InfoHub Logo

«Maǵan jaqsy muǵalim bárinen de qymbat, óıtkeni muǵalim-mekteptiń júregi» demekshi Ybyraı Altynsarın,rasymende mamandyq ataýlynyń tóresi-ustazdyq. Muǵalim barlyq mamandyq ıesin tárbıeleıtin,oqytyp úıretetin meıirimdi jandar.Qoǵam qaıratkeri,aǵartýshy-ǵalym A.Baıtursynuly «muǵalim-mekteptin jany» dep baǵalaǵan.Osydan-aq,ustaz degen –uly esim ekenin talassyz ańǵarýǵa bolady.Sebebi,ustazǵa degen qurmet bárinen bıik turady.Ustaz ár adamnyń janyna bilim dánin seýip, ár shákirtin aıalap, ómir atty sheksiz ǵalamǵa topshysyn qataıtyp ushyrady. Dálirek aıtsaq, adamdy ómir súre bilýge tárbıeleıdi. Sol úshin boıyndaǵy asyl qasıetterin shákirtterine sińirip, ter tógedi. Meniń oıymsha, kez kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi, ustazdyq óner - taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn, izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart. «Shákirtsiz ustaz tul» degen tegin aıtylmasa kerek.Muǵalim-maqtan tutar mamandyq.Muǵalimderdi qurmetteý bul bizdiń ıaǵnı shákirtterdiń paryzy.Muǵalimge degen yqylasymyzdy Qostomar aýylynyń orta mektebindegi 3-shi qazan kúni ótken is-sharada ıaǵnı, muǵalimderdiń tól merekesin de kórsete bildik degen senimdemin.Synyp bolyp barlyǵymyz,ıaǵnı 11 synyp atynan bir judyraqtaı jumyla iske kiristik.Kóptegen qyzyqty sátter boldy daıyndyqta.Muǵalimderdi qýantyp,marqaıtý basty maqsatymyz boldy jáne de ol óz dettegenine jetti degen senimdemiz.Osy is-sharanyń barysy birligimizdiń nátıjesin aıqyndaı bildi.Muǵalimderdiń kózindegi qýanysh eńbegimizdiń zaıa ketpegenin kórsete bildi.Men óz muǵalimderimdi maqtan tutyp qurmetteımin.Ustazdarǵa degen alǵysym sarqylmas asýdaı sheksiz.Sol kisilerge qarap muǵalim bolýǵa degen yntam kún ótken saıyn arta túsýde.Bul árıne Qostomar aýylynyń muǵalimderiniń jemisi dep bilemin.Tobyqtaı sózdiń túıiniń ustazǵa degen óleńimmen aıaqtaǵym keledi:                     

Ulaǵatty,meıirimdi ustazym,
Kórsetken ónegeńizdi ustandym.
Bilimimdi jeteleýge sebep bolǵan,
Úmit artqan shákirtiniz men bolam

Sizdiń bergen  maǵan shirkin aqylyńyz,
Árbir aıtqan dana sóz naqylynyz.
Sizdeı janǵa Ardaqty ustazymyz,               
Bizden sizge jaýdyrar alǵysymyz.

Beınenizde jylýlyq nury tógilgen,
Amandyq túledim sizge kógimnen.
Árqashan da kúlimdeniz shattanynyz,
Árqashan da ashyq bolsyn baǵynyz.        

Gabpar Gúlhan

---