InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Elbasy N.Á.Nazarbaev tapsyrǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim jáne ǵylym salasyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyna engizilgen 2020 jyly álemniń eń úzdik 200 joǵary oqý oryndarynyń qataryna kem degende 2 qazaqstandyq JOO-nyń kirýi mindetin abyroımen oryndap shyqty. Qazaqstandyq ýnıversıtet QS jahandyq reıtıńisinde 165-orynǵa kóterilip, fenomenaldy serpilis jasady. QazUÝ halyqaralyq ǵylym jáne bilim keńistigindegi óziniń álemdik kóshbasshy ýnıversıtetter qatarynda ekendigin dáleldedi.

 

Álemdik joǵary bilim berý tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qarqyndy damýdy kórsete otyryp, 9 jyl ishinde ýnıversıtet shamamen 500 orynǵa alǵa jyljydy. Álemdik reıtıńte qysqa ýaqyt ishindegi bundaı biregeı ilgerileý «ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fenomeni» dep atalyp sheteldik sarapshylar nazaryn ózine aýdartty. Qazaqstandyq joǵary oqý orny qarqyndy damýynyń jarqyn úlgisi halyqaralyq akademıalyq ortada belsendi túrde talqylanýda. Kóptegen sheteldik joǵary oqý oryndary QazUÝ-dyń oń tájirıbesin qoldanysqa engizýde.

Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń álemdik bilim berý keńistiktigindegi kóshbasshylyq deńgeıi basqa da halyqaralyq reıtıńtik agenttikterde kórinis tabýda. QazUÝ álemdegi úzdik 200 ekologıalyq jáne eń ozyq tehnologıalyq ýnıversıtetterdiń úzdik 50 tobyna kiredi. Eýropalyq ǵylymı-ónerkásiptik palatasy reıtıńinde QazUÝ «AA+» baǵasyn ıelenip, jetekshi eýropalyq joǵary oqý oryndarynyń qataryna endi. Barlyq osy jetistikter arqasynda QazUÝ túrki jáne ıslam álemindegi eń úzdik ýnıversıtet retinde tanyldy.

QS reıtıńisinde Massachýsets tehnologıalyq ýnıversıteti kósh bastaıdy, ekinshi jáne úshinshi orynda sáıkesinshe – Stendford jáne Garvard ýnıversıtetteri (barlyǵy AQSH-tyń joǵary oqý oryndary). Eń úzdik álemdik joǵary oqý oryndarynyń ondyǵyn tolyǵymen amerıkandyq jáne brıtandyq joǵary oqý oryndary quraıdy.

---