InfoHub Logo

Taqyryby: «Qosh bol, qutty Álippe»

Maqsaty: Oqýshylardyń Álippege degen súıispenshilik sezimin týdyrý, ózderiniń saýatyn ashqan kitaby «Álippege» baılanysty óleń taqpaqtaryn mánerlep oqý, ónerlerin kórsetý.
Kórnektiligi: naqyl sózder, ınterbelsendi taqta, sharlar, sýretter, qıma áripter
Ótilý barysy:
Mýzyka oınap turady.
Balalar eki - ekiden kiredi.
Muǵalim: Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar! Aıaýly da ardaqty ata - analar! Mine, búgin biz barlyq bilim atasy, bizdiń bolashaǵymyzdyń negizi, alǵash hat tanytyp, saýatymyzdy ashqan, bizdiń jaqyn dosymyz Álippemen qoshtasamyz.
Balalar osy ýaqytqa deıingi alǵan bilimderimizdi kórsetip, án - kúımen, óleńdermen, jumbaqtarmen, maqal - máteldermen órnektep, ónerimizdi ortaǵa salaıyq. Bilimimizdiń artyp, sóz baılyǵymyzdyń molaıǵanyn, sanamyzdyń óskenin kórseteıik.
(ınterbelsendi taqtadan kórsetilim)
- Bul Álippeniń ereksheligi Elbasy N. Nazarbaevtyń erteńgi bolashaǵymyz egemendi elimizdiń irgesin nyǵaıtýshy balalarǵa «Aınalaıyn» sózimen bastalyp tur.
(«Aınalaıyn» sózin oqyp berý)
- Balalar sender elbasyna, ustazdarǵa, ata - analarǵa jaqsy oqyp, otanyn, elin qorǵaıtyn jigerli de, bilimdi azamat bolyp ósýge ýáde beresińder ǵoı.
- Iá, ýáde beremiz.
- Balalar men senderge suraq qoıýdan bastaıyn.
- İshi tolǵan áripke,
Bilimdegi jaryq ne?
Hormen: Bolashaqqa jol ashar
Ol súıikti ÁLİPPE
Muǵalim: Olaı bolsa, ózderin alǵash qoldaryńa ustaǵan aıaýly Álippeni ortaǵa shaqyraıyq.
Hormen: Álippe, álippe, álippe!
Ortaǵa Álippe men Matematıka keledi.

Álippe: Armysyzdar, jas dostar!
Armysyzdar ustazdar, ata - analar!
Bolashaqqa jol bastar
«Álippen» keldi ortaǵa
Bilim degen ǵajaptyń
Álippesin meńgergen,
Keleshegi qazaqtyń
Bastalady senderden.
- Iá, balalar men senderdiń osy jyl boıy alǵan bilimderińdi «Mektep keme, Bilim teńiz» degendeı bilim teńizine quıyp, ári qaraı damytyp, kóp nárselerdi úırenedi degen úmitpen kelip otyrmyn.
Muǵalim: Iá Álippe, búgin balalar bilimiń de, ónerleriń de ortaǵa salmaq.
Toptyq bı: Baldáýren ( Aqjol, Q. Mádına, Nazym, Q. Araılym, Janerke, Jansaıa)
Muǵalim: Álippe sizdiń «sıqyrly áripterińizben» bilim teńizindegi «Altyn balyq Aıbalyq» týraly ertegini baıandap bereıik.
Álippe: Qane tyńdaıyq.
(Qoldaryna árip jazylǵan shardy ustap turyp, oqýshylar ertegini óleńdetip aıtyp beredi «Altyn saraı» turǵyzady).

Arýjan: Aıdaı alyp Aıbalyq
Aıdaı jaryq Aıbalyq
Aspaı - saspaı jaılanyp
Aınalasy barlady
Altyn saraı salǵaly
Aqyl qosar joldas kóp
«Asyqpasaq bolmas» dep
Asar jasap aqyry
Aǵaıynyn shaqyrdy.

Janasyl: Átesh balyq saırap júr
Ánshi edi qandaı bul!
Áne - mine degenshe
Árkim qoldan kelgenshe
Árli nárli is qyldy
Á, degenshe is qyzdy.

Balnur: Balǵa balyq túrip jeń
Bel búkpedi kúnimen
Baǵanasyn saraıdyń
Boldy ózi qalaıtyn
Balǵa balyq ol daǵy
Bastamany qoldady
Biri shettep qalmady
Berekeli is jalǵandy.

Mádı: Zerli kúmbez munara
Zoraıyp tym uzara
Záýlim saraı jarqyly
Zeńgir kókke sharpyldy
Zaýlap ýaqyt aǵady
Zerlep altyn saraıdy.

Araılym: Vahý balyq bul daǵy
Vestúbıl salyp tynbady
Vahtaǵa qonyp aqyry
Verandany da qatyrdy.

Maksım: Údete túsip barlyq is
Úlgili tyndy ár jumys
Úmitti kúnder molaıdy
Úlken úı saraı zoraıdy

Jansaıa: Gaýhardan Aq saraıǵa
Gúlzar kerek qalaıda
Gýban balyq gúl ekti
Gúl alańyn gúldetti
Gúlzar qandaı baq qandaı!
Gúl jaınady Aq saraı!

Aqjol: Túste jurtta damyl joq
Túnde de laýlar jalyn ot
Tynymsyz eńbek tynbady
Taban shalǵy shyńdady
Tynymsyz eńbek qaınady
Tóńirek gúldeı jaınady!