- 05 naý. 2024 00:32
- 376
Ábish Kekilbaev "Shyńyraý"
Ábish Kekilbaev «Shyńyraý»
Áńgimeniń kompozısıalyq qurylymy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Áńgime mazmunyn meńgerý, áńgimeniń kompozısıalyq qurylymyna taldaý jasaý, áńgime kestesin qurǵyzý
Tárbıelik: Áńgime mazmuny arqyly oqýshylardy eńbeksúıgishtikke, tabandylyqqa, qıyndyqqa tózýge úıretý tárbıeleý
Damytýshylyq: Oqýshylarǵa shyǵarmashylyq taldaý jasatyp, óz oılaryn pikirlerin jetkize, dáleldeı bilýin, ádebı tilin, oıyn damytý.
Sabaqtyń tıpi: Pysyqtaý sabaǵy
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Aýyzsha til damytý, suraq - jaýap, áńgime kestesin qurý, áńgime kompozısıasyna taldaý
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylarmen amandasý túgendeý
Synyp tazalyǵyna mán berý
B) Oqýshylardyń kóńil - kúıine nazar aýdarý
Psıhologılyq daıyndyq
- Búgingi sabaq
- Oqý, bilý salaýat
- Búgingi maqsat
- Uǵyný, uǵý ulaǵat
- Búgingi tárbıe
- Otanǵa degen mahabbat
İİ Úı tapsyrmasyn suraý
Úıge Á. Kekilbaevtyń «Shyńyraý» áńgimesin oqyp kelýge berilgen bolatyn. Oqýshylar áńgime mazmunyn baıandaıdy.
Qosymsha suraqtar
- Baısal baı Eńsepke qaı jerden qudyq qazýǵa ótinish jasady?
Ala qyrdyń ústinde, tastaý júlgeniń teristiginen
- Olar shegen tastardy qaıdan ákelýshi edi?
Úsh kúndik jerdegi qulama órnekten
- Tastardy kesýge Eńsepke kim kómektesti?
İnisi Teńsel
- Shyńyraý túbinde Eńsep qandaı jaǵdaıǵa tap boldy?
- Ol nege qýandy?
- Ata kásibi qudyq qazý bolǵan qarash rýynyń adamdarynyń aýyr eńbeginiń elge tıgizer paıdasy qandaı?
- Eńseptiń eren eńbegi elge qandaı paıda tıgizdi?
Sergitý sáti
Oń qolymda bes saýsaq,
Sol qolymda bes saýsaq,
Ekeýin qossaq on saýsaq.
İİİ. Shyǵarmashylyq taldaý jasaý
1. Áńgime kestesin qurý
R/s ------- Taqyryby ------ Ideıasy ------ Qorytyndy ------ Keıipkerleri
2. Shyǵarma qurylymyna taldaý jasaý (kompozısıalyq qurylymyna taldaý jasaý)
Bastalýy Eńsepke Baısal baıdyń ótinishi
Baılanysýy: Eńseptiń qudyq qazýyna kirisýi
Sharyqtaý shegi: Qudyqtyń tereńdeı túsýi
Shıelenisýi: Eńseptiń basy tasqa soǵylyp úni tek ózine estilýi
Qorytyndy: «Eńsep ólgen atanǵan shyńyraý»
İİİ. Mátinmen jumys
- Qandaı tastardyń túrleri atalady?
(shegen tastar, sur tas, qylaýytqan tas, tastaq tal, sandyq tas, sar kemik tas, toqash tastar, kók tas, qıyrshyq tas, shyǵar tastar)
Úİİ Baǵalaý
Madaqtaý ádisi boıynsha baǵalaý
Úİİİ Úıge tapsyrma
Áńgimeniń kompozısıalyq qurylymy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Áńgime mazmunyn meńgerý, áńgimeniń kompozısıalyq qurylymyna taldaý jasaý, áńgime kestesin qurǵyzý
Tárbıelik: Áńgime mazmuny arqyly oqýshylardy eńbeksúıgishtikke, tabandylyqqa, qıyndyqqa tózýge úıretý tárbıeleý
Damytýshylyq: Oqýshylarǵa shyǵarmashylyq taldaý jasatyp, óz oılaryn pikirlerin jetkize, dáleldeı bilýin, ádebı tilin, oıyn damytý.
Sabaqtyń tıpi: Pysyqtaý sabaǵy
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Aýyzsha til damytý, suraq - jaýap, áńgime kestesin qurý, áńgime kompozısıasyna taldaý
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylarmen amandasý túgendeý
Synyp tazalyǵyna mán berý
B) Oqýshylardyń kóńil - kúıine nazar aýdarý
Psıhologılyq daıyndyq
- Búgingi sabaq
- Oqý, bilý salaýat
- Búgingi maqsat
- Uǵyný, uǵý ulaǵat
- Búgingi tárbıe
- Otanǵa degen mahabbat
İİ Úı tapsyrmasyn suraý
Úıge Á. Kekilbaevtyń «Shyńyraý» áńgimesin oqyp kelýge berilgen bolatyn. Oqýshylar áńgime mazmunyn baıandaıdy.
Qosymsha suraqtar
- Baısal baı Eńsepke qaı jerden qudyq qazýǵa ótinish jasady?
Ala qyrdyń ústinde, tastaý júlgeniń teristiginen
- Olar shegen tastardy qaıdan ákelýshi edi?
Úsh kúndik jerdegi qulama órnekten
- Tastardy kesýge Eńsepke kim kómektesti?
İnisi Teńsel
- Shyńyraý túbinde Eńsep qandaı jaǵdaıǵa tap boldy?
- Ol nege qýandy?
- Ata kásibi qudyq qazý bolǵan qarash rýynyń adamdarynyń aýyr eńbeginiń elge tıgizer paıdasy qandaı?
- Eńseptiń eren eńbegi elge qandaı paıda tıgizdi?
Sergitý sáti
Oń qolymda bes saýsaq,
Sol qolymda bes saýsaq,
Ekeýin qossaq on saýsaq.
İİİ. Shyǵarmashylyq taldaý jasaý
1. Áńgime kestesin qurý
R/s ------- Taqyryby ------ Ideıasy ------ Qorytyndy ------ Keıipkerleri
2. Shyǵarma qurylymyna taldaý jasaý (kompozısıalyq qurylymyna taldaý jasaý)
Bastalýy Eńsepke Baısal baıdyń ótinishi
Baılanysýy: Eńseptiń qudyq qazýyna kirisýi
Sharyqtaý shegi: Qudyqtyń tereńdeı túsýi
Shıelenisýi: Eńseptiń basy tasqa soǵylyp úni tek ózine estilýi
Qorytyndy: «Eńsep ólgen atanǵan shyńyraý»
İİİ. Mátinmen jumys
- Qandaı tastardyń túrleri atalady?
(shegen tastar, sur tas, qylaýytqan tas, tastaq tal, sandyq tas, sar kemik tas, toqash tastar, kók tas, qıyrshyq tas, shyǵar tastar)
Úİİ Baǵalaý
Madaqtaý ádisi boıynsha baǵalaý
Úİİİ Úıge tapsyrma