18 Qazan - Rýhanı kelisim kúni: Dinı kelisim – birlik pen turaqtylyq kepili
18 Qazan - Rýhanı kelisim kúni
Dinı kelisim – birlik pen turaqtylyq kepili
Bilimdik maqsaty: Táýelsiz Qazaqstanadaǵy konfessıonaldyq jaǵdaı, dinı senım bostandyǵy týraly túsinik, dinaralyq qatynastardaǵy toleranttylyq, ultaralyq jáne dinaralyq kelisimniń Qazaqstanadyq modýli, Qazaqstan prezıdentiniń beıbitshilik pen dinaralyq kelisim ornatý salasyndaǵy saıasaty týraly týsinik berý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýlyq mátinimen qosymsha málimetterdi paıdalaný, izdenip oqý, ǵalamdyq problemalardy sheshe
alý, óz oılaryn aıtý,
Tárbıelik maqsaty: Ultaralyq dostyq qarym qatynasty saqtaýǵa, konfesıalarmen mádenıetter dıalogyn qurýǵa, din
salasyndaǵy turaqty memlekettik saıasat ustana bilýge úıretýge, qoǵamada turaktylyqty saqtaýǵa, tárbıeleý
Túri: Jańa bilim berý
Ádisi: STO tehnologıasy.
Kórnekiligi: Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy. 30. 08. 1995
14, 19, 20, 22 - bap.
1. 1 Qazaqstan Respýblıkasynyń «Dinı senim bostandyǵy jáne dinı birlestikteri týraly» zańy 1992j.
2. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshysynyń sıezeri, materıaldary.
3. N. Á. Nazarbaev Syndarly on jyl. A, Atamura 2003
4. Vıdeo materıaldar
«Qazaq jerinen barlyq álemdik dinder júrip ótti, sondyqtan bizge dinı fanatızm men shydamsyzdyq tán emes. Bul rýhanı dástúr, bul kez kelgen qudaı sózine jaqyndyqqa jol ashý – Qazaqstandaǵy dinaralyq kelisimniń basty negizi.»
N. Á. Nazarbaev
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Zaıyrly, toleranttylyq sózderin estigende oılaryńa ne túsedi.
II. Maǵynany taný.
«3 jaqty kúndelik»
Oqýlyq mátinimen, qosymsha mátinmen jumys
Qazaqstannyń ishki - syrtqy saıasatynyń basty máselesiniń biri Dinderdiń beıbit qatar ómir súrýidinaralyq dıalog dinaralyq qatynastaǵy toleranttylyq.
Qazirgi toleranttylyq túsinigi 1789 jyly Fransıada ótken quryltaıshylar jınalysyndaǵy «Azamattar men adam quqyǵy deklarasıasynda» kóterilgen ıdeıa negizinde aǵartý dáýiriniń oıshyldarynyń kómegimen maquldanǵan bolatyn. Bul qujat sóz jáne oı bostandyǵyn jarıa etken alǵashqy qujat sanaldy. 1995 jyly BUU - nyń Bilim, Ǵylym jáne Mádenıet Uıymy toleranttylyq jalpy qundylyqtar men syılastyq negizin qalaýshy jáne álemdegi túrli dinder, mádenıetterdi durys qabyldaı bilý retinde tanylǵan «Tózimdilik ustanymdarynyń deklarasıasyn» qabyldady. «Fılosofıalyq sózdikte»: «Toleranttylyq – ózge kózqaras, ádet, ónege, ǵuryptarǵa tózimdilik tanytý. Toleranttylyq túrli halyqtar men ulttar jáne dinder arasyndaǵy qatynasta óte qajet. ol óz - ózine senimdilik belgisi jáne óz ustanymynyń senimdi túsinigi, basqa pikirlermen salystyrýǵa qoryqpaıtyn jáne rýhanı básekelestikten qashpaıtyn barlyq ıdeıalar úshin ashyqtyq belgisi» «Toleranttylyq» termıni ustamdylyq, syılastyq jáne ádeptilik, túsine jáne keshire bilýdi óz boıyna sińire alǵandyqtan keń maǵynaǵa ıe. QMDB tóraǵasy, Bas múftı Ábsattar qajy Derbisáliniń «Dini kúshti eldiń irgesi berik», «Din dostyqqa, birlikke, bolashaqqa baǵyttaıdy», «Islam izgilik uryǵyn sebedi»
18 Qazan - Rýhanı kelisim kúni: Dinı kelisim – birlik pen turaqtylyq kepili. júkteý
Dinı kelisim – birlik pen turaqtylyq kepili
Bilimdik maqsaty: Táýelsiz Qazaqstanadaǵy konfessıonaldyq jaǵdaı, dinı senım bostandyǵy týraly túsinik, dinaralyq qatynastardaǵy toleranttylyq, ultaralyq jáne dinaralyq kelisimniń Qazaqstanadyq modýli, Qazaqstan prezıdentiniń beıbitshilik pen dinaralyq kelisim ornatý salasyndaǵy saıasaty týraly týsinik berý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýlyq mátinimen qosymsha málimetterdi paıdalaný, izdenip oqý, ǵalamdyq problemalardy sheshe
alý, óz oılaryn aıtý,
Tárbıelik maqsaty: Ultaralyq dostyq qarym qatynasty saqtaýǵa, konfesıalarmen mádenıetter dıalogyn qurýǵa, din
salasyndaǵy turaqty memlekettik saıasat ustana bilýge úıretýge, qoǵamada turaktylyqty saqtaýǵa, tárbıeleý
Túri: Jańa bilim berý
Ádisi: STO tehnologıasy.
Kórnekiligi: Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy. 30. 08. 1995
14, 19, 20, 22 - bap.
1. 1 Qazaqstan Respýblıkasynyń «Dinı senim bostandyǵy jáne dinı birlestikteri týraly» zańy 1992j.
2. Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshysynyń sıezeri, materıaldary.
3. N. Á. Nazarbaev Syndarly on jyl. A, Atamura 2003
4. Vıdeo materıaldar
«Qazaq jerinen barlyq álemdik dinder júrip ótti, sondyqtan bizge dinı fanatızm men shydamsyzdyq tán emes. Bul rýhanı dástúr, bul kez kelgen qudaı sózine jaqyndyqqa jol ashý – Qazaqstandaǵy dinaralyq kelisimniń basty negizi.»
N. Á. Nazarbaev
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Zaıyrly, toleranttylyq sózderin estigende oılaryńa ne túsedi.
II. Maǵynany taný.
«3 jaqty kúndelik»
Oqýlyq mátinimen, qosymsha mátinmen jumys
Qazaqstannyń ishki - syrtqy saıasatynyń basty máselesiniń biri Dinderdiń beıbit qatar ómir súrýidinaralyq dıalog dinaralyq qatynastaǵy toleranttylyq.
Qazirgi toleranttylyq túsinigi 1789 jyly Fransıada ótken quryltaıshylar jınalysyndaǵy «Azamattar men adam quqyǵy deklarasıasynda» kóterilgen ıdeıa negizinde aǵartý dáýiriniń oıshyldarynyń kómegimen maquldanǵan bolatyn. Bul qujat sóz jáne oı bostandyǵyn jarıa etken alǵashqy qujat sanaldy. 1995 jyly BUU - nyń Bilim, Ǵylym jáne Mádenıet Uıymy toleranttylyq jalpy qundylyqtar men syılastyq negizin qalaýshy jáne álemdegi túrli dinder, mádenıetterdi durys qabyldaı bilý retinde tanylǵan «Tózimdilik ustanymdarynyń deklarasıasyn» qabyldady. «Fılosofıalyq sózdikte»: «Toleranttylyq – ózge kózqaras, ádet, ónege, ǵuryptarǵa tózimdilik tanytý. Toleranttylyq túrli halyqtar men ulttar jáne dinder arasyndaǵy qatynasta óte qajet. ol óz - ózine senimdilik belgisi jáne óz ustanymynyń senimdi túsinigi, basqa pikirlermen salystyrýǵa qoryqpaıtyn jáne rýhanı básekelestikten qashpaıtyn barlyq ıdeıalar úshin ashyqtyq belgisi» «Toleranttylyq» termıni ustamdylyq, syılastyq jáne ádeptilik, túsine jáne keshire bilýdi óz boıyna sińire alǵandyqtan keń maǵynaǵa ıe. QMDB tóraǵasy, Bas múftı Ábsattar qajy Derbisáliniń «Dini kúshti eldiń irgesi berik», «Din dostyqqa, birlikke, bolashaqqa baǵyttaıdy», «Islam izgilik uryǵyn sebedi»
18 Qazan - Rýhanı kelisim kúni: Dinı kelisim – birlik pen turaqtylyq kepili. júkteý
You Might Also Like
-
Mektepaldy daıarlyq tobynyń uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
