InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: A. Qunanbaev «Qys»
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy qazaq halqynyń uly aqyny Abaı shyǵarmalaryn oqyp úırenýge baýlý. Burynǵy bilimin jańa aqparatpen tolyqtyryp, keńeıtýge kómektesý.
Damytýshylyǵy. Oqýshylarǵa baǵyt - baǵdar bere otyryp, ózdikterinen jumys isteý, izdený, bilim, iskerlik daǵdylaryn qalyptastyrý, oı - órisin, sózdik qoryn, til baılyǵyn damytý.
Tárbıeliligi. Týǵan jer tabıǵatyn súıýge jáne qorǵaýǵa, uqyptylyqqa, tapqyrlyq pen izdenimpazdyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi. Abaı sýreti. Qys sýreti, rebýs, sabaqqa qatysty syzba, oqýlyq.
Sabaqtyń túri: damytýshylyq, jańa bilim berý.
Sabaqtyń ádisteri: baıandaý, suraq - jaýap, til damytý, shyǵarmashylyq jumys, oı qozǵaý.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy 4 topqa bólip otyrǵyzý.
Qural – jabdyqtaryn túgendep sabaqqa ázirlikterin baıqaý.

İİ. Psıhologıalyq daıyndyq.
Barlyǵymyz kózimizdi jumyp:
Men sabaqta mekteptemin
Meniń zeıinim turaqty
Men jaqsy oılap otyrmyn - deımiz.

İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý
Oqýshylarǵa ár toptan úıge bergen jattaýdy aıtqyzý.
Jańa sabaq.

İV. «Oı qozǵaý» strategıasy.
Sózjumbaq sheshý.
q a r
t a m sh y
s ý
1. Qysta ǵana bolady
Ustasań, qolyń tońady.
2. Murny joq shymshyq muz teser.
3. Jylt – jylt etken,
Jyradan ótken.
Balalar, búgin qazaqtyń jazba ádebıetiniń negizin salýshy, dana, kemeńger, ulyq aqynymyz Abaı Qunanbaevtyń tabıǵat jaıynda jazǵan «Qys» atty óleńimen tanysamyz.

V. Men senderge úı tapsyrmasy retinde Abaı týraly izdenip, málimet jınap kelýdi tapsyrǵan edim.
İ top. Aqynnyń ómirbaıany
İİ top. Aqynnyń óleńderi, shyǵarmalary.
İİİ top. Abaıdyń sazgerligi.
İV top. Abaıdyń qara sózderi.
Ár toptan bir – bir toptan turyp, óz jazǵandaryn oqıdy.

Vİ. Poezıa mınýty.
Ár toptan bir oqýshyǵa óleń oqytyp, soǵan baılanysty toptyń atyn qoıý. «Jaz», «Kúz», «Qys», «Jazǵytury».
Olaı bolsa, balalar, biz Abaı atamyz týraly biletinimizdi baıqadyq.. Abaı atamyzdy búkil álem tanydy dedik, endi Abaı atamyzdy búkil álemge tanytqan jazýshy týraly kim biledi? Abaı atamyzdy tanytqan jazýshy Muhtar Áýezov. Qandaı shyǵarmasy arqyly? «Abaı joly» romany arqyly.

Vİİ. Suraq jaýap ádisimen.
1. Jaýyp turǵan qardy baqyladyńdar ma?
2. Qar jaýǵan soń aınala qalaı ózgeredi?
3. Qysta dala qandaı bolady?
4. Jatqan qardy nege uqsatar edińder?
Balalar sender óz izdenisterińdi sabaq barysynda kórsete bildińder.
Abaıdyń qandaı óleńderin bilesińder?
Durys, balalar, endi sabaǵymyzdy ári qaraı Abaıdyń «Qys» óleńimen sabaqtastyraıyq. Bul óleń jazylǵan eken. Qazir osy óleńdi mánerlep oqyp beremin, sender muqıat tyńdap otyryńdar.
Vİİİ. Óleńdi oqý.

İH. Sózdik jumysy.
Soqyr - mylqaý - túk kórmeıtin.
Oqshyraıtyp – bir shekesine sándep qıý.
Shıdem – juqa toqylǵan syrt kıim.
Ulpa – jeńil, juqa qar.
Burq - sarq - qatty daýyl, boran.
Alty qanat aq orda - alty keregeli úlken úı.

H. Óleńmen jumys.
Ár top bir - bir shýmaqtan oqıdy.

Hİ. Sergitý sáti.
Mynaý meniń - júregim,
Bári osydan bastalǵan.
Mynaý – basym aqyldy,
Bárin osy basqarǵan
Mynaý meniń - oń qolym.
Mynaý meniń - sol qolym
Barlyq isti atqarǵan.

Hİİ. Óleńniń ishki mánin suraq - jaýap arqyly ashý.
1. Avtor qysty kimge teńep tur? (Qysty adamǵa, kári shalǵa)
2. Shaldyń kıimderi qandaı? (aq kıimdi, ústin aq qyraý basqan)
3. Kıim dep otyrǵany ne? (Ol jaýǵan qar, qatqan muz)
4. Avtor sýrettep otyrǵan shaldy kimge uqsatýǵa bolady? (Aıaz ataǵa)
5. Óleńdegi shaldyń minezi qandaı? (Ol qatal, soqyr, mylqaý adam sıaqty)
6. Soqyr mylqaý deıtin sebebi ne? (Ol eshteńeni kórmeıdi, aıamaıdy, bárin tońdyrady)
7. Túri, túsi qandaı? (Túsi aq qyraý sıaqty, túsi sýyq bolady)
8. Túsi sýyq degendi qalaı túsinesińder? (Qatal, ashýly adamnyń túsi sýyq bolady).

Tolyqtyrý.
Aqyn qysty jandy adam beınesindeı sýrettegen. Bul Abaıdyń jańalyǵy, sebebi Abaıǵa deıin eshbir aqyn tabıǵatty jandy nársege teńemegen. Abaı atamyz qystyń qatty bolatynyn, úskirik aıazdy qorqynysh ákelgen qatal beınede kórsetken. Mal baqqan qazaq dalasynyń tirshiligi men beınesin sýrettegen.

Hİİİ. Shyǵarmashylyq jumys.
1 - top. «Qys qyzyǵy» taqyrybyna esse jazý
2 - top. Qys mezgiline baılanysty maqal - mátelder, tanym - senimder aıtý.
3 - top. Óleńdi aıaqtap jazý.
............................... dalamyz
............................... balamyz
............................... shanamyz
............................... bolamyz.
4 - top. «Qys kelbeti» sýret salý.

HİV. «Toptastyrý» strategıasy.
Abaı --------→ Aqyn, oıshyl, danyshpan, sazger, synshy, tabıǵat sýretshisi, aýdarmashy
Abaı---------→ kemeńger, ákesi Qunanbaı, anasy Uljan, ájesi Zere, azan shaqyryp qoıǵan aty Ibrahım

HV. Qorytyndy.
Balalar, uly adamdardyń kóbi ata - ájeleriniń tárbıesinde bolǵan. Mys: Abaı ájesi Zereniń tárbıesinde bolǵan. Ájesi oǵan «abaı bol, balam»dep kishkentaı kezinde kóp aıtqan eken, sodan Abaı atalyp ketken. Onyń shyn aty Ibragım.

Tizbektep oqý. Mánerlep oqytý.
«Jelsiz túnde jaryq aı» ánimen aıaqtaý.

HVİ. Úıge tapsyrma. Óleńdi jattaý.
Sabaqqa qatysqan oqýshyny baǵalaý.