1 2 3 4 5 sandardyn quramy
Bilim berý salasy: atynas
Uıymdastyrylǵan oqý is – áreketi:
Taqyryby: «1 2 3 4 5 sandardyn quramy»
Maqsaty: Balalardy esepteýge daıyndaý úshin ózinen kishi eki sannan turatyn sandar quramymen tanysý 5 - ke deıin eseptik jáne rettik sanaýdy bekitý; 2 - 5 sandarmen jáne sıfrymen tanystyrý, zattyń az tobyna qosý nemese kóp zattyń bir zatty alý «Qansha boldy?», «Qansha qaldy?» degen jaýap berý arqyly eki tásilmen teńsizdikti ańyktaı bilýge úıretý.
Mindetteri:
Bilimdilik: 5 kóleminde sandyq esepteý, zattardy sanaýǵa, sandy retimen jáne qorytyndy sanyn ataýǵa « Barlyǵy neshe?» degen suraqqa jaýap berýge úıretý.
Damytýshylyq: 5 kóleminde rettik sanaý jáne rettik sandy atap «Qaısy?», «Neshinshi?» degen suraqtarǵa jaýap berý daǵdysyn damytý, tanymdyq oıyndar oınatý arqyly oılaý qabiletterin jetildirý, esepteý daǵdylary arqyly bilimderin qalyptastyrý
Tárbıelik: Bilimge degen qushtarlyǵyn arttyrý arqyly eńbekke baýlý, eńbeksúıgishilikke, zeıinshilikke, tapqyrlyqqa tárbıeleý
Túri: Ashyq sabaq.
Sózdik jumys: Ne joq?», «Ne ózgerdi?», «Qansha boldy?», «Qansha qaldy?», «Barlyǵy neshe?», « Qaısy?», «Neshinshi?»
Kórnekilikter: Denesh sqema, sýretter, úlestirmeli kartochkalar, tańbalar, sıfrlar úıshik
Ádis – tásilderi:
shattyq shenber, suraq jaýap, kórsetý, túsindirý, damytýshy oıyndar, sanamaq, sergitý jattyǵýlar, taqpaqtar aıtý.
1. Shattyq sheńber
Barlyq balalar sheńberge turyp, bir - birimizdi tatýlyqqa, dostyqqa, meırimdilikke shaqyra otyryp, kelgen qonaqtarmen sálemdeseıik.
Shattyq shenber.
Kúnniń kózi ashylyp.
Kókke shýaq shashylyp,
Qutty qonaq kelipti.
Tórimizge enipti,
Amandasý úlkenge.
Tárbıeniń basy ǵoı,
Al qanekeı bárimiz.
Sálem deıik úlkenge,
Sálemetsizder me?
Búgingi kúnderin sátti ótsin,
Erejelermen tanystyrý.
Bir – birimizge bóget jasamaý.
- Qazir jyldyń qaı mezgeli?
- Qandaı aı?
- Búgin aptanyń qaı kúni?
- Balalar bir aptada biz neshe kún sabaqqa kelemiz?
- Neshe kún demalamyz?
Balalar sender qanshaǵa deıin sanaı bilesińder?
- Balalar men senderge sandar týraly ertegi aıtyp bereıin.
Ertegi arqyly ótken sabaqtardy qaıtalaý
12345 sandarynyń uǵymymen tanystyrý.
«Logıkalyq suraq»
a) Tabaqta úsh alma
qolymda eki alma
bireýin ájeme bereıin,
bireýin atama beremin
ekeýin beremin ákem pen shesheme
nesheý qalady?
1 sany týraly bilimderin tıanaqtaý.
á) qoıannyń neshe qulaǵy bar? (2)
eki sannyń quramyn ajyratý.
2 sany ol birdiń kórshisi, 1 sanynan keıin turady 2 sany jup san, eki birlikten turady.
1+1=2
Eki sany jaıly qandaı taqpaq bilesińder?
Úsh sany ol ekiniń kórshisi ıaǵnı 2 sanynan keıin turady.
«Oıynshyqtarǵa nazar» (3) úsh sannyń quramyn ajyratý.
Plakatqa qarap, zatty sanaý, sáıkes sanmen kórsetý.(4) tórt sannyń quramyn ajyratý
Súrprıznyı moment: Hat tasýshy hat ákeledi. San patshalyǵy bizden kómek suraıdy. Tapsyrma oryndaý.
1. Tapsyrma
Oıyn «Kórshisin tap»
Oıynnyń sharty boıynsha balalar sandardyń kórshisin tabady
2. Tapsyrma
Oıyn «Qatar sandy tap»
3. Tapsyrma: Bul tapsyrmalarda sýrettegi zattardy salystyrý júrgiziledi. Qaı jerde zattar artyq, kem, sonsha «>», «<», «="»," салыстыру="" таңбалары="">
Algorıtm sqemasymen esep
4. Tapsyrma:
Sanmen jáne sıfrdy salystyrý, sıfrdy kóremiz jáne jazamyz, al sandy estımiz jáne aıtamyz.
Sergitý sáti ótkizý.
Qımylmen oryndaý.
5 - tapsyrma
Sanyń quramyn anyqtaý
6 - tapsyrma:
Dıdaktıkalyq oıyn: Sımvoldar boıynsha. Ár uıashyqtaǵy zattardy sanaımyz. Túsi men pishinin, kólemin, zattyń qandaı geometrıalyq pishinge uqsas ekenin ańyqtaý. Oısha topqa bólý, neshe top boldy, qandaı toptar shyqqanyn ataý. Jemister kóp pe, álde kókónister kóp pe?
7. kartochka №1. Esepti shyǵar.
8 tapsyrma kartochka №2
9 tapsyrma «Qaı san joq»
Qorytyndy:
Sabaqty qorytyndylaý:
Kýbızm ádisi boıynsha sabaqty qorytý.
Uıymdastyrylǵan oqý is – áreketi:
Taqyryby: «1 2 3 4 5 sandardyn quramy»
Maqsaty: Balalardy esepteýge daıyndaý úshin ózinen kishi eki sannan turatyn sandar quramymen tanysý 5 - ke deıin eseptik jáne rettik sanaýdy bekitý; 2 - 5 sandarmen jáne sıfrymen tanystyrý, zattyń az tobyna qosý nemese kóp zattyń bir zatty alý «Qansha boldy?», «Qansha qaldy?» degen jaýap berý arqyly eki tásilmen teńsizdikti ańyktaı bilýge úıretý.
Mindetteri:
Bilimdilik: 5 kóleminde sandyq esepteý, zattardy sanaýǵa, sandy retimen jáne qorytyndy sanyn ataýǵa « Barlyǵy neshe?» degen suraqqa jaýap berýge úıretý.
Damytýshylyq: 5 kóleminde rettik sanaý jáne rettik sandy atap «Qaısy?», «Neshinshi?» degen suraqtarǵa jaýap berý daǵdysyn damytý, tanymdyq oıyndar oınatý arqyly oılaý qabiletterin jetildirý, esepteý daǵdylary arqyly bilimderin qalyptastyrý
Tárbıelik: Bilimge degen qushtarlyǵyn arttyrý arqyly eńbekke baýlý, eńbeksúıgishilikke, zeıinshilikke, tapqyrlyqqa tárbıeleý
Túri: Ashyq sabaq.
Sózdik jumys: Ne joq?», «Ne ózgerdi?», «Qansha boldy?», «Qansha qaldy?», «Barlyǵy neshe?», « Qaısy?», «Neshinshi?»
Kórnekilikter: Denesh sqema, sýretter, úlestirmeli kartochkalar, tańbalar, sıfrlar úıshik
Ádis – tásilderi:
shattyq shenber, suraq jaýap, kórsetý, túsindirý, damytýshy oıyndar, sanamaq, sergitý jattyǵýlar, taqpaqtar aıtý.
1. Shattyq sheńber
Barlyq balalar sheńberge turyp, bir - birimizdi tatýlyqqa, dostyqqa, meırimdilikke shaqyra otyryp, kelgen qonaqtarmen sálemdeseıik.
Shattyq shenber.
Kúnniń kózi ashylyp.
Kókke shýaq shashylyp,
Qutty qonaq kelipti.
Tórimizge enipti,
Amandasý úlkenge.
Tárbıeniń basy ǵoı,
Al qanekeı bárimiz.
Sálem deıik úlkenge,
Sálemetsizder me?
Búgingi kúnderin sátti ótsin,
Erejelermen tanystyrý.
Bir – birimizge bóget jasamaý.
- Qazir jyldyń qaı mezgeli?
- Qandaı aı?
- Búgin aptanyń qaı kúni?
- Balalar bir aptada biz neshe kún sabaqqa kelemiz?
- Neshe kún demalamyz?
Balalar sender qanshaǵa deıin sanaı bilesińder?
- Balalar men senderge sandar týraly ertegi aıtyp bereıin.
Ertegi arqyly ótken sabaqtardy qaıtalaý
12345 sandarynyń uǵymymen tanystyrý.
«Logıkalyq suraq»
a) Tabaqta úsh alma
qolymda eki alma
bireýin ájeme bereıin,
bireýin atama beremin
ekeýin beremin ákem pen shesheme
nesheý qalady?
1 sany týraly bilimderin tıanaqtaý.
á) qoıannyń neshe qulaǵy bar? (2)
eki sannyń quramyn ajyratý.
2 sany ol birdiń kórshisi, 1 sanynan keıin turady 2 sany jup san, eki birlikten turady.
1+1=2
Eki sany jaıly qandaı taqpaq bilesińder?
Úsh sany ol ekiniń kórshisi ıaǵnı 2 sanynan keıin turady.
«Oıynshyqtarǵa nazar» (3) úsh sannyń quramyn ajyratý.
Plakatqa qarap, zatty sanaý, sáıkes sanmen kórsetý.(4) tórt sannyń quramyn ajyratý
Súrprıznyı moment: Hat tasýshy hat ákeledi. San patshalyǵy bizden kómek suraıdy. Tapsyrma oryndaý.
1. Tapsyrma
Oıyn «Kórshisin tap»
Oıynnyń sharty boıynsha balalar sandardyń kórshisin tabady
2. Tapsyrma
Oıyn «Qatar sandy tap»
3. Tapsyrma: Bul tapsyrmalarda sýrettegi zattardy salystyrý júrgiziledi. Qaı jerde zattar artyq, kem, sonsha «>», «<», «="»," салыстыру="" таңбалары="">
Algorıtm sqemasymen esep
4. Tapsyrma:
Sanmen jáne sıfrdy salystyrý, sıfrdy kóremiz jáne jazamyz, al sandy estımiz jáne aıtamyz.
Sergitý sáti ótkizý.
Qımylmen oryndaý.
5 - tapsyrma
Sanyń quramyn anyqtaý
6 - tapsyrma:
Dıdaktıkalyq oıyn: Sımvoldar boıynsha. Ár uıashyqtaǵy zattardy sanaımyz. Túsi men pishinin, kólemin, zattyń qandaı geometrıalyq pishinge uqsas ekenin ańyqtaý. Oısha topqa bólý, neshe top boldy, qandaı toptar shyqqanyn ataý. Jemister kóp pe, álde kókónister kóp pe?
7. kartochka №1. Esepti shyǵar.
8 tapsyrma kartochka №2
9 tapsyrma «Qaı san joq»
Qorytyndy:
Sabaqty qorytyndylaý:
Kýbızm ádisi boıynsha sabaqty qorytý.
You Might Also Like
