- 10 jel. 2021 00:00
- 189
Túıe tiken
Túıe tiken (Tatarnık kolúchıı, lat. Onopórdum acánthium) — bıiktigi 2 metrge deıin jetetin, eki jyldyq, shóp tektes ósimdik. Sabaǵy tik ósedi, joǵarǵy jaǵynda butaqtary kóp bolady. Sabaǵynyń eki jaǵynda eni 1 santımetrdeı, sozylǵan tikenekti úlpildegi bar. Ósimdiktiń ón boıyn qysqa túk basqan. Japyraqtary iri, shetteri tikendi ári úlken-úlken oıyqtary bar. Gúl korzeńkeleri dóńgelek, shar tárizdi, ashyq qyzyl tústi bolady jáne olar ósimdiktiń joǵarǵy jaǵyna ornalasqan. Jaz aılarynda gúldeıdi. Ol joldyń jıeginde, tastaqty betkeılerde, bos jatqan jáne egistik jerlerde, dalaly aımaqtarda ósedi.
Dári jasaý úshin ósimdiktiń gúl kárzeńkelerin, japyraqtaryn gúldegen kezinde jınap alady. Onyń quramynda ınsýlın, flavondar men saponınder, alkaloıdtar bar. Jalpy bul ósimdik az zerttelgen. Al júrgizilgen keıbir zertteýler túıe tikennen jasalǵan dárilerdiń júrek bulshyq etteriniń kúshin arttyratyn, qan qysymyn joǵarylatatyn, nesep aıdaıtyn, qan toqtatatyń, mıkrobtardy joıatyn qasıetteriniń bar ekendigin anyqtady.
Halyq medısınasynda túıe tikenniń japyraǵy men gúl kárzeńkeleriniń tunbasy revmatızmdi jáne qýyq aýrýlaryn emdeý úshin qoldanylady. Bul ósimdiktiń nerv júıesin tynyshtandyratyn jáne tyryspaǵa qarsy áser etetin qasıetteri de bar. Dene syrtyndaǵy irińdi jaralardy, teri aýrýlaryn emdeý úshin de paıdalanylady. Bolgar halyq medısınasynda jóteldi basý úshin, bronh demikpesin, júrektiń qalyptan tys qatty soǵýyn emdeý úship qoldanylady.
Dárini daıyndaý jáne qoldaný tásili
Ósimdiktiń japyraqtary men gúl kárzeńkeleriniń untaqtalǵan 20 gramyn qaınap turǵan 1 stakan sýǵa salyp jarty saǵat tundyrady da, 1 as qasyqtan kúnine 3 mezgil ishedi. Qýyq aýrýlaryn emdeý úshin jasalǵan osyndaı tunbadan 1 stakannan kúnine 3 mezgil ishedi. Bul tunbany dene syrtyndaǵy jaralardy emdeý úshin de paıdalanýǵa bolady.