InfoHub Logo

Siz eger ómirińizdi jaqsy jaqqa qaraı ózgertýdi oılasańyz kún saıyn tómende aıtylatyn keminde 7 áreketti jasaýdy doǵaryńyz.

Ómirińizge qanaǵattaný deńgeıin arttyrý jáne ózińizdiń eńbek ónimdiligińizdi joǵarylatý, qarjylyq, áleýmettik jaǵdaıyńyzdy jaqsartý úshin oryndaýdy talap etetin mindetter tizimin jasaý ádisi ishinara óziniń oń nátıjesin bermek.

Bul ádis azdap qısynsyzdaý kóringenmen, onyń utymdy tustary áreket etý barysynda anyq aıqyndalady. Sondyqtan da biz ómir súrý sapasyn artyrý úshin kún saıyn mynadaı 7 áreketti jasaýdy doǵarýdy usynamyz.

1. Ózgeniń ómirimen tirshilik etý

Doktor Haýs sizsiz ómir súre alady. Eshkim-eshkimdi qajet etpeıdi. Belgili saıasatkerler men shoý-bıznes ókilderiniń ómiri sizdiń jeke ómirińizben salystyrǵanda túkke turǵysyz. Shyndyǵynda sizdiń jan joldasyńyz, dostaryńyz, balalaryńyz, apa-sińilińiz ben baýyrlaryńyz, týys-týǵandaryńyz, isker áriptesterińiz, qyzmetkerlerińiz jáne klıentterińizdiń ómiri mańyzdy. Sondyqtan da olarǵa jetkilikti deńgeıde kóńil aýdaryńyz. Óıtkeni olar soǵan laıyqty.

Tanys emes adamdarmen barynsha sypaıy bolyńyz. Biraq bárimen birdeı dos bolýǵa tyryspańyz. Ózińiz úshin mańyzdy adamdarmen qarym-qatynastardy retke keltirip, soǵan barynsha nazar aýdaryp, óz ómirińizdi jarqyn da shynaıy ete bilińiz.

2. Osy shaqpen ómir súrýdiń ornyna bolashaq týraly oılaý

Osy sátte bolyp jatqan jaǵdaı qaıtadan qaıtalanbaıdy. Óz ýaqytyńyzdy únemdeńiz, óıtkeni ol sizdiń ómirińiz. Bir ispen aınalysyńyz, alaıda saıahat jasaýdan lázzat alýdy esten shyǵarmańyz. Sizdiń árbir qadamyńyz mańyzdy. Jalǵan ónimdilikke boı aldyryp, dál qazirgi sáttegi jaǵdaılardan alystap ketpeńiz.

Osy shaqta bolyp jatqan asa mańyzdy sátterdi ol sizdiń jadyńyzdyń bir bóligine aınalǵanǵa deıin baǵalaý qıyn. Siz armandaıtyn jaǵdaılardyń urymtal tustaryn ótkizip alǵannan keıin túsinesiz. Sondyqtan da, qazir qolyńyzda, qasyńyzda, ózińizde bar zattardy, adamdardy baǵalańyz. Qolda barda altynnyń qadirine jete bilińiz.

3. Sheshim qabyldaýdy keıinge qaldyrý

Jalpy ómir kúrdeli sheshimderdi sheshýdi qajet etedi. Ómirde san taraý joldar bar. Tek sizge ózińiz qalaıtyn durys joldy tańdaý kerek, ıaǵnı erik pen erkindigińiz bar.

Siz qabyldaǵan sheshimder óte aýyr bolýy múmkin. Ózińiz úshin durys jol tańdaýda senimdiliktiń bolmaýy qıyn. Eń jamany sheshim qabyldamaý. Eger óz jolyńyzdy ózińiz tańdaı almaıtyn bolsańyz, onda siz eshqashanda ómir sizdi qaı soqpaqqa aparatynyn túsine almaı dal bolasyz. Sondyqtan da eki birdeı joldan bireýin tańdaǵan kezde úshinshi nusqany basshylyqqa almańyz.

4. «Joq» dep aıtatyn kezde «ıá» dep aıtý

Oryndaı almaıtyn mindetterdi óz moınyńyzǵa almańyz. «Iá» dep aıtý sizdiń jolyńyzdy ashady, biraq «joq» dep aıta bilý de asa mańyzdy. Sizdiń ǵumyryńyz sanaýly. Bárine birdeı úlgermeısiz, ol aksıoma. Jańa jobaǵa qatysýǵa, bireýlerdiń aıaq astynan jasaǵan ótinishterin oryndaýǵa ýaqytyńyz bolmasa «joq» dep aıta bilińiz. Dosyńyzdyń, týystaryńyzdyń, klıentińizdiń ótinishin jerge tastaý, árıne qıyn. Onyń eń qıyny oryndalmaıtyn isti óziń alý jáne ózińe ýaqyt qaldyrmaý.

Máseleniń mánisi mynada: osy ómirde barynsha tabysty bolýǵa tyryspaý jáne jetistikke jetý joldaryn ózdigimen shekteý. Sizdiń biliktiligińiz pen qabiletińiz joǵary deńgeıde bolsa da, kúnderdiń kúninde sharyqtaý shegine jetesiz. Sharyqtaý shegi quldyraý. Sondyqtan da «joq» dep aıta bilińiz.

5. Qajet emes zatty satyp alý

Ózińizdiń qarjylyq jaǵdaıyńyzdy saýatty basqarý ómirdegi mańyzdy daǵdylardyń biri. Siz osy daǵdynyń arqasynda jaıly jáne baı-qýatty ómir keshe alasyz. Alaıda biz osy daǵdyny orynsyz qoldanyp jatamyz. Biz ómir súrip jatqan tutyný qoǵamy jańa zattardy turaqty satyp alsam sodan «baqytty bolamyn» degen túsinikterdi eriksiz sanamyzǵa qondyrady. Ol baqytty satyp nemese zattardyń arasynan izdep taýyp ala almaıtyndyǵymyz týraly sanaly pikirmen ushtaspaıdy.

Qandaı da bir jańa zat satyp alarda «Ol maǵan qanshalyqty kerek», «Mende qazir qandaı zat bar?», «Ony satyp alsam neni almastyramyn?» degen sıaqty suraqtardy ózińizge qoıyńyz.

Negizi ómirdegi eń jaqsysy tegin zat. Dostyq, kúlki, úı janýarlarymen  oınaý, balanyń kúlkisi, romantıka, rýhty kóteretin sátter — barlyǵy tegin jáne olar bizdiń janymyzdy shynymen baqytty etetin jaǵdaılar. Olar sizden aqy suramaıdy. Árıne, aqsha bizdiń ómirimizdi jaıly etedi, al jaılylyqty jaqsy kórmeý durys emes. Eń bastysy, aqshany siz úshin qundy zattarǵa jumsaı bilý. Áıtpese qarajatty ońdy-soldy shashýdyń arty jaqsylyqqa aparmasy shyndyq.

6. Ósek aıtý

Ósek aıtý — bále. Eger siz bireý týraly bir nárse bilgińiz kelse, surańyz. Biraq boljam jasaýdyń qajeti joq → odan ósek paıda bolady.
Sizdiń oıyńyzdy mazalaıtyn adammen syrtynan ǵaıbat aıtyp júrgenshe, onymen tikeleı tildesken abzal.
Janyńyzdaǵy adamdardy kinárattamańyz. Ózińizdiń ár sózińizge abaı bolyńyz. Tek shyndyqty aıtyńyz jáne ózgelerdi ósekteýden aýlaq bolyńyz.

7. Bos ýaqyttyń barlyǵynda jumys jasaý

Demalys kerek. Jumysqa qabileti óte joǵary adamzattyń ózi belgili bir ýaqytta demalysty qajet etedi. Adam aǵzasy qysqa ımpúlspen jumys jasaýǵa daǵdylanǵan. Sondyqtan da fızıkalyq jáne moraldy turǵydan qalypqa kelip otyrý úshin turaqty demalý kerek. Minsiz ónimdi kún bylaı sıpattalady: belsendilik, qysqa demalys, belsendilik, qysqa demalys jáne osylaı jalǵasady.

Kún saıyn demalýǵa, oılanýǵa jáne qalypqa kelýge ýaqyt tabyńyz. Ózińizdi aldamańyz, qandaı jaǵdaı bolsyn birneshe mınýtqa tynym tabyńyz. Birneshe mınýt tereń tynystap, qazirgi sátten lázzat alyńyz.

---