InfoHub Logo

1936 jyl Qazaqstannyń tarıhynda qandaı eleýli, qandaı mańyzdy bolsa, bul jyl qazaq ádebıetiniń tarıhynda da asa ónimdi, asa áıgili jyl.

Ótken jyl Máskeýde bolǵan qazaq ártisteri, jazýshy, aqyndarynyń áni, jyry pesalary qandaı baǵa alǵandyǵy bul jylymyzdyń jemisti ótkendiginiń aıǵaǵy. Qazaq halqynyń ishindegi asyl qazyna ómirinde bul jylǵydaı jaryqqa shyǵyp, mundaı baǵalanǵan emes. Partıa, úkimet basshylarymen birge «Jalbyrymyzǵa» qol soǵyp, Kúláshimizdiń «Gákkýin» estip, Jambylymyzdyń jyryn tyńdaǵany, Sáken, Kúlásh, Jambyl, basqalarǵa odaqtyq úkimettiń aqsaqaly Kalınınniń óz qolymen omyraýyna orden qadaǵany — bul qazaq halqyndaǵy qashannan saqtalyp jatqan asyl qazynanyń armanyna jetip, anyq baǵasyn alǵandyǵy. Ásirese jasy júzdi alqymdaǵan, arǵy, bergi zamannyń neshe oqıǵasyn kózinen keshirgen Jambyl jyraý qazaq halqynyń shejiresi sıaqty, qazaq halqy tarıhı tulǵasynyń kóleńkesi sıaqty. Qazaq aqyndarynyń bul ákesi — qazaq halqynyń burynǵy qaıǵysynyń, búgingi qýanyshynyń kári kýási.

Halyq qıalyndaǵy Asanqaıǵy, Qorqyttan bastap elimizdiń er kóńildi, ótkir tildi uldary — eski zamanda alys arman, ashshy zarmen ótken. Olardy kerge tyqqan, jerge baıyrqaptaǵan sum zamannan qazaq halqyn tek Qazan tóńkerisi ǵana azat etti. Mine, sol buryn tarıhy ólimge baılanǵan eldiń kóp aqyndarynyń biri Jambyldy jańadan jasartqan, qaıta týǵyzǵan Oktábr dáýiri. Eldiń eski aqyndarynyń eńirep ótken dáýirinen qutylyp, olardyń tarıhynyń aıaǵyn topqa ulastyryp, búgin júz jastyń tabaldyryǵyna taıanǵanda tilegine jetip otyrǵan tek Jambyl ǵana. Jambyldyń eski kúnde esikte qalǵan basynyń búgin tarıhtyń tórine shyqqandyǵy — bul qazaq eliniń baqyt týyna shyǵýynyń obrazy. Sondyqtan qazaq halqynyń kóńili bıyl orasan kóterilgen jyl. Bul jyl qazaqtyń jazýshylary túgil jalpaq eldi án, óleńge qozǵaǵan jyl. Qazaqstan týraly bul kúnde myńdaǵan jyr, óleńder shyǵyp jatyr. Qazaqstanda shyǵatyn ólkelik, oblystyq, aýdandyq, óndiristik gazetteriniń barlyǵy da shat, qýanyshty jyr, óleńmen toly. Bul halyqtyń qısapsyz kóńil shattyǵyn kórsetedi. Tek bulardy tekseretin, sóz qylatyn synshy, basatyn baspa ǵana kerek. Mine, bular qazaq halqynyń kóńil shattyǵy osy jyly orasan kóterilgendigin kórsetedi.

Qazaq ádebıetiniń osy jylǵy úlken tabysynyń biri — Pýshkın aýdarmalary. Pýshkın kitaptaryn ult ádebıetine kirgizýde bıylǵy istegen jumysymyz óte mańyzdy, kólemdi jumys. Pýshkın shyǵarmasyn aýdarý 1936 jyldy Keńes Odaǵy elderiniń jazýshylaryna, ádebıetine jarys sıaqty boldy.

Osy tabystyń ishinde meniń de biraz eńbegim bar. Men Pýshkınniń «Evgenıı Onegın» atty ataqty romanyn jýyrda aýdaryp bitirdim. Bul romannyń qazaq tilinde shyǵýy qazaq ádebıetiniń ósýiniń úlken aıǵaǵy.

Bul jylda Pýshkınnen basqa «Qulager» atty poema, «Otan» atty áńgime jazdym. «Qulager» «Sosıaldy Qazaqstanda» basylyp tarady. Bul poema kópshiliktiń kópten bir súıip oqyǵan shyǵarmasy boldy. «Otan» atty áńgimem búgingi kolhoz ómirinen jazylǵan, kolhozdyń bólshevıktik, kolhozshynyń aýqatty bolýyn sýretteý arqyly baqytty adamdy kórsetý, adamnyń baqyty bizde, kolhoz ómirinde degen taqyrypta jazylǵan shyǵarma. Bul áńgimem Qazan tóńkerisinin jıyrma jyldyǵyna arnalyp shyǵatyn «Eki besjyldyqtyń» «Otan» atty tomynda basylady.

1936 jyly istegen eńbegim osylar. Ózim ózge jyldarda mundaı jemisti jumys isteı alǵan emespin.

1936 jylǵy qazaq ádebıetiniń tájirıbesine, osy kúngi bet alysqa qaraǵanda aldymyzdaǵy jyl munan da tabysty, munan da mańyzdy bolady dep bilemin.

1937 jyl

---