades ishinen: «Mynaý bir ıman júzdi jýastaýy bilem. Kıimi de analardan góri jupynylaý ma qalaı? Ana ekeýi tóresi, mynaý sirá tóleńgiti shyǵar. Kádimgi ózimizdiń kazak-orystar ǵoı. Túrinen kórinip tur. Men basta álgi ana qyzyl pále kelip qaldy ma dep úreıim ushyp ketipedi. Kazak-orys bolǵany jaqsy boldy. Degenmen kápirdiń aty kápir, aılasharǵylap yǵystyryp basqa úılerge jibergen jón bolar» dep oılady. Biraq ol ot basyndaǵy tolyq qara orystyń jer astynan shyqqandaı dúńk etken jýan daýsynan selk ete tústi. Ot basyndaǵy esik aldyndaǵyǵa orysshalady da, al bul shoqsha saqaldy momaqan sary:

— Jol biletin adam bar ma? Býdarınge qaraı shyǵatyn joldy? — dep surady ol Qadesten.

İshinen sasyp qalǵan Qades, ne derin bilmeı:

— Men oryssha til bilmeıdi, tamyr, — dedi.

— Men senen kırgızshe surap turmyn ǵoı, — dedi shoqsha saqal.

— Joq, joq. Bilmeıdi, Býdarındy da, tildi de, — dep, Qades onan jaman abdyraı qaldy.

Qazaqshalaǵan jýas orys «esiń durys pa ózińniń» degen adamsha tańyrqaǵan pishinmen:

— Aqsaqal, sen qadaı aıtasyń. Óziń úlken adam, no úlken bolsań da balasha sóıleısiń — dep renjigendeı túr kórsetti.

— Ne aıtady myna arda kırgız? — dep surady ot basyndaǵy tolyq qara, qaltasynan kisesin alyp, temeki orap jatyp.

Ol oryssha sóıledi. Esik aldyndaǵy oǵan Qadestiń jaýabyn jetkizdi. Ekeýi de Qadeske ala kózimen qasqyrsha burylyp qarady da, taǵy da birdeme dedi.

— Jón biletin, til biletin kırgız joq pa, bul jerde? — dedi saqaldy.

Qades qýanyp ketti.

— Qalen deıtin óshetel bar, tamyr. Oryssha biledi. Sodan surańyz. Ol bárin aıtyp beredi, tamyr. Úı de jaqsy, kazaıka da jaqsy, — dep orys tilinde sóılep turǵandaı-aq saldyrlata bastady — úı anda jaqyn. Men kázir kórsetemin, tamyr. Qaroshıı óshetel, sonan surańyz. Jáne óshetelden basqa orysshaǵa sýdaı Junystyń balasy da bar. Tekede oqyǵan jigit, — dep qoıdy.

Qadestiń kóp sózine tilmash orys kóńil aýdarǵan joq. Ol tek joldastaryna bul jerde ýchıtel baryn ǵana aıtyp berdi. Munan keıin úsh soldat ózara sóılesip syrtqa shyqty.

Soldattar úıge kirgennen keıin qoranyń qarańǵy buryshyna tyrylǵan Aqmadıa ishten syǵalap kórip, áıelin shaqyryp alyp, pishen ishinde bos turǵan sary atty ózi otyrǵan jerge kóz tasa qylýǵa kirisip edi, biraq atty jetektep qoraǵa bet alǵanda úıdegiler shyǵyp qaldy da, jýan qara Qadıshanyń jolyn bógep tura qaldy. Qys minip-jegýge kúıli ustap turǵan semiz at oǵan kókten suraǵany jerden tabylǵandaı kórindi. Jemsiz, tynymsyz birneshe kún joryq qajytqan óz aty áldeqashan er astynan bosaýdy kerek eshen edi. Tolyq qara Qadıshaǵa «qaıda aparasyń?» dep qabaǵyn túıgen adamsha túksıip, atty óz qolyna aldy da, aldymen aıaǵyna qarady. Attyń aldyńǵy eki aıaǵy taǵaly, ádeıi ázirlep kóldeneń tartqandaı-aq. Ol oılanǵan joq. Óz erin sypyryp alyp sary atqa saldy.

— Oıbaı-aı, qaınaǵa-aı, mynaǵan birdeme deseńizshi. Sorladyń qoı, qasqa qudaı qaıdan tap keldi, myna pále. Qaıda, til biletin kisi bar ma bul jerde... Júgirseńizshi hajy atamnyń balasyna. Aıtsyn. Jalǵyz at. Qasqa qudaı-aı, — dep zar qaǵyp, aıaǵyna shoq basyp ketkendeı, olaı-bulaı júgirip, ne isterin bilmedi. •

Al, tolyq qara erin salyp, áıelge súzetin buqadaı kózin alartyp qoıdy. Qades:

— Oıbaı, tamyr, bul at mineıin dep turǵan jalǵyz jylqy. Ana óshetelden, bolmasa basqalardan al. Olardyń jylqysy kóp, tamyr, — dep jaqyndap edi, kazak ony, ıterip tastap, sary atqa minip aldy da, óziniń atyn tilmash orysqa jetektetti.

— Oıbaı-aý, qaınaǵa-aý, qurydyq qoı. Qasqa qudaı, ne jazyǵymyz bar edi, — dep Qadısha taǵy bezekteı qaldy.

— Tamyr, tamyr, bul jaman is... — dep qaıtadan umtylǵan Qadeske, sary atty minip ketýge bet alǵan jýan qara, jýan daýyspen jekire ursyp jatty. Qades onyń sózine aýzyn ashyp qaldy.

— İlbishinge, Tekege mal aıdap barýdy bilesin. Jún men teri satýdy bilesin. Nasybaı atýdy bilesin. Al jón suraǵan adamǵa shynyńdy aıtýdy bilmeısiń. Sen arda, atty qandaı qorǵaısyń, — dep ursyp tur nachalnık. Sen qart beker jol kórsetem dep aıtpadyń. İs jaman, — dep tilmash orys Qadeske basyn shaıqady.

Qades onyń sógip balaǵattaǵan sezine qulaq asqan joq. Jalǵyz-aq:

— Tamyr, aıtshy, atty tastap ketsin. Ana aýyldan alsyn. Meniki at jalǵyz at, — dep qolyn jaıyp, atqa qaraı jyljyp edi, qaıryla berip at ústinen tartyp ketken jýan qaranyń ótkir qamshysynan qaıqań ete qaldy. Qades teris aınalyp, basyn saqtap buǵyp úlgergenshe omyraýlata atpen bastyrmalatyp kelip ońdy-soldy siltegen qamshy ony qara jerge tyǵyp jibergendeı boldy. Tórtinshi, besinshi qamshy ony júreletip tastady da, altynshy ret art jaǵynan kelip siltegen qamshynyń ushy bastan asyp baryp, oń jaq kózge sart etti. Qades kózin basyp etpettep jata qaldy...

Úsh kazak attarynyń basyn Qalendikine qaraı buryp alyp, tekirekteı jóneldi.

Bul úsheýi kádimgi Tyrbyqanyń orystary bolatyn jas horýnjıı Meńdikereı men Bykovtyń jolyn tosyp ustap alatyn Zahar Qalashnıkov te, al jýan qara Grechkoǵa túnde Meńdikereıdi salýǵa jylym oıdyrǵan belgili Arhıp Volkov edi. Qazaqsha biletin momyn júzdi tilmash orys sol Bykovtardyń kórshisi, qamytshy Ivan Andreevıch Grechko bolatyn.

4

Zahar Kalashnıkov pen Arhıp Volkov Qalen ýchıtelvdikine kirip kelgende tór aldynda otyrǵan Hakim ornynan qalaı turyp ketkenin ózi de bilmeı qaldy. Ol bul jerge, tap osy kezde tabany qashyq jatqan kazak-orystar túgil, el aralap júrgen han jigitteri de kele qalady dep oılaǵan joq edi, óıtkeni ózi kelgen kópir bette beıseýet júrginshiniń tóbesi de kórinbegen, habary da estilmegen...

Onyń túsi qýaryp ketti, tór aldyn bosataıyn degen adamsha, aqyryn jyljyp pesh janyna qaraı yǵysty; sasyp qalǵanyn bildirmeýge tyrysyp, ózin ózi ýysyna alǵandaı jıyryla tústi. Onyń birinshi mınýtte-aq oıyna sap ete túsken: «Syrtymnan ańdyp, ústimnen túsirgen kisi boldy ǵoı» degen ashshy oı boldy.

Sholpan men Zaǵıpanyń dybysy da kenet basyla qaldy. Mákka qolyna tabaq ustaǵan kúıi qazan jaq pen qonaq bólmeniń eki arasynda esikten kirgenderge qarap qalt turyp qaldy da, azdan keıin esin jıǵan kisishe, Hakimge qaraı burylyp:

— Qaınym-aý, qaraǵym-aý... orys kelip qaldy ǵoı... Aǵańa... taǵy da... O, sorly bolǵan basym... — dop taqtaıdyń jıegine súıene ketti.

— Ýchıtel osynda tura ma? — dedi Zahar, oryssha kıingen Hakimge ólshep-pishken kózben qarap.

Hakim selt ete tústi — tula boıyn shym etkizip ıne suǵyp alǵandaı bir shymyrlap ketti.

— Osynda turady, mártebeli horýnjıı myrza. Biraq ózi úıde joq, — dedi azyraq tolqyp, qobaljyǵan únmen.

«Qalekeńe kelgeni me... Onda meni de tegin qaldyrmaıdy ǵoı... Bular kimniń kim ekenin qaıdan biledi. Bir kórsetýshi bar ǵoı». Taǵy da oǵan «ańdyǵan adam bar» shyǵar degen ilki kúdikti oı qaıta oraldy. •

— Sen de oryssha bilesin ǵoı. Iá, ýchenyı ekeniń kórinip tur. Ýchıtel ekenińdi aıtpaı álde sen aldap tursyń ba? — dedi taǵy da Zahar horýnjıı senbegen túrmen qabaǵyn jıyryńqyraı túsip.

— Joq, mártebeli horýnjıı myrza, nege jasyraıyn. Ýchıtel úıde joq. Myna kisi sonyń áıeli, ol menen úlken, orta jastaǵy adam, — dedi Hakim sendirý úshin Mákkany kórsetip.

— İmm... bizge til biletin, jón silteıtin kisi kerek. Ýchıtel bolmasa basqa adam da jaraıdy. Myna óziń de jaraısyń. Al, sen óziń kimsiń? — dep horýnjıı Hakimge jaqyndaı tústi.

— Bólshevık shyǵar, — dedi jýan daýyspen Arhıp Volkov. — Osy sıaqty shala pisken oqymysty malǵundar jınalady saıtandardyń tobyna.

Arhıp belgili boz aırandaý kózimen súzegen buqasha Hakimge bir qarap qoıdy da, janynan kisesin sýyryp, shylym oraı bastady.

«Tap solaı shyǵar» degendeı Zahar horýnjıı Hakimnen seskenińkirep keri shegindi.

— Men stýdentpin. Oralda oqydym. — Realnıde. Kázir oqý toqtalǵan soń aýylda júrmin, — dedi Hakim batyl, senimdi únmen.

Arhıp oǵan taǵy da súze qarady. Ol shıyrǵan shylymyn tilimen sýlap jiberip, qaǵazyn jabystyryp jatyp, Hakimnen kóz almastan, moshqaı tústi.

— Úıiń qaıda seniń?

— Osy jerde.

— Jaqyn ba?

— Jaqyn.

Syrttan Grechko kirip kelip, esiktiń kózine tura qaldy.

Arhıp aıaǵyn taltaqtaı basyp, eshkimnen shyrpy suramastan, shylymyn tutatýǵa qazan -jaqqa qaraı júrdi. Qazandyqtyń ar jaǵynda, pesh tasasynda demin ishinen alyp tyńdap turǵan Sholpan men Zaǵıpany kórip, ol sál kidiristep kózin toqtatty da:

— Myna jaqta sulýlar bar eken ǵoı, áli, — dedi.

Ol shoqty shymshýyrmen qyspaı-aq qolymen alyp, eki alaqanyna kezek-kezek sekirtip turyp shylymyn tutatty, ózi eki kózin Sholpannan almady.

— Zahar! — dedi ol shoqty Sholpanǵa qaraı shertip jiberip. Shoq Sholpanǵa tımeı, asyp baryp kıizge tústi de, ony Sholpan jalma-jan qolymen qaǵyp jiberip jerge ysyrdy. — Zahar, beri kel. Sulýlardy kórsetemin.

— O! Asyl buıym myna jaqta eken ǵoı. Saý bolyńyz, sulýlar.

Horýnjııdiń oryssha amandasqanyn Zaǵıpa túsindi de, biraq seskenip Sholpannyń tasasyna tústi. Sholpan yqpady. Ol da kıik kórgen qasqyrdaı, yrjıa túsken suǵanaq kózdi jat jandardyń sózin de, nıetin de jaqsy ańǵaryp qaldy.

Arhıp horýnjııdiń qulaǵyna sybyr ete qaldy. Horýnjıı onyń sózin yrjıa tyńdap, basyn ızeı tústi.

— Tak. Áńgime bylaı, — dedi keri burylyp kelip Zahar Hakimge. — Sen bizdi bastap Solánkanyń saǵasyna deıin alyp barasyń. Túsinikti me? Kázir úıińe baryp kıin, atyńdy ertte. Túsinikti me, oqymysty. Ázirlen. Biz jylynǵannan keıin júremiz.

Zahar kórer kózge ózgerip ketti, onyń úni jumsaryp, ezýine kúlki shyraıy ene tústi.

— Solaı, týysqan, bizdi bastap alyp júresiń. Tyǵyz jumyspen ketip bara jatqan otrádpyz. Sen bilesiń ǵoı, ásker jaıyn, Realnıde oqysań. Arhıp, álgi, ózenniń aty Solenaıa ma edi, qalaı edi?..

— Solánka.

— Solánkadan ótkizip, Býdarınge qaraı shyǵaryp salasyń. Tezdet. Bar úıińe, — dedi ol Hakimge. — Grechko, sen myna stýdentti úıine ertip bar.

Bulardyń qaıdan shyqqan kazaktar ekenin, ne pıǵyly baryn ári asha almaı jáne kenetten kirip kelgen zamatta túsi buzylyp, qatty qobaljyp ketken Hakim horýnjııdiń myna «aǵaıynshylyq» sózinen keıin azdap jaılanysa bastady. «Bularǵa shamasy, jol kórsetip, jón silteıtin, til biletin adam kerek boldy ǵoı. Egerde shyn nıeti osy bolsa, bulardyń babyn tabý qıyn bolmas edi. Basqa kelgen páleden bastan qulaq sadaǵa. Sasaıǵa deıin shyǵaryp ta salar edim. Biraq juǵymsyzdardyń túpki syryn kim bilsin...» — dep oılady.

— Jaraıdy, mártebeli horýnjıı myrza. Solánkaǵa deıin bastap alyp baraıyn, arǵy jaǵyn ózderińiz de tabasyz: Býdarınge baratyn jol bireý-aq, — dedi Hakim horýnjııge.

Sóıtti de ol, «Úıińe bar, tez ázirlen!» — degen buıryqty eki ete almaı, úıine qaıtýǵa bet aldy. «Ýchıteldiki osy ma?» dep suraǵanǵa jáne Hakimniń asa qobaljyp ketkenine qarap Mákka Qalenniń basyna taǵy da qara bult tóndi dep záresi ushyp, ne isterin bilmeı Hakimniń aýzyna qarap qalyp edi. Hakim:

— Jón silteıtin adam kerek eken, Qalendi sol úshin suraǵan sıaqty. Men bul kisilerdi el shetine shyǵaryp salmaqshy boldym. Bizdiń úıde ol kisige tabys etetin qaǵazdar bar edi, balalarǵa berip ketermin, — degennen keıin Mákkanyń júregi ornyna túskendeı boldy. Biraq ol:

— Mynalardy erte ketpeısiń be, qaınym-aý. Men bularǵa ne isteımin, ne deımin, — dep úıden Hakimniń sońynan ere shyqty.

Esik aldynda turǵan Grechkoǵa.

— Ivan, bar! Ana stýdenttiń sońynan qalma, bir jaqqa kózińdi ala berip qashyp ketpesin. Biz barǵansha úıden shyǵarma! Bar, tez! — dep buıyrdy Arhıp.

Grechko kózin jypylyqtata túsip, Hakimniń sońynan ere shyqty.

Dala áıel-qyzynyń ol kezde orys adamyn ómirinde bir ret kórmegeni de kóp-ti. Al Sholpan qaladan jyraq jerde aýylda ósse de, orkoty basqadan kóri kóbirek kórgen-di. Ol jas kezinde; bir ret ákesine erip bazarǵa da baryp qaıtqan. Jasynan ótkir, jumysqa kónbisti bolyp ósken qyz ákesiniń qaladan alǵan astyǵyn, sháı, shekeri men mata dúnıesin ózi tıesip, ózi túsirip erkek baladan artyq járdemdesken edi. Mal alýshy oryspen syrtqy bazarda Sholpan saýdalasyp taqalǵan bolatyn. Bazarǵa aparǵan qyzyl qunajyn men eki úlken isekti bas jibinen ustata salyp:

— Sholpan, sen tura tur. Men Jákeńdi taýyp jolyǵaıyn. Alýshy kelip: «Qunajynyńa qansha suraısyń dese, on eki som de, isekke bes somnan sura!» — dep ákesi kóp kisiniń arasyna kirip ketken.

Keshikpeı-aq, qyzyl qunajyndy olaı qarap, bulaı qarap, sary saqaldy orys:

— Sen kiz bala qunajynyńa qansha suraısyń? — degende, Sholpan:

— On eki som elý tıyn suraımyn. Berer jerim on eki. On ekiden bir tıyn kem satpaımyn, — dep qasyndaǵy sıyr satýshylardyń saýdalasý ádisin qaǵyp alyp, bezerip turyp alǵan edi. Orys basyn shaıqap:

— Aı, sen kiz bala, pysyk. Óte pysyksyn. Kóz ótkir seniki, — dep ketip edi.

Oǵan kóp jyl ótip ketti. Ákesi ólgennen keıin Sholpan endi qaıtyp bazarǵa barmaǵan...

Kázir Sholpan túri adam qorqarlyq, daýsy dúrildegen Arhıpti kórgende ishinen jıyryla túsip: «Albasty basqyrdyń túri qandaı jaman, adamǵa shabatyn Shuǵyldyń qara býrasy sıaqty. Orys sary kelýshi edi, myna peri aýmaǵan qara býra. Túksıgen qyrma saqaly da qara, beti de qara, qoldaryn kórdiń be, ári qap-qara, ári tomardaı jýan. Ógiz bolsań sabanǵa jegip, ala jazdaı arqańdy shybyrtqymen tilip otyrar edim», — dep kijindi.

Azdan keıin Sholpan bul tórtbaq qara orystyń shoqty eki alaqanyna alma-kezek sekirtip, shylymyn tutatyp, shoqpaqtaı qara murnynyń kep-keń tanaýynan tútin býdaqtatqanyna qaıran qalǵandaı elige qarady. Qos turbadan shyqqan tútin sıaqty parlap tómen qaraı ytqıdy. Aýylda temeki tartatyn adam joq, ol temeki tartýdy anyqtap birinshi ret kórgeni osy edi. Jel uıtqyp qalǵanda qazandyqtyń aýzynan bir qushaq bolyp ytqyp shyqqan tútindi ekinshi sátte lap bergen otpen aralastyryp, oshaqtyń keń kómeıi keri jutyp jibergeni sıaqty, myna qaranyń da aýzynan bir túıdek tútin kórinip qalyp, kómeıine qaıta qulap ketedi...

Oshaq janynda boıy jylynyp, qatty-qatty jutqan ekpe temekige eltip, súrlegen shujyqtaı Sholpanǵa qarap, qaraǵan saıyn. qunyǵa qumartyp, Arhıp samogondy iship, bederi ketińkiregen jansyzdaý kózin qysyp-qysyp. qoıyp, Sholpanǵa arlandaı shúıildi. Onyń ózine qaraı jyljyǵan kelissizdeý jymıǵan tilemsek sıqyn kórip Sholpan:

— Myna qarabasqyr qaıtedi? Aqkenje dýana qusap kózin qysyp, ernin tistep! — dep bir adym keri shegindi.

Zaǵıpa onyń tasasyna túse berdi.

— Qoryqpa! Men seni jemeımin, — dep kúrildedi Arhıp. Onyń jel men sýyqqa qarlyǵyńqyrap qalǵan jýan daýsy Zaǵıpaǵa býranyń gúrilindeı bolyp estildi. Qyz Sholpanǵa jabysa tústi.

Sholpan onyń nıetin anyq túsindi.

— Qarabasqyr, kápir neme, ne istegiń keledi? Menimen oınaıtyn qurbym emessiń, qara nıetti, qaǵynǵan- qara jalmaýyz, — dep Sholpan ony sybaı tústi de, biraq sózben bógeýge bolmaıtynyn bilip qazandyqtyń ústinen qarǵyp ekinshi jaǵyna túsip, jerdegi úlken shymshýyrǵa jarmasty. Ol shymshýyrdy jerden kóterip úlgere almaı qaldy — ony syrt jaǵynan shap berip Zahar horýnjıı eki qolyn qosa qapsyryp qushaqtaı aldy.

Sholpan shyntaqtap qarý jasap, julqyna bastady. Ol qalaıda horýnjııdiń qolynan bosanýǵa tyrysty. Kórýge tórtbaq qaradan kóp názik horýnjıı Sholpanǵa asa áldi kórinbedi, qoly jumsaq, denesi maıysqaqtaý sıaqtandy. Biraq qýaty bar jas jigit Arhıp sıaqty asa qatal bolmasa da, áıeldi jibere qoımady; Sholpannyń denesin meıirlengendeı qysyp- qysyp qoıyp, onyń moınyn, betin aımalaýǵa kiristi. Sóıtti de ernimen áldeneni izdegendeı Sholpannyń tamaǵynan asyp, julqynyp júrip ózine qaraı júzin bura bergende ol Sholpannyń aýzynan súıip aldy da, qushaǵyn jazyp jiberdi...

— Myna kápir qaıtedi, aýzy temeki sasıdy ǵoı, jaýyzdyń. Tifý, silekeıin juqtyryp, — dep Sholpan jerge túkirip jiberdi.

Sóıtti de yǵysyp moınyna túsken oramalyn durystap tarta bastady. Ózi aıaq-tabaq, shelek jáne basqa ydystar turǵan buryshqa shegine tústi.

Úlken is bitirgendeı jas horýnjıı kúlimsirep, boıyn jazyp, shıneliniń keýdesin qolymen joǵary kóterińkireı túsip, Sholpanǵa jymıa qarady.

— Qoryqpa! Men seni jemeımin. Sen ádemi qyzsyn. Maǵan sen birden unap qaldyń. Bizdiń qyzdar sıaqtysyn. Qandaı qaırattysyn, — dep maqtady ol Sholpandy.

Biraq onyń sózin Sholpan túsingen joq, túsinbese de nıetiniń qandaı ekenin ábden bildi. Ol oramalyn myqtańqyrap baılap jatyp:

— Oı, adyra qal-aý sol. Sary maıdan dámetken súdiniń qursyn, mysyq sıaqty shegir kóz peri. Qara, qara, qaraqus sıaqty qomdanýyn! Top etkizip baýyryńa basa qoıatyn meni bir qoıannyń kójegi dep tursyń ba? — dep sógip sóılep, shympýyrdy joǵary kóterdi: — mynany kórdiń be? Janyńnan úmitiń bolsa artyńdy qys. Áıtpese mıyńdy aýzyńa túsirermin, — dedi.

Sholpan Zahardy kózimen ólshedi: boıy Hakimniń boıynan uzynyraq pa qalaı? Biraq onan jasy artyq bolmas. Bul oqyǵan adammyn deıdi-aý, tal túste qatyn-qyzǵa júgirip, ar-uıat degen bolmaıdy eken ǵoı, sirá!..

Bul kezde úmit etken Sholpandy Zahar qushaqtap alǵan soń Arhıp buryshqa jabysyp, eki kózi sharasynan shyǵyp, úreıi ushyp ketken Zaǵıpaǵa umtyldy. Teń jarymyn qalyń qyltanaq saqal jaýyp jáne onyń ústine jel men sýyqqa jarylyp barjıyp ketken jalpaq betti, qyzyl tarǵyldanǵan buqa kózdi, tomar deneli Arhıptiń túri men túsi qyzǵa jan-qolqa, ókpe-baýyryn tutas sýyryp alatyn albasty sıaqty kórindi. Zaǵıpa dir-dir etip buryshqa tyǵyla berdi. Arhıp bilegin sybanǵandaı, qolyn delegeılete túsip, qorbaq adymmen bas salatyn dáý perideı jaqyndaı berdi. Ne kúshpen, ne amal-aılamen qarsylasyp baǵarlyq dármeni joq, taǵynyń sheńgelinde qalǵan kıiktiń laǵyndaı buıyqqan taldyrmash deneli qyzdy ol oq qolymen oraı qushaqtap, qaqbaqtaı etip kóterip, ekinshi bólmege alyp ketti...

Óz basynyń qamymen bolyp, qalaı qutylýdyń jolyn oılap jantalasqandaı túıilip qalǵan Sholpannyń qulaǵyna azdan keıin ekinshi bólme jaqtan álde typyr, álde jyrtylǵan shúberek, álde yńyrsyǵan dybys shalynǵandaı boldy. Ol bul oǵash oqıǵany túptep jatpady — oılaýǵa ýaqyty da, shamasy da joq boldy.

— Ne kerek, saǵan? — dedi Sholpan horýnjııǵa ótirik ezý tartyp, qushaqtarlyqtaı qımylmen jaqyndaı túsip. — Jaqsy! — dep sál basyn ızedi.

Oıyn ymmen túsindirip, esi ketip turǵan jas horýnjıı Sholpannyń «maquldaǵanyn» kórip, ezilgen júz ben tilemsek kózin súze qaldy. Sholpan qolymen shaqyryp «beregirek júr!» — dep ymdady. Horýnjıı ilgeri attaı tústi. Sholpan qattyraq baılap tastaǵan oramalyn bosatyńqyrap tamaǵyn ashty. Basyn sál qısaıta túsip, horýnjııge ezý tartqan kúıi:

— Qurttaǵan qoıdyń keskegindeı etpeı myna adyra qalǵyryńdy sypyrmaısyń ba? — dedi onyń qylyshyn ustap kórsetip, joǵary qaraı kótere túsip.

Horýnjıı áıeldiń sózine til bilmese de, túsine qaldy; onyń júzine eljiregen bir tátti shyraı da paıda boldy. Ol kázir qylysh túgil ústindegi shınelin laqtyryp tastaýǵa da daıyn boldy ma, kim bilsin, áıteýir óte shapshań qımylmen moınynan qylyshyn sypyra bastady; orta belinen ustap qylyshty joǵary kótergen onyń sol qoly basynan da joǵary kóterilip ketti. «Qaıtsem qapysyn taýyp sybaǵasyn berer ekenmin» dep ishinen kijinip turǵan Sholpan shymshýyrmen ony ekpeden túıip kelip qaldy. Jumyr temirden ıilgen jýan shymshýyrdyń doǵaldaı basy júrektiń naq basynan tıdi. «Eh!» degen tárizdi aýzynan bir dybys shyǵyp horýnjıı ekige búgildi; ol Sholpannyń ózine qaraı dármensiz túrde, qolymen jer tireıin degen adamsha eńkeıe bergende, qarsy umtylyp, ójet Sholpan ony qos qoldap taǵy da ıterip qaldy. Jandy jerge dop kelip, qanqaqsata tıgen temirden talyqsyp ketken Zahar tizesi eriksiz búgilip ketip, jyǵylyp tústi. Delegeılegen qoly sý toly shelekti aqtaryp saldy. Jumystyń bulaı qaýyrt bite qalatynyn da, horýnjııdiń talyqsyp ketkenin de túgel uǵa qoımaǵan Sholpan kirpik qaqqandaı ýaqyt ózine rıza bolǵan jansha, qulaǵan jigitke úńile qaldy da, basyn kótepip jan-jaǵyna qarady. Mákkanyń birneshe kúnnen beri tońtyshaqtyń tórt terisin ıleýge salǵan úlken kúbi-malmasy tur edi. Ol jalma-jan sol úlken kúbiniń ishindegi óńez basqan ashshy aırandy suıyq-muıyǵymen basyn kótere almaı jatqan horýnjııdiń ústine tóńkere saldy da, úıden shyǵa júgirdi.

Joldaǵy senekten, aýladan, onan ári kezdesken ordan Sholpan júgirip ótken joq, qoıansha qarǵýmen asyp túsip, kirpik qaqqansha óz úıiniń aýlasyna súńgip ketti. Syrtta da, jolda da, óz aýlasynda da onyń kózine eshkim túspedi, tússe de ol eshkimdi kórerlikteı, baıqarlyqtaı halde emes edi — onyń esi-derti baǵanaǵy óziniń eki qoıdan jasyryp, betin qoǵajaı shóppen kólkeshtep bitep qoıǵan qýysynda boldy. Ol qýys Sholpanǵa jan bilmeıtin, jan tappaıtyn jáne eshkim ala almaıtyn berik qorǵandaı kórinip ketti.

Qýysqa ol qaqpa aldyna súıeýli turǵan óziniń súımenin — ózennen malǵa jylym oıatyn ushty súımenin ala kirdi. Úńgirdiń ishine kirip alyp, qoılardyń tapap jentektep tastaǵan astaǵy dymqyl shópti qushaqtap tyǵyp, onyń aýzyn bekitti. Qýystyń túbi edáýir jerge deıin baratyn tereń jáne ishi kep-keń eken. Ol sál jaılasqannan keıin:

— Bálem, janyńnan úmitiń bolsa kelip kór. Men saǵan myna súımenmen onan da zoryn kórsetermin, — dedi syrt jaqqa qulaǵyn tosyp.

Onyń albyrt qımyldap, jan ushyra júgirip, attaı shapqan júregi azdan keıin qalpyna kele bastady. Oǵan syrt jaqtan adam dybysy estilmedi. Tek qana qýysqa edireıe qarap, qytyr-qytyr shóp shaınaǵan óziniń eki býaz saýlyǵynyń tanys dybysy ǵana qulaǵynan úzilmedi.

Bir-birinen shaqyrymdaı jerde turǵan eki úıdiń arasy Hakimge bir kósh jer kórindi, ol úıde ashyq qalǵan qorjyn men jastyq astyndaǵy alty atardy tezirek jetip, horýnjıı kelgenshe jasyryp úlgirýge asyqty. Oǵan atpen erip kele jatqan kári soldat sońynan qalmaı qaýǵalaıtyn asa yjdaǵatty adam sıaqty kórinbedi. Bul ústinde eski shıneli bar, atqa otyrysy salaq, árnársege tańyrqaı qaraıtyn sharýa pishindi adamnyń júzi jyly, basqalaryndaı zári joq, múlde óz betimen kele jatqan jandaı aınalaǵa asyqpaı, kóz jiberip, kózin kólkeshtep alystaǵy qyr qabaqqa, tilkemdenip jatqan egistik jaqqa toqtap turyp qaraıdy. Kóldeneńinen onyń istik murny men shoqsha saqaly artyna jalt qaraǵan Hakimge qyrǵa qaraı áldeneni shoshaıtyp kórsetip turǵan qos saýsaq tárizdenip ketti. Sol kóp nárseni surap tastarlyq edáýir jer boıyna ol Hakimge synyq lebiz de syndyrǵan joq. Sóz lebinen qandaı adam ekenin baıqaý úshin Hakim onan:

— Ańqatynyń qaı jerinen óttińizder, sizder álde kópirli jaǵynan kelesizder me? — dep surap edi, soldat shoshyp ketkendeı oǵan seskene qarady da, jaýap qatpaı, tizgininiń túıip qoıǵan jerin berigirek etip qaıtadan túıe berdi.

«Mynanyń menimen isi shamaly. Munyń kózine túsirmeı amaldaýǵa bolar. Áttegen-aı, eń bolmasa qorjyndy sholanǵa kirgize salsam etti, áıteýir kózden tasa jatar edi. Aı, shatastyrǵan qudaı! Bul kazak-orystardyń tóbeden túskendeı saý ete qalatynyn kim oılaǵan. Qaı jerdiki, qaıdan kele jatqan kazaktar eken; Býdarınge qaraı, Ashyǵa jetkiz... deıdi. Sonda bular myna bas jaqtan — já Qabanbaıdan, já Terektiden shyqqany ma? Onda qalaı bolǵany, bulardyń ordasy oıranǵa ushyrap, Tekeden qashqan bolmas pa?! Júristeri sýyt. Attary da qajyǵan attar...» dep oılady Hakim, bul kútpegen jerden kezdesken kazaktardyń qaı jaqtan, ne pıǵylmen kelgenin túsine almaı, biraq ol bulardyń kazak ekenin bilgenimen ne qylyp júrgenin aıyrýǵa múmkindik bolmady. Úndemes kári kazak ta qyrdyń egistigin kózimen ólshep, óziniń bir qaýyrt sharýasyn ǵana oılap, basqa dúnıeni múlde umytqan jansha ilbip kele jatty.

Úıine jaqyndaǵanda Hakimniń oıyna ilkiden de qorqynyshty, óte qaýipti ekinshi bir oı orala ketti; «kóp adam bolyp, birqatar bizdiń úıdiń astyn-ústine shyǵaryp jatsa ne istedim? Qarý men qorjyndy taýyp alsa ne boldy?! Ana Qalendikinde qalǵan jýan qara kirip kelgennen «bólshevıkpisiń?» dep túıile kelip edi, úndeý men alty atardy kórse ne bolmaqshy?! Onyń tula boıy shymyrlap ketti. Biraq jaqsylyqtan jamandyqtyń ushqyr ekeni málim, ol úıge jaqyndaǵanda-aq dabyr-dubyr daýysty qulaǵy shalyp qaldy. Tereze aldyna, kún shýaq jaqqa yqqa baılaǵan erli attardyń shetki bireýi kózge túsip ketti. Onyń alyp ushqan júregi sý ete qaldy. «Joq jerden jaý qolyna iligip, eń bolmasa, jastyǵymdy ala ólmedim... Shynymen tóngeni me jaý qylyshy!..»

Senektegi dabyrlap sóılegender oǵan asa nazar salmady. Óz isimen bolyp jatty. Olar tóbeniń kóldeneń aǵashyna tirseginen ilip qoıyp soıyp jatqan qoıdyń terisin sypyryp úlgirgen eken. Kempirdiń sypyrǵyshtap tazartyp qoıǵan senegi kesip tastaǵan qoı basy, aqtarylǵan qan men jyq, jas qumalaq, sypyryndy bári aralasyp, aýyr ıisti bylǵanyshqa batyp qalǵan.

Hakim qoı tóshkesimen shuǵyldanǵan bul júrgen jeri búlik-sotqarlarǵa basyn ızedi de, asyǵyp úıge kirip ketti. Úıdegilerdiń áreketi onan kem kórinbedi: qyrma saqaldy eki qazaq kempirdiń qumyraǵa jınap júrgen pisken qaımaǵyn taba nanǵa qosyp, soǵyp jatyr eken. Biri pesh túbinde kólbeı túsip, shyntaqtaı jatyp túıilipti de ekinshisi kórpe-jastyq bitkendi jınap quıryǵynyń astyna basyp, oryndyq etip alypty. Kempir qoly qaltyrap, shymshýyrmen janyp jatqan tezekti janǵan ústine qalastyryp, ishinen kúbirlep duǵa oqyp, jalbarynyp qalǵan. Úıge kirip kelgen Hakimdi kórip, ol daýys salyp jylap jiberdi.

— Qoı, mama, qoı! — dedi Hakim sasyp. — Jylama. Qorqyp ketken shyǵarsyń. Biraq óz betimen júrgen zıansyz soldattar sıaqty. Aqyryn, mama, aqyryn, — dedi jalynǵandaı sheshesine jaqyndaı túsip.

— Nesine jylamaıyn, saǵan keldi me dep zárem ushyp ketti, sadaǵań keteıin, qulynym... Kelgennen tas-talqan qylyp, quranǵa deıin aıaǵymen teýip jyrtyp jatyr. Seniń qorjynyńdaǵy qaǵazdaryńdy da, álgi tútindetetinińdi de kesip, jonyp burqyratyp, úıdiń ishiniń mynaý kókpeńbek tútinge tolǵany... — dep jylady kempir, eki ıyǵy solqyldap.

— Mama, aqyryn, aqyryn. Jaraıdy...

— Qasqa tusaqty soıyp tastady... Maly qursyn, bas sadaǵasy. Tek sender aman bolsańdar...

— Mama deımin, qoı endi. Sabyr et. Eshteńe etpes, — dep jubata tústi, Hakim ony ıyǵynan súıep.

Qazan jaqtyń taqtaıynyń astynan Ádilbek shyǵa keldi de:

— Soıý qaıda, baýyzdaǵan da joq. Baltanyń uńǵysymen basyna bir qoıdy da, kózin aqshań ete túsirdi. Aram óltirip, terisin sypyryp jatyr. Aramǵa shyǵyp, orysqa buıyrdy jaý alǵyr tusaq, — dedi. Ol azdap qynjylǵandaı qabaǵyn túıip, basyn shaıqap qoıdy.

— Sen ne qylyp júrsiń taqtaı astynda? — dedi qorjyndy aqtardy degenge túsi buzylyp ketken Hakim.

— Seniń alty ataryńdy tyǵyp qoıdym... Qaǵazdaryńnyń da qalǵanyn jınap jasyryp jatyrmyn, — dep sybyrlady ol Hakimge.

Hakim kózin qysyp oǵan úndeme dep ernin tistedi.

— Qojaıyn ba? — dedi jantaıyp nan jep jatqan aýzyn toltyryp sóılep. — Bıe seniki me? Qaıdan keldiń?

Hakim oǵan týra qaramaı:

— Iá, qojaıynmyn. Qyrdaǵy jylqyǵa baryp edim. Jylqy alysta, otyz shaqyrym jerde tebinde — jaıylysta, — dedi kók bıeniń ter qatqan túrin kórgen eken dep.

— Jylqy kóp pe? — dep surady azdan keıin soldat.

— Bar ǵoı.

— Sen oqyǵan jigit, á?

— Iá, Oralda oqımyn. Qazir úıdemin. Mektep jabylyp qaldy, — dedi ol shalshańdap, óziniń oqýshy ekenin kóldeneń tartyp.

Jatqan da, otyrǵan da úndemedi. Ekeýi bir taba nandy, jarty qumyra aýyzdan dámi ketpeıtin kúzgi sarǵasqa qaımaqty da qup soryp alyp, shylym oraýǵa kiristi. Hakim óziniń ekpe temeki salǵan dorbasyn da, kitaptyń qalyńdyǵyndaı etip tekshelep, belinen kendirmen bir buǵan úndeý qaǵazdaryn da anadaıdan kórip, júregi kelgendegiden de qatty soǵa bastady.

Úlkendigi kitap betindeı úndeý qaǵazdyń bireýin alyp jyrtyp, soıaýdaı temekini asa shıyrshyqtaı almaı dórekileý etip orap jatyp, jastyq ústinde otyrǵan ekinshi qaǵazǵa úńile tústi. Arab árpimen jazylǵan bul jat qaǵazǵa ol sıqyrly nársedeı tańyrqaı qarap, basynyń qaısy, aıaǵynyń qaısy ekenin ańǵara almaı, aýdaryp ekinshi jaq betin kórdi. Sóıtti de Hakimge burylyp. «Ne jazylǵan munda?» — dep surady.

Hakim onyń qazaqsha oqı almaıtyndyǵyna kúmándanǵan joq. Jáne onyń qaǵaz ustaýǵa óte ebedeısiz qolyna qarap «hat tanymaıtyn adam shyǵar» — dep oılap .qaldy. Ol jaýapty tez tapty.

— Makarov, Akchýrınder kompanıasynyń reklam qaǵazy — solardyń tovarlarynyń artyqshylyǵyn baıandaıdy. Osy qaǵazǵa prıkazchıkter sabyn orap beredi halyq oqysyn dep. Osy jerdegi tanys saýdagerlerden shylym oraıyn dep surap aldym, — dedi.

Baılyǵyna ishin tartyp qaraıtyn belgili mıllıonerlerdiń atyn estip soldat kazak tańdanyp basyn shaıqap qoıdy da, jaýapqa tolyq qanaǵattanǵan adamnyń pishinin kórsetip Hakimge basyn ızedi.

Zahar horýnjıı men Arhıp kelgennen keıin kazaktar topyrlasyp qonaq bólmege jıyldy da, Hakim at ertteýge shyqty. Azdan keıin qoı tóshkesin arqalap Ivan Andreevıch kelip, eriniń artyna kóldeneń saldy. Ony muqıattap bereshnik qaıyspen jyljymastaı etip baılap bolyp, bıesiniń jalyn tarashtap turǵan Hakimge jaqyndaı tústi de:

— Sen bólshevık pe ediń? — dedi Hakimge qazaqshalap. Sóıtti de ózi úı jaqqa qarap qoıyp: mynalar jaman oı oılaıdy... Býdarınge jaqyndaǵanda seni óltirýge oılaıdy...

Hakim onyń aýzyna qarap qaldy. Onyń mıyna Grechkonyń bul sózderi úzilip-úzilip zorǵa talyp jetken sıaqtandy...

Kóshikpeı qys aldy qara qatqaq sýyqta sol kúngi qaqaǵan aıazdan da qatal bir top jandar Ashynyń saǵasyna qaraı asty. Ol raqymsyz jandardyń artynda betke ustaryn aldyrǵan aıaýly aýyl qaldy; úrpıgen áıelder, tyǵylǵan balalar, taıaq jegen erkekter qaldy.

Qasqyr tartqan toqtydaı teńselip, buryshty aımalap, jarǵa súıenip, kózde úreı shatynap, júzden nur úrkip, baǵy mert bolǵan jas qyz qaldy.

Óń men tústeı bir qaıǵy, bir úmit ústinde kezdesken bul qarýly soldattardyń arasynda quralsyz, dármensiz, torǵa túsken torǵaıdaı buıyǵyp Hakim ketip bara jatty. Tatar dámi men biter demi bezbenge túsip, ol art jaǵynda kele jatqan shoqsha saqal Grechkoǵa qaraıdy. Onyń aıanyshty úni men sybyrlaǵan syrynan keıin taǵy da ne shyraı bar degen adamsha júzinen jylylyq izdeıdi...

BESİNSHİ TARAÝ

1

Hakimniń alasurǵan oıy: «Bul kim?» Myna meıirimsiz jandardyń ishindegi bul kókten túsken shapaǵatshy ma? Álde... álde bul da mendeı ańsyzda qolǵa ilikken pende me? Qarýy, túri kazak-orys qoı. Aıyrmasy til biledi. Joq... til ǵana emes, júzinde meıirbandyq, úninde jyly lebiz bar. Rahymdy shyraı bar. Joq, joq, aıyrmasy jer men kókteı...» degen boljal úmitke tireledi. Sóıtedi de ol otrádtyń sońynda kele jatqan shoshaq .muryn oryspen qatarlasa qalady. Onan taǵy da bir jyly lebiz kútedi...

Hakim bul shoqsha saqaldy sharýa pishindi orystyń Grechko ekenin Grechkonyń bulardan oıy da, boıy da bólek ekenin bilgen joq-ty. Ony sonaý Iambýlatovka ózeninde Meńdigereıdi ajal aýzynan alyp shyqqan :adam ekenin bilse, ashyqtan-ashyq aǵaıyndy adamsha sóıleser edi. Sóılesip qana qoımas edi, aqtyq qımyl jasaýǵa, «qalaı qutylýǵa aqyl surar edi.

Aqtyq qımyl! Aqtyq qımyl jasaý bastan shyǵar oı ma! Hakimdi bir jandyryp, bir tońdyryp kele jatqan osy ólim qushaǵy emes pe! Ólim... qaı pendeniń ómirmen ońaı qoshtasar nıeti bar! Myna turǵan týǵan jerdi, ana men inini, dosty, zamandasty kimniń kózi qıar! Serttesken jardy bir kórmeı, bir tildespeı, bir qushaqtasqaı kim attanar! Alysqa, kelmeske, máńgi saparǵa kim attanar! Kim munyń bárin tastap sýyq jer qoınyna súńgir! Joq! Joq! Hakimniń kózinen ystyq jas yrshyp ketti. Ol jaýǵa bul jasty kórsetpedi, jeń ushymen betin súıkep ótti...

«Átteń dúnıe, qapyda tústim qolǵa, — dep jybyrlady onyń tońazyǵan erni. — Oıda joq jerden tústim qolǵa. Jastyǵymdy ala óletin ashyq jerde, aıqasa túsetin birge bir kezdespedi. Qarýsyz otyrǵanda basty, aqsyzda basty, aıaq astynan kelip basty jaý. Qý taǵdyrdyń quryǵyn kim boljar...

Onyń oıyn podhorýnjıı bólip ketti:

— Kırgız, attan tús! — dedi ol atynyń basyn keri buryp.

Serikteri de tura qaldy. Hakim shoshyp ketti — ishiniń dir ete túskenin sezdi. «Kenetten... álde...» degen úreıli úzdik oılar aıaqtalmaı shashylyp, joǵalyp jatty. Ol kidiristep qaldy. Atynan túsip jatqan podhorýnjııden kózin almastan:

— Jaqsy, podhorýnjıı myrza! — dedi ol álsiz únmen.

Kenet jarlyqtan jany túrshigip ketkenin ol baıqatpaǵan boldy. Atynan túse bastady.

Úzdik oıdyń «álde... ata ma?» — degen kómeıdegi bólshegi qaıtadan aýyzǵa keldi. «Shynymen bitkeni me demniń...» Arǵy jaǵy taǵy úzilip ketti.

— Bıeniń erin sypyr! — degen ekinshi buıryq Hakimniń qulaǵynan aǵyp ótip ketkendeı boldy. Hakim túsinbeı qaldy.

— Tez!

— Hup! — dedi bir kez Hakim, qaharly bastyqqa jalt qarap.

Onyń aýzynan «ýh» degen lep te qosa shyqty. Bul buıryqtyń máni endi jetti. Júregi jańa ǵana ornyna túse bastady. «Ittiń kózdegeni kók bıe eken ǵoı. Baǵanadan beri aıtpaı, súri qylaıyn dedi me bul nıetin».

Hakim jalma-jan bıesiniń aıylyn aǵytyp erin alyp tastap maǵan beretini .mynaý shyǵar degen adamsha, podhorýnjııdiń astyndaǵy atqa kóz qıyǵyn salyp edi, at oǵan óte beldi jylqy sıaqty kórindi. Etti bolmasa da qońdy, saýyry keń jáne tegis, kók bıeden áldeqaıda bıik, biraq turqy qysqaraq qara at eken. Iesi dik etip jerge túse qaldy, tizginin ushynan ustap qazaqsha biletin shoshaq muryn orysqa usyndy. Shoshaq muryn onyń nıetin birden uqty; ol attan sekirip túsip bastyqtyń qolynan qara attyń tizginin aldy da onyń erin sypyrdy.

— Erińizdi bıege salaıyn ba! — dep surap edi shoshaq muryn kisi podhorýnjıı oǵan:

— Solaı etpegende ol ermen ózińdi ertteıin dep pe ediń, aqymaq, kók mı, — dedi jip-jińishke juǵymsyz daýyspen.

Jer-jebirine jetkize sókken bul órkókirek myrzanyń sózine qazaqsha biletin orys jaýap qatpastan kók bıeni ertteı bastady. Al, Hakim jazyqsyzdan-jazyqsyz súıekten óterlik bul til tıgizýdi dál ózine aıtqandaı sezdi. Ol únsiz, qyrjyń qabaqsyz, bárine kóngen pishinmen bıeni muqıattap erttep jatqan bul shoqsha saqaldy, shoshaq muryn, sharýa pishindi sabyrly janǵa jalt-jult qaraı qaldy. İshinen oǵan jany ashyp, biraq ara túser dármen joq, ishteı eljireı tústi. «Báse, bul sorlynyń da hali men sıaqty múshkil jan boldy. Myna soǵylǵandardyń tepkisinde júrgen basynda erki joq pende eken. Túsken jerde atyn jemdep, sýaryp, erttep, qyzmet isteıtin quly ǵoı beıshara. Bulardyń at qosshysy osyndaı jazyqsyz sógý, jerleýge kóne beredi eken. Bul baıǵustyń maǵan syryn aıtýy da myna meımanasy asqan buzyqtarǵa rıza bolmaı ashynǵannan boldy» dep oılady ol bul bir ýys adamnyń arasynda da teńsizdik baryn kórip.

— A, sen ne kútip tursyń, kırgız-bolshevık, — dedi shyryldaq úndi podhorýnjıı. — Álde atyńdy men erttep beredi dep kútip tursyń ba?

— Maǵan qaı atty beretinińizdi bilmeı turmyn, podhorýnjıı myrza.

— Qara, túkke túsinbeýin.

Munymen sózge kelýdiń qaýipti ekenin túsingen Hakim, er-toqymyn qoltyqtap qara atqa jaqyndaı berdi. Ol aldymen attyń miner jaq aldyńǵy aıaǵyn sýytyp turǵanyn kózi shaldy, erttep jatyp onyń jatyrqaı qaraǵan janarynyń jasaýraı túsken tómengi jaǵynda aq tarydaı aǵy baryn da baıqady. «Aǵy bar jaǵynan úrketin shyǵar. Biraq mini munysy ǵana emes, aıaǵy kete bastaǵansyń aýystyrǵan eken», dep túıdi ol ishinen.

Qara kók bıeden aırylǵanyna ókinse de, Hakim bul oqıǵadan ózine kerekti eki nárseniń shet-pushpaǵyn ańdap qaldy. Ol: qazaqsha biletin jýas orys bularǵa amalsyz ergen «mobılızovannyı» sharýa bolýy kerek. Bul naǵyz kazak-orys bolsa, onda sol kazak-orystyń ishindegi batyraǵy — mynalardyń bireýiniń jalshysy. Bolmasa Jaıyqtyń bergi betindegi kóp qarashekpenniń biri. Ekeýiniń qaısysy bolsa da bizdiń qyzyldarǵa beıim, Sovetke tilekshi. Munymen ebin taýyp tildesý qajet...

Biraz júrgennen keıin Hakim sóz tartty:

— Keshirińiz, sizdiń aty-jónińiz qalaı? — dedi de aqyryndap, ózi birneshe ret tamaǵyn kenep qoıdy.

Qazaqsha biletin orys atyn shaýjaılaı tústi. Ol Hakimniń suraǵyn estimegen kisi sıaqtanyp alysqa kóz tastady, joldyń boıyn súzdi, ilgerirek ketken serikteriniń sózderine qulaq tosqandaı boldy.

— Attyń aıaǵy keten eken, — dedi Hakim, birinshi suraǵyna jaýap ala almaǵan soń.

Qazaqsha biletin orys túsinbegen adamsha oǵan maǵynasyz pishinmen bir qarap qoıdy. Biraq taǵy da ún qatpady.

Bular Jalǵansaıdyń ishimen kele jatyr edi. Saıdyń tepseń qabaǵyn qýalaı qara jol jatyr, biraq attyly otrád joldan tómen, arbaly júrginshini kózge túsirmeıtin jylǵanyń túbimen júrip, alystan qaraǵan adamǵa tóbeleri ár jerden qylt-qylt etedi. Bul jylǵanyń jazǵa salym sý turyp, kúzge qaraı shoqalaq qatatyn kóltabanyn, ırim-ırim búgisteri men jazyq alaqandaryn Hakim bes saýsaǵyndaı biledi. Já tómen ózen boıyna oıysatyn, já joǵary taý jonyna bókterleıtin salalar da oǵan aıan. Aldynda qalyń eldi saǵa bar. Saǵada medirese men meshit bar. Kól men ózenniń qunarly nárin súzip otyrǵan qalyń balyqshy bar. Bul jerge soqsa myqa aıaq astynan tap bolǵan kazak-orystardyń basshy etip ózin aıdap bara jatqanyn, nıetiniń jaman ekenin Hakim aıtyp keter edi. Múmkin eldi-kún qutylýdyń bir amalyn kózdeıtin jigitter bas qosyp áreket jasar ma edi...

— Myna saǵaǵa soǵyp jylynamyz ba, álde... — dep qaldy, Hakim aldynda kele jatqan jýan orysqa orysshalap.

— Joq, — dep ol jaýapty short qaıyrdy, — Bizdi Solánkaǵa basta. Tura basta.

Hakimniń kóńili sýyp júre berdi. «Áttegene-aı, eń bolmasa Qajymuqan men Asanǵa da habar bere almaı ketetin boldym. Hanjurtynyń syrtymen asyp túsip, Sasaıdan bir-aq shyǵatyn boldyq. Ol jaqta kim bar edi? Keıinge hal-jaıdy jetkizetin tanys qaıda?»

— Bul eldi jer kırgızdar ma? — dep surady saǵany kórsetip.

— Iá, kırgızdar. Meshit bar, mektep bar. Jylynatyn úıler bar. Dúken de bar ol jerde, — dep qyzyqtyra tústi Hakim saǵanyń jaıly oryn ekenin sıpattap.

— Týra Býdarınniń ózine túsemiz.

Hakim basyn shaıqady.

— Alpys shaqyrym jer. Jolda túsip, at shaldyryp, jylynyp almaı shydamaısyz.

Qara orys oılanyp qaldy. Ol aldynda ketip bara jatqan podhorýnjııge:

— Zahar! — dep aıqaılady.

Ol toqtaǵan Zaharǵa janamalap kelip:

— Býdarın alpys shaqyrym jer deıdi, myna kırgız. Qaı jerde tamaqtanamyz?

— Dál alpys shaqyrym ba? — dep surady shyryldaq Zahar.

Jýan qara Hakimge «durys aıtasyń ba?» degen zildi kózqaras tastady.

— Jurt solaı deıdi. Artyq-kemi bolsa da az, jartymsyz shyǵar.

— Onda dil otyz shaqyrym jer júrgen soń túsetin yńǵaıly jer tabasyń. Qazir eshbir eldi-jerge soqpaıtyn jolmen júrgizesiń, — dep nyǵytty podhorýnjıı.

Hakim basyn ızedi. Ol bulardyń Býdarınge tez jetýge tyrysqanyn, ózderi qashyp kele jatqanyn, eldi jerge jolaǵysy kelmeıtinin bulardyń júris-turysy men sóz yńǵaıynan ábden túsingendeı boldy.

«Ásker bólimshesinen laǵyp ketken bul qudaıdan bezgen buzyqtar el tabanynan aýlaq alyp ketpek. Shynymen osy jaýyzdardyń qolynan ólgenim be?! Aqtyq demniń taýsylǵan jeri anaý Býdarın túbi bolǵany ma?..» Hakim ashshy ajaldyń qaı túrde, qalaı kelerin oılaýǵa dáti shydamady. Onyń tula boıy muzdap ketti; kózi buldyrap eshqandaı jandy-jansyz nárseni de aıyra almaıtyn kúıge tústi. Jaýyn eriksiz bastap, saımen júrip otyryp, Saǵadaı joǵary ákelip shyǵardy da Hanjurtynyń etegimen Erekeń beıitine qaraı bet túzedi.

Bul beıit úlken qyrqanyń ústinde edi. Onan asyp túsken soń sol jaq qolda taý bar; taý etegindegi keń qoltyqta Shuǵyl hajynyń aýyly qalady, al oń jaqta Shalqar kóli endep jatyr. Osy taý men kóldiń aralyǵyndaǵy qyspaq tar jazyqtyń ústimen Ashynyń saǵasynan ótetin úlken qara jol asady. Osy joldyń uzyn órmegin amalsyz shýmaqtap, býaldyr oı, buldyr kóz, boıdy basqan zil qaıǵynyń qushaǵynda el-sal bop jas Hakim kele jatty. Ol bıe ornyna tıgen orys qol qara attyń sholaq tizginin qytpastan bir búlkil, bir tekirekpen úrikken toptyń dúbirli dúrmegine ilese berdi.»

Shuǵyl hajynyń úlken qystaýynyń deninen de asty, qarsy aldynda mine endi, kólge tónip kelgen Qaraóńir taýynyń qoshqar tumsyǵy tur. Sýyt júristi jandar bul múıisten de ilezde aınalyp ketpek. Onan ári Ashynyń keń jazyǵy — jýyq mańda kózge demeý de el joq. Hakimniń júregi alasura bastady — qoshqar tumsyq jota oǵan sońǵy attar adym sıaqtandy, ar jaǵy basqa el, basqa jer...

Artta asyń oınap, dop qýǵan Hanjurty jatyr. Kóshken eldeı jıyn-dýmandy kúnde bir kórmese kóńili kónshimeıtin Saǵa qalyp barady. Onan ári, keıingi jaqta Aqpan men Keńtúbek buldyraıdy. Ol orta aýylda kári ana, jas inishek, nazdy qurby qaldy. Tabaldyryǵyn eńbektep attap, tórinde erkeleı shalqalaǵan meken-jaı qaldy. «Endi qaıtyp kóremin be, kórmeımin be?» dep ol keıingi jaqqa moınyn buryp edi, sýyq sapardyń sýyq yzǵaryn údete túseıin degendeı Shalqardan soqqan yzǵyryq jel bet baqtyrmaı mańdaıdan soǵyp, kózden jas parlatty. Hakim moınyn tez burdy, ol jelge jelkesin ǵana tosyp, endi tek amalsyzdan alǵa qaraı berdi.

Aldynda jan súımes jandardyń dókir júzderi men juǵymsyz beıneleri: beti-júzin jel men kún jegen buqa moıyn shoq qara, sary attyń ókpeligine jalpaq ókshesin qadap-qadap qoıady, ómiri Qadestiń kebis-másili uzyn tirsegi keýdesin qysyp kórmegen at, jýan qaranyń kúshti taqymynan tek shabysymen qutylatyndaı-aq umtylady. Ol oq boıy ozyp shyǵyp ketken. Shyryldaq podhorýnjııdi jol ushyna jyldam jetkizeıin degendeı Hakimniń bir ishek qara kógi jer baspaı ol ketip bara jatyr. Qalǵandary bir shoǵyr — qasqyr tekirek, shoshaq tymaq bir yrǵalyp, bir basylyp, kórikteı qopańdaǵan bos bókse soldattar...

«O, jasaǵan! Bul ne qorlyq, ne beınet! — dep jybyrlaıdy Hakimniń erni. — Ne jazdym mundaı kúıge túskendeı? Shynymen sý túbine ketkenim be! Ia, baq, ıa, arý-aq!..» Kenet onyń ón boıy ózgerilip ketti, taryqqan oıy da shart úzilip ketti — kózi juldyzdaı aqqan jalǵyz attylyǵa qadaldy.

Jóńkilgen soldattardyń deni bıik múıisten asa bergende sol jaq ıyqta turǵan tik jotadan shanshyla tómen aqqan attyly beıne bir tastaǵan kesekteı domalap keledi.

Hakim ony bir sát túlki qýǵan jan ba dep qaldy — eki etegi eki jaqta jalaýdaı jelbiregen, ózi at jalyna etpettep jatyp alypty; kóldeneń kózge quqan aqyn taqymdap, baryn sony soǵýǵa ǵana salǵandaı; órden tómen kósilgen atty onan da ári kósilte qamshylap, ysqyrtyp keledi. Bet aldy myna tómendegi, aldy-artyna qaramaı shoqytyp bara jatqan jandardyń qalaıda aldynan kesip óteıin degen jansha quıǵyta túsedi.

Taý men joldyń eki arasy tap osy jerde kól jaǵasy men qyspaqtalǵan tap-tar alqap edi. Órden oıǵa quldyraǵan adam qoıandaı aǵyp tómendegilerge jýyqtap-aq qaldy, al, óndire shoqyraqtaǵan orystar eki arany kóre kózge jaqyndata tústi. Bıikten quıylǵan bul attyly áldenege tezirek jetý úshin bar yntasyn soǵan ǵana salyp, shabystyń qattylyǵynan jol boıyndaǵylardyń áskerı jandar ekenin baıqamaı da qalǵan sıaqty, óıtkeni áýdem jerge kelgenshe atynyń tizginin de tejemedi. Biraq, alystan da baıqaǵysh Hakim, onyń kim ekenin de tanyp qalyp edi. «Amanqul. Sóz joq Amanqul. Suppa bórki de sonyki. At jalyn qusha shabatyn, tipti tegis jerde de atyn pármendete jóneletin ádet bir ǵana Amanquldyń ádeti. Bul nege bizdiń aldymyzdy oraıdy? Álde meniń qolǵa túsip ketkenimdi estip, bir habar bilip qalaıyn dep shapty ma sońymnan? Bolmasa basqa bir mánis bar ma munda? Búl jerde qandaı jaı bolmaq?..»

Quıyndaı uıtqyǵan oı qımyly mı qazanyn asty-ústine shyǵarǵandaı boldy — onyń sheke tamyry solqyldap qoıa berdi.

Esi kete shapqan Amanqul jol ústindegi jóńkilgen attylardyń qarýly ekenin, olardyń jáne ózi janyna jolaýǵa júreksinetin kazak-orystar ekenin jańa baıqap kilt tura qaldy; sóıtti de qalaı qaraı qashýyn kózdegen qoıansha shuqshıyp, úzeńgige shanshyla qarady, bir mınýtteı aqtarylǵan kúıi ornynan qozǵalmady.

— Myna ardaǵa ne kerek? — dep aıqaılady atynyń basyn tejeı túsken podhorýnjıı keıin kele jatqandarǵa qarap.

Shoshaq muryn orys «sura!» degendeı Hakimge ıek qaqty. Hakim atynyń basyn buryp úlgergenshe Amanqul jalt berip qasha jóneldi.

— Toqta! Amanqul, toqta! — dep aıqaılady Hakim jalma-jan ony qýa shaýyp. Amanqulmen eki arasy múshelik jerdeı-aq edi, qara atqa qamshyny basyp jiberip Hakim taǵy da aıqaılady:

— Toqta, Amanqul, toqta! Menmin... Hakimmin!

Hakimniń daýsyn anyq estigen Amanqul, óz qulaǵyna ózi senbegen adamdaı qulaqshynyn kótere tústi de, kilt burylyp, endi Hakimge shúıile kóz tikti.

— Jaı ma? Mynalar meni aıdap áketip barady, Amanqul... — dedi Hakim aptyǵa sóılep. Ol Amanqulǵa ósik pen tórdeı jer kelip qaldy.

— Hakimbisiń?

— Tanymaı turmysyń. Mynalar meni aıdap barady.

— Jaý keldi deıdi. Jylqyny talap minedi deıdi. Aýylǵa habar etýge shaýyp baramyn.

Hakimniń oıyna jan-dármen aıla sap ete qaldy. Ol endi esh nárse suramastan atynyń basyn bura sala dóńnen shubatylyp ótip bara jatqan orystarǵa qaraı shapty — qaranyń baýyryna qamshyny úzdiksiz tópeledi.

— Jaý!.. Jaý!.. Qyzyldar!.. Jaý!..

Hakimniń daýsy taý baýyrynan kólge soqty, kól jańǵyryǵyp ony taýǵa keri áketti.

— Jaý! Jaý! Qyzyldar! Jaý! — degen ashshy daýysqa búkil alqap lyq tolyp órnektep ketkendeı boldy. Bul qulaq jarǵan úreıli dybysty Hakim onan ári ulǵaıtty.

— Bir polk qyzyldar taýdyń arǵy astynda jylqyǵa tıisip jatyr! Podhorýnjıı myrza! Jaý kelip qaldy! Jaý! Jaý! Qyzyldar!

Ózi sál kidirgen kazak-orystardyń júıitkip aldyna qaraı ozýǵa tyrysty. Atqa qamshyny ústi-ústine basty. Ne júırik — úreı júırik. Ol ushqalaq aqyldyń aldyn oraı ketedi. Onsyz da úsh kúnnen beri taban sýyta almaı jortýylǵa túsken kazak-orystar oılaýǵa murshasy kelmedi. Hakim bet alǵan joldyń ańǵarymen dúrkireı jóneldi. Qart kók bıege minip shyryldaq podhorýnjıı «á» degenshe báriniń aldyna shyǵyp ketti. Uzaq shabysqa asa senimdi bolmaǵanmen Hakimniń kópten beri jany súıip taqymyna basqan bul janýary múshe bermeıtin jylqy edi, qazir ol serippedeı jazylyp, basqalardan oq boıy ozyq aǵyzyp bara jatty. Qadestiń sary atyna mingen jýan qara da onan qalý nıetinde emes kórindi — podhorýnjııdi basyp ozardaı umtyldy. Bir mınýt ópteı-aq quıyndata jónep bergen on bes soldat biri ilgeri, biri keıin, qatqaq joldyń boıyn tasyr-tusyr dybysqa kómip, báıge atyndaı shubatyldy.

Ań-tań qalǵan Amanqul esh nársege túsingen joq.

Ol jańaǵy Hakimge til qatqan ornynda qaraqshydaı qaqshıyp turyp qaldy. Bular kim? Nege jyn soqqandaı?.. Hakim nege baqyrady? Nege orystarǵa eredi? — Onyń aqyrǵan júzinde osyndaı suraqtar paıda bolyp edi.

Al, tap sol mezette Hakim dúrkiregen orystardy basynan sanap asyryp bara jatty: on... on bir... on tórt... Ol at basyn sál tejeı tústi de, endi asar jan joǵyn kórip keri buryla salyp, aldy-artyna qaramastan bul da quıyndata shaba jóneldi — Amanqulǵa qaraı jóneldi.

Shoqsha saqal sary orys onan kóp oza qoıǵan joq edi.

Hakim buryla sala shapqanda ol da sony istedi. Ol quıyndatqan topqa qaraı-qaraı shapty. Hakimdi ustaıtyn adamsha ońtaılana shapty. Aldyńǵy top bul kezde jarty shaqyrymdaı jer órlep, eki ara alshaıa bastady.

Tipti tez alshaqtap bara jatty.

Bir kez myltyq gúrs etti de, tap kók jelkesinen jerdi solq etkizgen joıqyn dybysqa Hakim buǵyp qaldy. Ol «Meni atty!» dóp uqty, biraq birinshi oń darymastan áldeqaıda asyp baryp, taý qoınyn bórliktire jańǵyrtyp joq bolǵannan keıin kóńili toqyraǵandaı boldy. Sol mezet ony taǵy da «qaıtadan ata ma» degen úreı bılep basyn at jalynan joǵary kótermedi. Jas kezinde báıgege shapqanyndaı kósile siltegen atpen birge etpetteı umtyldy. Myltyq atqan onyń sońyna túsip ilese shapqan shoshaq muryn orys bolatyn. Taý jańǵyrtqan gúrsilge jolmen shubaı qashqan soldattar da qulaqtaryn tosyp, moıyndaryn bura qalǵan edi. Tap sol kezde taý basynda shoǵyrlanǵan top-top qara kózge shalyndy da qashqan kazak-orystar baýyrlaı qamshylaǵan attaryn onan da qatty baýyrlaı tústi — taý basyndaǵy qara shoǵyrlar olarǵa qalyń ásker sıaqtanyp qoryqqan kózge qos kórindi. Bul Amanquldyń órge qaraı tyrmysqan qalyń jylqysy edi, biraq bóri tıgen qoıdaı úrkitip sonaý Jaıyqtyń arǵy betinen beri qyzyldar ókshesin jerge tıgizbeı bostyrǵan kazak-orystar ony aıyrýǵa shamasy kelmedi. Ashynyń saǵasyna qaraı silteı berdi.

Kazak-orystar ári qaraı asyqsa, esh nárseniń mánisine túsinbegen Amanqul jalt burylyp keri taý basynan asyp túsýge jantalasty. Al, aılamen jaýdy basynan asyryp jiberip, kóp jylqyǵa bas panalaı, Myńshuńqyrǵa enip ketpekshi bolǵan Hakim ony ókshelep qaldy.

— Silte, Amanqul, silte! — dedi Hakim basqa sóz tappaı, sońyndaǵy qýyp kele jatqan orystyń taǵy da atar-atpasyn bilmeı sasyp. — Silteı ber, myna tumsyqtan asyp tússek boldy.

Myltyq daýsynan Amanquldyń da ımany zirk ete qalǵan, alaıda qýlyq-sumdyqtan ńur alaqan emes jyryndy jylqyshy Hakimnen asyp oq maǵan tıe qoımas degen senimge ıek súıegen-di. Ol endi Hakimniń jetip qalǵanyn kórip, qamshyny atqa basa tústi de, onan oq atym jer alǵa shyǵyp-aq ketti.

Ol art jaǵyna jalt qarap:

— Oıbaı, orys kele jatyr! Qýyp kele jatyr! — dep shyr ete qaldy.

Hakim de atty aıamastan qamshylady. Sonda da onyń astyndaǵy uzaq joryq salyqtyrǵan qara at shabysyn údete qoımady, tosań qımylmen kibirtekteı berdi. «Myltyqty qoıyp, jalań qylyshpen tıispekshi me?» degen jaman oı keldi oǵan bir kez, — «solaı... ejelden qylyshqa sheber kazak-orystar. Solaı!.. Arýaq!» deı berdi ol ishinen.

Baǵanaǵy oıǵa shapqanyndaı órge de quıyndata siltegen Amanqul keshikpeı Jylanqyrqanyń basyna jetip, keıingi jaqqa qoıandaı shuqshıa bir qarap aldy da, onyń arǵy jaǵyna qylt etip túsip ketti. Tip-tik Jylanqyrqanyń qabaǵyna ólip-talyp Hakim de ilikti.

Ol tynymsyz tebinip, úzbeı qamshylap, attyń aqtyq terin syǵyp alardaı jaqtalasty, ózi de qara terge tústi, aqyry qyrqanyń basyna da shyqty — ókpesin qolyna alyp nysanaǵa shaq jetip jyǵylǵan jansha «Ýh!» dedi. «Endi qutylarmyn» degen úmit te jalt ete qaldy. Sol qolymen julqyp jaǵanyń túımesin de aǵytyp jiberdi, qyr basynyń bir qushaq aýasyn bir-aq jutyp qalǵan keýdeniń de tynysy keńeıe tústi. Qysylǵan jan, býlyqqan dene tar qapastan jańa ǵana bosanyp, keń dúnıege endi engendeı boldy.

Taýdyń ekinshi beti beıne bir syrǵanaq tebetin jer sıaqty qıalap tómendegen keń oıpat edi, oıpattyń qazantup shuńqyry «Myńshuqyr» atanatyn, ol Hakim shyqqan taý ústinen eki shaqyrymǵa jýyq tómende jatty, Jaýdan pana, kózden tasa bul shuńǵylǵa túsip ketpes buryn Hakim keıingi jaqqa kóz tastap qaldy. Onyń tomaǵasyn alyp jibergen qyrandaı jiti kózine: jap-jazyq kól jaǵasy, jaǵadaǵy órmekteı tartylǵan Ashshy joly, jol ústindegi usaqtalyp árilep ketken soldattardyń tym-tyraǵaı tizbegi shalyndy; onan beri taý etegi, etekten izinshe órmelep kele jatqan shoqsha saqal sary orys kerindi. Bul shoshaq muryn kári soldat Jylańqyrqaǵa tyrmysa shaýyp óńmendep kele jatyr... «O, toba, endi ne qyldym? — dedi Hakim qara atqa taǵy da qamshyny basa túsip. — Munyń qolynda myltyǵy da, qylyshy da bar... Myńshuqyrǵa» bir iliksem kóz jazdyryp kóter em...» '

Órge tosańsyp shaýyp, miner jaq aıaǵyn qorǵana basyp, keı jerde ony jerge tıgizbeı, bar kúshti saý aıaqtaryna oıpatqa shapqanda zymyraı jónelýdiń ornyna kórer kózge taǵy kibirtiktep qaldy. At jantalasa tebinip, qamshy ústine qamshy salǵan Hakimniń qystaǵanyna kónbedi. Tipti bir kez sheginshekteı túsip, ordan yrǵıtyn atsha basyn keksheńdete berdi. Bul jaımen qýǵynshydan qutyla almaıtynyn bilip Hakim ilgeri ketken Amanquldyń atyn almaqshy bolyp qol bulǵap edi, ol qaırylmastan ilgeri qaraı shaba tústi — alystaǵy endegen kóp jylqynyń bergi bólegine jetip te qaldy. Hakim aıqaı salyp, oǵan bórkin bulǵap ta kórdi, biraq jylqyshy ony baıqamady. «Jaýdan jylqyny qorǵap qalaıyn dep jantalasqan adamsha shetki bir úıirin bóriktire qýyp, ókinshi úıirge tyqsyrdy. Kúzgi salqynǵa boıy tońazyǵan taı-qunandar quıryqtaryn kókke tigip ulan-asyr oınaqqa basty, áp-sátte kep jylqynyń endep ketken shetteri kıizdeı jıyrylyp, shurqyraǵan dabysty qalyń dúbirge aınala bastady. «Endi ne qyldym, ne isteımin? Kóbinen qutylyp, biriniń tyrnaǵyna iligin, shynymen oqqa ushqanym ba?» degen sýyq úreı Hakimniń on boıyn muzdatyp jiberdi. Ol býlyǵyp, shybyn jany alqymǵa keldi...

2

Hakim ishinen «Shoshaq muryn» degen at qoıyp, biraq ózin meıirban jan sanap kele jatqan Grechkonyń hali de adam aıaǵandaı edi. Basynda jappaı mobılızasıamen Trebýhanyń kazak-orys ataýlysymen birge qarý alyp atqa mingen bul sharýa belgili Kalashnıkovtyń balasy podhorýnjıı ataǵyn alǵan jas ofıserge qosshy esebinde boldy. Jalǵyz Zahar emes, muny sol selonyń bóri minezdi Arhıp Volkovy qosyla qosshy etti. Tipti Zahardan buryn Grechko Arhıptiń atyn buryn jaılap, buryn erttep, buryn jetektep ákelip aldyna tartatyn. Óıtkeni Zahardaı Arhıp ana-ǵurlym sotqar jáne meılinshe qatal jan. Onyń degenin Grechko ómiri eki etip kórgen emes-ti. Eki etýge laj joq. Arhıp sotsyz zábirlep, tergeýsiz tepkilep, bilgenin istep kelgen zulym. El qorǵaý boryshy Arhıptiń quly esebinde ásker qatarynda qarý kóterip júrýmen bitpeıtinin Grechko jaqsy-aq túsinetin. Ol qorǵaımyn degen Voıoko ýkimetiniń de kimniń taıaǵyn soǵatynyn kórgen. Grechkolardyń joǵyn joqtap, taıaǵyn soǵý úshin selsovetin qurǵan Ignat Bykov sıaqtyny qan josa etin túrmege tyquan zulymdyqty da kórgen. Artta áıeli men balasy, úıi men sharýa jaıy ıesiz qalǵanyń ózi jazataıym bolsa olardyń kórer kúniniń ne bolaryn shamalaǵan Grechkonyń bar tilegi túbimen doparylǵan dúnıeniń bir jaıly bolǵanyn kórý edi, tezirek kórý edi. Ol sonaý Tashlynyń túbine deıin baryp, jer qaıysqan qalyń Qyzyl armıanyń Borodın polkyn tas-talqan etkenin de óz kózimen kórdi. Kórip qana qoıǵan joq, shapqan aǵashtyń jańqasyndaı ushyn, júzdiginiń qaıda qalǵanyn bilmeı, myna bas keserlermen birge úrkip keledi. Ne úshin úrkip keledi? Kimnen úrkip keledi? Endi qaıda barmaqshy? Anaý qalyń qyzyl ásker endigi Oral qalasyn da alyp qoıǵan shyǵar. Predsedatel Bykovter qaıtadan seloǵa oralǵan da bolar. Olar bir ýys ofıserdi aıdap shyǵyp, óz tártibin qaıtadan ornatyp jatqany kámil. Sonda Grechko kim bolgǵany? Teńdiksiz ósken sharýa ózderiniń qystygúni qurǵan sovetinen qashyp jóńkip kele me?..

Osy sıaqty aýyr oılar, biraq ádil oılar Grechkony sońǵy kúnderi uıqydan qaldyrǵan. Ol únsiz júrgen. İshinen tynǵan. Jóni kelgen jerde bul maǵynasyz bosýdyń bir shegine shyǵýǵa bel baılap kele jatqan.

Hakimniń kim ekenin ol árıne bilgen joq-ty. Biraq kırgızderdiń teńdikke umtylǵanyn ol óz kózimen kórdi. Ózine tanys Áıtıevterdiń istep júrgen isin ol túsindi, olarǵa jany ashı qarady, Meńdigereıdi qutqarǵany da sol jany ashyǵandyq edi. Al, jańa bul jas jigittiń jylqyshy kırgızge jolyǵa salyp «Jaý kelip qaldy! Qyzyldar kelip qaldy!» dep aıqaı salǵanda ol buǵan shynymen nandy. İshinen «túrt, shaı-tan. Qaptasyn. Qalaı qolǵa túsý kerek? Myna kırgızben birge qaıtyp bas qorǵaý kerek...» dep oılap edi. Sol oıynyń bir ushyna jetpesten keri qaraı qashqan kırgızdi kórdi de, ol bir sát ań-tań boldy. Biraq bul aqtarylý uzaqqa barǵan joq, onyń kópti kórgen tájirıbesi, tapqyrlyǵy birden jol tapty: «birge... keri qaraı... sol qyzyldaryna qaraı qashý...» dedi ol ózine ózi. Sonymen birge keıingi qalǵan óziniń áskerı serikteri kóre qalsa ne demek? — Buǵan da dálel bar eken. Ol qashqan kırgızdi qýdym demek. Sol úshin eki ret myltyq ta atyp, biraq, oq daryta almadym demek. Bul teriske aınalǵan sátte. Al is ońǵa aınalsa — kırgızben birge qyzyldaryna-aq qosylý...

...Qyrǵa ıek súıep, onyń basyna shyǵyp alǵansha Grechko da serikterine kóp kóz sala qoıǵan joq edi.

...Onyń bar yntasy qalaıda qashqan kırgızdi toqtatý boldy. Qyr basyna shyǵyp qansha jer ekenin shamalaý úshin Ashshy jolymen ketken serikterine qaraǵanda, olardyń qas pen kózdiń arasynda tórt shaqyrymdaı, tipti bes shaqyrymǵa jýyq alysqa asqanyn olardyń quldyraǵan usaq qarasyndarynan bildi. Grechko basyn shaıqady. «Oh, jaýynger nemeler» dedi ol ishinen. Sóıtti de ol aldynda jatqan qalyń qarasynnyń ásker emes, óz betimen beıbit jaıylyp jatqan jylqy ekenin, taý basynan shaýyp túsken jylqyshynyń endegen jylqysyna jetip qalǵanyn, aldyndaǵy qolbasshy jigittiń qara atpen uzaı almaı qysylyp bara jatqanyn, artyna qarap qoıyp atyn qamshylaǵanyn kórdi. Eshbir áskerdiń joq ekenin ol endi túsindi. «Sum! Oı sum! Jaraısyń, jas kırgızim», dedi ol jymıyp. Sóıtti de jalma-jan:

— Jigit, toqta! Men qastyq jasamaımyn. Toqta! — dep aıqaılady.

Grechkonyń daýsyn shala estigen Hakim, «Bul ne deıdi?» degen adamsha jalt-jult qarap alyp, atyn tópeı berdi.

Grechko oǵan qýyp jetetinin jaqsy túsindi. Óıtkeni Zahardyń qara atynyń bir taǵasy Jaıyq boıynan qashyp shyqqan kúni túsip qalǵan. Ony qaıta taǵalaýǵa ýaqyt ta bolǵan joq, ýaqyt tapsa — taǵashy da kezdesken joq edi. Keshe keshke Grechko attyń aıaǵyn sýyta túskenin baıqap, ony kóterip qarap edi, azdap tabanynyń tańdaıy óse bastaǵan at ón boıy tońdy qatty jerge soǵa bergennen keıin, taǵasyz aıaǵy týralap qalýǵa jaqyn eken. Ony aýystyrǵany Zaharǵa tıimdi bolǵanyn ol búgin jaqsy bilgen. Sol qara at qazir miner jaq aıaǵyn keıde jerge tıgizbeı, úsh aıaqtap bara jatyr; ony keshikpeı-aq qýyp jetetin. Óıtkeni Grechkonyń óz aty belgili jylqy — qońy da jaqsy, baby da jaman emes, tórt aıaǵy cay jáne sharýanyń jekse kelik, minse júris beretin kónbistisi. Grechko jas jigitti qýyp jetip, onymen túsinisýge, túsinisip alyp ilgeri asýdyń jaıyn sóılesýge asyqty. Ol da atqa qamshyny basa túsedi. Kóp uzamaı ol jylqyshynyń izimen qalyń jylqynyń arasyna qaraı oıysqan Hakimge jaqyndap qaldy.

— Jigit, toqta, men saǵan qas adam emes, dos adam, — dep aıqaılady ol taǵy da.

Biraq áldeneden myqtap beleń alyp qalǵan jylqydaı shoshynyp siltegen Hakim toqtamady, ol qalaıda aldyndaǵy atqa shapqysh shekpindi jylqyshyǵa jetýge jantalasty.

«Bul ábden qoryqqan eken» dep túıdi Grechko. Ol jalma-jan moınyna qaıtadan ilgen vıntovkasyn sypyryp aldy da:

— Men qas emespin saǵan. Dos! Dos! Má, myltyq! Qoryqpa! — dep aıqaılap, Hakim artyna burylyp qaraǵan kezde vıntovkasyn laqtyryp jiberdi.

Qundaǵynan jerge shanshyla soǵylǵan myltyq shorshyp baryp, shóptiń arasyna qulap tústi. Hakim Grechkonyń sózin de jaqsy esitti, laqtyrǵan myltyǵynyń jerge túskenin de anyq kórdi. Qýǵan bul shoshaq muryn orystyń ózi ekeniń jáne bóten nıeti joǵyn ol endi ǵana baıqaǵandaı boldy. Bul eki arada dókpektegen qasqyr tekirekpen jerdi jemirip kele jatqan shoqsha saqaldyń astyndaǵy myqty jıren at onymen quıryqtasyp ta qaldy.

— Azyraq toqtasaıshy, jigit, — dedi Grechko oǵan. — Qoryqpasaıshy, men aıttym ǵoı, dospyn dep.

— Dos bolsań, aqsaqal, shaba ber ilesip, — dedi Hakim býlyǵyp sóıleı almaı, sóziniń arǵy jaǵyn jutyp, oǵan áli de jaltaqdaı qarap.

Az ýaqyt quıryqtasa shapqaqqan keıin Grechko tary da sóz bastady:

— Nege bulaı qaraı shabasyń. Aýylǵa nege shappaısyń?

Hakim onyń betine qadala qarady:

— Kórmeısiń be, qarıa, myna attyń... aıaǵy... jerge tımeı qaldy...

— Ony úıge tasta.

— Úıge jetkenshe anaý... — dep Hakim kazak-orystar ketken jaqqa qolyn sermedi.

Grechko onyń at aýystyrar nıetin túsindi de úndemedi. Atyn asa qyspaı, qara attyń soltańdaı shoqaqtaǵanyna erip tekirekteı berdi. Bul ekeýin kóre salyp, qalyń jylqynyń arasyna kire bastaǵan Amanqul qoıansha iz tastady — ol buryla salyp bir búıir shapty, azdan keıin qaıtadan keri buryldy.

— Amanqul! Aý... Aman... qul!

Hakimniń aıqaıynan buryn Amanqul bulǵaǵan qolyn kórdi. Ol kilt tura qalyp, baǵanaǵy qyr basynan shaýyp túskendegisindeı, bul ekeýiniń kim ekenin ábden aıyryp alaıyn degen adamsha shanshylyp turyp qaldy.

Hakim oǵan taǵy da aıqaılap, taǵy da qol bulǵap, «beri kel?» dep shaqyrdy.

Áńgime qumar, jańalyqty jurttan buryn esitetin, kúnine eldi eki aınalyp shyqpaı kóńili kónshimeıtin Amanqul jylqyshy Hakimniń shaqyrǵan-shaqyrmaǵanyna qaramastan kelýge tıis edi, biraq ol onyń myna oryspen kele jatqanyna qaıran qalyp bógeldi. Ekeýi qatarlasa shaýyp keledi — birine-biri jaý emesteı-aq úzeńgi qaǵysyp qalǵan. Amanqul túsinbedi. Amanqul Hakimniń orystarmen birge ketip bara jatqanyna da, endi basqasynan bólinip myna bireýin ilestire shapqanyna múlde mıy jeter emes.

— At! At! — dep aıqaılady Hakim aqyryp qalǵan jylqyshyǵa. — Tez, Amanqul, at usta.

«Bularǵa at kerek eken ǵoı. Kádimgi balshabaılar tap osylar eken. Báse, Hakim balshabaı bolǵanyna kóp bolyp edi. At kerek bolsa senderge myna Shuǵyldyń bar jylqysyn aldyńa salyp bereıin».

Amanqul shetkerirek jaıylyp jatqan alty iri jylqyǵa qaraı quıyndatty da, olardy jyn soqqandaıqýalap, ekeýiniń aldyna qaraı kóldeneńdete berdi. Alty jylqynyń altaýy da at eken. Kádimgi Shuǵyldyń kók ala jylqysynyń tól tuqymy, iri qara kók attar. Báriniń de qońy jaqsy, bir ekeýi óte semiz kórindi.

— Qaısysyn ustaısyń? — dep qıqýlady da, Amanqul jaýap kútpesten alty attyń ekeýin bólip aldy.

Bólip alǵan attardy asa jeliktirmeı, qaıyra aıdaı tústi, sonsoń ózi:

— Kish-kish! — dep ysqyryńqyrap qoıyp, atynan qarǵyp ketti, shylbyryn shubatyp, astyndaǵy bıesin tastaı salyp, attarǵa qaraı júrdi.

Tanymal jylqyshyǵa qulaqtaryn edireıte qarap qoıyp, eki qara kók attyń biri oǵan qarsy bardy.

— Kish-kish! — dedi oǵan taǵy Amanqul.

Etegin túre dorba etip kóterip ol kók atqa jetip bardy da, ony jalynan ustaı alyp, jalma-jan belindegi belbeýin sheship jiberip moınyna salyp jetekteı berdi. Bul kezde Hakim men Grechko da jele búlkildep jetip edi.

— Aınalaıyn... — dedi Hakim entigip. — Aınalaıyn, má, myna qara at saǵan. Basymen berdim.

— Bul sakoıdy men qaıteıin? — Amanqul Grechkoǵa qarady.

— Men úıge deıin minip keteıin kek atty...

Amanqul Hakimge endi el jaıyn baıandaı sóıledi.

Kópten kórmegen Hakimdi ol kóp áńgimeden qaǵajý qaldy dep túsindi, bilem.

— Hakim, aldymen hajyny qutty jerine qondyrdyq. Aldy ózińe, arty bizge qaıyrly bolsyn...

— Raqmet, Amanqul. Esittim... úıde boldym...

— Al, aýyldyń basqasy tegis aman. Aman bolǵanmen jamanat kóp. Keshe keshke Nurysh keldi, ol burnaǵy kúni Qyzylúıge ketken. Surama, onda bolyp jatqan jaıdy — bútin ǵasker balshabaı bolyp ketken. Attarynyń quıryǵyn shart kesip, naǵyz balshabaı bolypty da, Qyzylúıden han Janshany qýyp shyǵypty. Orystardy óltiripti. Ózderi qoldaryna tý ustap Tekeniń kóp balshabaılaryna qosylýǵa attanypty. Ehlas aǵaı Tekege ketipti — aýrý deıdi. Jamaldy Nurysh munan bir juma buryn kóshirip kelgen. Al, endi aýyl ústi ý da shý. Shuǵyl hajy jylqyny tómen Úıshikke aıdatamyn dep edi. Nurysh Úıshikte kazak-orystar tur, jylqyny qoımaı alyp jatyr dep aıdatpady. Hajy kúni-túni úıyqtaýdan qaldy, meni erte de, kesh te shaqyryp alyp jylqynyń jaıyn suraıdy. «Myńshuńqyrdan» shyǵarma, elge keltirme, Qosobaǵa aparma dep qaqsaıdy.

— Toqta, Amanqul, toqta, — dedi Hakim, onyń sózin bólip. — Myna atty erttep alaıyn.

Ol tez-tez qımyldap atynyń erin sypyryp, kók atqa saldy da, ózi jalma-jan oǵan minip te aldy.

— Al, endi sen bıeńe min, bizdi Qosobaǵa deıin shyǵaryp sal. Áńgimeńdi jolda aıtarsyń, — dedi.

Júre túsisimen-aq aıta bastap, eriksiz úzilgen habar-osharyn Amanqul qaıtadan lekitti.

— El ishin orys jaılap ketken. Keshe keshke bizdiń aýylǵa orystar kelip, bilgenin istegen. Qalen aǵam úıde bolmapty, úıde bolsa bassyzdyń istetpes edi. Qadestiń atyn alyp ketti, ózin uryp, kózin shyǵarǵan. Oı, surama, dinsizderdiń qylmaǵan qylyǵy joq... Zaǵıpany zorlaǵan...

Qaı jaqqa júrerin de, kimge erip júrerin de áli anyq túsinbegen Grechko aýystyryp jaqsy at minip, júrýge bet burǵan Hakimge jaı-mánisti uqtyraıyn degen nıetpen:

— Meniń aty-jónim Ivan Andreevıch Grechko. Trebýhannyń kazagimin... baǵana aıtýǵa bolmady, serikterim nashar adamdar. Senimen sóıleskenimdi kórse zulymdyq jasaıdy. Solardyń kózinshe sóılese almadym. Endi olardan birjola bólindim, Trebýhaǵa qaıtamyn, — dedi. Trebýha degen sóz Hakimniń qulaǵyna jyly ushyraı ketti. Biraq myna adamnyń onda nege baratynyn anyqtaı túskisi keldi.

— Qazir onda front shyǵar? — dedi ol eki-ushty únmen.

— Front bitken shyǵar. Bitpese de Trebýha kazak atamandarynan bosanǵan shyǵar. Men ol tustan ótkeli eki kún boldy. Qyzyldar Tekege de kelgen.

Hakim Grechkonyń júzine qadala qaldy. Onyń oıyna Trebýha da, bul selomen baılanysty Meńdigereıdiń oqıǵasy da endi kelip tústi.

— Esimińiz kim dedińiz... Ivan?..

— Ivan Andreevıch Grechko.

— Siz ol jerdiń qazaqtarynan kimdi bilesiz, Grechko?..

— Bárin de bilemin, bergi jaqtaǵy Áıtıevterdi, Epmaǵambetovterdi jaqsy bilemin...

— Áıtıevti? Iá, olar qazir qaıda eken?

Hakimniń aılaly suraǵyna Grechko shyn oıyn aıta jaýap qatty.

— Men bárin bilemin, olar bólshevık. Bergi selolardaǵy ana Bogdanovka, Fedorovkalardy aıtamyn, sondaǵy Dovjenko, Belandar tanys. Men Belannyń otrádyna kiremin dep, kire almaı ketkenmin, — dedi.

— Ol qyzyl ǵoı, — dedi Hakim kúlip.

— Sen jigit, meni túsinbeıdi dep qaldyń ba? Qyzyldar keshikpeı bárin de alady. Kóp jeńedi, ádildik jeńedi. Sen ony jaqsy bilesiń...

— Iambýlatovkaǵa súńgitip Lıberıeı kırgız komısaryn Abylqaıyr Áıtıevke ákelip bergen siz be, Ivan Andreevıch? — dedi Hakim oǵan súısine qarap.

— Sen ony qaıdan bilesiń?

Jaýap berýdiń ornyna Hakim oǵan qos qolyn berip kóristi de:

— Júrińiz, Ivan Andreevıch, Belanǵa men ózim kezdestiremin sizdi, — dedi.

Amanqul bulardyń oryssha sóılesken sózin uqqan joq edi. Biraq Hakimniń qolyn alǵanyn kórip, men de qalmaıyn degen oımen:

— Tamyr, aman, — dep, janamalasa kelip Ivan Andreevıchtiń ol da qolyn aldy da, — at kerek pe? Meniki jylqy kóp, — dep qoıdy.

Ivan Andreevıch oǵan bolmashy ǵana ezý tartyp:

— Meniń atym myqty, jolda qaldyrmaıdy, — dedi qazaqsha.

Onyń til bilgenine Amanqúl qýanyp ketti.

— Ýa, qyzyq. Sýdaı ekensiz qazaqshaǵa. Aıda aýylǵa baramyz, baran soıamyn, toı jasaımyn. Balshabaı bolamyz biz de. Qyzylúıdi de balshabaılar alǵan. Tekeni de alǵan. Baılar qashqan. Keshe ishki betten kelgender aıtty: kazak-orystardyń marjalary, qarttary, múlkimen, jıhazymen, balalarymen bosyp jatyr deıdi. Aldy Kerderi saǵasyna kelip te qalsa kerek, — dep lekitti Amanqul.

Biraq Hakim Amanquldyń áńgimesin tyńdap bógelgisi kelmedi, ol qashqan kazak-orystardy qaıta oralady dep qoryqty.

— Sen shap, Amanqul, seniń atyń júrdek — tez Jylanqyranyń basynan bar da qaraýyldap qaıt, álgi orystardyń qarasy kórinbeı me eken. Egerde olar keri oralsa — bizge tez jet. Al, biz Qosobaǵa qaraı asa beremiz. Qosobanyń túbimen tómen túsip, aýylǵa oralamyz, — dedi Hakim oǵan.

Amanqul bul sıaqty «qıyn-qystaý iske» jumsaǵanyn ózine úlken dáreje kórdi jáne orystardyń betin baıqap qaıtýdy erlik dep sanady.

— Men qazir kózdi ashyp-jumǵansha baryp barlap qaıtaıyn. Bútin Ashynyń jolyn sonaý kóz ushyna deıin tinteıin, — dedi.

Ózi atynyń tizginin bura sala, shapqylaı jóneldi.

— Toqta, toqta, Amanqul, — dedi oǵan Hakim...

Amanqul shoqyraqtaı túsip keri buryldy.

— Myna kisiniń myltyǵy qaldy anaý jaqta... Ivan Andreevıch, qaı jerge laqtyryp edińiz?

Ivan Andreevıch bir shaqyrymdaı jerdegi bir tómpege qol shoshaıtty.

— Sol shama shyǵar deımin. Vıntovka kerek. Men sizderdi úrkitpeıin dep sendirý úshin tastap kettim.

— Anaý tómpeni kórdiń be, Amanqul? Sonyń mańynda myltyq jatyr. Ala qaıt. Biz tosamyz, esittiń be?

— Myltyǵyn tastap... jany bar adam myltyǵynan bezer me? Túý, tamyr-aı, bala ekensiń ǵoı óziń, — dep, Amanqul quıyndata jóneldi.

Hakim onyń tómpeni eki aınalyp, olaı-bulaı shapqylaǵanyn, sonan keıin attan túsip myltyqty alyp, erdiń qasyna ilgenin, qaıtadan bıesine qonyp ári shapqanyn kóz almaı qarap bara jatty. Amanqul Jylan qyrqanyń basyna jetkenshe bular jylqydan bir búıir Myńshuńqyrǵa túsip ketti. Biraq búl áldeneshe úıir jylqyny da kóldeneń kózden jasyrarlyq jyqpyl-jyqpyl jyraly, qoraly qoı sıarlyq sansyz shuqyrlardyń qoınyna enip ketpedi, qaýip-qater bola qalsa alystan atoılap habar beretin Amanquldy tosyp, qyr basynda qyltıyp qana boı kórsetti.

Bul oqıǵa basynan aıaǵyna deıin nebary on-on bes mınýttik ýaqyt alyp edi. Ólim qushaǵynan jyrylyp shyqqan Hakim endi óte-móte saqtyq jasaýǵa tyrysty. Ol tipti elge oralmaı-aq Bogdanovkaǵa tike aspaqshy bolyp ta yńǵaılanyp edi, biraq myna oqıǵany Qalen ýchıtelge bildirmeı jáne kerekti málimettiń bárin túgeldemeı ketýdi maqul tappady. Ol qalaıda búgin keshke aýylǵa soǵyp, túndeletip bolsa da óz otrádyna júrip ketýge bel baılady. Myna Grechkonyń senimdi jan ekenine ol shubalanǵan joq. Ol tipti, bul shoqsha saqaldy shoshaq muryn sharýa Meńdigereıdi qutńarǵanyn dáleldemese de, bir ǵana «seni Býdarınge barǵan soń óltirýge oılaıdy» dep sybyrlaǵany úshin qushaqtap súıýge daıyn edi. Muny ol ishinen «maǵan taǵdyrdyń tap qylǵan qydyry» dep sanady. Jan serik bolarlyq adam dep bildi. Ol tómen qarap biraz oılanyp turdy da, ábden kóńili jaılanyp, qutylǵanyna kózi jetkennen keıin Grechkoǵa raqmet aıtty.

— Sizge men boryshtymyn, Ivan Andreevıch. Meni bir ajaldan alyp qaldyńyz... Qutqarýǵa járdem berdińiz, men muny óle-ólgenshe umytpaımyn. Qolymnan kelse qaıtarýǵa tyrysamyn, — dedi azdap kóńili bosap sóılep. Grechko oǵan qaraı qaldy da basyn shaıqady.

— Men qutqarǵanym joq, óziń qutyldyń. Men oılap edim: búgin túnde qonǵan jerde qashyrarmyn, ózim de qasharmyn, dep. Oǵan jetkizbediń, óziń qutyldyń. Maǵan raqmet aıtpa, ózińniń tapqyrlyǵyńa, jastyq albyrttyǵyńa raqmet aıt, jigit. Atyń kim seniń, balam?

— Atym Hakim, famılıam Junysov... Olaı emes, Ivan Andreevıch, siz eskertpegende men júre berer edim, qashýǵa bel baılamas ta edim. «Já ólim, já ómir» degen eki-aq tańdaý, eki tańdaý emes, biraq táýekel qylǵan soń ne de bolsa kórdim dedim. Al, túnde qonǵan jerde qashyratyn edim degenińizge taǵy da raqmet. Myń raqmet.

Asa qatty shappaı, jele jortyp tekirektep kele jatqan Amanqulǵa baǵyt kórsetip, Hakim Myńshuńqyrǵa túspeı, qyrattyń ústimen asa berdi. Al, bul jerdiń qyryn qarystap, oıyn súıemdep ósken Amanqul bulardyń Qosobaǵa bettegenin kórip, jolyn qıyp túsý úshin bir búıir zýlady.

«Bul Hakim balshabaılarǵa qosyldy. Túbi osy myqty bolyp shyǵar áli. Eń myqty degen Jansha handy analar Qyzylúıden qýyp shyqty. Endigi jurtty bir shybyqpen aıdaıtyn dáý Shuǵyldyń balasy emes, Junystyń osy balasy bolar túbi. Bul bolady, qarǵadaıynan Tekeden shyqpaı qoıdy. Aýzyna orys bitkenniń bárin qaratady deıdi sóılegende. Áı, óziniń ákesi de myqty edi, marqum. Aldynan adam ótip kórmegen belgili Junys. Shuǵylyńnyń ózin yqtyratyn edi jeme-jemge kelgende. Munyń endi balasy da úıezdi bıleıtin kákim bolar. Hakim dep atyn taýyp qoıǵan ǵoı túkti qoshqar» — dep oılap kele jatty Amanqul.

Ol tastap ketken orystyń myltyǵyn alyp, atyp kórsem dep bir oqtaldy da, batyly barmady. «Jazataıym bireýge tıgizip alsam kesiri tıer. Bul qurǵyrdyń qundaǵy ózimdi teýip qıratyp ta keter. Qus myltyq ekesh qus myltyq ta keıde adamdy shalqasynan salyp ketedi keri serpip. Al, mynaý bolsa kóz ushyndaǵy túıeni de oǵy kókteı ótip ketetin kóksil ǵoı» dep qozǵap qoıdy ol, er qasyna jetesin tómen qaratyp tuqyrta ilgen uzyn vıntovkany.

Ekeýiniń qıalap aldyn orap kelip qosylǵan Amanquldyń birinshi sózi Grechkoǵa baǵyshtaldy.

— Tamyr, ana ketken seniń aǵaıyndaryń endi bir et pisirimde Ashynyń saǵasyna jetetin jaıy bar. Qazirdiń ózinde qudaı biledi dep aıtaıyn, Sasaı Ómiráliniń qystaýynan asyp ketipti. Ómiráliniń qystaýy tap osy turǵan Qara Mektepten on shaqyrymǵa aıaǵyn jımaıdy. Byltyr qurban aıtta sol Ómiráliniń qystaýynan jibergenbiz báıgi attaryn aıdap aparyp. Týra on shaqyrym. Olar qaıda barady, Shalqardy aınalyp Tekege asa ma? Meniń shamalaýymsha olar keri aınalatyn túri joq. Bir tyqyr taıanǵanyn sezgen qýlar ǵoı deımin. Ózderi, a? — dedi ol.

Hakim Amanquldyń ózi jóninde esh nárse túsinbegenin basynda-aq bilgen. Biraq bul aq kóńil sozýar jylqyshynyń uǵymdy ekenine, asyra sóılese de kóp nárseni bilip alyp jurttan buryn elge jaıatynyna baǵyp, ashyq sóılesýdi jón kórdi. Tipti ol «osy Amanquldy ertip ketsem qaıtedi. Kerek jerde bul atqa jeńil qubashany shaptyryp alsaq: munyń qolynan kelmeıtin nársesi joq — alyp kel degenińdi alyp keledi, berip kel degenińdi berip keledi. Ómiri atpen júrýge jalyqpaıtyn, kónbisti bolyp alǵan kádimgi ózimizdiń senimdi jigit. Munan senimdi adam joq» dep oılaǵan edi.

— Amanqul, seniń Qyzylúı jónindegi aıtqanyń shyn habar ma, artyq-jemi joq qoı, áıteýir, — dep edi Hakim. Amanqul oǵan ashýlanyp qaldy.

— Men Janshanyń qashqanyna senen aqsha suraıdy dep tursyń ba? Álde Tekeni kazak-orystar tastap, bosyp ketkenine qorqasyń ba? Shyn bolmasa Shuǵyl jylqysyn Úıshikke aıdatamyn dep álek bola ma? Kákim balasynyń hali shamaly bolmasa kelinin qolyna keri kóshirip aldyrta ma? Bala ekensiń ǵoı óziń áli. Men seni erteń el bıleıtin kákim bolady dep úmittenip, bárin biledi dep tursam!

— Jaqsy, Amanqul, shyn bolǵany kerek. Al, sen ana orystardyń meni óltirip kete jazdaǵanyn bilgen joqsyń. Sen bolmaǵanda, sen shaýyp kelip bizge kezdesip qalmaǵanda bálkim meni endi qaıtyp kórmegen de bolar ediń. Olar qashqyndar. Aıtyp turǵan kazak-orystaryń, Tekeden qashqan buzyqtar, — dedi.

— Sezip edim, — dedi Amanqul tamsanyp qoıyp. — Kórinip tur qashqyn ekenderi. Myna tamyr da birge qashqany ma, álde seniń serigiń be?

— Bul da amalsyz ergen adam. Solardan qutylǵanyna sadaqa berýge daıyn.

— Myltyǵyn nege tastap ketken, bul tamyr? Álde endi myltyq ustaýdan bezgeni me?

— Sen alsań saǵan bereıin, jigit, — dedi Grechko Amanqulǵa.

— Men, árıne, shyn syılasańyz... qashpaımyn alýdan. Myltyq kerek qarý. Biraq ony atyp úırený kerek, — dep Amanqul ishi jaqsy kórip qaldy.

— Berdim, al. Úıretemin atýdy. Ońaı. Úırenesiń.

Amanqul qyzara bastady. Ol mundaı myltyqty tek qana soldat bolǵan adamdar ustaıdy dep oılaıtyn. Soldat bolý qoldan kelmeıtin is jáne qorqynyshty da nárse dep túsinetin.

— Ala ber, Amanqul. Múmkin sen tipti bizben birge júrersiń. Er jigittiń qoly qarýsyz bolmaýy kerek. Qazir ózin qorǵaýǵa da, ózgeni qorǵaýǵa da qarý kerek, qarýsyz bolmaıdy, — dedi Hakim oǵan.

Amanqul bul sózge oılanyp qaldy. Azdan soń ol atyn qatarlastyra túsip, vıntovkany erdiń qasynan alyp, olaı-bulaı aınaldyryp qaraı bastady.

3

Qalen sol kez aınala daǵdarysta edi.

Órimdeı shaǵynda baǵy mert bolǵan Zaǵıpanyń aýyr halin de, kazak-orys qolynda ketken Hakimniń qaterli saparyn da ýchıtel úreıi ushyp ketken úı ishinen esitti. Óń joq, tús joq, áldeneden úrikken botadaı eleýrep eki kózi shatynap ketken jas qyzdy mańdaıynan sıpady da, ne dep jubataryn, ne aqyl bererin bilmeı, ol tómen qarap, ekinshi bólmege shyǵyp ketti. Til qatpaı barmaǵyn tistep biraz otyrǵannan keıin ǵana Mákkaǵa:

— Syrqatsyń, biraq jazylasyń de. Tósekten turǵyzba, eshkimge tildestirme... — dep, baqytsyz qyzdyń jan jarasyn jurt kózinen aýlaq, aqyl-nasıhatpen umyttyrýdy tapsyrdy.

Sóıtti de Qalen, búgingi sumdyq oqıǵanyń eń aýyry — Hakimniń kazak-orystar qolyna qalaı túskenin anyqtańqyraý úshin jáne onyń sońynan adam jiberý nıetimen Junys hajynykine keldi. Ýchıtel úıge kire bergende:

— Hakimdi alyp ketti.. Nurym da joq. Shıetteı myna eki balamen jalǵyz qaldym, — dep, Balym kempir daýys kóterdi.

Eki bala ún salǵan anasynyń qoltyǵyna tyǵyla berdi de, qatty qobaljyǵan ýchıtel teris aınalyp ketti.

Azdan keıin ol tómennen joǵary qarap kóz almaı qadala qalǵan Ádilbektiń arqasynan qaqty. Búkil aýyl balasynyń ishindegi eń pysyǵy jáne sózge ótkiri «Ýchıtel de jylaıdy eken!» dep tańdanǵandaı eriksiz kózine jas alǵan Qalenniń júzine baǵyp qalyp edi.

Ýchıtel aǵa, men orystardan qoryqqanym da joq, sasqanym da joq. Qoqańdap Aqmadıanyń úıinen shyǵyp úsh orys bizdikine qaraı shapqanda, men Hakim aǵamnyń qaǵazdaryn da, alty ataryn da taqtaıdyń astyna tyqtym. Áli sol jerde. Kóp qaǵaz, — dedi Ádilbek.

— Jaraıdy, Ádilbek, jaraıdy. Sen jigitsiń. Oryssha muny ne deıdi?

— Oryssha ma? Oryssha... — dep, Ádilbek bógelip aıta almady.

— Oryssha, molodes deıdi muny, Ádilbek.

— Shákirtiniń isin quptaǵan bolyp, ol óziniń bosańsyp ketkenin baıqatpaýǵa tyrysty.

— Ádilbek, sen úlken jigitsiń, aǵalaryń úıde joqta shesheńe qolqanat bolýǵa jarap qaldyń. Ózi kelgenshe aǵańnyń qaǵazdaryn tyǵyp qoıǵanyń qandaı jaqsy bolǵan. Qarýyn eshkimge kórsetpe. Jaraı ma, kórsetpe! — deı berdi.

— Joq, kórsetpeımin. Tat baspasyn dep eski kıiz baıpaǵym ishine salyp qoıdym, — dedi bala.

Ýchıtel ony taǵy da arqasynan qaǵyp qoıyp, endi sheshesine til qatty — eńsesi túsip ketken kempirdi jubatýǵa kiristi.

— Sabyr etińiz, jeńgeı, sabyr etińiz. Qoryqpańyz.

Meniń shamalaýymsha Hakimdi jol kórsetý úshin ertip ketkenge uqsaıdy. Bul adasyp polkynan aırylyp qalǵan kazak-orystar bolýy kerek.

— Qaıdan bileıin, molda qaınym... Biri alaı, biri bylaı úıden jyraqtap ketti...

Kempir myrsyldap júrip ýchıtelge shaı qoıýǵa kirisip edi, Qalen:

— Jeńgeı, áýre bolmańyz. Men qazir Asandy taýyp alyp Hakimniń sońynan jibereıin dep otyrmyn. Egerde orystar Saǵaǵa soqpaı assa, onda Dýanaǵa túser. Aldyn orap, qalaı júrgenin baıqap, qonǵan jerde jolyǵýǵa tyrysar. Kerek bolsa Súleımendi de qosamyn, — dedi ýchıtel ornynan turyp bara jatyp.

Bul eki arada nar-taqtaıdyń astyna bir súńgip shyqqan Ádilbek:

— Ýchıtel aǵa, mynaý Hakim aǵamnyń ákelgen sary qaǵazdary, — dep bir ýys jarnamany Qalenge ustata berdi.

Ýchıtel kóre salyp, bul ózine tanys mahorka oraıtyn sary qaǵazǵa jazylǵan irili-ýaqty Sovdep úndeýiniń aldy men aıaǵyna kóz júgirtti: «Taǵy da Baqytjannyń qoly... Tipti eń aldynda tur. «Qart» tiri eken ǵoı. Ózi túrmede otyrsa da úni kelip jatyr sahrasyna» dedi ishinen.

Junys hajynyń úıinen shyqqan boıy ýchıtel joldaǵy Asandikine bas suqty da, tize búkpesten oǵan:

— Asan, sen qalaıda Hakimniń sońynan jet. Ózimen tildesýge tyrys. Kerek dese birge erip bar, barar jerine. Jat adamdardyń arasynda jalǵyzdyqtyń zaryn tarta kórmesin, — dedi.

Sóıtti de, epti Asandy jolǵa shyǵaryp, ózi úıine asyqty — kóp úndeýdi balyqshylarǵa oqýǵa, Shalqardyń ekinshi betindegi Úırektikól mektebiniń ýchıtelderine jibermekshi boldy.

Jańa ǵana keıinde qalǵan Ádilbek, úıine kirip kele jatqan ýchıtelge qarsy ushyrady. Qalen shoshyp ketti.

— Ádilbek, sen qalaı menen buryn kelip qaldyń, jarqynym, jaı ma? — dep surap edi áldeneden úreılene qalǵan ýchıtel. Ádilbek:

— Jaı, ýchıtel aǵa, men Jumaıǵa ashytqan kýshala ákelip berdim. Ekeýmiz túlki aýlaımyz, — dedi ańshylyq isine jetik adamsha salmaqty pishinmen. — Keshe men qumaqtyń ústine shyǵyp qaıttym, eki túlki kórdim. Jer qatqaq, oıdyń bári muz. Tyshqan azaıdy, endi túlki jemge oralady. Qar túsken soń tipti kúl basyna da kelip otyrady. Byltyrǵydaı kúshikshe sháýildeıdi áli...

Qalen eń kishi shákirtiniń úlken kisishe sóıleıtin minezi men sózine tańqalyp, basyn shaıqady. Onyń betine qarap oılanyp turdy da:

— Ádilbek-aý, túlkige qaópan qurmaısyńdar ma, kúshálanyń ne keregi bar oǵan? — dep surady.

Bala ustazynyń ańshylyq isine jetik emesin baıqap:

— Qaqpanǵa túlki túspeıdi, ol saq ań. Biz ashytqan kúshálany etke tyǵyp ýlap óltiremiz. Siz ony kórgen joqsyz, — dep, oǵan aqyl aıta bastady.

— Kúshála salýdy kim úıretti?

— Súleımen úıretti. Byltyr Nur-aǵam ekeýi kúshala ashytqan ıtke salamyz dep. Kúshalany ókpege tyqty da jyly kúlge kómip qoıdy. Úsh kúnnen keıin ýshyǵyp qap-qara bolyp ketken. Men de mamamnyń jastyǵynyń túbinde jatqan kúshálasynyń kók tamyrlysyn tańdap alyp ashyttym, jartysyn ózime qaldyrdym, jartysyn Jumaıǵa ákeldim. Erteń ertemen Qyzylqumaqqa shyǵyp qaıtamyz — Qosobanyń túbine deıin baramyz. Myńshuńqyrdyń bergi jaǵynda túlkiniń ini bar.

Balanyń áńgimesi ýchıteldiń kóńilin basqa jaqqa aýdaryp, úı ishindegi kelissiz qasiretten oıdy serpiltkendeı boldy. Biraq bul áńgimeniń qaýipti jaǵyn Qalen de, úı ishiniń basqa jandary da oılaǵan joq edi. Tek qana qazan jaqtaǵy buryshta tósek tartyp jatqan Zaǵıpa kóbirek qulaǵyn túrip, Ádilbektiń ákelip bergen jarty kúshálasyn Jumaıdyń qaıda jasyrǵanyn ańdyp jatqan. Qyzdyń oıy essiz oı, biraq máńgi maqsatqa tez jetkizedi degen ózgeshe senimnen týǵan jan bezer jaı-dy... İńir kezde Amanqul kirip keldi. Sálemdespeı jatyp ol:

— Qalen aǵa, men Hakimdi alyp qaıttym, jańa ǵana úıine kirip qaldy. Qasynda bir orys bar. Basqasy menen úrkip Ashynyń saǵasyna qaraı asyp ketti. Sirá, meni kyzyldardyń qalyń áskerin bastap kelgen dáýi dep qaldy bilem, artyna qaramastan zytty. Bir myltyq oljam bar — bizge ergen orys syılady, — dep, sózsheń jylqyshy áńgimeni esikten kirgen boıda aqtara bastady.

— Shynyń ba, qaljyńyń ba? — dedi ýchıtel sabyrly pishinmen. — Úrikkeni qalaı?

— Ýallahı shynym, Qalen aǵa. Basqamen qaljyńdassam da, sizben qaljyńdaspaımyn ǵoı. Qajynyń balasy úıinde, nanbasańyz shaqyryp keleıin. Bir túıir jalǵany joq sózimniń. Kashqanda kádimgi quıryǵyn kókke túıip úrikken buzaýdaı tym-tyraǵaı, birine-biri jetkizbeı qashty. On bes orys eken, on tórti taıyp turdy, bireýi Hakimmen birge keldi. Sonyń úıinde qonyp otyr.

Qalen úndemedi. Ol tek basyn shaıqap — bul qısyny kem habarǵa senbes yraı kórsetti. «Amanquldan qashqan ol qandaı kazak-orys? Munyń basqa bir máni bar shyǵar» dep oılady. Amanqul ózi kórgen jaıdy bastan-aıaq jyrlady. Onyń óz túsinigi solaı-dy. «Qashqan jaýǵa qatyn er. Berekesi ketken kazak-orystardyń kózine qoryqqannan qos kórinip, Hakimniń: «Jaý keldi! Qyzyldar keldi, qyzyldar!» dep úrqitkenin jylqyshy menen seskendi dep bilgen. Az otyrǵannan keıin Qalen:

— Onda men ózim baryp shyǵaıyn, — dedi.

Ol Hakimniń amandyǵyn bilýge asyqty. Jáne qaıtys bolǵan qajynyń arýaǵyn syılap, balasyna baryp kóńil aıtýdy jón kórdi.

Ertemen torǵa túsken torǵaıdaı, qaýipti saparǵa eriksiz erip shyǵyp «qudirettiń kúshimen» qutylǵan Hakim alyp-ushqan júregin qolyna ustap kelgendeı bolyp edi. Ol sheshesin tas qushaqtap, eki inisin súıip, úı ishiniń tóbesin kókke jetkizdi de, tize búkpesten Qalendikine júgirgen edi.

Kıinip jatqan ýchıtel ashylǵan esikke moınyn buryp úlgermesten Hakim ony qushaqtaı aldy. Ómiri aptyǵyp kórmegen salmaqty ustaz bul joly ózgeshe qobaljyp ketti. Balasha qushaqtap, Hakimniń betinen súıip, kózine jas aldy.

— Aman-esen qaıttyń ba, áıteýir. Aınala baqytsyzdyqqa dýshar bolyp jatyrmyz. Qajyny uzaq jolǵa attandyrdyq. Onyń ústine myna joq jerden kezdesken bále...

Birneshe mınýttan keıin ǵana kóńili jaılasqandaı boldy.

— Solaı boldy, Hakim, — dedi Qalen burynǵy sabyrly qalpyna kóship: — Adam týǵan kúnnen bastap ómir ushyna bir taban jaqyndaı túsedi. Ony tirshilik baıqatpaıdy. Biraq ólim qorqynyshty emes, ómirde ıgilikti is isteı almaı ótý qorqynyshty. Júkeń armansyz. Ol senderdi tárbıeledi. Dúnıe tanytty, muqtajsyz ósirdi. Sender oǵan rıza! Senderge ol da rıza...

Ol Hakimnen qaı jaqtan kelgenin, qalaı qolǵa iligip, qalaı qutylǵanyn surap, onyń tapqyrlyǵyna kóńili toldy.

— Amanquldyń aıtqany da durys bolyp shyqty ǵoı, kazak-orystardyń úrikkeni shyn eken, — dep ezý tartty ol. — Úlken úrký endi bastalar. Qyzylúı basshylary da birge úrker, sirá. Bir polk jasaqshylary bas kóterip, ýalaıat ofıserlerin de, basshy qyzmetkerlerin de qaladan qýyp shyǵypty. Endi Oıyl qalasyndaǵy áskerı mektepte oqıtyn jas ıýnkerlerdi ertip alyp, qyzyl gvardıaǵa qosylamyz dep shyǵypty. Al, Teke de búgin-erteń ataman áskerinen bosatylady desip tur kózi ashyq azamattar, — dedi Qalen.

— Amanquldyń bul habary da durys boldy ǵoı, — dep kúldi Hakim. — Jympıty jaıyn men sizden buryn sodan esittim. Bul qýanyshty is. Ondaǵy-mundaǵymyz qosylatyn boldyq. Muny kóp bolyp tilep edik...

Qalen Hakimniń sońǵy sózine qulaǵyn tosa tústi de, muny baıqap qalǵan Hakim ýchıtelge bilgen jaıyn qaldyrmaı aıtty.

— ...Ábdirahman Áıtıev inisin jáne birneshe jigitti ertip Aqbulaqqa, odan ári Temirge júrip ketken. Ondaǵy Tama, Tabyn, Álim elderiniń basyn qosyp kóp jigit, myńdaǵan at-kólik jınapty. Qural jetkilikti. Jazdykúngi Janshanyń kerýeninen túsirgen myltyq pen oq-dáriniń ózi bir polkke mol jeterlik. Jympıty jasaqshylaryn kóterý jáne Ordamen habarlasý Qapı Myrzaǵalıevke tapsyrylǵan. Qyzylúı «búligi» sol kisiniń isi. Endi ol Orda men Jańaqalada jasaqtalǵan polkterdi beri ákeledi. Bári shtabtyń jumysy ǵoı. Andaǵy-myndaǵymyz qosylatyn boldyq degenim osy.

— Onda biz de qarap qalmaıyq, — dedi Qalen Hakimniń sózinen keıin. — Ana Saǵadaǵy kóp balyqshydan bastap er kóńildi jigittiń bárin atqa mingizý kerek. Otrádyna jaraıtyny jazylyp, Ábekeńe soldat bolar. Jaramaıtyny at-kólik, tamaq daıyndar. Sen qashan júresiń?

— Men erteń ertemen júrip ketemin. Qalen aǵa, biraq keshikpeı qaıta oralamyn. Otrádyńyzdy daıyndaı berińiz, ózim bastap áketem.

— Jolyń bolsyn. Onda ázirge Amanquldy ertip ket.

— Muny ózi de aıtty.

— Serik bolady, myqty serik. Jáne shabarmandyqqa Amanquldan yńǵaıly jan joq. Eki arada habarshy bolyp tursyn. Ábekeńe sálem aıt, jigit kerek dese jigit daıyn, kólik kerek dese kóligi daıyn. Azyq-túlik tabamyz.

Qazan jaq bólmedegi áıelderdiń dybysyna qaıta-qaıta qulaq tosyp, Hakim qaraı berip edi, Qalen onyń aldyn orady.

— Zaǵıpamyz syrqat. Búgin sýyq tıgizip alǵan ba, qalaı... — dedi renjigen pishinmen.

Hakim oılanyp qaldy. «Ertemen sap-saý otyrǵan qyz qalaısha aýyryp qaldy?» degen senimsiz bir oı keldi de, biraq arǵy jaǵyn túpteýge uıaldy. Ol keterde Qalenmen jáne Mákkamen qoshtasyp, qazan jaqqa úńile túsip edi, qyz tóseginde turyp otyr eken. Eki kózi jaınap Hakimge qadala qarady. «Men bar áńgimelerińdi estip jattym. Sen alysqa bara jatyrsyń. Múmkin kóz kórmeske... endi qaıtyp kórispeske?» degen suraq júgirdi qyzdyń alasurǵan júzinde. Hakim basyn ıgendeı ıshara bildirdi de, «qosh tur!» deýge uıalyp, ernin ǵana jybyrlatty. Qyz kóz sharasyna bútin Hakimdi tutas syıǵyzyp alǵandaı juta qarady — aqtyq ret qarady... .

Erteńine Hakim kún shyǵa alys jolǵa bet túzedi — Amanqul men Grechkony ertip Áıtıev otrádyna júrip ketti.

4

Al, qyz ólimge bel baılady.

Adam oıyn, eshqashan da adam jete bilmeıdi. Ony tek shamamen boljaıdy. Qyz ben jigit jóninde: «Kózder! aıtyp tur ǵoı súıetinin» desedi. Bolmasa: «Túri kelgennen túńilme» deıdi bireýden jaqsylyq kútken kezde. Munyń bári syrt pishindeý ǵoı. Al, ishki syr? Bul — taraýy mol, kóp jumbaqtyń biri. Talaı adam Zaǵıpanyń syryn da syrttaı boljaǵan. Ásirese Sholpan: «Hakimdi kórgennen-aq qulaǵyna deıin qyzaryp júre beredi. Bilemin syryńdy» dep san ret qaljyńdaǵan. Qyzdyń shyn syryn eshkim taldap, tarazyǵa salyp ólshep-pishken joq. Hakimge kóńili aýǵanyn shamalaǵandar tek qana: «Jastyqtyń saǵymǵa da qol sozdyratyn balalyń isi ǵoı. Atalas adamdar ań nekeli jar bolamyn deýge aýzy bara ma?» dep áńgimeni árige aparmaıtyn.

Al, Zaǵıpa bıyl jazdan bastap Hakimge ǵashyq boldy. Naǵyz ǵashyq. Ózi oqyǵan «Júsip pen Zylıqadaı», «Qyz Jibek pen Tólegendeı», «Seıfúlmálik — Jamaldaı» ǵashyq!

Qyz ǵarap ertegisin kóp estip, kóp oqydy. Jasynan moldadan oqyp hat tanyp, qıssa men jyrdy quranmen qatar ustaǵan ári sezimtal, ári dindar, ertek darıasyna sharyqtaýmen ósti. Ol: «ǵashyq táńiriniń jazǵany, ǵashyqtar bul dúnıede qosyla almasa, ol dúnıede tabysady», degen tátti uǵymǵa shák keltirmeı ósti...

«Seni máńgi súıdim. Sen meniki» dep tańba basty Zaǵıpa Hakim jaz elge kelgende. Sholpannyń «atalas adamdarsyń» degenin ol: «kúnshildik, óz basyna burǵany» dep bildi. Jaz boıy Sholpannan Hakimdi qyzǵanýmen boldy. Al, Hakim she?

Jaqsy kóretin qyz nıetin sezse de, Hakim jastyq áýestiginen ári aspady. Keı kezde kóz lázzaty men sóz lázzatyna boı uryp, qyzben ol áńgime-dúken qurdy. Biraq «súıikti qaryndas, jaqsy kóretin qaryndas» degen sózden tereńge barmady: Onyń súıikti Múkaramasy bar ǵoı... Muny Zaǵıpa qaıdan bilsin.

Sáske kezinde beıǵam jatqan aýylǵa kezdesip, bilgenin istep ketken qashqyn kazak-orystar qyz ómirin tabanǵa salyp taptap ketti. Atyn da, zatyn da buryn estip bilmegen Volkovtyń aıýandyǵynan keıin qyz uzaq kúni meńireý jansha otyrdy. Úlken baqytsyzdyqqa dýshar bolǵanyn ol jaqsy sezdi. Biraq bul óreskel isti aqylǵa salýǵa qapelimde shamasy kelmedi, nemen tynaryna da kózi jetpedi. Tipti ne bolǵanyn da, qalaı bolǵanyn da ol anyq aıyra almady. Jaýyzdyq zorlyqtyń ashshy-tushshy jaǵyn taldap úlgermedi. İlki úreı, jantalasqan qarsylyq, dármensiz qımyl, yzaly qorlyq, buryn sezip, bilmegen tán jaraqaty — kózdi ashyp-jumǵansha ótip ketti, beıne bir qara daýyl úskirik jyǵyp-janshyp ketkendeı boldy. Bári sulyq basyldy. Jansyz adamsha tas sezimde qaldy. Tek áldenege ýreılengendeı maǵynasyz eleýreı berdi. Aqyl-oı, súıiný-kúıiný bir jaqta qaldy...

Keshke Hakim kirip kelgende dúnıe ózgerilip ketti. Qyz tóseginen ushyp túregeldi. Súıikti jannyń daýsy, Qalendi qushaqtaǵany, ýchıteldiń qatty qobaljyp sóz bastaǵany... bári qyz qulaǵyna úzdiksiz enip jatty. Qaıtadan bastalyp ádemi jaz, qyzyqty jaılaý, alyp-ushqan júrek lebi qushaǵyna alǵandaı boldy. Ol aqyryn jyljyp, pesh janyna kelip qulaq tosty. Pesh tasasynan Hakimniń jan toımas júzine qadaldy. Ol ózgeshe nurlanyp ketken Hakimine qaraı berdi. Qaraǵan saıyn, oılaı-oılaı alys shetine azappen qol sozǵan asyl armany taǵy da kóldeneńdeı qaldy. Kóldeneńdep qoıǵan joq, ol endi kenetten ármendep bara jatqanǵa uqsady. Bir toqyrap, bir lúpildep jaı tappaǵan buıǵyn júrekti bir kez oqystan kılikken ázireıil-álemet julqyp ótkendeı boldy. Bar úmit, bar shattyń ilezde sónip qaldy. Balǵyn shaqty baqytsyz halge túsirip, áldekim raqymsyz qolymen ezgilep-tilgilep joq etti... Sábı sezim jarǵaqtanyp qalǵandaı, shubarlanǵan kúıge ushyrady. «Sábı emen áıelmin...» deı berdi ol ishteı.

Solaı! Oı aqyl ólsheýine tústi. Asyl arman bezbenge salyndy. Qol jeter jaǵy alystap bara jatty, aspandap bara jatty. «Men áıelmin! Men Sholpandaı áıelmin! Meni kim alady! Maǵan kim kózin salady! Meni áıel etip ketti! Maǵan endi Hakim joq! Ol ushty! Kózden ǵaıyp boldy. Áne, ketip te qaldy!» degen ashshy túıin kelip tireldi qyz kómeıine. Ol býlyǵyp qaldy... İńirde shyǵyp bara jatqan Hakimge kózimen osyny aıtyp úlgerip edi.

Mákka ala tańnan turyp, kúndegi ádetinshe sham jaqty. Kıinip qazan jaqqa keldi. Shamdy qazandyqtyń jıegine qoıyp, erteńgi shaıǵa qazanǵa sý quıdy. Sóıtip ot tutatpaqshy bolyp pesh ústine qoıǵan sireńkege qol sozǵanda buryshta turǵan Zaǵıpany kózi shalyp qalyp, ol shoshyp ketti. Sáske tús bolmaı basyn kótermeıtin qyz kıinip alǵan jáne túregelip buryshqa súıenip tur. Jazdykúngi kıimi: belin qynap búrgen qos etekti qyzyl sháıi kóılek, aıaǵynda kóksaýyr kebisi, ústinde qyzyl maqpal kamzol. Kóılek astynan tas qylyp tańyp tastaǵan qyz kókiregi tompıa túsip, jazdy-kúngideı kamzolyn kerip ketken. Áıel kıimnen joǵary qyz betine kóz jiberdi. Óń joq: úńireıe túsken kóz úıasynan nury qashqan janary kirtıe qaraıdy. Sheke tamyry bileýlenip, jaq eti de solyp qalǵan sıaqtandy. Qımyly da baıaý, qas-qabaqtaryn qara kóleńke búrkep turǵandaı qaraýytyp kórinedi.

— Qaraǵym-aý, moldańyz-aý, saǵan ne bolǵan? Túnimen uıyqtamaǵan jannyń... kóz ilmegen adamnyń túrindeı óńiń qalmaǵan. Sheshin, jat. Oılama esh nárseni! Jat! — dedi áıel úreılene qarap.

Qyz úndemedi. Tek qana qolyna ýystap qysqan ystyń nandy jumarlaı berdi. Nan — ómirmen qoshtastyratyn nan bolatyn.

Keshe inisi Jumaı Ádilbektiń ákelip bergen kúshálasyn sol kúıimen pesh túbine irgege jasyra saldy. Bala bul ýdy jasyrǵan da joq:

— Erteń ertemen túlkige tastaımyz, — dep kıiz astyna, peshke taqaý irgege — jyly jerge qoıǵan-dy. Túni boıy kóz ilmeı shyqqan qyz bul nanǵa oraǵan ýly kýshálany áldeneshe ret qolymen ustap kórip edi. Nan, nan ishine tyqqan bes tıyn qara baqyrdyń úlkendigindeı kúshála barlaǵan suq qolǵa jumsaq, tipti ylǵal tıedi. «Muny qalaı jutý kerek? Shaınap jutqan durys pa, álde sol kúıinde juta salý jón be? Kómeıden ótedi ǵoı» dep oılap edi qyz ustaǵan saıyn. Arǵy jaǵy ne bolaryn túptegen joq. Onyń bar armany: ol dúnıeniń tórine ótý boldy. Oǵan sulý álem elestedi, Jan tánnen bólinip kókke — ǵaryshqa asady, ólgen ata-babalarmen qaýysady, bárinen de shattysy — súıgen ǵashyqpen qol ustasady, — dedi onyń kózge kóringendeı elestep turǵan oı tili...

— Qaraǵym, óńiń qashyp ketken, jatsaıshy...

Mákka sózi oǵan áldeqaıdaǵy alystaǵy ún sıaqtanyp ketedi. Óıtkeni onyń oıy da, barlyq jan-táni basqaǵa aýǵan... «Kúshálany jutqan soń ne bolmad? Jan birden ushyp kete me? Máńkúr-Núńkir qalaı suraıdy? Jazyq joq qoı! Kúnásiz jandar azapqa túspeıdi. Máńgi-baqıda, Ǵarshynyń tórinde. Apammen birge, barlyq ǵashyqtarmen birge. Men de ǵashyǵymdy kútemin... Qyz ýysyndaǵy jumarlanǵan ystyq nannyń ishinen ylǵal tartqan kúshálany arshyp alyp aýzyna saldy. Aýyzǵa ýdaı kermek ashshy dám keldi. Ol jalma-jan jutyp jiberdi...

— Oıpyrmaı, bir nárse boldy. Tegin emes. Moldańyz qysylyp jatyr. Turshy, turshy, — dedi bir kez Mákka ýchıteldi ıyǵynan shaıqap.

Ornynan turmaı Qalen ne bolǵanyn kóz aldyna keltirýge tyrysty. «Qyz bala baqytsyzdyqqa ushyrady. Aýyr baqytsyzdyń. Qusamen sarǵaıyp, júdeýi múmkin. Ózi juqa bala, óte sezimtal bala. İshteı qatyp, kókirek aýrýǵa shaldyǵýy neǵaıbyl. Biraq ńazir nege qysylady?..»

Ol túregelip shalbaryn kıdi de, beshpetin ıyǵyna jamylyp, qazan jaqtaǵy Zaǵıpaǵa keldi. Jaqyndamaı jatyp, onyń qulaǵyna qysylǵan adamnyń demin zorǵa alyp jatqany shalyndy. «Birden qalaı aýyryp qaldy?..»

— Qaraǵym, Zaǵıpajan, nemene? Qaı jeriń aýyrady? Salqyn tıip qalǵan shyǵar...

Qarakóleńkelep turǵan terezeniń jabyndysyn ol ysyryp tastap edi, kıingen kúıi tóseginde jatqan qyzdyń júzi kúldeı kórindi. Ýchıtel jaqyndaı tústi. Sup-sur bop, tipti kógildir tarta bastaǵan juqa júzde qınalǵan belgi — ajal belgisi álipteı tartylyp jatyr.

Qabaq qınala shytynap, azap syzyǵy tartylyp qalǵan. Áldeneden úreılenip, boıyn qorǵaǵandaı, oń qolymen qur aýany serpip-serpip tastaıdy. Erin kezerip tanaý qýsyrylyp ketken. Kóz janary sóner shaqqa taıaý, týra qaramaı alasuryp jatyr...

— Shyraǵym, qınalyp jatyrsyń ǵoı, ne boldy?

Jaýap berýdiń ornyna shap berip ýchıteldiń qolyn ustaı aldy da, qyzdyń etsiz saýsaqtary qysyp jypyryp bara jatty. Álsiz qyz qolyna bul kúsh qalaı bitken, syǵyp barady. Qalen jalma-jan qyzdyń saýsaǵynan qolyn bosatyp aldy. Endi ózi qysyp ustap bilegin sıpap edi, dene diril qaǵyp turǵandaı kórindi.

Ol sebep izdedi: Ne boldy? Aıaq astynan kezdesken ne aýrý? Oba emes pe? Basqa mundaı kenet aýrý bar ma?.. Alasurmasa da, ýchıteldiń salmaqty minezi tez ózgerip ketti. Oıy kesheden bergi oqıǵany sharlaı bastady. «Kazak-orystar. Soraqy oqıǵa. Hakim. Amanqul. Basqa kim keldi? Ádilbek!..»

— Jumaı qaıda? — dedi Qalen ornynan ushyp túregelip.

— Syrtta júr.

— Shaqyr!

Syrttan júgirip kelgen juqa sary balanyń kózi uıasynan shyǵyp kete jazdady.

— Kúshálany qaıda qoıdyń? — dedi Qalen odan.

Bala qorqyp ketti.

— Maǵan Ádilbek berdi ony. Túlki aýlaımyz degen sol. Men emespin.

— Alyp kel, beri. Qaıda qoıdyń?

Kıizdiń irgesinen bala qoıǵan nanyn tappady.

— Osy jerge tyǵyp edim... Joq...

Áńgimeniń ýǵa tirelgenin Qalen anyq sezdi. Ol jalma-jan Jumaıǵa:

— Qubaırany shaqyr, tez! — dedi.

Qyz ajal aýzynda jatty. Onyń júzine úńilgen saıyn Qalenniń oıyna aýyr nárseler júgirdi.

«...Keshe ǵana eńbektep tórge jetip, qaz turyp kerege boıyn qarmaǵan názik deneli Zaǵıpa. Áke-shesheden jasynan jetim qalsa da kemshiliksiz ósip edi. Biraq, óte shamshyl, qam kóńil bala bolyp ósip edi. Moldanyń aldynda zerek Zaǵıpa atanǵan bala edi. Kóp oqıtyn edi. Oryssha da oqyp, jaza bastap edi. Órim taldaı balǵyn qyz. Ómirmen qoshtasqaly jatyr. Onyń esigin ashar-ashpastan dúnıege qosh aıtpaq. Kúshála... Ý ishti. Ne úshin? Zulymdyq zardabyna shydamaı ishti...»

Kirgen boıy tizesin búgip úlgermegen Qubaıraǵa Qalen:

— Janǵalı feldsherge shap, Qubeke. Zaǵıpa aýyr jatyr, — dedi.

— Ne naýqas deıin?..

— Ý ishken...

— Sút ishkizý kerek, — dedi Qubaıra.

Ózi úıden júgire shyǵyp, atyna er saldy da, otyz shaqyrym jerdegi Búki Janǵalıǵa shapty.

Ajal adamǵa ár jaqtan kelip jatty. Ol túzde de, úıde de aýzyn arandaı ashty.

Jaz aıran-shalapty talshyq etip, ashyq-tesik shym qystaýdyń kóleńkesinde kún kórip kelgen sybyzǵyshy Qaıypqojanyń jesir kempiri kúz tósek tartyp aldy. Tósektiń aty bar, zaty joq — shyqyltyr alashanyń ústine jaıǵan eshki týlaq pen ne zamanǵy qurama kórpeniń qaldyǵy edi. Qus tósek, qus jastyqtardyń qaldyqtarynyń qaıda qalǵanyn da tabý qıynǵa soǵatyn, olardyń ornyna sybyzǵyshynyń kóne shıdeminiń bir óńiri jastyq, bir etegi kórpe. Aýrý kempirdiń alǵashqy kezde kóńilin surap jıi-jıi kirip júrgen abysyn-ajyndarynyń kún qara sýyqqa aınalyp, azynaǵan aıaz bala-shaǵa men buzaý-torpaqtardy qazan jaqqa ıirgeli murshalary da sanaýly qaldy. Erteli-kesh otyn tutatyp, kóje-qatyǵyn daıyndaǵan Toıashtyń Mádınesinen ózge Balym kempir birneshe ret tamaq ákelip, «úıin jınasqan boldy. Sheshesiniń basyn súıep, sýsynyn beretin kishkene Qalı da bir kúni búgejektep úıden shyqpaı qaldy. Balymnyń tapsyrýymen ózi ystyq sorpa-sý iship ketetin, sheshesine sút aparatyn bul qoldy-aıaqty bala ot jaǵyp, tútin tútetýden de qalyp qoıdy. Hakimdi kazak-orystar ertip ketetin kúni kishkene Qalı kúni boıy aýrý sheshesine tyǵylyp, búrisip otyrdy da, erteńine aýrý kempirdiń jupyny tósegine qatarlasa qısaıdy.

Tańerteń hal bilýge kelgen Toıash, meńdegen kempirdiń janyndaǵy bir ýys bolyp jatqan balanyń basyn ustap edi, qoly shoqqa tıgendeı sezdi, balanyń qyzýy betti sharpyǵandaı eken; dóńgelek júzi beıne bir ot ishinde qalǵan jez tabanyń túsindeı, kóz janary maǵynasyz, oıqastap ketti.

— Qalıjan, basyń kúıip barady ǵoı, qaı jeriń aýyrady? — dedi Toıash, bala jaýap qatpaı, oǵan týra qaramastan syǵyraıǵan soqyr terezege baǵyp kózderin aýdarystyryp-tóńkeristirip áldeneni izdegendeı boldy.

— Sen aýyryp qalǵan ekensiń, — dedi Toıash oǵan óte salmaqty pishinmen.

Onyń bul tap osy sıaqty kózge kórinip turǵan shyndyqty eshbir estip bilmegendeı jańalyq esebinde aıtatyn ádetin bala ańdady ma, ańdamady ma kim bilsin, bar bolǵany eshbir jaýap qatpastan kóz janaryn tóńkeristire berdi.

— Sý ishesiń be? — dedi onan Toıash sál ýaqyt kózin aıyrmaı, balanyń albyraǵan dóp-dóńgelek júzine qarap otyryp.

Bala bul suraqqa da jaýap qatpady, áldeneden qoryqqandaı úreıli pishin kórsetti.

— Aýyrǵanyna birneshe kún boldy. Meniń álim ketkesin basymdy súıep, sýsyn berip jatpaı júr edi... Búgin... — dep kúbirledi kempir tamsanyp. Ol sýsyn suraǵandaı Toıashqa álsiregen pishinmen kózin aýdardy. — Búgin qyzýy qatty, sandyraqtap jatyr...

— Qyzýy qatty bolsa sandyraqtatady, — dedi Toıash tómen qarap. Az otyrǵannan keıin: — Qıyn bolǵan eken saǵan, — dep, jeńgesine aıanysh bildirdi.

— Qudaıdyń basqa salǵanyn kórdik. Tek Kárimǵalı janym aman júrse... Úıge aman oralsa...

Aldymen sol jylǵy apatty súzektiń jazdygúni kókirek aýrýdan qaıtys bolǵan Qaıypqoja sybyzǵyshynyń úıinen bastalatynyn, onyń artynan úlken aýyrtpalyqpen bútin aýyldy aralap shyǵatynyn Toıash bilgen joq. Biraq ol kópti kórgen jáne shaldardyń tájirıbe-boljaldaryn kókiregine jaqsy túıgen jan edi.

— Jubaı, seniń naýqasyń da, myna Qalıdyń naýqasy da súzek, — dedi Toıash azdan keıin. — Súzekke kútim kerek, kútim bolsa tez kóterilesińder.

Áıel taǵy da tamsanyp, Toıashqa kázin tigip edi, biraq onyń ne tilegi baryn ańdaı qoımaǵan etikshi shekpen beshpetiniń qaltasynan shaqshasyn sýyra bastady.

— Sheber qaınym, Mádıne kelip ketse. Az-muz sýsyn qarastyrsa... Sonsoń... — Arǵy jaǵyn aıtpaı aýrý kempir álsiz qolyn eptep kóterip, sylq etkizip túsirip aldy.

— Mádıne keledi... jibereıin, Jubaı, jibereıin. Sýsyn ákeledi, — dedi ol jalma-jan esikke qaraı júrip. Áıelin ólim halinde jatqan Jubaıǵa jiberip, Toıash aqyl suraýǵa Qalenge kelip edi.

Eńirep jatqan Mákkany kórip ol shoshyp ketti de, biraq az otyrǵannan keıin boıy úırenip, Qalenge kelgen jumysyn aıtty.

— Janǵalı feldsherge adam shaptyrdym. Kelgen soń qaratarmyz sorly kempirdi. Balasy túzde, ózi úıde dúnıe salý degen osy.

Qalenniń bul sózin Toıash uqpaı qaldy. Ol áskerge alynǵan Kárimǵalıdyń jaıyn estigen joq edi.

Ekinshi bólmede Mákka taǵy da ún salyp edi, Qalen sonyń qasyna kelip:

— Sabyr et. Doktorǵa jiberdim. Úlgerip kele alsa janyn alyp qalady, — dep jubatty.

Ózi az ýaqyt tómen túsip ketken eńsesin zorǵa kótepip, qınalyp jatqan qyzdyń kógildir júzine qaıta baqty. Ol óz kózine ózi senbedi. Qyz betinde ózgeshe bir nur jaınaı qalǵan. Qas pen qabaqtyń arasyndaı qysqa mezette jan men tán múlde ózgerip ketken: álgidegi qatý qabaq kenetten jarq etip shattyq-nuryn shashyp jibergen. Álgidegi qula túzdeı quqyl bette qazir jan shyraıy alaýlap tur. «Bul ne ǵajap?» — dedi Qalen ishinen. — Jas dene ý ashýyn jeńgeni me? Qysylshań kezeń ótti bilem...»

Esikten entige kirgen Sholpan qyz qasynda eńkeıip turǵan Qaleńdi kórip keri shegindi. Biraq ony Zaǵıpa baıqap qaldy.

— Sholpan, — dedi ol aqyryn ǵana. — Sholpan... men onymen qaýysam...

Arǵy jaǵyn aıta almady. Sholpan jaqyndaı túsip edi, qyz kózin jumdy. Kenet onyń túsi sýyp júre berdi. Qalen eńkeıip qyzdyń qolyn ustap úlgergenshe jas dene jan tapsyrdy... Ol meń-zeń bolyp biraz turyp, ekinshi bólmege shyqqanda, Toıash nasybaı atyp, tómen qarap jer shuqyp otyr eken.

— Baqytsyz jandar... bári baqytsyz. Aınala baqytsyzdyq, — dedi Qalen úı ishindegilerdi kózimen súzip. — Úıde de, túz de. Qashan bitedi?!

Ol sońǵy sóziniń áldekimnen jaýabyn kútkendeı turyp qaldy.

Ol Bogdanovkadaǵy tapsyrylǵan jumystardan ózge de kóp is bitirgendeı boldy. Baqytjannyń óz qolymen jazylǵan úndeýlerdi, jasyryn shtabtyń jarnamalaryn eldegi tilektes ýchıtelderge jetkizýmen qatar asa kerekti aqparlarǵa ushyrady: Jympıty jasaqshylarynyń ereýil kóterip han ordasyn talqandaǵanyn esitti. Estip qana qoıǵan joq, onyń aqıqat oqıǵa ekenine úsh júzden astam qarýly jigitterdiń Áıtıev otrádyna qosylýǵa shyqqanyna ábden kózi jetti. Muny jalǵyz Amanqul emes, Qalen ýchıtel men Jympıtydan sol kúni kelgen adamdardyń bári aıtyp keldi. «Bul habardy tez jetkizý kerek. Ábdirahman otrádynyń qaı jerde ekenin aıtatyn shapqynshy jiberý kerek. Bul erjúrekti jasaqshylardy qarsy alý kerek. Men sol qarsy alýshylardyń ishinde bolýym kerek. Nurymdy qarsylap alsam, sonsoń Múkaramany kórsem armanym bolmas edi! Joq, men qalaıda qosylýym kerek. Qalaıda otrádqa jetip birge Tekege kirýim kerek. Tekeniń bosatylýy anyq. Bul aqıqat. Bul kúni erteń kóz kóretin qýanysh. O, shirkin. Dýsány kórsem, onyń ardaqty ákesiniń bosaǵanyn kórsem? Sheshen Dmıtrıevtiń sóılegenin kórsem! Átteń, osy armanǵa jetsem...»dep oılady ol Esen Ańqatysynan asyp, týra Qabanbaıǵa bet túzep kele jatyp.

Hakimniń kúni keshegi ólim aýzynan qalǵany búgin esinen shyǵyp ketken sıaqty. Onyń júzinde qazir bir tal renish kóleńkesi de qalmapty. Jaınaǵan shýaqty kún sıaqty. Kózinen shattyq nyshany ushqyndaıdy. Óte-mete bir jarqyn sózder ishke syımaı, beıne órnektep turǵan tárizdi, erinderi jybyrlap-jybyrlap ketedi. Syzyla tartylǵan ezýi jibekteı jumsaq, shuǵadaı jaınaıdy... «Mynaý... Grechko. Kádimgi dos Grechko. Bir ǵana Meńdigereıdi qutqarǵan joq, meniń qutylýyma da bas sebep bolǵan izgi jan. Bul bolmasa men táýekel etip qaýipti amalǵa bel baılar ma edim! Bul bolmasa men Ashydan ári asyp Býdarınge deıin ana sotqarlardyń arasynda kete barmas pa edim! Kete berý emes... joq, bul izginiń izgisi. Jaýyzdardyń qan isher nıetin qulaqqa sybyr etti. Mundaı dos, mundaı izgi nıetti janashyr sırek kezdesedi. Munyń istegen jaqsylyǵyn ómirde de umytpan. Aıtqandaı, Grechko Borodın polkynyń tas-talqan bolǵanyn óz kózimen kórgen jan. Kózimen kórip qoıǵan joq, onyń kádimgi ishinde bolǵan. Qyrǵyn ishinde bolǵan tiri aıǵaq. Qyzyl gvardıanyń joıqyn qımylyn bar janymen, tánimen sezgen jan. Muny Ábdirahmanǵa tezirek jetkizip, óz aýzynan sóıletip bergenniń ózi qanshama jańalyq! Munan qandaı qorytyndy shyǵarar eken?! Joq, tez jetý kerek» — dep tebine tústi ol Amanqul «syılaǵan» kók atty.

Hakim Grechkomen qatarlasyp, joldyń qatqaq shoqalaǵynan qashqaqtaı shetkerirek júrip kele jatqan Amanquldyń aldyna túsip jortaqtaı bastady. Ol ekeýinen ilgeri ozyp ketti. Oımen naqyshtaǵan onyń arman saraıy beıne kóz aldyna elestep ketkendeı, soǵan tez jetýge umtyla tústi. Al, jol júrýge jalyǵyp kórmegen jáne ómiri aýzy áńgimeden bosap úırenbegen Amanqul esi-derti Grechkomen sóılesý áreketinde edi. Ony qyzyqtyrǵan bul momaqan júzdi orystyń qazaqsha sóıleıtini, sóılegende tipti qyzyq etip muqamdap sozyp, maqaldap sóıleýi oǵan qatty unap ketti.

Áı, orys otaǵasy, siz muńym, dámdep sóıleısiz. Kádimgi bizdiń eldegi tamsanyp sóıleıtin Aqmadıasha sóıleısiz. Aqmadıa keıde kelistirmeı buzyp alady, pańdanam dep álek bolady. Al, siz bar ǵoı, qudaı biledi dep aıtaıyn, tap azanshy Aıǵoja sıaqtysyz. Túrińizdi aıtam, Aıǵojaǵa uqsaısyz. Onyń da shoqipa saqaly tap sizdikindeı, biraq, sary emes, qara. Onyń da atqa otyrysy aýǵan joq, tap sizdiń otyrysyńyz: quıryǵynan shanshylyp qalady, beıne erge qadap qoıǵan teben ıne sıaqty. Tipti bar ǵoı, tizgin ustaýyńyz da Aıǵojadan aýmaıdy: myna siz qusap qolyn ilgeri sozyp otyrady.

Muńym qoly talmaıdy ǵoı deımin, sirá. Men olaı ustap otyra almaımyn. Aıǵoja da aryq, siz sıaqty jary sopaıǵan adam. Jasy bálkim sizden aǵaraq shyǵar. Elýge kelgen adam ǵoı. Sizdiń jylyńyz ne? — dep surady Amanqul Grechkodan.

Qyzyǵy: Grechko jyl qaıyra biledi eken. Amanqul shyn nıetimen surap edi. Ony synaý úshin emes edi, ol orys ta jyl qaıyryp jas sanaıdy dep túsinetin.

— Bıyl jyl jylan bolady. Jylannan jylan qyryq toǵyz. Meniń de jylym jylan, — dedi ol Amanqulǵa qarap. — Sen Aıǵoja deısiń, anaý deısiń, mynaý deısiń. Adam adamǵa tolyq uqsamaıdy. Myna sen de basqa jylqyshylarǵa uqsamaısyń. Bizge erip kettiń. Seniki maqsat basqa. Maqsat qana uqsas bolady.

Amanqul ne derin bilmeı qaldy. Ol qaıta-qaıta Grechkonyń betine qarap, onyń sóziniń shyn maǵynasyn uǵa almaǵanyn baıqatty.

— Sen teńdikti jaqsy kóresiń. Seni teń etetin ana qyzyldar. Men de sol qyzyldarǵa qosylýǵa shyqtym. Men de teńdik izdeımin. Mine, maqsat bir dep osyny aıtady.

Amanqul basyn shaıqady.

— Orys otaǵasy, sen aqyldy adam. Bizdiń Shuǵyldan kóp aqyldysyń. Seniń aqylyń Qalen aǵamdardyń aqylymen shamalas túsedi. Qatyn-bala bar ma?

— Bar. Solardy teńdikke jetkizý úshin, ózim de teńdikke jetý úshin áneýgi ketken buzyqtardan ashyp qaldym, jigit. Men orys kedeıi, sen qazaq kedeıi.

— Sen de malshy?

— Men malshy emespin. Zábir kórgen kresánmyn. Atym bar, sıyrym bar, jerim de bar. Biraq, sony tynysh otyryp paıdalana almaımyn. Kazak-orystar jaqsy jerdi bermeıdi, jaqsy shópti shaptyrmaıdy. At kerek bolsa — senikin alady, arba synyq bolsa — senikin jegedi. Adam kerek bolsa — ataman aldymen seni aıdaıdy. «Sen hohol, sen kazak-orysqa teń emessiń. Sen de, kırgız de bir. Haıýan» deıdi. Al, soǵysqa zorlap jazady. Kórdiń be, men olardyń atyn sýaramyn, jem jegizemin, erttep beremin, baǵamyn. Ózderine tamaq asyp beremin, otyn jaǵamyn — týra malaı bolamyn. Amanqul taǵy da basyn shaıqady. Oǵan myna momaqan orystyń hali asa nashar kórinip ketti.

— Qaqol qarashekpen be? — dep surady ol.

— Hahol dep malorýstardy aıtady, Qarashekpen dep egin ekken sharýany aıtady. Kazak-orystardyń baılary olardyń qaısysynda bolsyn ózinen kem sanaıdy. Tegin Jumys istetedi, zábirleıdi.

Bularǵa jolda eshbir bóget kezdespedi. Kóbinese elden aýlaq óristi dalamen asty. Kúzgi qara qatqaqta seleýli-qyr, úıir-úıir jylqy tabany jybyrlaǵan úlken oıpattar shoqalaqty, jyltyr tabandy aýyl jolynan áldeqaıda júriske jaıly tıdi. Keı jerde oba yǵynda panalaǵan jylqyshylarǵa toqtap, olardyń torsyq búıirin birge syǵysyp, qorjyn túbin qaǵysty, keshke qaraı jalǵyz úı otyrǵan shetkeri qystaýlarǵa túnedi. Bolys, bıler kezdesip qalǵan jerde:

— Aqtóbege ýalaıat buıryǵyn jetkizetin shabarmandarymyz, — dep, as-sý ishýdiń syıly jolyn da tapty.

Kóbinese kedeı-jalshylarǵa qonaqtap:

— Teńdik joryǵyna attanǵan Áıtıevtiń adamdarymyz. Keshikpeı kelemiz. Bostandyq áperemiz. Tóre bılep, baı tepkiler zaman bitti, — dep sybyrlady.

Úshinshi kúni Shyńǵyrlaý túbinde qalyń jasaqshy jatyr degen habarǵa da kezikti. Buny keshikpeı óz kózderimen de kórdi. Alystan surap, qarasynǵa qarap týra boljap úırengen Hakim men Grechko bulaq boıyndaǵy ózgeshe qybyrdy birden shamalady.

— Sonaý pisheni kóp shetki úlken úı men oıdaǵy eki qystaýdyń arasynda ersili-qarsyly júrgen attyly tegin emes, — dep edi Hakim. Grechko kózin shúıe qarap:

— Shtab bar ol jerde. Qyrǵa qaraı ketken ekeý barlaýshy. Men baǵanadan beri baıqap kelemin, — dedi. Qalaı bolǵanda da ózderiniń áskeri ekenin anyq bilgennen keıin Hakim sol pisheni kóp úıge qaraı bet burdy. Aldynan shyǵyp dokýment suraǵan ústinde shınel, basynda juryndy bórki, aıaǵynda baıpaqty qazaq etigi bar shala soldat qara jigitke Hakim:

— Shtabqa alyp júr, bastyǵyńa aıtar qupıa sózim bar, — dedi.

Jigit «bul qandaı adam?» dep oılanǵan da joq.

— Mynaý orysty qaı jerden tutqyndadyń? Syry bar saıtan shyǵar, — dep shtabqa bastaı jóneldi.

Amanqul oǵan shtabqa jetkenshe biraz sóz aıtyp ta saldy.

— Men muny tutqynǵa alǵan, — dedi ol. — Qashypbara jatqan kazak-orystardy taýdan asa bergende qıqýlap shaýyp k.... túsip berip edim, aty jaqsylary qutylyp ketti, aty nashar myna aǵaıyn qolǵa túsip qaldy. Bul biraq, kazak-orys emes, qaqol kórinedi. Qaqoldar momyn, qazaqqa bir taban jaqyn ǵoı.

Shınel kıgen qara jigit oǵan kózin alarta bir qarap qoıdy da:

— Bizge sendeı sýaıt jigitter de kerek, — dedi ol Amanquldyń jaýǵa shaýyp tutqyn alar túri joǵyn baıqap.

— Sen de sýaıtty kórmegen ekensiń, jigitim. Sýaıt dep sen bizdiń Raqymǵalıdy aıt. Qazaq «kózin jumyp ótirikti qoıa beredi» deıdi. Al, bizdiń Raqymǵalılar kózin jumbaı aıtady. Anaý kúni Tekege barǵanda Raqymǵalı ataman Martynnyń úıinde bolypty. Sulý qyzy bar eken, sol qyzben bı bılep, birge sharap ishipti. Ataman Raqymǵalıǵa: «Sen, Raqymashka, molodes. Qyzym jigit tańdap júr edi, sen unadyq, kelip júr» — depti. Ekinshi barǵanda, Amanqul, seni ertip baramyn. Kúıeý joldas bolasyń. Bálkim sen janaral Aqkótenniń qyzyn alyp qashyp ketersiń. Ol da qazaqqa tıemin dedi. Qazaqqa tımeı qaıtsyn, seni men mendeı jigitterdi kórip turǵanda, — deıdi Raqymǵalı. Mine, osyny aıt aıtqysh dep. Meniń bir orysty qolǵa túsirgenime senbeısiń, munyń tipti kelisi kelip tur ǵoı...

Jigit basyn shaıqady da qoıdy, ishinen «mynaǵan sóz aıtyp bolmas» dedi.

Grechko men Amanquldy kóp jigittiń ortasyna tastap, ózi basshylardyń ústine kirip kelgende Hakimniń júregi alyp ushyp bara jatqandaı boldy. Jazda kórgen jas Andreev tereze aldynda karta betin shımaılap jatyr. Ábdirahman sary qaǵazǵa shylym orap, kishkene stoldyń aınalasyna qoldan isteı salǵan qaraǵaı skameıkaga tizile qalǵandardyń qaq ortasynda túregelip tur eken.

— Ýa, Junysov, beri kel. Aman qaıttyń ǵoı áıteýir, — dedi ol esikten qysyla jyljyǵan Hakimge qolyn sozyp. Hakim jaǵalaı otyrǵandarǵa qol berip amandasyp ótti de, hal-jaıdy baıandaı bastady.

Saqypkereı men Ábdirahman da, onyń qasyndaǵy Ǵalıasqar men jyǵa tanymaıtyn qara kisi de Hakim sózin zeıin salyp tyńdady, kep adamnyń aldynda tóselip til bezep kórmegen bul jigittiń asyǵyp sóılepqyzara túskenin baıqamaǵan boldy Saqypkereı:

— Jaqsy, jaqsy. Raqmet, erlik istegensiń. Endi tynyń, tamaqtan da uıyqtap al, — dedi Hakimge.

Ábdirahman ornynan túregelip, Hakimniń qasyna keldi de, oń qolyn ıyǵyna salyp:

— Junysov, seniń jazdan bergi otrádqa tıgizgen kómegiń umytylmaıtyn kómek. Al, myna qazirgi, osy jolǵy úsh bolysty aralap ótip, ondaǵy kózi ashyq azamattarǵa Sovdep sálemin jetkizgeniń, sanaly jigitterdi otrádqa tartqanyń. Jympıty habaryn tolyq málimdegeniń — seniń revolúsıaǵa jas soldat bolyp piskenińdi dáleldeıdi. Al, qazir jaǵdaı men mindet myna túrde: Qyzyl gvardıanyń 4-armıasy Orynbordy bosatty, Oraldy úsh jaqtap qyspaqqa aldy. Osy aıdyń ishinde... osy aı emes, osy jumanyń ishinde Oraldy aqtardyń qandy sheńgelinen qutqarady. Biz sony qosyla qutqarysamyz. Bizdiń orys, qyrǵyz bolyp quraǵan otrádymyz sol Oralǵa arqa bet pen batystan at qoıǵan 22-dıvızıa men 25-dıvızıaǵa kómektesip bergi jaqtan tıisemiz. Anaý qara kisi, — dedi Ábdirahman Mámbetti kórsetip. — Jympıty jasaqshylaryn bastap bizge alyp shyqqan batyrdyń biri. Olar osydan qyryq shaqyrym jerde Oıyl ofıserlerin kútip qalǵan kórinedi. Olardy kúttirmeı osynda shaqyryp kelýge ana seniń zamandasyń Orazdy shaptyrǵaly turmyz. Ol basy-qasynda bolyp, sol er jasaqshylardyń arasynda júrip dem bergen jas. Sen qazir Saqypkereı aǵań aıtqandaı, jat ta dem al. Keshke jigitter joryqqa shyǵady... Bárimizde kóterilemiz. Oralǵa qaraı... — dediHakim Ábdirahmandy qushaqtaı aldy.

— Ábdirahman aǵa, men sharshaǵanym joq. Keshe bir sharýanyń jyly úıine túsip, úıqyny qandyryp aldyń. Sizden tileıtinim: men Orazben birge sol jasaqshylarǵa qarsylap shyǵaıyn. Siz osyǵan ruqsat etińiz... — dep ótindi.

Qalaıda Jympıty jasaqshylarynyń aldynan shyǵýdy arman etip Hakim Ábdirahmannyń aýzyn baqty. Qarsy aldynda turǵan bul isi ertegi bola bastaǵan qaıratty basshynyń jaýabyn kútti. Ábdirahman Mámbetke bir qarap aldy.

— Myna Orazbaevqa qosyp seni eń qıyn iske, biraqqıyn da bolsa er jigittiń qolynan keletin abyroıly jerge jumsaıyn dep edim. Endi tilek etseń amal joq, — dedi ol taǵy da Hakimniń ıyǵyna qolyn salyp. Sonsoń az bógeldi de oıyn túptedi. — Seniń ornyńda bol sam men qazir uıyqtap tynyǵyp alyp, tańsáriden polkpen birge Tekege at qoıysýǵa attanar edim. Esińde me, Junysov, jazǵyturym ataman kazak-orystar otrády álsiz Sovdepke aqsyzda bassalyp, basshylaryn túrmege tyqqanyn? Endi sol ardaqty azamattardyń bosanǵanyn kórý de teris bolmas edi! Óziń birge aralasyp, «batyr kazak-orystardyń» batyrlyǵyn synaý da jigitke kerek-aq nárse.

Tap sol mınýtta Hakimge Ábdirahman ózgeshe kórinip ketti. Onyń shymqaı qara murty men qasy, ásirese aq eti baǵdarlaǵan moıyldaı kózi, kelisti muryny, tik ıyqty sulý denesi tek qana osyndaı qylapsyz kóptiń súıikti basshylaryna bitetin sıaqtandy. Ol Ábdirahmannyń ózine myqtap senip, syndy saparǵa beıimdeı, ony qaıraı túskenin elemedi. Tek qýanǵannan ol:

— Ábdirahman aǵa, jasaqshylardyń arasynda ala jazdaı kórmegen dos-jarandarym bar edi, — dep júzi jaınaı tústi. — Solarmen birge polkty qýyp jetemiz ǵoı.

— Jaraıdy, — dedi Ábdirahman. — Al, biraq polkty qýyp jetý ońaı bolmas. Bul is artqa qaraılaýdy kútpeıdi...

Sóıtip Hakim men Oraz Ashysaı basynda qalǵan qalyń jasaqshyny polktyń izimen Terektige bastap kelýge jınaldy da, 4-armıadan tyǵyz jarlyq alǵan Áıtıev pen Paramonov bólimsheleri Akýtın dıvızıasynyń bergi bettegi júzdikterin búıirleýge attanbaqshy boldy.

6

Tańsáride Mámbet Shyńǵyrlaý túbindegi elden eki tulyp alyp keldi de:

— Jasyńda qaısyń báıgege kóp shaptyq? — dep surady, qorshalap úıirile túsken jigitterden aıqaılap.

Jurt onyń suraýyn túsinbeı qaldy. Aınala jym-jyrt, birine-biri qarap «ne aıtaıyn dep tur?» degen túısinge tirelip bógele tústi. Jasynda báıge atyna minbegen qazaq balasy az, eń bolmasa múshe alyp qashyp úırengen dala qý taqymdary ǵoı. Biraq báriniń bógelgeni qazir: «Mámbet bir óner shyǵarmaı qoıǵan emes. Áldeqalaı onyń degenin oryndaı almaı qalyp, pushaıman bolǵansha ańdysyn ańdap, jaýap qatpaı turý abzal shyǵar» degen tosyrqaý edi.

Ańqatydan kelip qosylǵan Hakimniń bir orys, bir qazaǵyn Mámbet áli tanı qoımaǵan. Olarmen til qatysyp ta kórgen joq-ty. Tipti óz jigitteriniń qasynda kúni keshe kelip olardyń búgin óner kórsetýge jarary bar dep oılamasa kerek. Kóptiń aldyna júgirip shyǵyp:

— Myqty aǵa, myna men kóp shaptym báıgege. Búkil Dýana men Ańqatynyń, Qasharsoıǵan men Ashysaıdyń boıynda meniń taqymym tımegen báıge kók, muqym bolyp kórgen emes. Jáne onyń ústine Shuǵyldyń myń jylqysynyń bári shetinen báıge bermegen qydyra jaldy qyl quıryq, al, sony baǵyp ósirgen, qulynynan bastap alty jasar at bolǵansha qulaqtap úıretken osy aldyńda turǵan jaman iniń ǵoı. Ana jyly qysqa aıǵyrmen Turlan balalarynyń ataqty toıynda báıgeden kelgen de osy... — dep, Amanqul jeldire jónelip edi, ony Mámbet:

— Áı, sen qaıdan shyǵa qalǵan eki qulaǵy tik, jer astynan jik? — dep aqyryp qaldy.

Amanqul shoshyp ketti. Keri shegine tústi. Biraq daýsyn báseńdetkenmen aıtqanynan qaıtpady:

— Dáý aǵa, men jáne atqa da jeńilmin. Dónen túgil qunan da meni júk kórmeıdi. Bórik sıaqty da kórmeıdi. Onyń tásili de bar ǵoı... atqa shabýdyń deımin-aý. Shapqanda attyń jalyn qushyp jatyp qalsaq, eki aıaǵyń júzip bara jatqan adamnyń sıraǵyndaı sozylyp keri ketedi, óziń beıne suǵa súńgıtin jansha kósilgen atpen at bolyp, aldyńnan soqqan jeldi naızadaı súzesiń. Qoı, men báıgeden qalyp kórgen emespin.

— Endeshe sen tústen keıin menimen birge joryqqa shyǵasyń. Tekeshe baqyldap kórgeniń bar ma? — dedi Amanqulǵa sál ezý tartyp.

Sústy úlken qara jigittiń bastapqy óktem úniniń jumsara bastaǵanyna Amanqul da, ózgeleri de jaılasa túskendeı boldy.

— Teke bolyp kórgenim joq, biraqqoshqarsha birer mekirenetinim bar edi...

— Mekirengen adam baqyldaı da biler. Álde bórishe ulıtyn ba ediń?

— Muny meniń kásibim deı ber, dáý aǵa. İńirdegi ash qasqyrdyń syńsyp ulýy kerek pe, álde tań aldyndaǵy tóqmeıil bóriniń torqaly bıkeshin shaqyrǵan esik-terezesi joq ıesiz qystaýdyń aqyraǵanyndaı gýleme ýili kerek pe?

— Ekeýi de jaraıdy, — dep Mámbet sózdi qysqartty da, — atyńdy bapta. Kishi besinde shyǵamyz. Óziń bir sózsheń neme ekensiń, — dedi.

Mámbet jigitteriniń arasynan shyǵyp, shtab ketti.

Kórýge, bilýge áýes Amanqul Mámbet ketisimen tulyptyń nege qajet ekenin muqshaýǵa kiristi. Áńgimeni alystan bastady.

— Bizdiń hajynyń úıinde ǵana bola ma desem, myna ólgen buzaýdyń terisin bul jaqta da kerek etedi eken ǵoı. Jigitterge oınaýǵa kerek ekenin bilgende men onyń túrli-túrlisin ákeletin edim: buqaniki kerek pe, buzaýdiki kerek pe, qulyndiki me, qozyniki me jáne onyń qaı tústesi qajet — bárin de tabatyn edim. Hajynyń sholany toly: tipti neshe jylǵy tulyp kerek bolsa, sonsha jylǵysyn. Hajynyń týǵan jylynan bergisin de tabar edim, — dedi.

— Áı óziń de kóbik aýyz jigit ekensiń, sóz emes, aýzyńa túskenniń bárin sóıleısiń. Muny oıynǵa kerek dep pe ediń sonshama, — dep, bir jigit oǵan renish bildirip saldy.

— Joq-aý deımin, — dep árileı tústi Amanqul. — Ákelgen soń bir ońdysyn ákelseıshi. Mynaý ne? Shala týǵan bir ala buzaýdyń terisi. Jáne ózin nyǵyzdap keptemepti de. Buǵan sıyr da yńyranbaıdy, kórersiń.

— Buzaýsyz sıyrdy ıitý úshin emes, nadan neme. Bul jaý úrkitýge. Jaýdyń atyn úrkitýge, — Dedi álgi jigit qabaǵyn túıip.

— Bálı. İshine saban tyǵyp qatyrǵan ólgen buzaýdyń terisimen jaý úrkitetin bolsań, onda soǵysýdyń keregi ne! Orystarǵa qarsy men Shuǵyl hajynyń sholanyndaǵy bar tulypty shyǵaryp qoıaıyn onda.

Tanys emes jigit Amanqulǵa narazy pishinmen teris aınalyp ketti.

— Amanqul, munyń nege kerek ekenin Mámbet aǵaı aıtady ǵoı. Qosshylyqqa seni tańdap aldy. Endi tek aıtqanyn tapjyldyrmaı oryndaýǵa tyrys. Ońaı bitetin is joq, bári de tabandylyqty kerek etedi, — dep shyńdaı tústi Hakim ony bul áńgimeden bólip.

Amanńul sonda da qoımady.

— Joq, endi degenim-aý. Bilmeý jaqsy emes. Tulyp ekesh tulypta enesiniń qaı jaǵynan aparýdy kereksitedi. Mynany men orystardyń jel jaǵynan aparamyn ba, yq jaǵynan aparyp kórsetsem be?

— Tfý, — dep jerge túkirdi álgi jigit.

Alaıda, búgingi joryqtyń mán-jaıyn tolyq túsingen eshkim bolmady. Ásirese tulyp jaıy kóbine jumbaq boldy. «Jaý úrkitýge kerek» degen jigittiń boljaly da dál boljal emes edi. Az ýaqyt ótkennen keıin Mámbet qaıta oraldy. Onyń qasynda Ábdirahman Áıtıevtiń ózi bar edi.

— Jigitter! — dedi ol ózgeshe bir nyq, únmen. Sonsoń az kidirip aınala antalaı qalǵan jigitterdi kózimen bir súzip ótip: — Jigitter! Ataman áskeriniń atty polky Jaıyqtyń osy betinde. Onyń bir bólshegi Shyńǵyrlaýdy órlep Ańdalaǵa jetti. Bul bólshektiń sany bir-aq júzdik. Bári de kádimgi Oral boıynyń kazak-orystary. Osy júzdikke qarsy amal jasaımyz. Egerde isimiz ońǵa bassa jaýdy kelgen izimen keri qashyramyz. Al keri qashqanyn da, Tasqudyqqa qaraı órlegen ekinshi júzdikti de Belan otrády bir búıirden soǵady. Soqqanda ońdyrmaı soǵady. Óıtkeni jaý kúshinen bizdiń kúshimiz anaǵurlym basym. Jáne bizdiń súıenishimiz kúshti — óz elimiz, óz jerimizdemiz. Sondyqtan asqan jigermen, qaırattylyqpen, qaıyspas tabandylyqpen iske kirisińder. Ózekti janǵa bir ólim. Azattyq úshin, teńdik úshin qan men jan pıda. Daıyn bolyńdar!

— Daıynbyz! — dep qaldy jaqynyraq turǵan jigitter. — Basta, Ábeke!

— Basta!

— Basta! — desti jamyrap,

— Mámbet, jınal, — dedi Ábdirahman, Orazbaevqa qarap.

Sóıtti de ózi qaıtadan shtabqa qaraı júrdi.

— Minińder atqa! — dep buıryq berdi de, Mámbet óz atyna bettedi.

Mámbettiń on jigiti «báıpege kóp shapqan» Amanquldy qosyp alyp, on bir bolyp jónele berdi.

Aqbulaqtan shyǵa berip, Mámbet eki jigitin, myltyqtaryn erleriniń qastaryna tuńyrta ilgizip, alǵa qaraı jóneltti. Endi biraz júrgennen keıin Amanquldy qolynyń ushymen nusqap ózine shaqyrdy da:

— Seni jylqyshy deıdi. Aldyńnan bir úıir jylqy shyqty, sol jylqyny bórliktire qýyp ketýge týra keldi. Sonda sen baqtashyǵa boı bermeı qalaı qýyp keter ediń? — dedi.

Amanqul onyń betine qadala qarap aldy da, ezý tartty.

— Bórliktire qýý degen bórishe qýý degen sóz. Al, bóriniń biri jatyp qalady da, biri alystan búgejektep kelip jylqyny úrkitip jiberedi. Úrikken jylqyny janamalap shaýyp, qaıyrmalap, jatqan bórige qaraı aıdaıdy. Jatqan bóri deńine kelgenin qarǵyp baryp shaptan alady da jarady...

— Men saǵan bóriniń qalaı jaratynyn aıt dep turǵanym joq. Bir úıir jylqyyy óziń qalaı qýyp áketesiń, sony suraımyn.

— Aldymen tonymdy aınaldyryp kıemin. Sonsoń quryqtyń baýyna qara qaqbaq baılaımyn da, ysqyra shaýyp, qalaǵan jaǵyma bir úrkitip alyp silteı beremin. Bir elirip alǵan jylqy ómiri toqtamaıdy — tek tonyńdy jelpildetip, qara qaqbaqty qaltańdatyp kó zine túse berseń boldy, jaý qýǵan maldaı josyp beredi.

— Endeshe, qazir ana kúpińdi aınaldyryp kı. Sonsoń ala tulyptyń moınyna jińishke qyl arqandy baılap jiberip, bir ushyn taqymyńa bas ta sonaý tóbeniń basyna qaraı shap. Jylqy alatyn jaıyńdy kóreıin, — dedi Mámbet Amanqulǵa.

Amanqul buıryqty eki etken joq. Ol kúpisin aınaldyryp kıip, suppa bórkiniń ishki eltiri jaǵyn syrtyna qaratyp kıip te aldy. Ala tulypty artyna bókterip, qanjyǵasyna baılap sońynda kele jatqan jigit jalma-jan jińishke qyl arqandy ishin kergishtep qatyryp tastaǵan buzaýdyń moıynyna tuzaqtap bekitti de, ekinshi jaǵyn Amanquldyń qolyna ustatty.

Ómir boıy at ústinde ósip, jylqy qýyp úırengen Amanquldyń aty da ózine laıyq eken: jigit ysqyryp qalyp, at jalyn qusha ilgeri umtylǵanda bul jylqy beıne qasqyr qýǵandaı qos qulaǵyn jymıtyp alyp kósile jóneldi. Alystan qaraǵan janǵa Amanqul at ústinde tańýly jatqan bir janýardaı kórindi. Al uzyn qyl arqan taǵyp súıretken ala buzaýdyń tulyby beıne bir jynsha sekirip, qarǵyp qulap, qaıta turyp, tórt aıaǵy ár shókeniń basynan bir attap jatqan áldebir úreı shoshyrlyq jandy haıýanattaı-aq selteńdetedi. Amanqul ysqyryqty údetip, shabysty kósildirińkiregen saıyn ol bir mal túgil adamdy úrkiterlik dáý-periniń ózi boldy da ketti...

— Jaraıdy. Biraq aldyńnan shyqqan jylqynynyń qolynda qarýy da bolady. Sodan jasyp qalyp, ózińdi de, ózgeni de shermende qylyp júrme. Er jigit óledi, ólmese isterin istep shyǵady, — dedi Mámbet, Amanquldy keri shaqyryp alyp.

On bir adam Shyńǵyrlaýdyń jaǵasymen tómengi Aqqalaǵa qaraı asa berdi. Aqqala Aqbulaqtan otyz bes shaqyrym jer-di. Bul eki selenniń naq ortasynda Tiksaı jatyr. Keshe keshki habarǵa qaraǵanda kazak-orystardyń barlaýshylary Tiksaıǵa deıin órlep kelip, biraq áldeneden úrikken jandarsha ózinshe keri shapqylap ketken. Mámbet jaryqta sol Tiksaıdy basyp ótýge tyrysty. Ol jigitterin jalǵyz aıaq qyr jolymen qasqyrsha shubyrtyp, sırek shoqyraqtap, jıi-jıi aıańdaýmen otyrdy.

Kúz kúni qysqa, keshi uzaq. Dalada kóp jartyp daǵdy alǵan Mámbettiń oıy kún uıasyna kirer-kirmeste Tiksaıdan ótip, jurt orynǵa otyryp jetpeı Aqqalaǵa qulap ketý edi. Bul kózdegen jerine jetip jyǵylǵan kezde art jaqtaǵy qalyń qol da Tiksaıdan ótip Aqqalaǵa tónip úlgermek. Egerde jaý qarsy kezdesip jol bógelmese, bar áreketti ińirde bitirip alyp, tún boıy toryp, tań ata kishkene qalaǵa,qıqýlap kirý ǵana qalmaqshy.

Tiksaıǵa tónip kelgende jortýylshylardy qara qasqa atty dembelshe sary jigit qarsylap aldy.

— Jol ashyq, batyr. Aıaldap as jep, atyńa tynys ber. Arǵy jaǵy sáti tússe kózdi ashyp-jumǵansha bitetin nárse, — dedi ol Mámbettiń janamalaı kelip qolyn alyp.

— Malshyń daıar ma, sony aıtshy, Erǵalı, — dep surady Mámbet, — as jeýge ýaqyt jetpeı qalar.

— On bes, on alty shaqyrym jerge kez baılanbaı jetesiń.

— Jetkende... — dep bógelip qaldy Mámbet. — Keshki at sýarýdan qalsa, istiń teriske aınalǵany. Myna qaqaǵan sýyqta tańdy dalada tosý qıynǵa soǵar.

— Degenmen jylynǵan joq, Máke..

— Malshyny aıt.

— Malshy qarsylaıdy...

— Onda, Erǵalı, bir-bir tostaǵan qurt. Tek tezirek bolsyn. Basqasyn keri oralǵanda dámdermiz.

Erǵalı keri shapty.

Saı basyndaǵy úıge Erǵalı arqan boıy-aq ozyqkelse de, Mámbettiń aıtqan bir-bir tostaǵan qurtyn da, qarpyp jeıtin qoıdyń salqyn etin de dastarhanǵa qoıyp úlgirtken eken. Attaryn esiktiń kózine ile salyp, jaý-joryq saltymen úıge eki-ekiden kirip on jigit á degenshe qoı sorpasyna ezgen qurt simirip, qos qoldap et asap shyqty. Mámbet sońynan kirdi. Tórge únsiz sálem etip, bir tizerleı dastarhan shetine otyra ketti de, tabaq ishindegi ońasha qalǵan bastyń mańdaı quıqasyn sydyryp aýzyna saldy, tańdaıyn jedi. Barmaǵymen basyp, kózdi uıasynan shyǵaryp asady. Usyna bergen áıeldiń qolynan alyp tostaǵan qurtty tutas simirdi.

Sonsoń:

— Rahmet, jeńge, — dep ornynan túregeldi.

Orta jasqa kelip qalǵan bıdaı óńdi áıel ilese shyǵyp, Mámbettiń qasyna taman jaqyndaı tústi. Mámbet ony attandyrar dep úmittendi bilem, tizginin ustap, atyn kóldeneńdete túsip edi, áıel oń qolymen jaǵyn sıpady da:

— Batyr, joryqqa erdi jar attandyrady, jarǵa jigitti jeńge attandyrady. Ekeýin de kórgen shyǵarsyń. Al, men apalyq eteıin, jolyń bolsyn! — dep, áıel kóldeneńdegen atqa jetip kelip mańdaıynan sıpap ótti.

7

Jortyp otyryp jeti-segiz shaqyrym jer alǵannan keıin Erǵalı:

— Mynaý, Qarasaıdyń qyrqasy, qazir Aqqala da kórinedi, — Mámbetke.

Mámbet bul jaqta bolyp kórgen joq edi.

— Qala ózenniń qaı betinde? — dep surady onan.

— Arǵy bette.

— Onda qaı jerden ótemiz?

— Jaman ótkelden. Sýy at baýyrynan kelmeıdi, bıyl jańbyr az jáne muz qatyp qalǵan. Ásirese Aqsýdan ári ózenniń kóp jeri at kótererlik, — dep Erǵalı oǵan biletin jeriniń syryn baıan ete bastady.

Mámbet endi suraqtamady, ol óz oıymen shuǵyldanyp, aınalany kózge shúıe berdi de «zántalaq bir oń janbastan kelse» dep kúbirlep qoıdy. Onyń bul sózin Erǵalı Aqqaladaǵy kazak-orystarǵa aıtqany shyǵar dep topshylady.

Bulardyń sońynda shyqqannan áńgimeleri jarasypkele jatqan Japalaq pen Amanqul tura qalyp, batys jaqqa qoldaryn shoshaıtysty.

Erǵalı olarǵa:

— Júrińkireńder! — dep aıqaılap edi, ekeýi áldenege esi ketip alystaǵy qala jaqqa qadala tústi. Olar qalanyń ishinde attyly adamdar baryn baıqady.

Qan maıdanda eki jaq jaǵasynda saptaǵy qoldyń áskerlik óneri, quralynyń basymdyǵy jáne oǵan qolbasshynyń tapqyrlyq ádisi teń kelse jaý qamalyn bókserip júgire bereri haq. Biraq keı kezde qural men sol quraldy qoldaný óneriniń múltiksizdigine qaramaı qara basatyn ásker de bolady. Sonyń biri saqadaı saılanǵan atty korpýstiń general Akýtın basqarǵan dıvızıasy edi. Bul dıvızıa ala jazdaı «jalań aıaq» Chapaıdan taıaq jep, Oral qalasynyń batys jaq arqa betinde maıdan shebin berik ustaı almaǵan-dy. Al, 25-dıvızıaǵa 22-dıvızıanyń brıgadalary qosylyp dekabrdiń bas kezinde qalaǵa eki jaqtan at qoıǵanda Akýtınnyń ataqty kazak-orystary tozǵan bózdeı tigisinen ydyraı berdi. Kamenkanyń túbinde onyń bir polky qyzyl gvardıamen qarýyn tastaı berip oı baýyrymdap tabysty. Buǵan bas sebep: adamshyl maqsatty úgit pen nasıhattyń nysanaǵa dál tıgendigi bolsa kerek. Okopta, jaýynger arasynda: «Jer sharýaniki», «Zavod jumysshyniki», «Orys eńbekshisi orys eńbekshisiniń jaýy emes», «Sovet ókimeti qanaýshy alpaýytqa ǵana qarsy, onyń taıaǵyn soǵýshy aq generaldarǵa qarsy» degen uran-úndeýler talaıǵa oı salǵan; oı salýmen ǵana qoımaı, qylyshtasqan eki jaqty qushaqtasyp tabysýǵa jetektegen...

Munyń ústine, oıda, qyrda, selo men stansıada, tipti alysta jatqan beıǵam aýyldyń ishinde arqasyna zulymdyq batqan jandardyń qarý ustap bas kóterýi «er júrek kazak-orystarynyń» erlik saltyn túp kótere ózgerte bastaǵan. Basyný ornyna bas qorǵaý, shabýyldan góri sheginý sezimi kóbirek bılegen-di. Buǵan burynǵy «túk sezbeıtin qara shekpen» men «taǵy ósken qyrǵyzdyń» ishten shalǵan aıla-tásili qosylyp, Jaıyq boıyn bir shybyqpen aıdaǵan kazak-orystyń kún sanap berekesi qasha berdi. Biraq sońǵy soqqy shekesine tıe qoımaǵan general Akýtın Buqar bettegi partızandyq qımylǵa qarsy bir polkqa jýyq kazak-orysty Menovoı dvor men Terekti stansıasynda ustady. Negizgi jaýy Samara men Saratovtan shyqqan qyzyl gvardıany toqtaý úshin ish jaqtyń tynysh turýy kerek boldy. Biraq bul bólimderdi de tynbaı yǵystyryp kele jatqan qyzyldarǵa qarsy attandyrýǵa týra keldi. Osy saǵatta Buqar bettegi júzdikterdiń ornyn basyp tyldy berik ustap turýǵa Oraldyń Voısko ókimeti Jympıtynyń jasaqshylaryn aldyrýdy maquldap edi. Al, bir polkqa taıaý jeti júzdiktiń bir túnde beseýin Oral qalasyn qorǵaýǵa aldyrdy da, qalǵan eki júzdikti Janshanyń jasaqshylary kelgenshe ornynda qaldyryp qoıdy. Qaldyryp qana qoıǵan joq, partızan otrádtaryn qorqytyp áregirek ysyryp tastaý nıetimen kazak-orystar abaı-qoqaı qımyl jasady. Eki júzdikti Terektiden Qabanbaı Qaqpaqtyǵa deıin, onan da ári Shyńǵyrlaý boıyna órlep boı kórsetý manevrine jiberdi.

Osy boı kórsetý manevrine shyqqan kazak-orys júzdikteriniń jolyn tosyp, bergi jaǵynan Belan, arǵy jaǵynan Áıtıev qozǵalǵan. Bular kazak-orystyń qansha júzdik ekenin kúni buryn bildi. Oralǵa tyqyr taıanǵanyn aldynda Tashlyǵa baryp qaıtqan Andreev aıtyp kelgen. Aqtardyń laǵyp shyqqan jetim júzdikterin toqtatý ǵana emes, Andreev Oraldy alǵannan keıin negizgi Voısko áskerin qazaq betine shyǵarmaý, tegin tamaq pen tegin jem, shópten qaǵyp, Jaıyqtyń elsiz jatqan oń jaq jaǵasymen ysyrý maqsatyn kózdep edi...

O zamannan beri keń saharada bir kúndik, eki kúndik jerdegi dushpanyna qara quıyn shabýyl jasap úırenip qalǵan qazaq jigitteri bar ónerdi jaýdyń tóbesinen túsýge, qazaq tásilimen qarsy taraptyń atyn alyp qara jaıaý qaldyrýǵa jumsady. Buǵan Ábdirahman eń senimdi, eń myqty, ómir boıy jylqy qýyp ósken, orys arasynda san jyl bolyp, bileginiń kúshimen bas teńdigin qorǵap kele jatqan Mámbetti jumsady.

— Qalaı alsań, olaı al, Aqqaladaǵy atty qazaq júzdiginiń atyn qýyp al. Jaıaý júrip qoıshyǵa da qol kótere almaıtyn batyrlardyń artyna sodan keıin men myna qaralardy qaptatyp kóreıin, — degen ol keshe.

Sóıtip, Mámbet Aqqalaǵa tónip kelip, kún ekindige taıanǵanda kazak-orystardy alystan toryp turdy. Ol ymyrt úıirile at alý shabýylyna kirisýdiń qamyn jasady. Qaladan til alýǵa jansyz etip Áıtıevtiń qaınaǵasy partızan Erǵalıdy jóneltti. Qalǵandary jar astyna túsip yqtasynǵa boı tasalady, qoraǵa túser qasqyrdaı, ár jerden bir bas qyltıyp qaraýyl qarap, jyljı-jyljı Erǵalı aıtqan Jamanótkel aýzyna da jetti.

Erǵalı aqsham kezinde-aq qaıta oralyp, on jigitti endi qalanyń túbine jetektedi.

— Qazir baqtashy dybys beredi, — dediol, eń shetki kishkene shym qoraǵa kózin tigip.

Shym qora-jaı ózenniń qoınaýyna úıirilgen qaladan kórine oqshaý turǵan bir jarlynyń jalǵyz úıi bolsa kerek, biraq osy kez onyń ıesiz ekeni alystan-aq kórinip tur; tóńireginde ne mal joq, ne pishen joq, keshki syǵyraıǵan sham jaryǵynyń ornyna soqyr jannyń kózindeı, kishkene terezeleri anadaıdan úńireıip kórinedi.

— Dybys emes, — dedi Erǵalı azdan keıin, jańylys aıtqanyn baıqap qalyp. — Ana ıesiz shym úıdiń terezesinen «shaıtan shyraq» jyltyldasa boldy, ilgeri umtylamyz.

— Qazirden-aq sonda jetip buqsaq bolmaı ma? — dep edi Japalaq, Erǵalı ony toıtaryp tastady.

Kazak-orystar aqymaq halyq emes. Olar keshke qaraı qalanyń túbin toryp ótýine de múmkin. Al «shaıtan shyraq» kórinis, «ańdýshy joq, atty sýatqa aıdaıdy» degen sóz.

At sýarý, sýat oıý dese bilgishtigin bir baıqatyp qalatyn Amanqul da sóz úlesin aldy.

— Sýat nesheý eken ózi? Biz bul jaǵynan kútip otyrǵanda, qalanyń ekinshi jaǵyna aıdap ketpesin mástekteriń. Aqsaqal, sen o jaǵyn oıladyń ba?

— Saspa. Sýat aýzyndaǵy kútir anaý shym qora. Ózenniń qalaǵa eń jaqyn jeriniń ózi osy. Ármen qaraı aıdasa bir qıyr jol. Kazak-orystar aqymaq halyq emes.

— Aqymaq halyq emes, aqymaq halyq emes... Maǵan solardyń aqymaq bolǵany kerek edi, aqsaqal. Sen qaıta-qaıta aqyldy deısiń, quda túsetin adamsha, tegi.

— Aı, sen sýaıt bala, sózdi azaıt. Kóp sóıleıtin neme ekensiń óziń. Bos áńgimeni qoıyp onan da ana tulybyńdy qalaı «oınatýdyń» qamyn kózdeseń etti.

— Bos soz emes, aqsaqal. Kazak-orystyń aqyldy bolǵanynan aqylsyz bolǵany artyq...

Baǵanadan istiń neden bastalyp, nemen tynaryndolbarlap kele jatqan Mámbet attan túsip aıylyn bekitti, bórkin basa kıdi, belbeýin jóndedi. Sonsoń qala jaqqa eńkeıip bir qarap alyp, áldenege qulaǵyn tosty.

— Kazak-orys aqymaq ta emes, aılasyz da emes, ony qoı. Attaryn qazir birin jetektep, birin aıdap sýatqa keledi. Áne qozǵala bastady... Qorqaq adam qolǵa túsedi, qorqaq adam is bitirmeıdi. Aldymen osyny oıla. Jylqyshy, sen Japalaq ekeýiń úrkitesiń, basqa sabalap álgi otkelge aıdaısyń, Erǵalı ekeýmiz qardylyń eteri tabylsa, janyn jahannamǵa jiberemiz. Uqtyńdar ma? Ázirlenińder, — dedi Mámbet atyna minip alyp.

Bári de etek-jeńin jınaı tústi, tizginderin tejep taqymdy qysýǵa daıyndaldy. Amanqul basyna shalmasyn oraı salyp, bir ushyn qoltyǵyna qysty. Sóıtti de ol:

— Oı, tondy aınaldyrmappyn ǵoı, — dep shapshańdap ústindegi aq tonyn sheship, ony aınaldyryp jiberip qaıtadan kıdi. Shalmasyn da qaıta orap, suppa bórkine belbeýlep bekitti de, uzyn ushyn sol qolyna orap aldy. Sonsoń ol bóktergen tulypqa da «aq kóılek» kıgizdi. Bárin istep bolyp, daýsym shyǵar ma eken degen adamsha eki ret ishin tartyp tańerteńgi qanshyǵymen qaýysatyn qasqyrsha, únin býlyqtyryp ishten shyǵaryp «ulyp baıqady». Bul qasyndaǵylarǵa beıne alystan kelgen bóriniń jan túrshiktirer únindeı kúmpildedi...

Shym úıden «shaıtan shyraq» jyltyldamady. Jar astynda buqqan on adam kezek-kezek bas qyltıtyp qarap jatty. Ýaqyt sozyla berdi. Shym qystaýdyń túbinde qybyr da kórinbedi, ýádeli shyraq ta jaǵylmady.

— Bir nárse bolmaǵaı edi... — dep kúbirledi Erǵalı shydamaı.

Biraq osy kez jar jıegine atymen kóterilip qaraýyl qaraǵan Mámbet keri buryldy da:

— Jigitter, erińder sońymnan! — dep ózenniń jıegimen qalaǵa jorta jóneldi.

Ol bógelmesten jar astymen lekite ilgerileı berdi, eshbir qaýip-qatersiz, beıne óz úıine kele jatqan qojaıyndaı, eleń etpesten asty.

Artyndaǵylar shubyra tústi. Álden ýaqytta Mámbet jardan tik kóterilip, qyr basynda qazyqtaı shanshylyp qaldy. Ol jaq, búl jaǵyna kóz tastaı salyp, keıindegilerge qolyn sermep:

— Tart, Japalaq! Jylqyshy, jónel! Ana art jaqtan! — dep kózedi.

Sóıtti de ózi qalaǵa qaraı jóneı berdi. Qyr basyna shaýyp shyqqan Japalaq pen Amanquldyń kózine dóńinen ótip ketken bir úıir jylqy shalyndy. Ol úıir jylqynyń aldynda úsh attyly, artynda qaıyra aıdap eki adam jınaqtap barady eken. Aldymen japalaq ysqyryp qaldy da Mámbet kezegen qala men eki ortadaǵy bos alańǵa qaraı quıyndata jónelip edi, izinshe atynyń basyn tejeı túsip, Amanqul teke bolyp baqyldap-baqyldap aldy da, mekirene shapty. Ol sýatqa aıdaǵan kóp attyń sońynan tura shapty. Múshelik jer aǵyzyp kelip taǵy da baqyldady... Sonan soń taǵy da mekirenip alyp, endi dúńkildete kelip daýylpaz qaqty. Keshki ińir áleminde qoınaýdy ne jyn, ne shaıtan jaılap ketkendeı boldy. Qaladan bir shaqyrymdaı jerge shyǵyp ketken oıynda túk joq kazak-orystar quty qasharlyń tekeniń baqyly, daýylpazdyń satyry, ysqyryq pen áldebir jer búıirin túsirerlik álem-tapyryq dybys mıdaı aralasyp yǵy-jyǵy boldy da ketti. Mundaı jaıdy buryn kórý túgil qulaǵy estimegen kazak-orystar men noqta-júgenin basyna túrip aıdaǵan ásker attary dúr etip jońkı tústi. Tap osyny kútkendeı «ne bolyp qaldy?» dep eleńdegen atshylarǵa Amanqul endi týra shapty.

— Iısýs Hrıstos! — dedi biri, sońynda jyn sekirip, aq shashy shubatylyp janynan ote shyqqan jandy elesti kórgende.

Joldan jalt bergen kazak-orystyń aty qarǵyp-qarǵyp ketti — áldeneniń túbi túsip ketkendeı jandy elestiń ón boıy taǵy da satyr-sutyr, kútir-kútir etkendeı boldy.

At ta, adam da endi dúrkiregen shabysqa saldy, ala kóleńde ne bolǵanyn aıyra almady. Shubatylǵan ań shashty albastymen qatar, onan da úreıli qara albasty paıda boldy, bir ókirip, bir ishin tartyp, japyryp súzip bara jatqan záýlim qara buqa sıpattas-albasty edi. Bul, aq tondy, aq sáldeli, aq tulypty Amanqulǵa qarama-qarsy ókirgen «qara tondy qubyjyq» belgili Japalań bolatyn.

Qaladan shetke qaraı jóńkigen attarǵa endi Mámbet pen Erǵalı jáne basqalary aralasyp ketti. Bular beleń alǵan attardy ıesimen qosa qýyp, es jıýǵa mursha bermeı, olardy uryp jyryp ketýge kiristi. Bul nıet op-ońaı oryndaldy: jolyn kese shaýyp qýyp jetti de, bir atshyny Mámbet soqqymen uryp attan túsirdi, endi biriniń qamalap júrip basqalary moınyna tuzaq saldy. Biraq kóp attyń aldyndaǵy úsh kisiniń ekeýi bir búıir shaýyp jetkizbeı ketti de, endi biriniń qaıda joǵalǵanyn bular bilmeı qaldy. Tek álden ýaqytta, bul alpystan astam atty ózderi kelgen Jamanótkelge jetkizgende qala jaqtan myltyq atylyp, ý- shý bolǵan berekesiz dybys shyqty. Biraq qýǵynshy bolmady.

Tań ata Áıtıevtiń qaptaǵan qara-qurym attyly áskeri Aqqalaǵa tónip kelgende keshegi júzdik jatqan bul shaǵyn qala jym-jylas edi.

— Kazakov ne vydash — spalú hatý, — dep aqyryn túsinen jan qorqarlyq Mámbetke, orta dáýletti shetki meken-jaıdyń shoqsha saqal aryqıesi:

Vsı povtıkaly. Nımae nıkogo, — dep basyn ıip, shapshańdap bir shoqynyp aldy.

Jan joǵy ras eken. Túnde birneshe arbaǵa tıelip, arba jetpegeni jaıaý-jalpylap, atty kazak-orystar ókshesin kótergeni anyqtaldy. Áıtıevtiń otrády Belan batalónyna qosylyp aq kazaktardy búıirden túıgishteı berýge bet túzedi.

Arqadan, batystan jáne shyǵys jaǵynan kıligip, Oral qalasyn, kelige salyp túıip jatqandaı, zeńbirekpen toqpaqtaǵan Qyzyl gvardıaǵa shylbyr tastaýǵa asyqty.

ALTYNSHY TARAÝ

Qara jel ishin tartyp tur...

Keı kezde adamnyń ón boıyn kúnniń qubylysy bılep ketedi. Nóserlep quıǵan qara jańbyr boıdy sergitpeı, ıyqtan basyp, jarq etken najaǵaı men Shatyr ete qalǵan kún áldeneden eriksiz buqtyrady.

Nurym ińirde syrtqa shyǵa kelgende jer terbelip, aspan selkildep turǵanǵa usady: arqadan soqqan dúleı yzǵyryq sharbaq qorany syndyryp bara jatyr; qamys shegen basy shýlap, maıa tóbesi jelp-jelp etedi; úı japsary túrilip, murjadan joǵary ysqyrǵan jel bebeý qaqqan baqsydaı. Ýildegen yzǵyry, syqyrlaǵan sharbaq, qap-qara tún, panasyz dala, buıyqqan aýyl — bári qosylyp kóńilge qaıǵy quıyp jibergendeı boldy. Áldeneden elegizip, áldenege júregi túıtkildenip, arqasy shymyrlap qoıa berdi de, Nurym sharbaq qoranyń yǵyna otyra ketti. Tula boıyn qaltyratyp ótken bir sýyq lep otyrǵan soń báseń tartty. Biraq tap sol mezette jel tyna qalyp, jańaǵy aınala ysqyrǵan ýildi dybys joq boldy. Endi áldebir kózge kórinbeıtin dáý jan tańdanyp ishin tartyp-tartyp qalǵan sıaqtandy. Nurym sharbaqqa qulaǵyn tosty, pishen túbindegi bıik shegenniń ishinde turǵan attarǵa moınyn sozdy. Sharbaq qoradaǵy uıysyp jatqan qalyń qoıdan jabaǵynyń jyly lebi esti, usaq kúıistiń qytyry qulaqqa shalyndy. Basqa dybys jym-jylas. Álde at pa ishin tartqan?

Jel qaıta ýildep, álgiden de kúshti sarnap ketti. Sharbaq qora burynǵydan da tómen buǵa tústi, qabyrǵalary sytyrlap synyp keterdeı, jermen-jeksen bolardaı, ishtegi qalyń qoı dúr etip aqtaryla jel etine shydamaı, áldeqaıda yǵyp keterdeı...

«Apyrmaı! Uıtqyp bara jatyr. Bul ne degen qaharly tún!»

— Kún jaǵymsyz. Óte jaǵymsyz, — dedi ol úıge kirip.

Onyń arqasy qurystaǵan sıaqtanyp qabaǵy tyrysa bastady; on boıy qaıta shymyrlap qoıa berdi. Áldeneden shoshynǵan júregi attaı týlady.

— Jyrshy, nege qurystap tursyń, arqańnan sýyq ustaǵan joq pa? — dedi Oraqov.

— Kún óte jaǵymsyz, — dedi taǵy da Nurym. — Beıne bir álem sarnap, áldenege ishin tartyp turǵandaı bolady.

Udaıy at ústinde, qara sýyqta uzaq jol júrgen adamdar kesheden beri jyly úıde tynys ala bastap edi. Búgin jaılanysa túsken — kóbi óz tórinde jatqandaı, semiz et, ystyq sorpadan keıin kerile esinep aýyz basý jıilengen.

Ázil-qaljyńdy áńgime seıilgennen keıin shyntaqtap qısaıyp, keıi myzǵyp ketip otyr.

— Nurym, myna jurtty óleńmen serpiltip tastamaısyń ba? Qas qaraımaı uıqy basa bastady, — dedi Oraqov. Ol Nurymnyń arqasy qurystap, kóńil qoshy kelmeı turǵanyn seıiltpek boldy. Biraq Nurymnyń aýzyna batyr aqynnyń:

Badanamdy basa bókterip,

Qasyma jattan joldas ertip.

Kún-tún qatyp júrgenim:

Ana Narynda jatqan

Jas balanyń qamy úshin... —

degen óleńi túsip edi, ony aıtýǵa selqos kóńili tartpady.

— Jigitter kóz shyryn alýdy kózdep otyr ǵoı. Meniń de óleńge asa zaýqym joq. Onyń ústine ana jaqtaǵy áıel balalar men jas sábı áldeqashan jastyqqa basyn salyp jaılanysyp qaldy bilem, — dedi.

Oraqov ony qystamady. «Uıyqtasa uıyqtasynshy jigitter» degen oı keldi oǵan. Báriniń de búgin kesheden bergi eleýregen ushpa kóńili jaı tapqandaı — «Oıyldaǵy ofıserler bir jetisiz kelmeıdi. Oǵan deıin Mámbet te oralady» degen oıǵa berik ıek súıep edi.

Qazan jaqta da qamsyz áńgime bar-dy. Kesheden bepi boıy úırengen kishkene Záýresh Múkaramanyń oıyn qumarlyǵyn kórgennen keıin ıyǵyna shyǵyp alǵan. Sheshesi:

— Záýresh, apa sharshady, boldy endi. Jat, tósegińdi salyp bereıin, — dep zorlap jatqyzǵannan keıin de, ol oınap jatty.

— Taǵy-taǵy, — dedi sábı, qyzdyń «koza rogataıa» dep oınatqan saýsaqtarynan kózin almaı.

— Idet koza rogataıa... ıdet...

Múkaramanyń náp-názik aq saýsaqtary laqsha jorǵalap, ózine jaqyndaǵanda bala betin búrkeı salyp, kórpe astynda syqylyqtady.

— Tagy!.. Taǵy!..

— Qoı, Záýresh, jetti.

— Idet koza rogataıa...

— Hı-hı-hı...

— Qoı, Záýresh, jetti.

Qyz basyn shaıqap sheshesiniń degenine kónbeıtinin, qoıǵysy kelmeıtinin bildirdi.

— Záýresh oǵan kóne qoımas. Apamen oınaıdy. Solaı ma, Záýresh?

— Taǵy...

— Záýresh, sen neshedesiń?

Qyz oń qolyn kóterip bes saýsaǵyn jazdy da, sonan keıin sol qolymen eki barmaǵyn basyp jumyp, úsheýin kórsetti.

— Úsh jastamyn de. Oı aqyldy Záýretaı.

Bala «aqyldymyn» degendeı basyn ızeıdi.

— Sen aqyldysyń, Záýresh. Sen doktor bolasyń. Doktor bolasyń ba?

Bala oǵan da basyn ızeıdi.

— Bolady. Úlken doktor bolady. Jaraly adamdy kesip emdeıtin doktor bolady.

Aısha shoshyp ketti.

— Astaǵypyralla. Kesip emdeıtin deısiz be?

Múkarama jalma-jan túsindire bastady.

— Aısha, aýrý túrli-túrli. Birine dári berip emdeıdi, aýrýhanaǵa endi birin alyp emdeıdi. Adamnyń aıaǵy shyǵyp ketse, já qoly shyǵyp ketse. Al, jarany jaryp, irińin tazartyp emdeıdi. Kesip emdeıdi dep osyndaıdy aıtamyz.

— Qoryqpaı qalaı kesedi? — dep qaldy áıel.

Múkarama ony da túsindirdi — oqyp, úırenip, dárigerlikke jetiletinin aıtty.

— Men sizdi tilmash bolyp júrgen kisi eken dep edim. Báse, lóktyr ekensiz ǵoı.

— Joq, men doktor emespin, — dep jóndedi Mýkarama, — doktor bolyp shyǵý úshin kóp oqý kerek. Biz tek doktorlarǵa kómekshi bolyp aýrýdyń jarasyn baılaımyz, doktor aıtqan dárisin ishkizemiz...

— Siz nege kóp oqymadyńyz? — dep surady Aısha.

— Myna soǵys kesir boldy. Soǵys bitken soń Peterbýrgke, bolmasa Saratovqa baryp oqımyn.

Aısha da búgin qyzy sıaqty boı úıretip alyp edi. Ol qyzyn shaıqap qoıyp, qyzyq áńgimege qumarta tústi. Záýresh qalǵı bastady. «Jas qyz... Jas ta emes. Kúıeýi bolmas. Qyz shyǵar» dep oılady áıel. Azdan keıin ol Múkaramaǵa qarap qoıyp:

— Uıat ta bolsa sizden suraıyn... — dep kózin tómen túsirdi.

— Ne nárse? Surańyz. Nege uıat bolsyn.

— Siz jassyz ǵoı. Menen kishi shyǵarsyz.

— A, siz neshedesiz?

— Men bıyl jıyrma birge shyǵamyn.

Múkarama ań-tań qaldy.

— Siz Záýreshti on segizińizde týdyńyz ba?.. Keshirińiz, taptyńyz ba?

— Iá.

Múkarama basyn shaıqady. Ol Aıshany «jasynan bala kótergen eken» dep tańdandy.

— Sizdiń kúıeýińiz joq pa? — dep surady Aısha.

Biraq ózi taǵy da uıalyp, kózin tómen túsirdi.

Áıeldiń syrlasýǵa qumartqanyn kórip, qyz ashyq jaýap bermeýdi laıyq kórmedi. Jáne onyń ústine ishtegi syryn myna sıaqty móldiregen qazaqtyń jae kelinshegine aqtarý aıyp emes sıaqtandy. Tipti sol sát Aısha senimdi zamandas, jaqsy dos tárizdendi. «Hakim sıaqty bilimdi, kórikti, ózgeden anaǵurlym artyń turǵan, jan-tánimen jaratqan jandy jasyrý qajet pe? Sol úshin emes pe, osy erlik jolda áskermen birge tún qatyp, qaýipti saparda saz keship kele jatqany?»

— Bar, — dep Múkarama terezege qarady.

Tas qarańǵy túnde tomsara múlgip turǵan kúzgi dalada myna kishkene úıdiń káriniń kózindeı kúńgirt tartqan qımaly áıneginen ári ne baryn kórsetpedi. Biraq qyzdyń oıymen beınelegen ózine tanys aıqyn beınesi kóz aldyna kelip tura qalǵandaı boldy. Ol óziniń sońǵy kezde túsinen shyqpaı qoıǵan Hakimine qolyn sozǵandaı bir qımyl jasap, terezege telmire tústi. Alystan... anaý Jaıyqtyń bergi bettegi oıly-qyrly jaǵasynan qalyń ásker qaptaǵandaı kórindi; myna kele jatqan qara qońyr jigitterden anaǵurlym kóp, anaǵurlym kelbetti. At ústinde oınaǵan, jalań qylyshty jarqyldata shaýyp, jelmen jarysyp júıtkigen erekshe ásker: aldyndaǵy aq tondy komandır, aq boz atynyń ústinde úzeńgige shirenip dúrbisimen alqapty sholyp kele jatyr. Keıinirek nókerler toby kórinedi. Aq boz atty jarq etkizip qylysh sermegendeı bolady, jer dúnıe zýyldaǵan qylyshtyń, jelmen jarysqan attyń dybysyna tolyp ketkendeı ýildeıdi...

— Syrtta jel kúsheıip ketti, — dedi Aısha, terezege telmire qalǵan Múkaramany taǵy da sózge. shaqyrǵysy kelip. — Oqyǵan jigit shyǵar. Ol da álgi lóktyr oqýyn oqyp shyqqan jigit pe?

Múkarama jalt burylyp Aıshaǵa qarap qaldy.

— Joq, doktor emes. Múmkin keıin doktor da bolar.

Máskeýge oqýǵa barmaqshy soǵys bitken soń. Men de... ekeýmiz de oqımyz. Bilesiz be qandaı jigit ekenin?

Aısha kúlip, basyn shaıqady.

Qazaq jigiti. Bir jerde oqydyq, bir jerde júrdik. Bıyl ǵana eki aıyrylyp kettik... kazak-orystardyń kesirinen. Ana jaqta aǵasy bar, jyrshy. Bizdiń bárimiz de sol Hakimder turǵan jerge baramyz. Olar da osyndaı ásker. Ásker bolǵanda naǵyz ásker. Qalyń ásker. Máskeýden beri qaptap kele jatqan gvardıa. Keshikpeı kórisemiz. Biz soǵan qarsylap shyqtyq...

— Saǵynǵan ekensiz ǵoı kúıeý balany. Balalaryńyz joq qoı?

Endi Múkarama qyzaryp ketti.

— Joq, joq, men áli jaspyn. Ol da jas. 18-de. Qosylǵanymyz joq... Ýádelesken jar... Sizden kishimin,

Tórt jasy kishimin, — dedi qyz sasyp.

Qyzdyń uıalyp qalǵanyna áıel ezý tartty da, taǵy da basyndaǵy kúdigin qaıtalap aıtyp, soǵan bir ornyqty jaýap kútkendeı boldy.

— Biz de kóp dep estidik. Biraq adamdardy atyp, mal-múlikti talap ketedi degeni qorqytady. Álgi bólshevıkterdi aıtamyn. Sizdiń aıttyrǵan kúıeýińiz solardyń ishinde eken ǵoı.

— Aısha, aıttyrǵan kúıeý emes, biz ózimiz ýádelestik. Birimizdi birimiz súıdik, sonsoń máńgi birge bolamyz dedik.

— Aıttyrmaı kúıeýge shyǵýǵa bola ma? — dedi Aısha tańdanyp.

— Qyz tek súıgenin jar etedi.

— Oqyǵan adamdar ǵoı ol, — dedi Aısha, álde ókinishti, álde ersi kórerlik bir bolbyr únmen.

Sonsoń Múkarama Hakimniń joldastaryn da, myna qazaq jigitteriniń talapty saparyn da aqtaı sóıledi. Aıshanyń «jurtty qyryp ketedi» degenine dáleldi, túsinikti jaýap berýge tyrysty.

— Jalǵan sóz, Aısha. Olar da myna siz ben biz sıaqty qazaqtyń, noǵaıdyń, bashqurttyń erkindik súıgen er jigitteri. Orystary da solaı. Olar kazak-orystar sıaqty emes, «qyryp ketedi» dep beker aıtady, syrttan jamandaıdy. Myna jigitter, ana jaqta otyrǵandar qandaı bolsa, kele jatqandar da sondaı.

Áıel úndemedi, ol endi tesek jabdyǵymen bolyp ketti. Múkarama kishkene sábıdi tósekke jatqyzyp, qolymen qozǵap qoıyp uıyqtaýǵa kiristi. Sheshesiniń qolyn bógemeı:

— Záýresh, uıyqta, uıyqta, — dedi ol kórpesiniń syrtynan eptep qana terbete qozǵap. — Bópe, uıyqta.- Ósken soń úlken-úlken doktor bolasyń. Mamań doktor bolǵanyńdy jaratady, esittiń be?

Áıel Múkaramanyń balajan ekenine qaıran qalyp, ishinen: «bıshara kúıeýine jetkenshe asyǵys eken... óz balasyndaı kórip, jatyrqamaı oınatyp, erinbeı terbetedi. Musylman qyzy ǵoı, noǵaı bolsa da...» dep qoıdy. Azdan keıin Záýreshtiń tósegine basyn salyp, sheshinbesten Múkarama da uıyqtap ketti.

Aısha onyń jastyǵyn qyzynyń tósegine jalǵastyra saldy da, ózi qonaqtar jatqansha uıyqtamady. Záýreshtiń qasynda móldirep jatqan sulý Múkaramaǵa qarap otyryp, áldebir tátti oılarǵa batqandaı boldy. «Kishkene qyzym tap osyndaı lóktyr bolsa» dep armandady ma, kim bilsin?!.

2

Al, aldyńǵy kúni:

— Eki kún ótip úshinshi kúni tań aldy! Belgi sol baǵanaǵy aıtqan: órt! Aldymen komandır jatqan páterdiń úni óshirilýge tıis! Qapy qalyp, san soǵý bolmasyn, Abylaev myrza!

Daqpa-daqtap tártip berip úırengen ásker starshınasynyń bul sózi de aýzynan buıryq esebinde shyqty; tapsyrma emes, bir ózi ǵana oılap shyǵarǵan jumbaq júriske saı syry ishine túıilgen kelte jarlyq.

— Órt jalynyna birinshi tamyzdyq sol úı bolady, myrza. Buǵan qam jemeńiz, jańa kórgen jaýym emes, — dep, Abylaev atyna minip alǵan Ázmuratovqa qulaq qaqty.

Bul Sálmen men Janǵojany atyp tastaǵannan keıingi Jansha men Aron tóreniń eń senimdi eki ofıseriniń ýáde-baılamy edi.

Ázmuratov atyna qamshy basyp jóneı bergen. Biraq «bir jumada Oıyldaǵy ıýnkerlerdi tap osy jerge jetkizemin. Tabysar tóbe osy «Ashysaı» dep Mámbetke aıtqanyndaı, ıýnkerler Oıylda emes, onan alpys shaqyrym beri Qaratóbede qalǵany málim. Qaratóbe eki kúnde aınalyp soǵarlyq — Ashysaıdan nebári elý shaqyrym-aq jer. Beıǵam jasaqshylarǵa Abylaev uıyqtap jatqan jerde bas salyp bastyqtaryn qyrmaqshy da, al úshinshi kúni túnde jetip úlgergen Ázmuratov qalǵandaryn qart umsatpaı tań aldynda jaıpap salý áreketin jobalaǵan. Muny tek Abylaev qana biledi, Abylaev qana oryndaı alady. Buǵan Ázmuratovtyń kózi tolyq jetken.

Serttesken úshinshi tún de kelip jetti. Daıyn jatqan jas ofıserlerdi Qaratóbeden alyp shyǵyp, jolda bir aıaldatyp ol Ashysaıǵa da tóndi. Tún jamylyp shubyryp kelgen ordaly qasqyrdaı, aılaker ofıser sańar taýyǵy birinshi ret shaqyrǵanda naq ýádeli jerge at mańdaıyn tiredi. Shetki elý ofıser ornalasqan úılerge eki shaqyrymdaı qalǵanda órttiń burq etýin kútip, ıirilip turyp qaldy. Attyń dúbiri, qarý-jaraqtyń sybdyry, adamnyń kúbiri qulaqqa shalynarlyq jer bolsa da, qaraýyl jasaqshy tap sol kúni eleń ete almady, buǵan qara túnniń qara sýyq jeli kóldeneń turdy — aıaǵyn ańdyp basqan jaý yq jaqtan keldi; jáne ózektiń ekinshi saǵasynan alys, kádimgi Ázmuratovtyń ózi ornalasqan páterge taıaý jerde bógelgen bolatyn.

Bul kezde elý ıýnker de túngi shabýyl qamymen jataq izdegen jylandaı jorǵalap jatty. Olar bir úıden bir úıge buǵyp kelip, biri at arasyna, biri pishen ishine eńbektedi; keıbiri senekpen kirer esiktiń jolyn timiskiledi, tipti tereze túbine tónip úıdiń ishine kóz jibergender de boldy. Óıtkeni Ázmuratovtyń jobasy boıynsha ár úıge eki adamnan bólinip ańsyzda kirip kelip bas salýǵa tıis edi. Bularǵa qarsylasqanyn atyp, baǵynǵanyn tutqynǵa alý áreketi mindettelgen. Biraq bul jobany Abylaev ózgertip jiberdi. Ol ińirde ıýnkerlerge «jatqan jerde jaırata beresińder» dep jarlyq bergen. Onyń oıynsha bul buzylǵan jandardy qolǵa túsirip álek bolýdyń keregi joq, qurtyp jiberý jón dep sheshken.

Óz qasyna bir ofıser ertip Abylaev jurt tegis úıqyǵa kirdi-aý degen shaqta basshylar jatqan eń shetki úıge eńbektep jetti. Aldyńǵy kúni tańerteń tyń tyńdap, sharbaq túbinde sóılesip turǵan Sálmen men Nurymnyń áńgimesin estigennen keıin bul úıdi ol kóz júmyp tabarlyqtaı bolǵan, kúndiz alystan baqylap, keshke jaqynnan kórip qora-qopsysy mol dáýletti úıdiń maıalap úıgen pishenin, pishenge jalǵastyra salǵan úlken sharbaq aýlasyn, qystaýdyń bir buryshyna tirelgen bıik shegenin kózben ólshep-pishken-di. Endi qazir sol pishen men qystaýdyń batys betin ala bir jaǵy pana, bir jaǵy qora etilip tartylǵan sharbaq aýlanyń irgesimen jaǵalap kelip, onyń aýzyn ashyp ishine panalady. Urysha buqqan ekeýdi kórip tóbesi ashyq keń aýlanyń ishine qamaǵan qalyń qoı dúr etip ekinshi buryshyna lyqsydy, pysqyrynyp, úrpıisip keıbir erkek qoılar jer tarpyp edireıe tústi de, birte-birte kózi úırenip, adam ekenin kórgen soń tynyshtala bastady. Qoımen birge Abylaev ta entikken tynysyn báseńdetti. Jan-jaǵyna kóz jiberip, tóńirekte qybyr joǵyn baıqaǵannan keıin óshikken ofıser úıde jatqan qas jaýynyń pishinin kóz aldyna keltire bastady. Onyń biri oǵan: ásker tártibin buzyp, basqaǵa buzyqtyq úlgi kórsetken jalpaq betti, balýan deneli Jolmuqan, endi biri — qolyn sermese qulash jerden shalarlyń uzyn qara qaskúnem Junysov bolyp kórindi. Al, úshinshi dushpan — bar jasaqshyǵa basshy bola ketken opasyz júz basy Oraqov edi. Osy úsheýiniń osy úıde ekenine Abylaev kúmán keltirgen joq. «Endi birer saǵattyń ishinde kúliń kókke ushady, sendeı surqıa zulymnyń. Qylyǵyń bastan asty, dinnen bezgen kápirler» dep kijindi Abylaev árqaısysynyń túr-túsin oımen ap-aıqyn beınelep. Onyń álde yzǵyrǵan qara sýyqtan, álde óńmeninen ótken óshpendiliktiń yzasynan tisi-tisine tımeı saqyldap ketti. Qolyndaǵy granattyń shyǵyrshyǵyn taýyp, qoltyǵyn jazyp, qulashyn sozyp laqtyrýǵa aldyn ala ázirlik jasady. Sóıtti de qasyndaǵy jas ofıserge:

— Álgi senderdiń aýzy-basy kógergen starshınalaryń kelip jete me aıtqan saǵatynda, álde toı ótken soń dańǵara, ap-sap bolǵan jaýdyń ornyn sıpaýmen abyroı ala ma?! Kelse de kelmese de ázirlen, kerosındi pishenniń buryshyna shash ta, azdan soń ot qoı! — dedi.

Sóıtti de ol, birden-eki dirili molaıǵan denesin jylytyp, jaýyrynyn qaıshylap-qaıshylap qoıdy; qaıta-qaıta ornynan oqys kóterilip, kilt otyra qalyp, qaıtadan usha tura kelip bir kez boıyn da qyzdyryp aldy. Sonan keıin saýsaqtaryn jumyp-jazyp, jumyp-jazyp, jany ketýge aınalǵan bıalaısyz qolyn da jylyta bastady. — Barmaqtyń ebi qaıta oraldy. Dene jylynyp, qol qozǵalyp, kóp kútken saǵat ta jaqyndap, ofıserdiń kóńili bir jaı tapqandaı sál ýaqyt otyryp, jerge qoıǵan granatty taǵy ustady, shyǵyrshyǵyn suq saýsaǵymen ile tartyp, qalaı shyǵaryp alǵanyn ol sezbeı qaldy. Shyrt etken dybys qulaqqa shalynyp ketti. Ofıser ornynan yrshyp tústi.

San ajal syıyp turǵan bul úlkendigi qunan qoıdyń ortan jiligindeı bolat qaýashaq endi jarylyp ketpek. Aldymen ony ustap turǵan Abylaevtyń ózi kul bop kókke ushpaq. Ol jantalasyp qolyn keri serpýge de, bolmasa oqtalyp otyrǵan úıdiń terezesine laqtyrýǵa da bilmeı kirpik qaǵyp qana úlgererlik bir sát qozǵalmaı qatyp qaldy. Eger qolyndaǵy granatty keri qaraı laqtyrsa ashyq aýlanyń ishine baryp gúrs etpek. Óıtkeni oqy men soly bıik sharbaqpen qorshaǵan úlken qora — qora ishi toly qoı. Granat jarylǵan shaqta daýsynan bútin uıqyda jatqan halyq dúrilge tysqa júgirmek qoı. Onda... Abylaevtyń arǵy jaǵyn oılaýǵa dáti shydamady. Onda bar operasıa bosqa ketip, kelgen izimen keri qaıtý ǵana qalmaq! Tipti elý ofıserdi janynan bezgen búlikshiler janshyp, taptap joq etýi de ǵajap emes. Aldymen Abylaevty bas salyp qurbandyqqa shalýy daýsyz... Abylaev qolyndaǵy granatty jasaqshylardyń bas shtaby jatqan úıdiń terezesine laqtyrdy. Ol týralap-aq laqtyrdy, alaıda onyń qoly erkine kónbeı, dáldegen murjaǵa soqpaı, granat ońǵa aýytqyp ketken sıaqty boldy. Ol endi ekinshisin dálirek laqtyrýǵa ázirlendi...

3

Syrtta ne baryn úıdegi jan seze me! Ózara jaı áńgimelesip otyryp, kezek-kezek aýyldy torlap qaıtpaqshy bolǵan Jolamanov pen Oraqov jánó Nurym Junysov oıaý edi. Ásirese álgide syrttan kelgen Nurymnyń kóńili qaıaý jandaı tunjyrap otyrǵan. Shala sheshinip, shınelin jastyq ete qısaıǵan óziniń kádimgi ala bıeli jasaqshysy bosaǵa túbinde qor ete tústi de, Nurym soǵan moınyn buryp qaraı qaldy. Kádimgi Jolmuqan jýytpaı ózine on birinshi jasaqshy etip alǵan sarysy. «Bıshara» dedi Nurym ishinen. Sonsoń kóz adyna Jolmuqan kóldeneńdedi. Jalpaq, balýan Jolmuqan. «Sen uzyn qara» dep sóıleıtin Jolmuqan! Bir betkeı ósken janǵa boı bermeıtin Jolmuqan!.. Qazir Jympıtyda jaıqap júrgen shyǵar...

— Men shyǵyp keleıin, — dedi Jolamanov, onyń oıyn bólip.

Júz basy esikten shyǵa berdi...

Bir nárse kúrs etti de, kýrs etken daýyspen birge úıdiń tóbesi túndikshe jelp etkendeı boldy, Mezet qazan jaqtyń jarymen qosyla ortadaǵy uzyn pesh beıne bir júgimen aýǵan arbadaı qısaıa ketti. Tysqa shyǵyp bara jatqan Jolamanov áldeneniń ekpinimen ashylyp ketken esikten ári tońqalań asyp baryp senekke jyǵyldy da, qos qoldap jer tiredi. Al, tórdegi terezege taıaý jerde oıy bólinip ketken Nurym bókselep, bar jaqtaýy sytyrlap, synyp, qaıshy aýyzdana qalǵan terezege soǵyldy. Onyń esh ńárseni kórip-bilip, amal-aıla jasaýǵa shamasy kelgen joq, tek betine sabalaǵan jalyndy jeldiń lebinen basyn aýlaqtatqandaı uzyn denesimen soǵyp úńireıtken tesikti qolymen omyryp-omyryp jiberdi. Álde áınek, álde qańyltyr, jalańash qoldy tilip ketti. Biraq kesilgen jerdiń ashyǵanyn, soqtyǵyp ketken áldeneden deneniń uıyp qalǵanyn ol qapelimde sezbedi, jan-dármen kún syrtqa keńge qaraı umtyla berdi. Súıretile, qysyla, áldebir tastaı nárselerdi soǵystyra baryp, bir mezet janyn shyǵara janshyp, ezip jatqan aýyr úıme-júımelerden denesiniń tolyq bosanǵanyn sezip «ýh» dep etpetinen jatyp qaldy. «Bul ne? Jer silkindi me? Zelzala qaptady ma? Aspan jerge tústi me?..» Ol ap- tyqqan júreginiń tizbektegen suraýyna jaýap berip úlgirmeı, keıingi jaqtan:

— Bu ne? Bu ne boldy? — degen tunshyǵa shyqqan dybysty qulaǵy shaldy.

Jalma-jan ıyǵyn serpı túsip, keri burylyp, ózi shyqqan tereze úńgirinen kóringen Oraqovtyń qolyna qolyn jalǵady. Súıreı tartyp, omyrylǵan jaqtaýdy qosa, ishten syrtqa qaraı shaǵyn deneli serigin qudyqqa qulaǵan serkedeı etip sýyra berdi. Ekinshi ret gúrs etken daýys úıdi endi túndigimen qosa kótergen daýyldaı etip ekinshi jaqqa birjola jyqty. Omyrylǵan, synǵan terektiń, kilettiń, jaqtaýdyń, opyrylǵan jardyń, tóbeniń satyr-sutyr, kútir-kútir ete qalǵan adam shoshyrlyq apatty dybysyna qosyla áldekimniń yńyrsyǵany; janshylyp, ezilip tunshyqqan úni, deminiń býlyqqan qyryly, jeldiń azynaǵan saryny — bári qosylyp ketti.

Keıinde úı qulap, janshylǵan jandardyń ústinde qopyrata tastaǵan úlken bir úıindige aınalyp qalsa, dalada sharbaq aýlany solqyldata japyryp dúrlige úrikken qalyń qoıdyń olaı da bulaı jóńkigen dúrili, maıa pishenniń yǵyndaǵy attardyń shurqyraı kisinegeni, aýlanyń shegenderin julqylap eki ıyǵyn julyp jep jelpildete azynaǵan alaı-túleı jeldiń saryny áldeqaıda tars-turs atylǵan myltyq daýysynyń qulaqqa tunyp kelgen dúńkili, álde komanda, álde aıqaıdyń kúmbiri es jıǵyzbaı túngi aqyr zamannyń azapty, úreıli, qyrǵyndy jahannamine aınalyp ketti...

Bir kez búrk, etken jalyn jer dúnıeni tegis jalap ketkendeı boldy, jalp etip jerge shógip qaldy. İzinshe qara tútin eki qolymen jer tirep otyrǵan Nurymnyń kómeıi men kózine sabalap ótip, demin taryltyp jibergendeı, etpettetip basyn jerge tiredi.

— Qaıdasyńdar? Tirimisińder? Tirimisińder? Kim bar? — dep aptyǵa júgirip, áldeqaıda qol sozyp, qulagan úıdi qarmanyp júrgen adamnyń dybysy shyqty.

— Myndamyz. Myndamyz, — dedi Nurym Jolamanovtyń daýsyna zorǵa ún qatyp.

— Tirimisiń? Jaý qapyda soqty...

Oraqovtyń sózin myltyqtyń eki adym jerden shyqqan gúrsili jalmap jutyp jibergendeı boldy. Nurymnyń qulaǵyna:

— Ah!.. — degen daýys shalynyp qaldy.

Ol qarǵyp baryp judyryqpen myltyq ıesin japalaqtaı túsirdi. Ózi qulaǵan adamnyń ústine baryp shóge qaldy da, jerge bir-eki ret janshyp-janshyp, qolyndaǵy myltyǵyn julyp alyp keri qaraı umtyldy. Shógip qalǵan Oraqov oǵan áldekimdi kórsetip:

— Ana jaqta ofıser kezenip tur. Nurym... — dedi.

Myltyq tars ete tústi, biraq Nurym qulamady. Eshkimge soqpaı oq áldeqaıda zýlap asyp ketkendeı, kúńgirt jańǵyryǵyp, jelmen birge gýil-yzyńǵa aınalyp ketti.

Oq atqan adamdy ekinshi qaıtyp kezenip kózge alyp, qaıtadan myltyq shúrippesin tartyp úlgergenshe arystansha qarǵyp Nurym shekeden judyryqpen sart etkizdi. Qulatqan jaýdyń tumsyǵyn jerge tyǵa tońqaıyp qalǵanyn, onyń oń jaǵyndaǵy ekinshi bireýdiń kezene salyp atyp qalǵanyn, qaıtadan oqtaılana túskenin anyq kórip qalyp edi. Bul ekinshi adam da ilki seriginshe omaqatyp ketti. Biraq ony Nurym boı jazdyrmaı qolynan ushyp ketken vıntovkasyn ala sala qundaǵymen soqty da myltyq ıesi tońqalań asty. Sol eki arada Nurym ilki qulatqan adam es jıyp qalǵandaı, ornynan eki qolymen jer tireı túregele berdi. Ony da myltyqtyń qundaǵymen soqqan Nurym, endi bas kótermesteı etti, soldat sylq qulap tústi de, Jerde kerilip qaldy.

Bul kezde alysyp, julysyp, atylǵan myltyqtyń únin óshirip jatqan serikteriniń qaı shamada ekenin anyqtap Jolamanov demin zorǵa alǵan Nurymnyń qasyna jetti. Ol da demin zorǵa alyp:

— Oıpyrmaı, amanbysyńdar? Úıde kim qaldy? — dedi.

— Bilmeımin qansha adam shyqqanyn. Oraqov shyǵyp edi meniń izimshe terezeden... Áne jatyr. Jaraly...

— Úıdegilerdi shyǵaraıyq.

Jaýap ornyna Nurym terezege qaraı umtylyp, qarańǵyda qarmalap júrip, óziniń shyqqan tereze shamasyn sıpalap edi, jym-jylas jatqan úıindiden, asty-ústine qoparylǵan jar men tóbeden, byqsyǵan tútinnen ózge nárse tappady. Ol esik jaqqa qaraı júgirdi.

— Esik jaq opyrylyp qaldy, men qalaı shyǵyp qalǵanymdy bilmeımin, izimshe bútin úıdiń bári solaı qaraı gúrs etti, — dedi Jolamanov.

Sonda da ekeýi úıdiń astynda qalǵan jandardy shyǵarý nıetimen jantalasty; ne istep, ne qoıaryn anyq bilmeı aınala júgirip, qarańǵy o jer, bu jerge súrine qulap, qarmanyp júrip esiktiń shamasyn qýystap, birte-birte álde ne bir qopyraǵan zattardan esikti arshyǵandaı boldy. Biraq úıde qalǵan jandardyń óli-tirisin, qaı jerde jatqanyn bilip bolmady. Ári qarańǵy, ári alaı-túleı daýyldatqan tún adamnyń da, maldyń da esin tandyryp jibergendeı boldy.

Ýaqyt ótip jatty. Biraq qansha ýaqyt ótkenin, ne bolǵanyn ábden aıyryp jetpegen eki adam, bir kez qulaǵan úıdi tintý nıetin tastaı berip, jaraly Oraqov pen soqqyǵa jyǵylǵan eki adamnyń qasyna kelip úńildi. Etpettep qulap jatqan adamdy Nurym julqyp tartyp, júzin joǵary aýdardy. Onyń shıneliniń ıyǵyndaǵy ofıser pogonyna qoly tıdi.

— Ofıser, — dedi ol. Áldeneden jırengen adamsha keri tartyp alyp.

— Ofıser ekeni ózinen ózi belgili... Qanisher ofıser bolmasa, tún jamylyp kelip, jatqan adamǵa bas sala ma?

Bulardyń sózine jaýap bergendeı, aýdaryp tastaǵan ofıser yńyrsı qaldy.

— Tiri jatyr myna ıt...

Jaraly ofıser yńyrsyp, basyn kótergendeı boldy da Nurymǵa qarap:

— Abylaev! Qaıdasyń? — dedi sózin býyndap, aqyryn ǵana.

Nurym ony anyq esitti. «Bul qaıdan kelip qaldy?» dedi ol denesi jıyrylyp, tula boıy muzdap ketkenge usady. «Álgi basqa soqqanym sol...» Nurym jańaǵy myltyqtyń qundaǵymen uryp jyqtym degen adamdy izdedi. Abylaev qarańǵyda basyna tóngen myltyq qundaǵynan aman qalyp edi, ol jalt burylyp ilgeri umtyla túskende Nurymnyń soqqysy bóksesine tıgen. Abylaev jer súzip qaldy da, biraq dene qyzýymen ol eńbektep shegenniń buryshyna jetti. Baspanalap otyryp esin jıdy. Uıyǵan jambasynyń birden-birge jany kire bastady. Ol buǵyp otyryp endi qarańǵyda alasuryp júrgen jaýyn kózben izdedi. — Uzyn Nurymnyń elý qadamdaı jerde eńkeıip jer sıpap, qaıta boıyn jazǵan bıik beınesin naǵan ushyna aldy...

Bul kezde Jolamanov qasyndaǵy ekinshi úıdegi jigitterdi habarlaýǵa júgirip edi — ol úıdiń ishinde de myltyq atylyp ý-shý bolyp ketti.

— Nurym! Qaıdasyń, Nurym? — dedi júgirip kelgen Jolamanov.

— Myndamyn. Oraqovty...

Nurymnyń dybysyn qatarynan shyqqan naǵan daýysy alystatyp jiberdi...

— Ah! — degen úndi ǵana estip qaldy Jolamanov. Endi qaıtyp ol Nurymnyń da, Oraqovtyń da ne bolǵanyn anyqtaı almady: qatar-qatar atylyp jatqan myltyqtyń gúrsili, áldekimniń aıqaıy, jylaǵan balanyń, oıbaılaǵan áıeldiń jan túrshiger sharyly, alystaǵy attyń shurqyraǵany men jaqyndaǵy baılaýly attardyń arbany tóńkerip, osqyryp tas-talqan bolǵan álegine aralasyp ketti. Bir jaqtan sharbaqtaǵy qoı dúrlige qaldy, ózen basyndaǵy úıden órt shyqty. Adam babyn tapqysyz álekti qyrǵyn bastaldy. Bul Ashysaı basyndaǵy túnde tósekte jatqan beıǵam jasaqshylardy Ázmuratov pen Abylaevtyń tegisinen jym-jylas etken qandy qyrǵyny bolatyn. Olar sol kúni ósh alyp edi.

Qoly qara qorqaq keledi. Oıyl ofıserleri jıyrma shaqyrym jerdegi Mámbet júzdigine barmady. Onyń arjaǵynda Áıtıevtiń polky jatyr dep seskendi. Tek Ashysaı basyn adam jany túrshigerlik qan qyldy da tyndy. Túnde Abylaev basqarǵan elý ofıser eki júz jasaqshyny tósekte jatqan jerde qyrdy — úıdi-úıge kirip kelgen boıy oq atty. Qashqanyn qylyshpen qyryqty.

Tań biline kelip at qoıǵan Ázmuratov otrády túnde pishenge, qoraǵa, mal arasyna tyǵylǵan jasaqshylardy tutqyndaýmen boldy da, tek qarý jumsap qashyp qutylmaq bolǵan Jolamanovtyń jeti jigitin qylyshpen týratty; júz basyn tiri qaldyrdy. Sóıtti de at pen quraldy, tamaq pen basqa jabdyqty eseptep obozǵa artty da, bógelmesten keri júrdi, tirisin Oıylǵa aıdap ketti.

Áıel ún salyp, bala eńirep, erkek kúızelip, kári kúrsingen aýylǵa jigitterimen Batyrbek jetip edi. Onyń bar bitirgeni úıdi ólikten tazartyp, esi ketken eldi jubatýmen boldy. Al, Shyńǵyrlaýdan sýyt júrispen jetken Oraz ben Hakimdi kórgende ol, oı baýyrymdap eńirep qoıa berdi.

Hakimniń tili baılanyp qaldy. Ol appaq qýdaı bolyp ketti. Kózinen jas, aýzynan ún shyqpady. Ol tek aýylǵa shyǵaryp kógendegen qozydaı qatar salǵan qandy óliktiń ishinen adam izdedi... Ol tapty. Shetki tóbesi ortasyna túsip, qoparyla qulap qalǵan úlken úıdiń janynda Nurym jatyr edi. Nurymnyń qasynda Oraqov. Ekeýiniń de basy kesilgen.

Hakim Nurymnyń bassyz keýdesine tónip, tizerleı, moıyryla otyra ketti. Biraz ýaqyt ótti... Onyń oıyna bir kez úreıli nárse sap etti. «Múkarama qaıda? Jaý qolynda!.. Jaý qolynda!.. — deı berdi ol ishteı. — O, táńiri! Nege ólmedi jaýǵa olja bolǵansha! Nege qanǵa kómilip jatpady aq dene! Nege!.. Nege!..» — Bul tilek pe, álde ashynǵan bir ashshy qasirettiń elesti úni me? Ony Hakim bilmedi. Tek: «Nege!.. Nege myna jerde jatpady! Nege jaý qolynda qor boldy! Nege..! Nege!..» — deı berdi. Ol bir sát nazaryn Nurymnan basqa jaqqa aýdarǵandaı boldy. Qasynda qoparylǵan úıdiń astynan bir top aýyl adamy ólik shyǵaryp jatyr eken. Hakim maǵynasyz kózin sol jerdegi úı astynan shyqqan ólikke burdy. Ol birte-birte ornynan tura bastady. Áıel ólik... Jas áıel. Kelinshekti eki adam kóterip shetke shyǵaryp saldy. Taǵy áıel... ony da kóterip kelinshektiń qasyna ákeldi. Kári áıel. Bir kez... o, táńiri... bir áıel... bir bala... qyz bala... áıel emes. Shashy tógilgen... Appaq... qaǵazdaı appaq júz... Jańaǵy qysqa tilek! Jańaǵy tar tilek qabyl bolǵany ma!.. Hakim umtylyp kelip óliktiń basyn qushaqtaı aldy. Ólik Múkarama edi...

5

Erteńgi shaq. Aıaz. Jel joq. Barbastaý men Myna-mynaı arasyndaǵy keń appaq. Qatań jer qar jamylǵan. Tuńǵysh juqa qar... Qıyrshyq qar. Bul oıpań jer men tómpeshikterdi tegis jaýyp, úıýli pishinder men ár jerde qolshatyrdaı tóńkerilgen neken-saıaq aǵashtar da aq kımeshek búrkengen. Tipti alystaǵy qaraýytyp jatatyn Jaıyq boıynyń ormany da búgin aq jotalanyp qalǵan. Aınala appaq, aınala qybyrsyz. Bul mańdy beıne kúzdiń batpaqty, óńsiz qara qojalaq túrinen birjolata tazartyp aqqa oraı salǵan. Kóldeneń qulaqqa shalynar dybys ta joq. Tań aldynda alystan kúrkiregen kúndeı, áridegi zeńbirek daýysy qatarynan dúńk-dúńk ete qalyp edi, qazir ol da estilmeıdi. İlbishinnen arǵy Jaıyq jaryna qulap, qulaqtan tasa, joǵalyp ketkendeı.

Únsiz, qybyrsyz aqaıaq dalamen eki attyly ǵana jerdi aıǵyzdap syzyp keledi. At tuıaǵy súırete basyp ótken ań jolda qara shubarlanyp josyǵan iz qalyp jatyr. Ekeýdiń aldy Mynamynaı, arty — Terekti.

Bul súıgen jardan, tel ósken baýyrdan, birge oqyǵan joldastan aıyrylyp, az kúnde óńi ólik jandaı qýqyl tartyp ketken Hakim men onyń joldasy Oraz edi. Hakimniń tek óńi emes, ishi de qýqyl, dene jansyz, keýde bos qýys, oı muzdaı, kóńil sýyp qalǵan tárizdi. Ol úndemeıdi. Qaramaıdy. Sózge tartyp, oıyn bólýge tyrysqan Orazǵa: «Bar», «joq» degennen ózge til qatpaıdy. Qalaǵa, Mynamynaıǵa jaqyndaǵanda Oraz qalaıda onyń oıyn bólýge tyrysty. Oǵan qalanyń bosar aldynda kezdesken aýyr jaıdy aıtyp jeke bastyń qaıǵysyn halyq muńyna burǵysy keldi.

— Jıyrma úshin darǵa asqan kúni qalada Andreev bolypty. Ol astyrtyn kelip júrgen jigit qoı. Pishen bazarynyń úlken alańyna jıyrma bes dar aǵashyn ornatqan deıdi. Biraq, Dmıtrıev úkim oryndalatyn túni kamerada ý iship ólgen...

Hakim selt ete túskendeı boldy da, kózin almaı kele jatqan Orazǵa bir jeri shanshyp ketkendeı qabaǵyn shytty.

— ...Ý iship ólipti. Jaý qolynda qorlyqpen jan bergenshe, jendetke moınyna tuzaq saldyrǵansha, ózine ózi qol jumsaǵan. Jetpeı ketti sabazdar. Zulymdar ádeıi jetkizbedi ǵoı. Áıtpese Qyzyl gvardıa «Qyryq turbadan» keshe shyǵaryp alar edi. Solaı emes pe?

Hakim basyn ızedi. Oraz sózin ári jalǵastyrdy.

— Jıyrma úsh emes, — dedi ol áńgimeni árilete túsip. — Jıyrma úshten kóp ol kúni qaza tapqandar. Bala men qyzdy aıtsaıshy. Túrmede otyrǵan Ǵadilshına deıtin áıeldiń jalǵyz balasy men Dmıtrıevtiń jalǵyz qyzy.

— Oǵan ne bolypty? — dedi Hakim qabaǵyn shytyp.

— ...Qyz aman. Al, balany atty kazaktar qylyshpen týrap tastapty. Túnde alańda asýly turǵan ólikti dardan qıyp túsirip, súıegin alyp keteıin dep jatqanda dozor kórip qalyp, balanyń basyn shaýyp túsirgen. Qyzdy ustap alyp ketken.

Hakim balanyń Sámı ekenin birden bildi.

— Zulymdar ister! — dedi ol aqyryn ǵana.

«...Túnde Múkaramalardyń esigi aldynda... Jazdygúni túrmeniń túbinde... qaǵaz japsyryp, tamaq tasyp júrgen. Ádilbek sıaqty alǵyr bala... Ádilbekten úlken edi. Aqyldy, oty shyǵyp turǵan bala edi», — dedi ol ishinen. Hakim dalaǵa — alǵa qaraı kóz jiberdi. Aınala appaq muzdaı dala. Tek qaraýytqan Mynamynaı tóbesi kózge shalyndy. Qybyr, qozǵalys bary baıqalady.

«...Ne jazyǵy bar edi Sámıdiń? Sábı Sámıdiń?... Basqalar jazyqty ma edi? »

— Jurt jınalyp jatyr. Ásker Áıtıevtiń polky Mynamynaıda degen...

Oraz úzeńgige kóterilip moıyn sozǵan jaqqa Hakim de qarady.

— Júrińkireıik, Hakim.

Ekeýi júrińkireı tústi.. Taǵy da Hakimniń kóz aldyna jasyl qıyqty Qurbanovtardyń úıi aldynda Sámıdiń úndeý japsyryp turǵan beınesi túse qaldy. «Ne jazyǵy bar edi... Múkaramanyń jazyǵy... Nurymnyń... Sálmenniń...»

Qalyń halyq. At-arba. Ógiz, túıe. Kúpili, shekpendi, tymaqty qazań. Kerderiler. İshinde tanys adamdar da kóp kórinedi. Arǵy jaq attyly ásker. Qazaq áskeri. Hakimderdiń bólimsheleri. Bergi jaǵy Belan partızandary eken. El qazaqtarynyń arasynan ońaı ótkenmen Belan otrády ilgeri jibermedi.

— Osy jerden tyńda. Komısar sóılep jatyr.

— Kim?

— Kári qyrǵyz.

— Oıbaı Bákeń. Baqytjan Qarataev! — dedi Oraz. — Áne! Saqaly jelbirep ketken...

Jalań bas kári adamnyń býryl shashy bolmashy jelmen qaljyńdasqandaı túrilgen. Shashynan da saqaly etekti. Ústine ishik kıgen. Úlken qazaq. Bıik minbeniń ústinde qol siltep sóılep tur. Ýildegen jel, dýyldaǵan jan, teńselgen teńizdeı qozǵalǵan, qara-qurym kóptiń oıyq ortasy kári advokattyń kúńgirt daýsyn shetke shashaý shyǵarmaı jutyp qoıa beredi.

Osy kezde Belan jigitteriniń arasynan, beıne bir qalyń qamysty jaryp kele jatqan som jondy qara tarǵyl shortandaı, iri qara atqa mingen zor adam Orazdarǵa qaraı umtyldy. Ol, qıyr shettegi ekeýden kóz jazyp qalarmyn degendeı, jurtty japyra bularǵa jaqyndaı tústi. Sóz tyńdaýǵa uıyǵan jandardyń shyryshyn buzyp jiberdi, kóp ishinde narazy sóz, qatý qabaq týǵyzdy. Biraq bul belgili erdiń betin bógeı almaı biletin de, bilmeıtin de oǵan japyryla jol berdi. Ony alystan-aq kózi shalyp qalǵan Oraz:

— Mámbet! Mákeń kele jatyr!.. — dep meńzegenshe bolmaı, ol tónip kelip:

— Batyrbek qaıda, bala? — dedi.

Mámbettiń daýysy, beıne jekirip qalǵan jannyń únindeı, aınalany solq etkizdi.

— Batyrbek... Batyrbek kele jatyr. Biraq, Oraqtar joq, — dedi Oraz, tómen qarap.

— Olar nege kelmedi?

— Olar...

— Ne boldy olarǵa? — Mámbet áldeneni sezip qalǵandaı.

Onyń qabaǵy qarys jabylyp ketti, úni shubar daýystanyp shyqty.

— Oraq ta, Nurym da, bári de qazaǵa ushyraǵan... Jaý qapyda soqty...

— Qapyda?! — Azdan soń ol: — Toqtaı tursyn! — dedi. Mámbettiń kenetten qara qoshqyl tartyp ketken júzine qaraı almaı teris aınala bergen Oraz Hakimge aqyryn ǵana Baqytjandy meńzep:

— Tyńda, Hakim, tyńda! Bizge aıtyp tur! — dep ıek qaqty.

Meń-zeń deneli Hakim de qulaq tosty. Baqytjan daýsyn jaı jelpigen álsiz jel beri ysyrdy.

— ...Tar kezeń ótti! Azattyq qaqpasy jańa ashyldy! Býlyqqan, tunshyqqan el, mine keńge shyqty — qapastan jaryq dúnıege shyqty. Alaıda naǵyz teńdik joryǵy endi ǵana bastaldy!

Jel ári aıdap ketti sózdi.

— Esittiń be, Hakim?

— Teńdik joryǵy uzaq joryń. Attanyńdar, jigitter! Bul joryqta talaı esil er qanyn da, janyn da pıda qyldy. Áli de pıda qylady... Sonda da ony sender aıaqtaısyńdar...

«...Qanyn da, janyn da pıda qyldy... Nurym... Sálmen... Múkarama... Sámı...» — deı berdi Hakim. — «Teńdik joryǵy uzaq joryq... Aıaqtaımyz».

Hakim Kárimǵalıdy, Meńdikereıdi, Zaǵıpany estigen joq edi. Onyń aýzyna biletinderi tústi.

Ol tistenip qaldy. Úsh kúnnen beri qanshama tistense de, onyń bir kez kóz jasy eriksiz sorǵalap ketti. Muny Orazǵa kórsetpeı, Hakim teris aınala berdi.

Jas ta jer qoınaýynan atqan bulaq sıaqty. Ol ishki ashshy qasiretti syrtqa aıdaýǵa asyǵady.

Ianvar — noıabr, 1964 jyl.

Úshinshi kitaptyń sońy.

TÚSİNİKTEME

Batys Qazaqstan óńirindegi azamat soǵysy jyldary men kollektıvızasıa dáýiri Hamza Esenjanovtyń «Kóp jyl ótken soń» jáne «Aǵaıyndy Junysovtar» atty romandarynda kórkemdikpen sýrettelgen. Al «Aq Jaıyq» trılogıasynyń úshinshi kitaby «Tar kezeń» osy oblysta Sovet ókimetiniń ornaýy taqyrybyna arnalǵan. Onda patsha generaldary men aq kazak atamandarynyń Oral qalasyndaǵy Sovdepti basyp alyp, olardyń basshylaryn túrmege jaýyp, qorlyq kórsetýi, Nurym, Mámbet sıaqty halyq arasynan shyqqan qarapaıym adamdardyń birte-birte durys joldy túsinip, revolúsıa isine kómektesýi realısikpen baıandalǵan.

Trılogıa aqtardyń jaýyzdyń isterin áshkerelegen qart advokat Baqytjan Qarataevtyń sózimen aıaqtalǵan. Ol: «Tar kezeń ótti! Azattyń qaqpasy jańa ashyldy! Býlyqqan, tunshyqqan el, mine, kóńge shyqty — qapastan jaryq dúnıege shyqty. Alaıda naǵyz teńdik joryǵy endi ǵana bastaldy!» — («Aq Jaıyq», 3-kitap, 376-bet) deıdi.

Trılogıanyń úshinshi kitabynan alǵashqy úzindiler «Tar kezeń» degen atpen respýblıkalyq «Sosıalısik Qazaqstan», (20 dekabr, 1964), «Lenınshil jas» (7 ıanvar, 1965) gazetterinde, 1965 jylǵy «Juldyz» jýrnalynyń № 2, 3 sandarynda, Oral oblystyń «Oral óńiri (19 ıýn, 1965), Aqtóbe oblystyq «Komýnızm joly (22 ıýn,1965) gazetterinde jarıalanǵan. 1965 jyly «Jazýshy» baspasynan «Tar kezeń» degen atpen jeke kitap bolyp basylyp shyqqan. 1966 jyly orysshaǵa aýdarylyp (Aýdarǵandar: G. Belger men I. Shegolıhın) «Jazýshy» baspasynan jaryq kórgen. 1969 jyly «Jazýshy» baspasy trılogıanyń úsh kitabyn jeke-jeke kitap etip basyp shyǵarǵan.

Biz jazýshynyń 6 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyna «Aq Jaıyq» trılogıasynyń osy basylymyn paıdalandyq.

M. Atymov.

---