InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Elbasy N.Á.Nazarbaev tapsyrǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim jáne ǵylym salasyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyna engizilgen 2020 jyly álemniń eń úzdik 200 joǵary oqý oryndarynyń qataryna kem degende 2 qazaqstandyq JOO-nyń kirýi mindetin abyroımen oryndap shyqty. Qazaqstandyq ýnıversıtet QS jahandyq reıtıńisinde 165-orynǵa kóterilip, fenomenaldy serpilis jasady. QazUÝ halyqaralyq ǵylym jáne bilim keńistigindegi óziniń álemdik kóshbasshy ýnıversıtetter qatarynda ekendigin dáleldedi.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti (QazUÝ) - Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary oqý orny. Ýnıversıtet 180 sala boıynsha mamandar daıyndaıdy. QS World University Rankings Results 2011 jáne Top Universities saıtynyń keltirgen derekterine qaraǵanda ýnıversıtet 2009 jyly 600 orynna tómen bolǵan, al 2010 jyly 501-550 aralyǵynda bolsa, 2011 jyly 401-450 aralyǵyna deıin kóterilgen [1][2]. 2012 jylǵy álemdik úzdik 390-shy ýnıversıtet.[3] Sonymen qatar, 72 iri kompanıa jetekshileri men kadr bólimi mamandary arasynda júrgizgen saýalnama negizinde jasalǵan «Reıtıń.kz» zertteý ortalyǵy júrgizgen zertteýdiń qorytyndysy boıynsha ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti – 41,7 paıyz jınap, 5-orynda tur.

1937 jyly qyrkúıekte tórt jyldyq oqý júıesine negizdelgen tuńǵysh gýmanıtarlyq shet tilderi fakúlteti ashyldy. Bir jyldan keıin 120 stýdenti jáne quramynda orys tili men ádebıeti, aǵylshyn tili jáne fransýz tili tárizdi úsh kafedra bar fılologıa fakúlteti (oqý merzimi 5 jyldyq) ashyldy. Keıinnen shet tilderi fakúlteti de osy qurylymǵa qosyldy. Ýnıversıtette soǵys qarsańy jáne soǵystan sońǵy jyldary 23 kafedrasy bar úsh jaratylystaný (bıologıa, fızıka-matematıka, hımıa) jáne eki gýmanıtarlyq (fılologıa men jýrnalısıka fakúlteti) fakúltet jumys istedi. Ýnıversıtet 1942 jyly 257 fızık, hımık, matematık, bıolog, jýrnalıs, fılolog, sondaı-aq Batys Eýropa tilderiniń mamandaryn daıarlap shyǵardy.

1954 – 1955 oqý jyly ýnıversıtette 3778 stýdent oqydy, 386 oqytýshy – profesor eńbek etti. 1970 jyly ýnıversıtet quramynda 16 mamandyq boıynsha jas kadrlar daıyndaıtyn 10 fakúltet, 65 kafedra boldy. 1980 jyly 89 kafedrada 869 oqytýshy, onyn ishinde 79 profesor men 540 dosent, ǵylym kandıdattary qyzmet atqardy.

Álemdik joǵary bilim berý tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qarqyndy damýdy kórsete otyryp, 9 jyl ishinde ýnıversıtet shamamen 500 orynǵa alǵa jyljydy. Álemdik reıtıńte qysqa ýaqyt ishindegi bundaı biregeı ilgerileý «ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fenomeni» dep atalyp sheteldik sarapshylar nazaryn ózine aýdartty. Qazaqstandyq joǵary oqý orny qarqyndy damýynyń jarqyn úlgisi halyqaralyq akademıalyq ortada belsendi túrde talqylanýda. Kóptegen sheteldik joǵary oqý oryndary QazUÝ-dyń oń tájirıbesin qoldanysqa engizýde.

Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń álemdik bilim berý keńistiktigindegi kóshbasshylyq deńgeıi basqa da halyqaralyq reıtıńtik agenttikterde kórinis tabýda. QazUÝ álemdegi úzdik 200 ekologıalyq jáne eń ozyq tehnologıalyq ýnıversıtetterdiń úzdik 50 tobyna kiredi. Eýropalyq ǵylymı-ónerkásiptik palatasy reıtıńinde QazUÝ «AA+» baǵasyn ıelenip, jetekshi eýropalyq joǵary oqý oryndarynyń qataryna endi. Barlyq osy jetistikter arqasynda QazUÝ túrki jáne ıslam álemindegi eń úzdik ýnıversıtet retinde tanyldy.

QS reıtıńisinde Massachýsets tehnologıalyq ýnıversıteti kósh bastaıdy, ekinshi jáne úshinshi orynda sáıkesinshe – Stendford jáne Garvard ýnıversıtetteri (barlyǵy AQSH-tyń joǵary oqý oryndary). Eń úzdik álemdik joǵary oqý oryndarynyń ondyǵyn tolyǵymen amerıkandyq jáne brıtandyq joǵary oqý oryndary quraıdy.

Habdýalı Á.H, Ýrazgalıeva S.A

---