InfoHub Logo

Qaladan keshe kelgem. Osy aýylda anaý alystaǵy qalada oqyp jatqan jalǵyz menmin. Týys-týǵan, kórshi-qolańnyń barlyǵy menen sarqyt dámetedi... Shamamsha qaltamdaǵy qalǵan sońǵy jarmaǵyma deıin qalanyń neshe túrli tátti-dárýmenin ala keletin ádetim... Bıyl erte qaıtam dep hat jazyp jibergem... Qaıtatyn qarjyny Esen aǵam salyp jiberipti. Tipti burynǵylardan molyraq. Sosyn Esen aǵamnyń úıindegi jeńgeme arnaıy tańdap júrip qos etekti ádemi kóılek satyp alǵanmyn. Sonymdy alyp úılerine keldim. Men kelgende Esen aǵam úıde joq eken, jeńgem áli jasqa tola qoımaǵan balasyn emizip otyr eken. Altyn adam... Qaı ýaqytta kelseń de jarqyldap otyrady. Meni Tentekqara deıtin... Amandyq surasyp bolǵan soń sálemdememdi jeńgeme ustattym. Syrtta oınap júrgen balalardy shaqyryp men ákelgen táttini úlestirgen jeńgem kóılekti kórip balasha máz boldy...

— Áı, Tentekqara-aı, altyn qaınym-aı, nesine áýre boldyń? Qandaı tamasha edi! Ózi arly-berli aýdaryp kórip turyp bir zamanda óńi surlana qaldy. Birdemesi unamaı qaldy ma dep oılaı qaldym.

— Jaraıdy, janym, kel shaıǵa. Rahmet, eskerip syılyq alǵanyńa. Biraq osy qurǵyrdy taǵy kıýge buıyrtpaıdy ǵoı, — dep kúrsindi. Meniń esime osydan on jyldyń aldyndaǵy bir oqıǵa tústi.

***

Bizdiń úı sol jyly tór jaılaýǵa jaı shyqqan. Taǵy sol qarasan kelgir kók buqanyń kesiri. Jyldaǵy ádeti ǵoı. Áni-mini kóshemiz desek boldy, joǵalady da ketedi. Al, kók buqasyz atam eshqaıda kóshýge ruqsat etpeıtin. Malymnyń basy deıtin...

— Ata-aý, osy malyńnyń basyna kók buqany qoıǵansha ana apamnyń sary qasqa sıyryn qoısańyzshy. Kúnine eki shelek sút shyǵady. Kók buqańda ne bar? Qasyna barǵan adamdy da, maldy da súzip elge lań salǵannan basqa, — deımiz ǵoı barlyǵymyz jınalyp.

— Táıt ary!.. qasıetti malǵa til tıgizbe! — dep zekip salatyn.

— Keshe ǵana tabyndaǵy sıyrmen birge júrgen qarasan kelgir búgin joq. Saı-saıdan tappadyq. Tórge qaraı tartyp ketken shyǵar, bolmasa oıǵa túsip ketti me eken... Buryndary atam ózi ǵana izdeıtin. Osy joly meni de joqshynyń qataryna qosty. Byltyr naǵashy atam básirege bergen qula qunanyma jaıdaq toqym sala salyp men de kettim. Ermensaıdy aralap kel degen. Tús aýa jaman qunandy tepektetip ázer jettim. Osy saıdy nesine «Ermensaı» dep ataıtynyna tańym bar. Bir talda ermen óspeıtin, qaıta bókterdi alyp jatqan qyp-qyzyl búldirgenge toly edi. Nege «Búldirgendi» dep atamady eken dep oıladym. Shamasy artyq júristen qunanymnyń qoly túsip qalǵan bolar, aldynan aqsap ázer jettim. Qyp-qyzyl búldirgendi kórgenimde atamnyń qasıetti kók buqasy esimnen shyǵyp ketipti. Tańdaıǵa jete ezilip joq bolyp ketetin bal búldirgendi kúısedim-aı kelip... Qansha jegenimdi kim bilsin. Áıteý bir zamanda maýjyrap baryp uıyqtap ketippin... Jer teýip osqyrynǵan qunannyń daýsynan oıanyp kettim. Kesh batyp qalǵan eken. Kúnniń qyzyl shapaǵy taýdyń bıik shoqysynan ary qaraı quıylyp barady. Manaǵy shamadan tys jegen búldirgen ishimdi kerip, shól qysyp barady. Mana kele jatyp joldan tastumany kórgem, solaı barmaq boldym. Endi jaılap qorqa bastadym...

— Ien jerde saıtan bolady, — dep aıtyp otyratyn úlkender. Endi qol- aıaǵym qaltyrap, ádette sekirip minip alatyn qunannyń shoqtyǵynan qansha jarmasqanymmen mine alsamshy. Mańaıda bir bıik tas ta, tumar da kórinbeıdi. Endi qunandy jetelep manaǵy kórgen bulaqqa qaraı júgire jóneldim. Tumaǵa jete bere áldenege shalynyp omaqasyp kettim. Qunanym úrkip qolymdaǵy shylbyrdy julyp ketti.

— Abaıla, bala, aqyryn júrmeısiń be? Qulaǵymnyń túbinen áıeldiń músirkegen jaǵymdy daýsy estildi. Basymdy jerden julyp aldym. Qasymda shamasy menen onshaqty jastaı úlken ádemi qyz tur. Appaq kóılegi baıaý soqqan samalmen dirildep tur. Sasqalaqtaǵanymnan:

— Esh jerim aýyrǵan joq. Kók buqa kórdiń be? — deppin...

— Aaa, ana syńar múıiz buqany aıtasyń ba?

— Iá, dál ózi. Tórge kósheıik dep ek, joǵalyp ketip... atam kóshpeımin dep. Balpyldap anany bir, mynany bir aıtyp jatyrmyn...

— Nege júgirdiń?

— Shóldep kettim, bulaqtan sý ishem.

— Sen meniń búldirgenimdi jep qoıdyń.

— Seniki emes... Buqa qaıda?

— Búldirgen meniki...

— Atama aıtam... buqa qaıda?.. buqa atamdiki...

— Joq, bala, buqa atańdiki emes... seniki...

— Joq, meniki emes... Atamnyń súzegen kók buqasynan sholaq quıryq qyzyl taıynsha áldeqaıda jaqsy edi... Ózi meniń qasymnan ketpeıdi. Anda-sanda apam bergen qantty tartyp jep alatyny bolmasa...

— Jaraıdy, óziń bil, atańa buqanyń ne keregi bar deısiń...

— Sony aıtam, kóshe bereıik desek bolmaıdy...

— Júr, sý ishesiń be?

Biz bulaqqa qaraı bara jatyrmyz. Qyzdyń aıaǵy jerge tıgeni bilinbeıdi, syrǵyp bara jatqan syqyldy. Artynan dyzdańdap men kelemin. Kenet oıyma saıtan degen qaıta tústi. Júregim dir ete qaldy. Artynsha oıymnan tez aryldym. Osyndaı ádemi qyzdy saıtan deýge qımadym. Shirkin, Esen aǵamdaı úlken jigit bolsam, osy qyzdy alar edim dep armandadym. Ekeýmiz sýǵa jettik. Etbettep jata qalyp simirmek bolyp em:

— Tura tur, bala, qazir, — dep, anadaıda qalyń quraqtyń arasynan bir jarqyraǵan kúmis kese alyp kelip, sonymen sý alyp berdi. Sý emes, naǵyz bal dersiń... tóńkere salyp qaıta usyndym... art-artynan úsh keseni simirip jiberip baryp tilge keldim...

— Buqam qaıda?

— Bar, áne tur... — dep qaptaldaǵy qalyń samyrsyn jaqty nusqady... Baǵana kelgende búldirgenge qyzyǵyp ketip sáp salmaǵan bolsam kerek, týra janymyzda syńar múıizin shaıqap tur eken...

— Men kettim...

— Buqany bermeımin...

— Nege?

— Aıyrbastaımyn...

— Atama aıtam...

— Jáı aıtamyn... beremin... sen jaqsy bala ekensiń, tura tur, kishkene áńgimeleseıik...

— Apam ursady...

— Tura tur, senen bir nárse suraıyn...

— Tez sura...

— Móldir qandaı qyz?

Júregim dir ete qaldy... Saıtan Jumaqannyń sol qyzy men úshin álemdegi eń sulý qyz bolatyn... Tez er jetip jigit bolsam, sony alsam dep armandaıtynmyn... Biraq sheshesi jaman... Jigit bolyp seni kelinshek qylyp alam dep aıtyp em, sheshesine aıtyp barǵan eken, sheshesi meni ustap alyp: «Tentek, meniń qyzymdy alamyn deseń, atańnyń kók buqasyn, sonymen birge Esen aǵańnyń kúreń tóbelin qalyń malǵa beresiń!» — degen. Atamnyń kók buqasyn berer em... Al, Esen aǵamnyń kúreń tóbelin... Joq, qyzyn bermese qoısyn... Kúreń tóbel bolmasa, Esen aǵam... Joq bolmady... Áıemniń jalbasyn berem dep em... Qý sheshek, kúreń tóbeldi bermeseń, qyzymdy bermeımin dep quıryǵymnan shapalaqpen bir salyp qýyp jibergen. Biraq men Móldirdi áli umyta qoıǵam joq. Jigit bolǵanda alyp qashyp ketem dep oılaıtynmyn. Endi Móldir de boıjetkende týra osy qyzdaı ádemi bolsa ǵoı dep oıladym... A, joq, myna qyzdaı ádemi bola almas... mańdaıyndaǵy tas tilip ketken tyrtyǵy, betindegi sekpili...

— Móldir ekeýmizdiń qaısymyz sulýmyz?.. Qyz saıqaldana kúldi.

Men oılanǵam joq... oılanatyn da dáneńesi joq-ty.

— Sen sulýsyń...

— Meni alǵyń kelmeı me?..

— Joq, men áli kishimin... Seni Esem aǵama alyp bereıin...

— Joq, Esen meni almaıdy... Barysqannyń qaryndasyna sóz salyp júr...

Men oılanyp qaldym. Barysqannyń qaryndasyn tanımyn. Anda el orta jaılaýǵa kósherde maǵan kóp tátti bergen. Jaqsy qyz... biraq myna qyzdaı sulý emes.

— Men seni ósip, Esen aǵań syqyldy úlken jigit bolǵanyńsha kútemin...

Men taǵy oılandym. Men Esen aǵamdaı bolǵansha áli on bes jyl... Oǵan deıin bul qyz qartaıyp ketedi ǵoı...

— Men jigit bolǵanda sen kári qatyn bolyp qalasyń, — dep burtıdym...

— Joq, men qartaımaı kútemin... Sen apańnyń sandyǵynyń túbindegi kúmis saqınany ákelip berseń... qyz taǵy aıarlana kúldi...

— Senbeımin...

— Onda kók buqany bermeımin...

Meniń de shamaly qýlyǵym bar. Soǵan basqym keldi... Atam bir jaqqa bararda — «Men atamnyń qasqa qulynymyn», — dep, basymdy shulǵyp-shulǵyp jiberip, taı bolyp kisinegende atam aıtatyn: «Áı, meniń qý qulynshaǵym-aı!» — dep aqyry ertip ketetin... sol qýlyqqa basqym keldi.

— Jaraıdy, kelistik... Sen aldymen kók buqany beresiń, men erteń saqınany ákelip beremin... qyz meniń qýlyǵymdy bilmeı qaldy ma, ádeıi sendi me bilmeımin... anadaıda osqyryna úrikken qula qunandy qýyp júrip ustap ákelip berdi de, meni lyp etkizip qunannyń ústine qondyra saldy... Kók buqany aldyma salyp qýalap men úıge qaraı tarttym... Tún bolyp aınala qap-qarańǵy bolyp ketken... Júregim atsha týlap qorqa bastadym...

«Ermensaıdan» shyǵa kók buqa ókirip, astymda qula qunan shyńǵyra kisinep aýylǵa qaraı zaýlady... Kókbuqanyń mynadaı qorqynyshty daýysyn estip kórmegem, qatty qorqyp kettim. Qula qunannan aýyp qalmaıyn dep jalyna jabysyp men de bajyldap jylap kelem...

Men esimdi jıǵanda bizdiń alty qanat keń úıdiń ishi tola adam eken. Týra bas jaǵymda Ádep baqsy otyr.

— Esin jıdy...

— Esin jıdy...

— Perishtesi qaqqan ǵoı...

— Kók buqa men qula qunan da baýyrymen jer soǵyp, oryndarynan tura almaı jatyr...

— Qorqýdy bilmeıtin kúnásiz sábı ǵoı, eresek adam bolǵanda júregi jarylyp ólip qalar edi... kári qudaǵı meniń sol qolymdy ýqalap otyr eken...

Meniń sóıleýge shamam keler emes... ishteı qorqýdy bilmeıdi degenge masattanyp qoıam... ózimdi bir úlken batyr sezinip... aýzyma sý tamyzyp jatyr...

— Qarasan kelgir kók buqada neń bar edi, qasqyr jemese, bir kúni ózi qaıtyp keler edi ǵoı... Apam atama ursyp otyr... Atam únsiz. Endi sózdi baqsy aldy:

— Jaraıdy, daýryqpańdar... kóp sóıleseńder bala sharshaıdy, barlyǵyń shyǵyńdar, — dep atamnan basqa eldiń barlyǵyn shyǵaryp jiberdi... Eldiń barlyǵy syrtqa shyǵyp ketken soń atam ekeýi ne kórdiń dep suraı bastady... tilim kúrmelip sóıler alar emespin... ortadaǵy oshaqtaǵy ashyq ottyń ishinen qyp-qyzyl bolyp turǵan shymshýyrdy ustaǵan Ádep baqsy qyp-qyzyl shoqty tilimen byj-byj etkizip jalap-jalap jiberip, meni eńbektetip jatqyzdy da, arqamdy jalańashtap qyp-qyzyl shymshýyrmen tartyp-tartyp jiberdi... Men baj ete qaldym... arqam kúıip qaldy ma dep qorqyp, qolymnyń jetken jerine deıin arqamdy sıpalaı bastadym... Kúımegen syqyldy... Tilim endi sózge keldi... Bolǵan jaıdy bastan aıaq aıtyp berdim...

Eki shal ózara shúńkildesip otyr, sózderin emis-emis qulaǵym shalyp qalady.

— Eń qıyny ol endi adamnyń bergen ýaǵdasyn oryndatpaı qoımaıdy... olar úshin bala ma, kári me, báribir...

— Siz ekeýimiz endi eki jaqtasaq toqtata alarmyz... men kók buqanyń qasıetimen toqtatyp kelip em... ony... endi amalym qalmady... ózimniń taýyp alǵan bálem... alǵash ret Esen týǵanda kórip em... sodan beri izimnen bir qalmady...

— Iá, bul Esenge qurylǵan tuzaq... munysy da durys boldy... endi tiri janǵa qastyq jasaı almaıdy... tek zatynan ǵana zábirin tıgizer... moldake, osy týraly talaı ret suradym, aıtpaǵan edińiz... endi aıtarsyz...

— Ádeke, baıaǵydaǵy meniń Aqtańgerimdi biletin shyǵarsyz...

— Iá, ıá, jaralmaǵan janýar edi... óziń «Ermensaıda» tastan qulap óldi dediń... biraq meniń kári jynym ony ózińizdiń tasattyqqa shalǵanyńyzdy biledi...

— Iá, sol Aqtańgerdiń jal-quıryǵy qaradan-qarap órilip qalady... biteý qoraǵa baılap qoısam da, qara terge túsip, qara terge malshynady da turady... Sosyn bir kúni túnde ańdydym... Baıaǵyda marqum atamyzdan shamaly oqyǵanymyz bar edi... sony oqyp, tún ortasy aýa bere qasyna appaq kıinip bir jas kelinshek keldi... Sosyn atty shyǵardy... Aqtańger qan sıip osqyrynyp úrkedi, anaý jiberer emes... Bir zamanda minip aldy da, shapqylaı jóneldi, kóz jazyp qaldym... Ne de bolsa, bir páleniń bolǵanyn bilip, qaıtyp kelip jatyp qaldym. Tańerteń atym ornynda tur eken... Sosyn Barysqannyń júırik torysyn surap alyp kelesi túnde taǵy ańdydym... taǵy keldi... Ol da ketti... Júırik tory aýzymen qus tistegen janýar ǵoı, artynan bir eli qalmaı «Ermensaıǵa» jettik... Artynan túsken qýǵynshydan taısap ol «Ermensaıǵa» toqtamaı óte shyqty... Buryn da osy saıda bir nárse bar dep estıtinmin... Sol jerden kúteıin dep bulaqtyń basyna kelsem, jańa týǵan bala shyrqyrap jatyr eken... Áıeldiń endi qutylmasyn bildim... Balany bas salyp ustap aldym... Qyzyl shaqa bala endi qolǵa toqtamaı saq-saq kúlip qashady... Qoınymdaǵy bir kitapshada olardy toqtatatyn duǵa bar edi... Sony oqyp balany attyń terligine orap matap tastadym... Sút pisirim bolmaı áıel keldi... Ol meniń atyma jýymaıtyn bolyp ýaǵda berdi... Sol ýaǵdasy retinde maǵan kúmis saqınasyn qaldyrdy... Sony almaýym kerek edi... Keıin Esenim týǵanda keldi maǵan... quda bolamyn dep... Men tik shapshydym. Onda tuqymyńa deıin qurtamyn dep ses kórsetti... Ekeýimiz «Ermensaıǵa» baryp, jatyp kelip daýlastyq. Adamnan aqyldy týǵan báleler ǵoı, aýyzymdy ashtyrmady. Sóıtip otyrǵanda ústimizge ana jyndy Temirhan keldi. Ne qasıetiniń barlyǵyn qaıdam... Temirhan kele sala qolyndaǵy arqanymen áıeldi baılap tastady da, maǵan:

— Ket úıińe, ket!.. Men ólgenshe bul saǵan tıise almaıdy... Men ólgen soń aǵańnyń ala sıyry erkek kók buzaý týady... sony al... Úıińniń mańaıynan alystatpaı baq... kók buqany ustap alǵanynsha saǵan tıise almaıdy... Kók buqadan aıyrylsań, ulyńdy ananyń qyzy áketedi... — dedi. Sonymen el-jurttyń narazylyǵyna qaramaı kók buqany seterledim. Endi sol kók buqany qurbandyqqa shalýǵa týra keldi...

— Bir esepten myna beıkúná sábı arqyly beti ashylǵany da durys bolypty... Eresek adam bolǵanda tipten qutyla almas edi... Tań atsyn... Oǵanǵa deıin úıdiń aldyndaǵy alańqaıǵa ot jaǵyńdar... Ádep baqsynyń buıryǵymen atam syrtqa shyǵyp ketti...

— Qoryqpa, balam... sen degen úlken batyr boldyń... — deıdi baqsy shal maǵan.

Syrtqa úsh jerden ot jaǵyldy. Qaraǵaıdyń qý butalary shatyr-shutyr etip mazdap janyp jatyr. Meni elden erek sol úsh jaqtan janǵan ottyń ortasyna otyrǵyzyp qoıǵan. Ádep baqsy qolyna lapyldap janǵan qaraǵaıdyń úlken butasyn alyp ortan belinen aýzyna tistedi de, úıdi aınala júgirdi. Ana jaqta atam bir qolynda sarala qamshy, bir qolynda kók tikeni bar, jer sabalap júr... Bir zamanda atam atqa minip, Ádep baqsy aýzynan qyp-qyzyl shoq búrkip, «Ermensaı» jaqqa qaraı jóneldi... Ádep baqsy jaıaý júgirip barady... Atam Esen aǵamnyń kúreńtóbelin borbaılap ázer erip bara jatyr... Tań ata arsy-kúrsi bolyp ekeýi de jetti... Endi: «Kók buqany alyp júrińder!» — dedi... Apamnyń sandyǵynyń túbindegi saqınany meniń sol qolyma ustatty da, meni de ózderimen birge alyp aldy...

— Saqına alaqanymdy qaryp kúıdirip barady...

— Alaqanyńdy ashýshy bolma! — deıdi atam men Ádep baqsy...

«Ermensaıǵa» jettik... Bulaqtyń basyna kelip kók buqany jyqty da, Ádep baqsy bulaqty aınala júgirip birdemeler oqyp, bulaqtyń sýyna buqany baýyzdap jiberdi. Buqanyń orylǵan tamaǵynan atqaqtaǵan qan bulaq sýyn qyp-qyzyl qanǵa boıady... Bir zamanda bulaqtyń túbinen shyńǵyryp, shashy jalbyraǵan, alba-julba kıimdi, saýsaqtarynyń tyrnaqtary jerge súıretilgen kempir shyǵa keldi... Meniń júregim aýzyma tyǵyldy... Alaqanymdaǵy saqına tipten órtep barady...

— Ata, ata, qolym, — deımin shyrqyrap...

— Balam, az shyda... az shyda... — deıdi atam mańdaıymnan ıiskelep.

Sýdan shyqqan kempir men Ádep baqsy arbaq-qurbaq alysa ketti. Endi anadaıdan shyrqyrap keshegi men kórgen qyz kele jatyr... Atam qoınynan álde bir nárseni alyp kórsetip edi, anaý bajyldap anadaı jerge qashyp ketti. Shamasy sút pisirimdeı ýaqyt ótti-aý deımin... Bir zamanda Ádep baqsy kempirdi astyna basyp býyndyryp jatyr eken. Kempir tunshyǵyp qyr-qyr etedi... Ádep baqsy kúsheıip ketken syqyldy... kempir endi yshqyna bastady da basy kishireıe berdi... kishireıe berdi... Ádep baqsynyń ýysynda kempirdiń basy men moıny saýsaqtyń jýandyǵyndaı ǵana bolyp kishireıip ketti... Sol kezde atam maǵan andaǵy kolyńdaǵy saqınany kempirdiń basyna kıgiz dedi... Men aıtqanyn oryndadym... Saqına basyna kıile kempir alasura týlap-týlap baryp otqa aınalyp janyp ketti... Manadan beri anadaıda bajyldap júrgen qyz endi shyrqyrap jalǵa qaraı tura júgirdi... Meniń qyzǵa janym ashyp ketti... Kózimnen bir tamshy jas tamyp ketip edi... Ádep baqsy kórip qoıypty... «Aldanba oǵan, ol ótirik eles...» Ary qaraı ne aıtqanyn bilmeımin... sodan úıge qaıttyq... Sol jyly oıǵa túskennen keıin Esen aǵam Barysqannyń qaryndasyna úılendi... Masqarasy sol, jańa túsken kelinniń barlyq jasaýyn bireý tań atqansha qaıshylap qıyp tastapty... El ony san saqqa júgirtti... Meniń oıyma eki shaldyń: «...Endi tiri janǵa qastyq jasaı almaıdy... tek zatynan ǵana zábirin tıgizer...» — degeni oralatyn.

***

Odan keıin de biraz ýaqyt ótti... Men de erjettim... Sol týraly oılasam, keıde denem túrshigip ketedi... Biraq, sol qyzdyń beınesi kóz aldymnan bir ketpedi... Ol jaıynda qaladaǵy dostaryma aıtyp bersem, barlyǵy meni keleke etedi: «Myna zamanda sondaı ertegige kisi sene me», — dep... Qaladaǵy qaptaǵan qalyń adamnyń ishinen sol qyzǵa keıde bireýler qatty uqsap ketedi... Aq kóılekti qyzdardy kórsem boldy árdaıym tula boıymnan bir ystyq aǵyn týlaı jóneledi... Aýylǵa kelgende, ásirese, Esen aǵamnyń úıinde bolǵanymda sol aq qyzdy saǵynamyn. Ýaqyt óte ózim de, ol da umyt bola bastaǵan ispetti... Kóz aldymda tek sol appaq kóılekti qyz. Meni kútýge ýaǵyda bergeni... Qate boldy ma, durys pa bilmeımin, men ony satyp kettim...

— Tentekqara, shaı ala ber... Men tamaq salyp jibereıin, — dep jeńgem syrtqa qaraı shyǵa jóneldi. İzinshe esik syqyr etip ashylyp qolyndaǵy jarqyldaǵan qaıshysyn syrt-syrt etkizip qaıshylap baıaǵy appaq kóılekti qyz kirip kele jatty.

---