InfoHub Logo

Yntymaǵy jarasqan týǵan ólkem – Qazaqstan 1 mamyr - Qazaqstan halyqtarynyń birligi kúnine arnalǵan tárbıe saǵaty.

Maqsaty: Halyqtar arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtý, osy maqsatta stýdentterdiń dostyq qarym - qatynastaryn qalyptastyrýdy jalǵastyrý, Qazaqstannyń órkendeýine dostyq arqyly óz úlesterin qosýǵa baýlý.
Kórnekiligi: 1. Dostyq taqyrybyna arnalǵan toptardyń arasynda qabyrǵa
gazetteri.
2. Ulttar dostyǵyn beıneleıtin sýretter.
3. Shara ótetin jerlerge kepterler, kúnniń, gúldiń, sharlardyń
kómegimen bezendirý.
4. Vıdeo slaıd

Ánuran

Júrgizýshi: Birinshi mamyr!
Dostyqtyń uly meıramy
Toǵysar sende jandardyń izgi oılary
Tatýlyq penen birlikke yntymaq, adamzat,
Ózińdi sánmen qoshemet etip toılaıdy!
(1 mamyrǵa arnalǵan vıdeo - kórinis)
Qaıyrly kún qymbatty ustazdar, stýdentter, búgingi sharaǵa qatysýshylar! 1 mamyr Qazaqstan halyqtarynyń birligi kúnine arnalǵan «Yntymaǵy jarasqan týǵan ólkem – Qazaqstan!» - atty tárbıe saǵatyna qosh keldińizder! Qazaqstan Respýblıkasyn meken etken 130 - dan astam ult ókili kúni búginge deıin yntymaqtastyqqa, bir úıdiń balasyndaı tatý - tátti jarasymdy tirshilik keship keledi. Júzi basqa bolǵany men júregi bir, tili basqa bolǵany men tilegi bir, maqsat - múddesi ortaq, birligi myqty, dostyǵy berik ulttar qazaq eliniń salt - dástúrine, ulttyq qundylyqtaryna qurmetpen qaraıdy, sondaı - aq qazaq halqynyń qarapaıymdylyǵy, qonaqjaılylyǵy, baýyrmaldylyǵy úshin erekshe baǵalaıdy, bastysy ózderi qonys tepken Qazaqstan jeriniń barlyq ulanymen aýyz birlikte, týys bolýdy kózdeıdi. Búgingi sharanyń da maqsaty halyqtar arasyndaǵy dostyqty nyǵaıtý, osy maqsatta stýdentterdiń dostyq qarym - qatynastaryn qalyptastyrýdy jalǵastyrý, Qazaqstannyń órkendeýine dostyq arqyly óz úlesterin qosýǵa baýlý.

Júrgizýshi: Qazaqstan búginde ulttar men ulystar mekendegen dostyq pen týysqandyqtyń, yntymaq pen yrystyń ordasyna aınaldy. Elbasy N. Á. Nazarbaev halyqtar dostyǵy birlik pen tatýlyq ornyqqan eldiń jańa álemdegi jańa Qazaqstan bolýy kerektigin uly mindet etip qoıdy. Qazaqstan halyqtary osynaý uly kóshtiń basynda qol ustasyp birge júrmek. «Qazaqta birlik bolmaı, tirlik bolmas» - degen ulaǵatty uǵym bar. Endeshe elimizde beıbit ómir súrip jatqan ulttar men ulystar ókilderiniń tatýlyǵy artyp, Qazaq eliniń nyǵaıyp, órkendeýine óz úlesterin qosty.

Júrgizýshi: Tili basqa tilegi bir birgemiz,
Ózderińmen júzdesemiz kúnde biz.
Maqsat ortaq, beıbitshilik uran bop
Tatýlyqtan buzylmasyn irgemiz.

Myrzabekov Sherhannyń oryndaýynda monolog.
«Bir kisi barmaqtaı qusty ustap alyp torǵa qamap qoıady. Tutqyn qus kúni - túni damyl kórmeı «Otan, Otan, Otan...» dep shyryldaı beredi. Qustyń ıesi: «Munyń da Otany bolǵanyma, al Otany bolsa qaıda eken?» qusty ushyryp jibereıin de, ushqan jaǵyna qarap, ǵajaıyp elge aparatyn joldy bilip alaıyn dep» - dep oılaıdy. Sóıtip tordy ashyp, qusty bosatyp jiberedi. Qus ushyp shyǵyp bar bolǵany 10 qadam jerdegi tastaqty taqyrdyń arasynda ósken jalǵyz túp tikenge baryp qonady. Sóıtse, álgi butada uıasy bar eken «Demek qustyń Otany – uıa salǵan jeri boldy ǵoı» dep oılaıdy jańaǵy adam. Shynynda da adam túgili qustarda uıa salyp, mekendegen jerine baýyr basyp ketedi eken! Mine, tyńdarman qaýym sózimniń sońyn myna bir óleń jolymen qorytyndylaımyn.
Týǵan jerdeı jat eldiń bolmaıtyny aqıqat
Oǵan kóńil tolmaıtyny aqıqat.
Altyn torda altyn qus ósirseń de, bulbul qus
Ósken baǵy bolmasa, qonbaıtyny aqıqat!

Júrgizýshi: Júzderimizge shýaq, boıymyzǵa qýat ákelgen 1 - mamyr Qazaqstan Halyqtarynyń yntymaǵy men birligi kúni qutty bolsyn

Júrgizýshi: Kúte tuǵyn asyǵa ár kúnin biz,
Arnalatyn eń tátti án jyrymyz
Merekeli mereıli aıdyń basy
Qutty bolsyn Birinshi Mamyrymyz!
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń joldaýy elimiz úshin de, árbir turǵyn úshin de asyǵa kúter oqıǵaǵa aınaldy. Joldaýdyń ár jolynda kóńilińdi kóteretin jyly shýaq, eldiń erteńgi kórinisin kóz aldyńa keltiretin nurly qýat bar. Jańa Qazaqstannyń kórkeıip nurlanýyna birlese úles qosaıyq, aǵaıyn.

Júrgizýshi: Qazir respýblıkamyzdyń mektepteri 9 tilde: qazaq, orys, ózbek, uıǵyr, tájik, ýkraın, tatar, nemis jáne aǵylshyn tilderinde bilim beredi. 15 til ana til retinde oqylady. 22 ulttyq - mádenı birlestikterdiń jeksenbilik mektebi bar.

Júrgizýshi: Yntymaq, birlik, dostyq, tatýlyq
Babalardan qalǵan dástúr aıtýly
Túgeldenip tórteýimiz tórde tur
Táýelsizdik týy máńgi tuǵyrly

Bı«Nemis bıi»

Júrgizýshi: Nazdanyp búgin ómir nurly kúni,
Qyr bettiń qyzǵaldaqqa tundy gúli.
Mamyr bop, aıbary asyp asqaqtaıdy,
Eńbek, Baqyt, Bereke, Birlik kúni.
Mine, osyǵan sáıkes «Tapqyr dostar» oıynyn uıymdastyrmaqshymyz. Stýdentter 3 topqa bólinedi. Ol oıynnyń sharty ortadan 3 oqýshy shyǵady. Júrgizýshi yntymaq, birlik, dostyq jóninde maqal - mátelderdiń basy aıtylady, jalǵasyn jańaǵy 3 oqýshy aıtady, osylaı upaı sanymen eseptelip jeńimpaz anyqtalady.
Yrys aldy – (yntymaq)
Birlik bolmaı – (tirlik bolmas)
(Yntymaqtyń túbi) – ıgilik
Birlik, yntymaq - (baılyq, baq)
Tirlik, tirlik túbi - (birlik)
(Tatýlyqta) tabys mol
Birlik bolmaı (Tirshilik bolmaıdy)
Dos basyńa qaraıdy (Dushpan aıaǵyńa qaraıdy)
Dos syrtyńnan maqtar, dushpan (kózińe maqtar)
Aǵash tamyrymen myqty, Adam (dos – jarymen myqty)
Dos – egiz, (dushpan - segiz)
Dosyńdy maqtaǵanyń - (ózińdi jaqtaǵanyń)
Dosy joq adam – (Tuzy joq taǵam)
Dosy kópti jaý almaıdy, (Aqyly kópti daý almaıdy)
Teńge tıynnan, (Yntymaq – uıymnan).

Júrgizýshi: Qaharman, qas batyrǵa dabyly saı,
Armanǵa jeteleıtin aǵyny baı.
Men seni qýanyshpen qarsy alamyn,
Ajaryń aq – shýaqty mamyrym - aı.
Men onyń túnin súıem, kúnin súıem,
Aǵyndy ózen, asqar taý, gúlin súıem,
Men onyń qasıetti tilin súıem,
Men onyń qudiretti únin súıem.
Bar jándigin súıemin qybyrlaǵan,
Bári maǵan «Otan!» - dep sybyrlaǵan
Janym meniń keýdemdi jaryp shyq ta,
Boztorǵaıy bol da onyń shyryldaǵan.
1 mamyr - Qazaqstan halyqtarynyń birligi kúnine arnalǵan. Yntymaǵy jarasqan týǵan ólkem júkteý