InfoHub Logo

Úlken aýlanyń aldynda ornalastyrylǵan K-700 traktorynyń eski oryndyǵyna kishkentaı eki jıenin otyrǵyzyp alyp terbetip oınatyp jatqan Ahmet shalǵa kórshileri tań qalady. Tań atqannan kesh batqanǵa deıin úlken qyzynyń balalaryn oınatýdan jalyqpaıtyn Ahmettiń ózi de baladaı jadyrap sharshamaıtyny qyzyq. Birde qı tasıtyn arbaǵa otyrǵyzyp súırep júrse, birde ekeýin arqasyna kezek mingizip báıek bolady da jatady. Ásirese kishisi Erlan atasyna úıirsek. Atasy da ony «qulynym-kúlenim» dep erekshe erkeletedi. Úlkeni Mırlan óziniń az da bolsa eresek ekenin bilip salmaqtylyq tanytady. Úı sharýasynan basqa kóp nársege kóńil aýdara bermeıtin qyzyl shyraıly apasyna kómektesip, qolǵabys jasaýǵa beıim. Apasynyń da tań ata salysymen kúıbeń tirligi bitpeıdi. Mırlan ol kisige tańerteń saýylǵan sútti tartýǵa, óriske mal aıdaýǵa kómektesedi. Qurt qaınatqanda da sol kisiniń janynda júredi. Nan pisirgende otyn qylyp jaǵatyn mıa shóbin, qı tasıdy. Áıteýir bul kóbine apasynyń janynan tabylady. Al árnerseni ýaıymdaǵysh apasynyń kóńilinen shyǵý Mırlannyń mereıin edáýir ósirip tastaıdy. Kóktem merzimi bolsa da apasy eki balany qalyń kıindiretin. Jyly paltomen, eski sur qulaqshyndy kıgisi kelmegen Mırlanǵa: «Qys yzǵary áli tarqaı qoımaǵandyǵyn. Boılaryn jel qaryp, aýyryp qalýlary múmkin ekenin jıi eskertedi. Tipten túımelerin aǵytyp júrýdiń ózine tıym salady. Erlannyń da kıgeni sol. Ekeýin egiz baladaı birdeı kıindirip qoıatyny da qyzyq. Qalada jumys isteıtin qyzy men kúıeý balasy mektep jasyna tolmaǵan balalaryn apasyna qatty qadaǵalaýdy tapsyryp ketken tárizdi. Úlken aýyldyń shet jaǵynda ornalasqan úlken úıdiń aýlasy demalys kezinde ǵana adamǵa tolyp ketedi. Osy aýyl men kórshi eldi mekenderde turatyn balalary kelgende atasy men apasy da erekshe qýanyshqa bólenedi.

Birde kórshi turatyn Qasen shal, atasyna:

— «Jıen el bolmaıdy, osy ekeýin erekshe erkeletetiniń qalaı, seniń?» — dep tańyrqaǵanyn estigen.

— El bolmasa da, ózimniń qanym bar ǵoı bularda. Sen shaldyń neń bar osy, dep renjigen bolatyn Qasenge. Keıin oılap qarasa atalarynyń bul eki jıenine degen yqylasy sheksiz bolypty ǵoı. Sony óse kele biraq sezindi ókinishtisi.

Ahmet Erlandy kóp erkeletkenimen úlken jıeni Mırlannyń eńbeksúıgishtigin jaqsy kóretin. Keıde ózime tartqan jumysqor dep maqtap, emirenip otyrady. Árıne Erlan uıyqtap qalǵanda ǵana. Áıtpese sholjańdaý Erlan óziniń teteles aǵasynan atasy men apasynyń meıirimin de qyzǵanady. Jastaıynan ujymsharda eńbek etip, enshisine tıgen maldyń ózin Ahmet eki jıenine bólip, árqaısysynyń atyna ataǵan. Arnaıy tańba basyp, en salǵan da. Máselen «erke jıren» men «aqtaban» taıy Erlandyki bolsa, «kók shaǵyr» men jýas «kók at» Mırlannyń enshisinde. Kók shaǵyr taı óte asaý. Úıirden kelgeli basyna noqta tımegen. Aýyldyń taı úıretkish eresek balalary da bul taıǵa minýge júreksinedi. Sondyqtan Mırlan sıyr keletin ýaqyttyń aldynda buzaý izdeýge kók atymen ketetin. Qoı artynda júrip úırengen attyń batyrlar jyryndaǵy tulparlarǵa tán esh qasıeti joq. Tym jýas, jeldirtýge de qorqasyń. Estýinshe kezinde malǵa úıirsek naǵashy aǵasy kókparǵa minip baram dep attyń aıaǵyn qaıyryp alǵan. Sol kezden bastap súrinshektik paıda bolypty. Al «qulaqaıdy» atasynyń ózi ǵana minedi. At ta ıesinen basqa adamdy janyna jýyta qoımaıdy. Jıender de muny jaqsy túsingen. Birde qula atty sýarmaqshy bolǵan Mırlannyń ózin tistep ala jazdaǵany bar. Al atasyn kórse at jýasyp, momaqan bola qalady.

Anda-sanda Ahmet Mırlandy tań sáriden oıatyp bıdaı ákelýge taýǵa alyp ketetin. Bunyń qazirgi ómirindegi eń qyzyqty sátter de osy edi. Kúni boıy Erlandy janynan tastamaıtyn atasymen alys saparǵa baryp kelýdi Mırlan da erekshe jaqsy kóredi. Mundaı kúnderi atasy dóńgelekteri jamalǵan eski arbaǵa qulaqaıdy jegip daıyndap qoısa, apasy qorjynǵa ony-muny salyp báıek bolyp júredi. Jol qorjynnyń ishinde árıne tátti-mátti de bar. Arbaǵa mingen ekeýi aýyldan uzaı bergende úlken qorymnyń janyna toqtaıdy. Bul jerde atasy óziniń ákesi jerlengenin aıtady. Tize búgip, quran baǵyshtaıdy. Atasy Jappar shal týraly aıtýdan esh jalyqqan emes. Kishkentaı jıenine sol kisiniń qataldyǵynyń arqasynda eńbeginiń jemisin jegenin sóz qylady. Árbir jerden ótken saıyn sol jerdiń tarıhyn baıandap otyrady. Mysaly aýyldan on shaqyrym qashyqtyqtaǵy Qabdeke qystaǵy Ahmet atasynyń ata qonysy bolyp esepteledi eken. Ákesi týraly aıtyp bitken soń, áńgime aýanyn qystaqqa burady. Ógizge minip, alystaǵy mektepke barǵanyn sóz etedi. Tolyq bilim ala-almaǵanynyna qynjylady. Birde buǵan áskerı bolǵysy kelgen armanyn da aıtqan. Osy kezde Mırlan jatatyn mezgilde inisi ekeýine atasynyń batyrlar jyryn oqyp berip uıyqtatýdy ádetke aınaldyrǵany da sondyqtan shyǵar dep túıdi. Sondaı kezderi qyzyl pıdjagy men sur qalpaǵyn tastamaıtyn atasy bunyń kózine aıbarly batyr bolyp elestep ketetin. Tipti munyń da áskerı maman bolýyn qalaıtynyn qaıta-qaıta aıtyp otyrady. Bul kerisinshe sýretshi bolýdy armandaıdy. Apasyna qolǵabys jasaýdan nemese oıynnan zerikken sátterde qolyna qarandash alyp sýret salatyn. Alty obadadan óte bere atasy ádetinshe bul jerde Qabanbaıdyń jaý qaıtarǵany týraly baıandaıdy. Ári qaraı Qara-bulaq, Úsh qudyq mekenderin basyp ótedi. Al qyzyl qaıyńdaǵy ujymsharǵa jetkenshe aýyldan úsh-tórt saǵattyq jer júrý kerek. Bul joldaǵy domalaq beıittiń de ereksheligine mán bere qoımaıtyn. Onysy beker eken. Sóıtse bul Jońǵar shapqynshylyǵy kezinde qalmaqtyń sarbazymen jekpe-jekke shyǵyp, erlikpen qaza tapqan kári batyrdyń zıraty kórinedi. Ony atasy Domalaq batyr mazary dep ataıdy. Ol týraly da neshe túrli ańyzdar jeterlik. Óstip kele jatqan ata men nemere qyzyl qaıyńǵa qalaı jetkenderin bilmeı qalady. Atasyn bul jerdegi adamdar óte qurmetteıdi.

— Aha, nesine áýre boldyńyz? Kólik tabylǵanda bıdaıdy ózimiz-aq jetkizip berer edik, — dep ábigerge túsedi. Ujymshardaǵylardyń — Bıdaı ákelýge Qulaqaıdy jegip Mırlannyń ózin jibermedińiz be, úlken azamat bolyp qalypty ǵoı, — dep qaljyńdaǵandaryn bul shynǵa balap, boıynda bir maqtanysh, eresektik sezimi paıda bola qalady. Atasy da aqtalǵan bolyp jatady. Talaı jyl jumys istegen mekenin kórgisi keletinin, en dalaǵa shyǵyp sergigisi kelgenin aıtady. Áıtpese úıdegi sýdaı jańa «Moskvıchpen» jetip kelýge bolatyn jer ǵoı. Jıenin ertip, arbamen júrgenniń de óz rahaty bar.

Qyzyl qaıyńdy mekendeıtin kisiler bular kelgende máz-meıram bolyp qalady. Qoı soıylyp, qazan túsiriledi. Ózine degen qurmettiń zor ekenin baıqaǵan atasy boıyn tikteı túsip, betinde erekshe shyraı paıda bolady. Kishkentaı balalar Mırlanǵa tańyrqaı qarap, qaıda bettese de janynan shyqpaıdy. Árıne taý qoınaýynda jatqan eki-úsh tútinniń qonaq kelgende ne úshin qýanatyndary túsinikti. Bul da osy meńireý tynyshtyqta jatqan aýylǵa kelgisi kelip-aq turady. Atasy men apasy qaljyńdap Mırlanǵa osy jerde turatyn Arystan qoıshynyń qyzyn alyp beremiz dep otyratyn. Apasy Arystannyń qyzy Gúlnardyń úı sharýasyna degen tıanaqtylyǵy men pysyqtyǵyn aıtyp aýzynan sýy quryıdy. Biraq bala áıeldi ákesi áperetinin aıtyp atasy men apasyna boı bermeıdi. — Ákeń áperse qalanyń qaǵynǵan bir qyzyn áperer, al Gúlnar naǵyz qazaqy qyz dep apasy da boı bermeıdi. Quddy bir erteń úılendirgeli jatqandaı bul da bulqan-talqan bolady. Ol kezde ǵashyqtyq sezim degendi bul qaıdan bilsin. Osy jaqqa júrerde apasy aýzynan tastamaıtyn sol Gúlnardy da kórýge asyqqany ras. Mırlan arbadan túse bere tanaýy pushyqtaý, uzyn bolyp órilgen eki burymyn ıyǵynyń eki jaǵyna asyryp jibergen qara qyzdy kórip tosylyp qaldy. Mırlannan bes-alty jas úlkendigi de bar kórinedi. Alyp bara jatqan sulýlyǵy da bunyń kózine túse qoıǵan joq. Degenmen bul qyzdy kórgende shalbarynyń balaǵyn qaǵyp, apasy ashýǵa tıym salǵan qystyq paltosynyń túımelerin aǵytyp, mańdaıyna túsip turatyn qulaqshynyn tóbesine qaraı ysyryp typyrshydy da qaldy. Janynan shyqpaı turǵan kishkentaı balarmen júgire jónelip, oınap ketkisi kelip turǵan kóńili de sap tyıyldy. Kelgen qonaqty jatyrqaı qoımaǵan Gúlnar bul kele salysymen birge sýǵa baryp kelýin ótindi. Mırlanmen bul qyz kishkentaı balamen áńgimelesken sıaqty bolyp kórindi. Bul sıaqty yńǵaısyzdanyp turǵan da joq. Tipti bunyń kúnde kele bermeıtin meıman ekenine qaramaı eki shelek sýdy da kótertip qoıdy. Biraq Mırlan qyzdyń bul qylyǵyna esh arlanbady. Aýylǵa keri qaıtqansha Gúlnardyń janynan bir eli shyqqan joq. Atasy jınalyp jatqanda, Mırlan erteń qaıtsaq qaıtedi dep usynys ta bildirdi. Alaıda atasy erteń sıyrdyń kezegi ekenin, bul jerde túnep qala almaıtyndaryn aıtty. Keshki salqynmen jaman joldyń shańyn burqyratyp, qulaǵyn qaıshylap ádemi aıań júrisin jıilete túsken qula at, atasy men nemeresi aýylǵa tartyp bara jatty. Atasy qaıtarda da ushy-qıyry joq dalanyń árqıly tarıhy týraly áńgimesin bastady. Biraq Mırlan únsiz edi. Ol eki-úsh úıi ǵana bar kishkene ǵana aýylda qalyp qoıǵan Gúlnardy oılap kele jatqan.

Ahmettiń eki jıenin óse kele áke-sheshesi qalaǵa oqýǵa alyp ketken. Aýylda qalǵan, batyrlar jyryn qaıta-qaıta oqyp berýden jalyqpaıtyn atasy men qyzyl shyraıly, sary júzdi apasyn saǵynǵan Mırlan men Erlan endi jazǵy demalystaryn kútip kún sanap júretin. Tipti mektepteri arnaıy jiberetin lagerlerge de barmaıtyn. Esil-dertteri aýylǵa baryp óz enshilerindegi jylqylaryn erttep minip, «Shúlezdegi» toǵanǵa shomylýǵa bir top balamen jarysyp bara jatqandaryn elestetetin. Olar jazǵy demalystaryn aýylda ótkizýdi ádetke aınaldyrdy.
Aýylǵa jetý úshin tańǵy úshter shamasynda poezdan túsip, odan ary qaraı kishkentaı sary «PAZ»-ıkpen kóktem ýaqyttarynda jel shaıyp kete beretin, múlde jóndeýden ótpegen shańdy jolmen bes-alty saǵat boıy júrý kerek. Bular qalada júrgende atasy kórshi Meıramnan bir toqtyǵa aıyrbastap velosıped alyp qoıǵanyn estigen eki bala da esteri shyǵyp, aýylǵa asyǵa túsken.

Buryndary buzaý izdeýge at ustap áýre bolatyn nemese jaıaý ketetin Mırlanǵa qyzyl velosıpedtiń paıdasy kóp boldy. Apasyna bazardan azyq-túlik ákelýge de osy velosıpedtiń septigi tıetin. Apasy zeınetaqy alýǵa baryp kún uzaqqa kezekte turǵan kezderinde de termospen shaı aparýǵa ózi baratyn. Termos ta edáýir úlken. Bul aparaǵan shaı poshtanyń janynda zeınetaqy kezegin kútip turǵan kempir-shaldardyń bárine jetetin. Olar buǵan alǵystaryn jaýdyryp, rızalyqtaryn bildirip jatady. On jasar shamasyndaǵy buny kempirler edáýir eresek dep oılaıtyn bolýy kerek. Apasyna:

— Eı nemereń úlken jigit bolypty ǵoı, úılendirmeısiń ba? — deıdi.

— Úlken emeı nemene bıyl on alty jasqa tolyp otyr. Bir-eki jylda úılendirem! — dep apasy bunyń jasyna alty jyldy biraq qosyp jiberedi. Kóp adamǵa sóıdep aıtatyn. Birde bazardan qaıtyp kele jatyp nege óıtesiz dep suraǵany bar. Sóıtse kóz tımesin degeni eken.
Anda-sanda qoı kezekke baratyn kúnderi úıirdegi attarǵa tıispeı qyzyl velosıpedpen kete beretin de bolǵan. Qoıdy oıǵa qaraı qaıyryp jiberip qoıynyna tyǵyp shyqqan qarandash pen qaǵazyn alyp kózine ne ilikse sony salatyn da jatatyn. Biraq bul jerdiń tabıǵatyn Almatymen salystyrýǵa kelmeıdi. Shópteri de surǵylt tústi bolyp keledi. Atasynyń tamsanýdan jalyqpaıtyn taýlary da Almatydaǵy Alataýdan alasa. Týǵan jerine degen qushtarlyǵy keremet atasynyń jıeni osy jerlerdi qorǵaıtyn áskerı azamat bolǵanyn qalaıtyny da sondyqtan shyǵar dep te oılaıdy. Ásirese taý men dalany, ósimdikterdi beınelegendi unatatyn bul surǵult tartyp turatyn jońyshqa men mıany tym kóriktendire túsýge tyrysyp jasyl jáne kógildir boıaýlardy kóp qoldanatyn. Keıinirek kórkem sýret óneri boıynsha dáris alǵan kezderinde qoı kezekte júrip salǵan sýretteriniń «peızaj» dep atalatynyn bilgen.

Bir kúni bul aıaq-asty úıdegi naǵashy aǵasyna erip jylqy kezekke shyǵatyn boldy. Naǵashylarynyń aýyly birshama úlken bolǵandyqtan bul jaqta qoı, sıyr jáne jylqy kezek degen bolatyn. Jylqy kezekti keshke qabyldap alyp, erteńine keshqurym kezegi kelgen adamǵa ótkizý qajet. Demek túni boıy dalada bolady. Barmaı-aq qoısa da bolatyn edi. Biraq men erip baraıynshy degen ózi. Endi azdap ókinip tur. Bul aýylda keshki mezgilde saǵat segiz ben onnyń arasynda jaryq óship qalady. Sol kezde inisi ekeýi atalarynyń baýyryna kirip alyp, áńgime tyńdaıtyn. Bul kisiniń áńgimeleriniń shegi joq. Bul joly jas kezinde qystyń borandy kúnderi mal baqqanyn sóz etken. Qasqyrlar týraly sóz boldy. Ashyqsa adam jeýden taıynbaıtyn qorqaýlar top-tobymen júretin kórinedi. Maldyń ıisin de tym qashyqtan sezetin jyrtqyshtardan saqtanyp túni boıy kóz ilmeıtinderin aıtady. Jylqy kezekke shyǵar sátte de qasqyrlar týraly áńgime esine túsken. Aǵasyna myltyq alyp alaıyq dep te aıtyp kórdi. Keshe keshke kórshi Qamen shal alty oba jaqta qasqyr kórgenin aıtqan. Sodan beri mazasy qashty. Barmaımyn dep bas tarsa inisi Erlan mazaqtaıtyny belgilili. Kezekke shyqqanda quddy bir joryqqa attanatyndaı sezinip batyl shyǵatyn bul osy joly shyn qorqaıyn dedi. Qaıtse de barý kerek. İshinen jalǵyz emes ekeni esine túsip ózin aldaýsyratyp qoıady. Biraq uıqyny jaqsy kóretin aǵasy buny maldyń kezegine ermek bolsyn dep emes, óziniń uıqysyn qandyrý úshin ertetinin talaı ret baıqaǵan. Jańbyrdan qorǵanatyn qalyń plashyn jamylyp alyp uıqyǵa basady. Biraz eseıip oqýshy bolǵandaryna qaramaı apasy bulardy qalyń kıindirip qoıatynyn qoımaǵan.

Keshqurym atasy buǵan inisi Erlannyń «erke jıren» qunanyn erttep berdi. Taı kezinde jaıdaq minem dep taqymy ustamaı bul janýardan da talaı ret qulaǵan. Erlan kezekke ózin ertip áketýdi ótinip birazǵa deıin arttarynan qalmaı qoıdy. Aǵasynyń astyndaǵy jylqysyn qyzǵanatyn sıaqty. İnisin talaı ret qoı kezekke ertip shyqqan. Biraq túske deıin janynda júretin de apasy qorjynǵa salyp bergen tamaq taýsylǵannan keıin basym aýyryp, sharshap kettim dep buny jalǵyz tastap úıge qaıtyp ketetin.

Qalyń tomardy basyp ótip, jylqylardy alty oba jaqqa qaıyrǵan kezde kún de biraz eńkeıip qalǵan edi. Semiz tory bıesin qaıta-qaıta tebinip, árnárseni bir ándetip kele jatqan aǵasy qas qaraıǵan kezde jylqylardy oıpańdaý jerge jaıyp jiberip, tóbelerinen baqylap otyratyndaryn aıtty. Óz attaryn da kisendep, úıirge qosatyndaryn da eskertken. Biraq bunyń attan túskisi joq. Qalyń jyńǵyldyń arysynan keıbir taılar kórinbeı de qalady eken. Biraq onyń ishinen shyǵyp bara jatqandaryn attan túsip otyrsań da birden baıqaısyń. Kezekte júrgen ekeýi úsh qudyqqa kelip toqtaǵan. Syldyrap aqqan sý men yzyńdaǵan shybyn-shirkeıden basqa dybys joq. Tynyshtyq. Mırlan barlyq úreıin jıystyryp qoıyp, aǵasy uıyqtamaı turǵan kezde kóz ilip alaıyn degen. Qandala maza bermedi. Ertoqymyn basyna jastanyp, betin qalpaǵymen jaýyp ándetip jatqan aǵasynyń úni óshti. Demek endi uzaq uıyqtaıdy. Júgirip baryp jaıylymda júrgen atyn ustap minip aldy. Shóp sybdyrynyń ózinen úrkip moınyn sozyp, jan-jaǵyna qarap bireý bas salsa, erke jırendi borbaılap shaba jónelýge daıyn tur. Túnimen dybys ańdýmen boldy. Bireý tý syrtynan kelip, shabýyl jasaıtyndaı kórinedi. Uıqysy da kelgen. Saǵatyna qarasa tańǵy tórtter shamasy bolyp qalypty. Aýylǵa qaıtyp ketsem ba dep te oılap qoıady. Biraq aýylǵa jetý úshin jıyrma bes-otyz shaqyrym jol júrý kerek ekeni esine túsedi. Túnde jol da uzaryp ketetinin biledi. Bar daýysymen aıǵaılap, úıirdi aınalyp shapqylaı jónelgisi de keldi. Aǵasynyń minezi tym qatal. Uıqysyn buzsań keshirmeıdi. Bar amaly taýsylǵan bul atynan túsip, ertoqym ústindegi kúpáıkesin basyna jastap jantaıaýǵa yńǵaılandy. Uıyqtap ketipti, oıanǵanda betine kún sáýlesi túsip, kózin ashýǵa mursha berer emes. Aıaq jaǵynda birnárse jybyrlaıtyn sıaqty. Túnimen qasqyrdan qorqqan Mırlan endi shyn shoshıyn dedi. Janyńda jylan júrse tyrp etpeı jatý kerek dep otyrýshy edi atasy. Jylap jibergisi kelip jatyr. Jylan túgil, kesirtke men shegirtke kórse shoshynatyn bul ishinen jylqy kezekke laǵnet aıtyp, bilgen boqtyǵynyń bárin qaıtalap shyqty. Aǵasynyń qıqýlap jylqy qaıyrǵany estilip jatyr, aıaǵy da jybyrlatyp óltirip barady. Bulaı jata berýge bolmaıdy. Jatqan boıy shalbarynyń túımesin jaılap aǵytty da, shapshań qıymylmen butynan sypyryp alyp anadaıǵa laqtyryp jiberdi. Túnde atyn kisendep jatqanda, shylbyryna aıaǵy oratylyp júrmesin dep sheship alyp qoıǵan bolatyn. Sóıtse sol shylbyr ári-beri aýnaǵanda óziniń aıaǵyna oralyp qalypty. Anadaıda qarap turǵan aǵasy jýas bıesiniń moınynan syrǵyp túsip, dalany basyna kótere qarqyldap kúlip jatyr. Bóıtip kúlgenin buryn bul kórmegen. Qapelimde ne isterin bilmeı sasyp qaldy. Aǵasyna estirtip, kúnniń ysyp ketkenin syltaýratqan bolyp biraz otyrdy da. Ańqaýlyǵy men qorqaqtyǵyna óziniń de kúlkisi kelip, bir jaǵynan jylqy kezektiń túni tynysh ótkenine kóńili kóterilip aǵyp jatqan sýǵa biraq súńgidi.

Almatyǵa ketip bara jatqandarynda atasy eki jıenin ózi shyǵaryp saldy. Ol kezde tańǵy kúz salqynynan qorǵanǵan eki bala atalarynyń baýyrynda sońǵy ret turǵandaryn sezbegen de. Qalaǵa baryp, oqýlaryn jalǵastyryp júrgen ekeýi eseıe kele aýylǵa barýdy sıretken. Atalary qaıtys bolǵanda da bara almady. Oqýdyń alǵashqy kýrstaryn bitergende Mırlan atasynyń basyna barǵan edi. Beıittiń sharbaq esikteriniń ar jaǵynan qulaqaı attyń bas súıeginiń qańqasy da jatyr. Bul aýylda qaıtys bolǵan adamnyń jylqysynyń bas súıegin ıesiniń kómýli qorymynyń ústine qoıatyn.

Sodan beri qansha ýaqyt ótti. Atasymen baılanystyryp úlken sýret salýdy armandaıdy. Biraq ne salaryn bilmeıdi. Qulaqaıdy jegip, atasy úsheýi qyzyl qaıyńdy betke alyp bara jatqan sátterdi de beınelep kórgen, atasynyń portiretin de salmaq boldy. Biraq ol beınelerde eshqandaı sezim men áser nyshany baıqalmaıtyn. Mırlan elestetin atasynyń anyq obrazy da esh ashylar emes. Qansha qaǵazdy da qor qyldy. Kóp oılanǵan Mırlannyń kózi taý jaqqa tústi. Qulaqaı, atasy jáne óziniń qyzyl qaıyńǵa baratyn úlken joldy kórgen bul qoıshy Arystannyń qara qyzy Gúlnardyń beınesin qaǵazǵa túsirýge bekindi. Sol qara qyz ben kishkene aýyl adamdary arqyly atasynyń beınesi kóz aldyna anyq keletin sıaqty. Gúlnar men Qyzyl qaıyń turǵyndary qaıda eken qazir?

2002 jyl

---