InfoHub Logo

Boranbaı jatar aldynda qaltasynan ishinde tary dánindeı túıir - túıir sarǵysh birdeńeler bar tıtimdeı jumyr flakon alyp qarap otyr edi.

— Jake, bul nemene? — dep, áýesqoı Erjan qasyna jetip bardy.

— Uıqy keltiretin dári ǵoı balam.

— Ne? Uıqy keltiredi?

— Iá, uıqy keltiretin dári.

— Qaıtyp keltiredi?

— Uıyqtar aldynda osynyn eki-úsh túıirin jutatyn bolsa, adam qatyp uıyqtap qalady.

— Sonan soń oıanbaı ma?

— Nege oıanbasyn, tańerteń ádettegideı qalpymen oıanady.

Erjan qyzyǵyp, osyndaı da dári bolady eken-aý dep, qaıran qaldy.

— Dáriger berdi. Sońǵy kúnderi mazasyz uıyqtaıtyn bolyp júrgenim. Endi biraz kún osyny iship kóreıin dep otyrmyn.

— Jake, maǵan da bireýin bershi, — dep ótindi Erjan.

— Ony qaıtesiń?

— Men de jutyp kóreıin.

— Munyń saǵan ne keregi bar? Onsyz da tósekke basyń tıer-tımesten qor ete qalasyń.

— Jáketaı, bireýin ǵana! — dep, Erjannyń yntyzary arta tústi.

Borekeń ulynyń meselin qaıtarmaıtyn kóńilshek adam.

— Má, jutsań juta ǵoı, — dep Erjanǵa ol dáriniń bir túıirin berdi.

Erjan ákesinen asa bir qymbat zat syılyqqa alǵandaı qýandy. Raqmet aıtty da, júgire shyǵyp, ájesiniń bólmesine bardy. Ájesi ekeýi osy bólmede uıyqtaıdy.

— Ájetaı, tósek salyp bere qoıyńyzshy, men kázir myna dárini jeıin de qatyp uıyqtap qalaıyn.

— O neǵylǵan dári?

— Uıqy keltiretin dári. Jákem berdi.

* * *

Dárini aýzyna salmaqshy bolyp turyp Erjanǵa jáne bir oı keldi. «Osyny mysyǵyma jegizip kórsem be eken? Zamatta qyljıyp, pyryldap uıyqtap qalatyn shyǵar?»

Ákel, jesem jeıin degendeı qara mysyq Erjanǵa kózi shyraqtaı jyltyrap qaraıdy.

Erjan zárý bolyp jákesinen jalynyp surap alǵan dárisin mysyqqa qımady. «Ózim jutaıyn. Kóreıin, uıqymdy qalaı keltirer eken», — dep oılady.

Dárini ol shalqaıyp turyp, kómekeıine tastady, artynan sý jutty.

Budan soń býdaq - býdaǵymen kázir qaptap jetetin uıqyny tósekte kútip almaqqa tez-tez sheshine bastady.

Asyly, Erjannyń buǵan deıin de uıqy jóninde qyzyq - qyzyq oılary bolatyn. Ásirese ol óziniń qalaı uıyqtap ketetinin bir baıqap kórýge yntyq - aq edi. Osy qyzyq qubylysty bilmekke qumartyp, talaı ret ol uıyqtamaı ańdyp ta kórgen. Biraq qashan da uıqy ony baıqaýsyz eńserip ketip, qapy qalyp keledi.

Sol armanyna Erjan endi jetpekshi. Onyń oıynsha, kázir uıqy ádettegi qalpymen bildirmesten baıaýlap, ózi kelmeıdi. Ony bulttaı qaptatyp myna dári qýyp ákeledi. Sol úshin de muny uıqy keltiretin dári dep atamaı ma? Órbigen qap-qap uıqy onyń basyna syqap kire bastamaq. «Kózimdi baqyraıtyp, uıyqtamaı jatyp alsam qaıter eken», — dep Erjan qıqarlyq ta oılap qoıady.

Erjan basyn búrkeńkirep alyp, irgege qarap, tyshqan ańdyǵan mysyqtaı tynyp jatqaly birqaýym ýaqyt ótti. Biraq áli jentektelip jetken uıqy joq. Ári-beriden soń onyń jambasy tala bastady. Bul kezde ata - anasynyń bólmesindegi aıaq tysyry da basylǵan edi. Syrtqa shyǵyp kelip, shamdy óshirip, Erjannyń janyna ájesi de kelip jatty. Sol kezde Erjan ýh dep, kúrsine yńyranyp, ekinshi jambasyna aýnap tústi.

— Sen áli uıyqtamaı jatyrmysyń? — dep surady ájesi.

— Uıqym kelmeıdi.

— Talaı ýaqyt boldy. Dónbekshimeı tynysh jat.

Erjan tynyshtalmady. Uıqy keltiretin dáriniń uıqyny qalaı ákeletinin kórýge qushtar bop, alakóńildenip jatyr. Bir-eki ret baıqaýsyzda kózi ilinip bara jatyr eken. Álde neden qur qalǵandaı selk etip oıanyp, kózin ashyp aldy.

— Óı, saǵan ne bolǵan búgin? Nege uıyqtamaısyń? — dep jazǵyra bastady ájesi. Ánsheıinde basy tósekke tıisimen qor ete qalatyn nemeresiniń myna beımaza kúıi oǵan jumbaq edi.

— Álgi dári uıqymdy keltire almaı jatyr.

— Oı dáriń tússin... Tart tizeńdi qadamaı. Dári uıqyńdy keltirmese, óziń uıyqta.

...Ertesinde tańerteń oıana salysymen Erjannyń esine túndegi uıqy keltiretin dári tústi. Qap, qalaı uıyqtap ketkenimdi taǵy baıqamaı qalǵanymdy qarashy! — dep ókindi ol.— Bálem, keshke jákemnen taǵy bireýin surap alyp, tań atqansha kózimdi baqyraıtyp, ańdyp jatpasam ba?

---