InfoHub Logo

Gúljan úıden jumysqa ketkeli jatyp terezeden dalaǵa kóz tastap edi, kún qabaǵyn túıip, qońyrqaı tartyp tur eken. Kádimgi qońyr kúz bolypty. Kóshelerdegilerdiń kóbisi-aq kúzdik palto kıip alypty. Gúljan kóktemnen beri kıilmeı turǵan or jerinde budyrmaǵy bar qara paltosyn alyp, qaǵyp-silkip kıip, dalaǵa bettedi.

Ómirde qandaı kıim kıse de qopa ketetin adamdar bolady. Ondaılarǵa shoqpyt shapan, máýti paltonyń bári bir. Qaısysyn kıse de jarasa ketedi. Baılanbaǵan qulyn sıaqtanyp, múshelenip shyǵa beredi. Shamasy onyń ózi adamnyń dene bitimine baılanysty bolsa kerek-ti. Gúljanǵa da osy palto qup jarasyp tur. Mundaı ereksheligi bar ekenin onyń ózi de biletin-di. Sondyqtan da ol kıim tańdap, nemese sán atelelerin qýalap júrip kórgen emes. Kıiminiń barlyǵyn arnap tikkizbeı, magazınderden-aq satyp ala beretin. Keıde oǵan júırikke japqan jabýdaı jarasyp, qopyp turǵan kıimin kórip tanystary «qaı atelege tikkizdiń?» deı qalsa, onyń jaýaby daıar:

— Men normalnyı jaratylǵan adammyn,— dep kúle jaýap beretin.

Kıim týraly Gúljannyń óz fılosofıasy da bar. Onyń joǵarydaǵydaı suraq beretinderge aıtatyny sol fılosofıasy. Onyń aıtýynsha onyń sózimen aıtqanda normalnyı jaratylǵan adamdarǵa magazın kıimderi týra kelýi tıisti. Óıtkeni fabrıkalar kıimdi sol dene bitimi túzý jaratylǵan kópshilikke arnap pishedi. Al dene bitimi basqasha kelgender ǵana atelelerdi ańdıdy. Keıbir qurbylary Gúljannyń bul syryn durys uqpaı, ózinen basqa munyń ústindegini kımesin deıdi, bir ózim ǵana ádemi bolaıyn deıdi» dep tanaýy astynan kúńkildep júrse, endi birde abysyn-ajyndardyń «sorlatatyny sol Gúljannyń «jónin aıtpaıtyn» minezi bolatyn.

Gúljan osylardy oılap bir jymıyp qoıdy. Sóıtip asyǵa basyp aıaldamaǵa kelip avtobýs kútip turdy. Naq osy kezde jańa ǵana muny óksheleı kele jatqan ersi kıimdi qyz Gúljannyń aldyna kelip qarama qarsy turyp alyp, kózin onyń omyraýynan almaı qadalyp qaldy. Basynda ýyqqaptaı ári uzyn, ári jińishke bas kıimi bar bul qyz Gúljandy kózimen iship-jep barady. Adamda tunjyr qara kózderdiń jumsaq qarastary qansha qıly bolsa, sondaı ádemi nárkes kózdermen de neshe túrli jaman qaraýǵa bolatynǵa uqsaıdy. Bylaı qaraǵanda bul qyzdyń kózderi de kishkentaı qara tostaǵandaǵy endi-endi asyp tógilip ketetin sýdaı móltildep turǵanymen artyn ala tartqan súrmesi, battastyra boıaǵan kirpikteri túsken jerine ınedeı qadalyp, suqqa aınalǵandaı. Mundaı suqty kózder bet aldyńnan qadalǵany túgil, óziń kórmeseń de tý syrtyńnan qarasa da sezetin kezder bolady. Sondyqtan Gúljan teris aınalyp, avtobýs keler jaqqa burylyp ketti.

Qyz qaıtadan Gúljannyń aldynan shyqty. Taǵy da onyń omyraýynan kózin almaıdy. Gúljan qysyla bastady. Omyraýyma birdeńe jaǵylyp qalmady ma eken dep ózi de qaraı berip, paltosyna bastyrǵan jamaý esine túse ketti. Qyzdyń kózi osy jamaýda ekenin endi ǵana sezip, qatty qysyldy. Ol eki qolyn jınap, keýdesine qoıyp, qýsyryp aldy. Endi jamaý qoldyń astynda qaldy. Muny baıqaǵan qyz Gúljanǵa jaqyndap kelip:

— Siz paltońyzdy qaı atelege tikkizdińiz?—dep tike surady.

Qyzdyń palto týraly bul suraýy kóktemgi tumandy yǵystyrǵan ebiniń jelindeı Gúljannyń baǵanadan bergi qysylýyn áldeqaıda qýyp ketkendeı. Baǵanadan beri buǵan týra qaraı almaı turǵan Gúljan endi muny anyq kórdi. Murny istikteý kelgen, jalpaq betteý qaratory qyz eken. Tym óńsiz emes, tek eki betiniń syrtqa teýip turǵan súıekteri ǵana ony búırektendirip kórsetedi. Móltildep turǵan qara kózin ózi qoldan oınaqshytyp, alasyn kóbeıtip jiberedi. Sonda jańaǵy móldir kóz bar ádemiliginen aırylyp, birdeńe urlap, endi qýǵynshy kelip qala ma dep sasqan ury kózinshe alaqtaıdy.

— Men atelege kıim tikkizip kórgen joqpyn,— dep tike suraqqa Gúljan kelte jaýap qaıtardy.

— Onda qaı atelede isteısiz?—dep qyz jabysa surady. Gúljan bu sózge túsine almaı qaldy. Qyzyq pa? Qalaı Gúljan atelede isteýi kerek? Tipti osyndaı úlken qalada ateleden basqa memleket mekemesi, memlekettik kásiporyn joq pa eken. Álde áıel adam ateleden basqa jerde istemeýge tıis pe eken? Osy qyzdyń ne bilgeni bar. Álde bireýmen shatastyryp turǵan bolar.

— Shyraǵym,— dedi Gúljan qyzǵa óziniń otyzdan asyp qalǵan jasyn eskere sóılep,— atele degenińniń esigin ashyp kórgen emespin. Qyz oǵan tańdanǵandaı moınyn qyltyń-qyltyń etkizip baıǵyzdanyp qarady. Biraq eki kózin Gúljannyń omyraýynan almaıdy. Naq osy kezde avtobýs kelip, Gúljan aıaqkıim fabrıkasyna — jumysyna jóneldi.

Erteńine taǵy da naq sol aıaldamada sol qyz sap ete tústi. Keshegiden áldeqaıda basqasha kıingen. Bul kúni úlkendigi Túrkmen qurashyndaı sabalaq bórik kıgen. Ústindegi paltosy da kavkazdyqtardyń kebenegi sıaqty jún-jún. Ol jaqyndap Gúljanǵa keldi de, taǵy da eki kózin jamaýǵa 'qadady. Tipti kúńgirt kúzdiń ala-kóleńkeleý erteńgi shaǵy ol jamaýdy anyqtap kórýge múmkindik bermegen soń, ol Gúljanǵa jaqyndaı tústi de, uıalmastan-aq eńkeıip turyp qarady. Buǵan Gúljan qatty qysyldy. Erteń bul jamaýly paltony kımeýge bel baılady.

Osy jamaýy qurǵyr-aq árkimniń kózine túse berdi. Muny qaıbir bastyraıyn dep bastyryp edi. Bul sý jańa qara paltonyń oń jaq keýdesindegi jalǵyz túımesi salýly turǵanda úıdegi kishkentaı tentegi — Almas kelip eteginen tartyp kep ketti. Jalǵyz túıme balanyń qatty julqyǵanyna shydamaı, ornymen julyndy da qaldy. Sóıtip Gúljan jap-jańa paltosyn kıe almaıtyn bolǵan soń oǵam amal izdedi. Ony tigeıin dese kelmeıdi. Sonan soń jamaýǵa týra keldi. Biraq ıne-jipten jańa paltoǵa jamaý salýdyń ózi jaqsy ma, badyraıyp, kózge soǵyp turatyn boldy. Sondyqtan oǵan salǵan jamaýdy bir túrli qoshqar múıizdendirip qıyp japsyrdy da, sol jaǵyna da sondaı jamaý saldy. Endi ol ádeıi sán úshin birge tigilgen nárse bolyp kórindi. Gúljannyń sonysyn betine basaıyn degendeı myna qyzdyń uıalmaı úıilip turǵany mynaý.

Qyz jamaýdy ustaýǵa uıaldy bilem, biraq búıtip uıalǵany bar bolsyn, tumsyǵyn tıgize jazdap qarady. Bul úıilgen soń aıaldamaǵylardyń báriniń nazary Gúljannyń keýdesine aýdy.

Sálden keıin qyz ketti. Ol jorǵalaı basyp baryp qarsydaǵy úlken esikke kirip, búgin bar, erteń joq modadan zym-zıa boldy. Osynyń artynsha avtobýsqa minip bara jatym ol úıge Gúljannyń kózi túsip edi, mańdaıynda «Shyńbulaq som atelesi» dep jazýly tur eken.

Qara palto qaıta kıilmeıtin boldy. Arada biraz ýaqyt etkende kóshede kókireginiń eki jerine jamaý japsyrylǵan qara palto kıýshiler kórine bastady. Gúljannyń jańa matany nege búldiretindikterin «Shyńbulaq» atelesine» baryp aıtqysy da keldi. Biraq bul kezde jamaýly qara palto tym kóbeıip ketip edi. Sóıtip Gúljan da qara paltosyn qaıta kıip aldy. Endi bul jamaýly qara palto emes, kerisinshe eń sońǵy modamen tigilgen ásemdik óneriniń sáýletindeı palto bolyp shyǵa berdi.

1963

---