- 05 naý. 2024 00:32
- 261
Sóılem. Sóz. Aqqala
Sabaqtyń taqyryby: Sóılem. Sóz. Aqqala
Sabaqtyń maqsaty: a) Sóılem men sózdiń arasyndaǵy baılanysty túsindirý. Óleń týraly túsinikterin qalyptastyrý.
á) Oqýshylardyń sabaq barysynda este saqtaýyn, sózdik qoryn damytý.
b) Sóılem men sózdiń arasyndaǵy erekshelikti aıyra bilýge úıretý.
Jyl mezgilderine degen súıispenshilikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqta paıdalanatyn kórnekti - quraldar: kespe qaǵazdary, aqqalalar
Paıdalanatyn ádis - tásilder; suraq - jaýap,
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi Oqýshylarmen sálemdesý, túgendeý, klass bólmesiniń tazalyǵyna kóńil bólý, oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵy tekserý, olardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
II. Úı tapsyrmasyn suraý
- Balalar, úıge qandaı tapsyrma berildi, qane, kim aıtady?
- Sóılem degenimiz ne?
- Sóz degenimiz ne?
- Sóılemniń sózden qandaı ereksheligi bar?
Úıge berilgen tapsyrmanyń biri Abaıdyń «Qys» óleńin jattaý, jańyltpashty jattaý.
- Óte jaqsy
- Endeshe, kim daıyn?
III. Ótken materıaldar boıynsha bilimderin tekserý kezeńi
- Jyldyń qansha mezgili bar?
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qysqy tabıǵatty kim sıpattap beredi?
- Qys týraly qandaı aqyndardyń óleńderin oqydyq? Kim aıtady?
Sergitý sáti
IV. Maqsat qoıý kezeńi
- Balalar, qys qyzyǵyn kim aıtady?
- Qysta syrǵanaq tebemiz, taǵy aqqala jasaımyz.
V. Jańa sabaq
- Búgingi ótetin taqyrybymyz da qys mezgiline baılanysty bolmaq. Oqýlyǵymyzdyń 7 betine qarap 3 - jattyǵýǵa qaraımyz. Árbir sóılemnen soń daýys kidirisin jasap oqyńdar.
Syrǵanaq
Qys qyzyǵy bastaldy. Aıbol jyly kıindi. Ol shanasyn aldy. Tóbege bardy. Onda syrǵanaq tepken balalar kóp. Oıyn qyzyqty boldy.
2. Áńgimede neshe sóılem bar?
3. Birinshi sóılem qansha sózden quralǵan?
3. Ekinshi sóılemde kim týraly aıtylǵan?
Sońǵy sóılemde ne týraly aıtylady?
Sergitý sáti
4 - jattyǵý 1. Sóılemderdi oqyńdar. Neshe sóılem bar ekenin anyqtańdar. Kún sýytty qar jaýdy aıaz boldy sý qatty.
2. Ár sóılemniń birinshi sózin bas áripten bastap jazyp, sońyna núkte qoıyp kóshirińder.
Kelesi tapsyrma. Óleńdi mánerlep oqý. Aqqala
VI. Jańa materıaldy pysyqtaý
5 - jattyǵý. Berilgen sózderden sóılemder qurastyrý kerek.
Balalar, syrǵanaq, jyly, olar, kıindi, tepti.
Ár sóılemniń birinshi sózin bas áripten bastap jazý. Sóılem sońyna qandaı tynys belgisin qoıdyńdar.
VII. Bekitý kezeńi «Qysqy oıyn» taqyrybyna áńgime qurastyryp aıtý.
VIII. Úıge tapsyrma, baǵalaý. Sabaqtyń ón baıyna aqqalanyń bólikterine arnalǵan tapsyrmalardy oryndaı otyryp, qurastyrǵan qatardy madaqtaý.
6 - jattyǵý, 9 bet, jaýaptaryna qaraı baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty: a) Sóılem men sózdiń arasyndaǵy baılanysty túsindirý. Óleń týraly túsinikterin qalyptastyrý.
á) Oqýshylardyń sabaq barysynda este saqtaýyn, sózdik qoryn damytý.
b) Sóılem men sózdiń arasyndaǵy erekshelikti aıyra bilýge úıretý.
Jyl mezgilderine degen súıispenshilikterin qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqta paıdalanatyn kórnekti - quraldar: kespe qaǵazdary, aqqalalar
Paıdalanatyn ádis - tásilder; suraq - jaýap,
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi Oqýshylarmen sálemdesý, túgendeý, klass bólmesiniń tazalyǵyna kóńil bólý, oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵy tekserý, olardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
II. Úı tapsyrmasyn suraý
- Balalar, úıge qandaı tapsyrma berildi, qane, kim aıtady?
- Sóılem degenimiz ne?
- Sóz degenimiz ne?
- Sóılemniń sózden qandaı ereksheligi bar?
Úıge berilgen tapsyrmanyń biri Abaıdyń «Qys» óleńin jattaý, jańyltpashty jattaý.
- Óte jaqsy
- Endeshe, kim daıyn?
III. Ótken materıaldar boıynsha bilimderin tekserý kezeńi
- Jyldyń qansha mezgili bar?
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qysqy tabıǵatty kim sıpattap beredi?
- Qys týraly qandaı aqyndardyń óleńderin oqydyq? Kim aıtady?
Sergitý sáti
IV. Maqsat qoıý kezeńi
- Balalar, qys qyzyǵyn kim aıtady?
- Qysta syrǵanaq tebemiz, taǵy aqqala jasaımyz.
V. Jańa sabaq
- Búgingi ótetin taqyrybymyz da qys mezgiline baılanysty bolmaq. Oqýlyǵymyzdyń 7 betine qarap 3 - jattyǵýǵa qaraımyz. Árbir sóılemnen soń daýys kidirisin jasap oqyńdar.
Syrǵanaq
Qys qyzyǵy bastaldy. Aıbol jyly kıindi. Ol shanasyn aldy. Tóbege bardy. Onda syrǵanaq tepken balalar kóp. Oıyn qyzyqty boldy.
2. Áńgimede neshe sóılem bar?
3. Birinshi sóılem qansha sózden quralǵan?
3. Ekinshi sóılemde kim týraly aıtylǵan?
Sońǵy sóılemde ne týraly aıtylady?
Sergitý sáti
4 - jattyǵý 1. Sóılemderdi oqyńdar. Neshe sóılem bar ekenin anyqtańdar. Kún sýytty qar jaýdy aıaz boldy sý qatty.
2. Ár sóılemniń birinshi sózin bas áripten bastap jazyp, sońyna núkte qoıyp kóshirińder.
Kelesi tapsyrma. Óleńdi mánerlep oqý. Aqqala
VI. Jańa materıaldy pysyqtaý
5 - jattyǵý. Berilgen sózderden sóılemder qurastyrý kerek.
Balalar, syrǵanaq, jyly, olar, kıindi, tepti.
Ár sóılemniń birinshi sózin bas áripten bastap jazý. Sóılem sońyna qandaı tynys belgisin qoıdyńdar.
VII. Bekitý kezeńi «Qysqy oıyn» taqyrybyna áńgime qurastyryp aıtý.
VIII. Úıge tapsyrma, baǵalaý. Sabaqtyń ón baıyna aqqalanyń bólikterine arnalǵan tapsyrmalardy oryndaı otyryp, qurastyrǵan qatardy madaqtaý.
6 - jattyǵý, 9 bet, jaýaptaryna qaraı baǵalaý.