InfoHub Logo

Bilim berý salasy: Qatynas
Uıymdastyrylǵan oqý - is áreketi: kórkem ádebıet

Sabaqtyń taqyryby: «Malaqaı men bátińke» áńgimesi
Sabaqtyń maqsaty: Kıim túrleri týraly túsinik berý. Shaǵyn áńgimelerdi aıtyp úırený daǵdylaryn qalyptastyrý. Ulttyq kıim men kúndelikti kıimderdi ajyrata bilýge úıretý.
Sqema boıynsha sýrettiń mazmunyn qurýǵa jáne sózderdi baılanystyryp aıtýǵa daǵdylandyrý. Til mádenıetin qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: kórkem sózdi damytýdyń negizgi tásilin úıretý, shyǵarma mazmunyn meńgerip, olardy durys túsinýin qamtamasyz etý.
Damytýshylyq: Tanymdyq, shyǵarmashylyq qasıetterin, tilin, sózdik qoryn damytý. Sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý
Tárbıelilik: Birigip tyńdaý daǵdylaryn, suraqtarǵa uıymdasqan túrde jaýap berýge tárbıeleý. Shydamdylyqqa tárbıeleý.
Túri: Ashyq sabaq.
Tıpi: Damyta oqytý «Táı - táı» baǵdarlamasy.
Qoldanylǵan ádis - tásil: Suraq - jaýap, toppen, algorıtmi tehnologıasy, mnemojoldar arqyly áńgime quraý.
Sózdik jumys: kijinip, áp - sátte, túsi qashyp.
Kórnekilikteri: sqemalar, sýretter, boıaý, stek, súlgi, kartochkalar, dıd. oıyn, boıaý, qatty qaǵaz, manka, pomada

1. Shattyq sheńber.
Biz qazaqtyń balasy,
Sálem sózdiń anasy.
Aldymyzdan kezikken
Kóp tanysty kóremiz,
Bárine de izetpen,
Iilip sálem beremiz.
Jaraısyńdar balalar osy kóterińki kóńilmen sabaǵymyzdy bastaıyq.

1. Uıymdastyrý kezeńi.

Ǵajaıyp sát kórinisi.

Eki bala bas kıimdi laqtyryp oınaıdy.
Madına shyǵyp, bas kıimdi basýǵa, laqtyryp oınaýǵa bolmaıtynyn eskertý jasaıdy, balalar keshirim surap ekinshi bas kıimmen oınamaıtynyn aıtady.
Kıimder týraly tyıym sózder aıtylady.
Sýret boıynsha áńgime.
Endi kıimderdiń birqatar túrlerine toqtalaıyq bas kıimder: sáýkele, bórik, malahaı, taqıa, kımeshek, oramal, tumaq.
Kıimder: ton, shapan, kóılek, kamzol,
Aıaq kıim túrleri: kebis, mási, galosh, báteńke, pıma, etik, baıpaq.
Balalar kıimniń jeke bólikterin atap berińdershi?
Balalar osy kıimder týraly jumbaq, maqal - mátel, taqpaqtar kim aıtyp beredi.
Balalar biz sendermen qazir úsh ortalyqqa bólinemiz

1. Ádebıet ortalyǵy
Bul ortalyqta biz malahaı men bátińke áńgimesimen tanysamyz.

2 Shyǵarmashylyq ortalyǵy.
Ár túrli ádister arqyly kıimniń beınesin salamyz.

3 qurastyrý ortalyǵynda
qazaqtyń kıimderin qurastyrý.

Balalar ortalyqtarǵa fıshka boıynsha bólinedi
Erejelerdi túsindirip ótý.
Olaı bolsa iske sát, balalar!
1. Ádebıet ortalyǵy
Jumbaq jasyrý.
Adamnyń sáni
Onsyz joq máni. «kıim»

Kıimniń ishinde malahaı áńgimesin oqyp bereıin. Muqıat tyńdaımyz.

Sózdik jumys: kijinip, áp sátte, usqyny ushyp.
Mnemojoldar arqyly malahaı áńgimesin qurastyryp oqý.

Suraq jaýap alý.
Malahaı nege bátińkege maza bermedi?
Malahaı nege jylady?
Bátińke ne dep suraq qoıdy?

D/o oıyn: Kim tapqyr?
Qyzyqty tapsyrma: Qaı mezgilde kıemiz?

Balalar qaı mezgildiń aıaq kıimi?
Syzyq arqyly qosyp shyǵady.
Algorıtmdi qurastyrý

Óner ortalyǵy
Bilim berý salasy: Shyǵarmashylyq
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Beıneleý óneri
Sabaqtyń maqsaty: Dástúrden tys ádisi boıynsha qys mezgilinde kıetin malahaıdyń sýretin salady.
Ortalyqtyń balalary ortaǵa jınalyp, ár ortalyqta jasaǵan jumystarynyń ortaǵa jınap, oryndalǵan jumys nátıjesi týraly balalar áńgimeleıdi.
Sergitý sátin Jel ýleıdi ý - ý - ý
Boran soqty zý - zý
Qatty - qatty jel soqty gý - gý
Shydaı almaı japyraqtar ah - ah
Bılep ketti qaltyrap pah - pah
Balalar belsendilik ortalyqtarymen aýysady.

Qorytyndy. Balalar senderdiń barlyǵyń da óte jaqsy jumys jasadyńdar.
Biz ne úırendik?
Senderge unady ma?
Kimge ne unady?
Rahmet sender óte tamasha balalarsyńdar meniń senderge azǵantaı syılyǵym bar
Kóńil - kúıimiz qandaı? Tamasha!
Qys mezgili qandaı? Tamasha!.
Aýa raıy qandaı? Tamasha!
Qysqy oıyndar qandaı? Tamasha.!
Kelgen qonaqtarymyz qandaı? Tamasha! Kelgen qonaqtarymyzǵa da búgingi kóńil kúıimizdi syılaıyq! (Smaılık beredi)
Kelgenderińizge rahmet. Saý bolyńyzdar!