InfoHub Logo

Itelgi – Qazaqstanda kezdesetin 9 qyrannyń ishindegi eń irisi jáne baspada jıi jarıalanatyn bolǵandyqtan kópke tanys. Bul qustyń taǵdyryn mysalǵa alyp, órkendep ósip turǵan túrdiń tez arada sırek kezdesýi jáne quryp ketýin túsindirýge bolady. Shamamen 25-30 jyl buryn Qazaqstanda ıtelgi týraly tek ornıtolog mamandar ǵana biletin. Ol týraly basylymdarda bylaı jazylǵan: bul – sany birshama jáne keń taralǵan Qazaqstannyń iri qyrany. Uıasy respýblıkanyń barlyq jerinde kezdesedi, degenmen onyń sany eshqashan kóp bolǵan emes dep jazǵan. Alaıda HH ǵasyrdyń sońǵy onjyldyǵy bul qyrannyń túbine jetti: myńdaǵan qus ustalyp, arab erderine jiberildi, ondaǵan (múmkin júzdegen) uıalar buzyldy, qustar bul jerde uıa salýdy toqtatty. Qazirgi kezde Ońtústik Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstanda ıtelginiń sany óte azaıyp, ol tek ormandy dalalardaǵy qoryqty jerlerde uıalaıtyn boldy. Itelgi – lashynnan shamaly iri (salmaǵy 0,7-1,3 kg). Buıyǵy, kózge kóp túse bermeıdi. Shaqyrý aıqaıy – «kee-kee-kee» dep dybys shyǵaryp, basqa suńqarǵa belgi berse, «kıkıkıkı» degen úreıli dybysy, tek uıalaý kezeńinde ǵana, onyń ózinde sırek estiledi. Sháýlisiniń qanatynyń uyzndyǵy 34 – 39 sm, salmaǵy 730 – 800 g, uıabasarynyń qanaty 37 – 41 sm, salmaǵy 1000 – 1300 g. Qazaqstanda ıtelginiń 5 túr tarmaǵy kezdesedi. Olardyń reńi taralǵan aımaǵyna qaraı ár túrli bolyp keledi. Bárine ortaq belgi – syrt jony qońyrqaı surǵylt, baýyry – sarǵylt teńbildi bolady. 

^{Itelgi arealy. Sary = ósetin. Kók = qystaıtyn. Jasyl = jyl boıy.}

Qustarmen, maıda sútqorektilermen qorektenedi. Qustardan shil, iri úırekterdi, jatyqqan ıtelgi jekdýadaqtardy da alady. Ózderi uıa salmaıdy, qarǵalardyń nemese jyrtqysh qustardyń aǵashtardaǵy, jartastardaǵy uıalaryna ornalasady, 2-4, sırek 6 qyzǵylttaý jumyrtqalaryn analyǵy 30 kúnde basyp shyǵarady, mamyqty balapandaryn da analyǵy jylytady, atalyǵy olarǵa jem tasıdy. 2-3 balapan ǵana ushady. Bul qyran qorǵaýdyń erekshe sharalaryn kerek etedi. Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna tirkelgen.

Bul túrdi Aqsý-Jabaǵly, Naýrzym jáne Ústirt qoryqtarynda ǵana qorǵaýdyń jetkiliksizdigi baıqalyp otyr. Jańa qoryqtar uıymdastyrýdan da buryn olardy aýlaýǵa tolyq tyıym salý kerek.

---