- 05 naý. 2024 00:59
- 221
Adamnyń bári birdeı nege aqyldy emes?
Ádebıettik oqý
Sabaqtyń taqyryby: Adamnyń bári birdeı nege aqyldy emes?
Sabaqtyń maqsaty: 1. Ertegi mazmunyn oqyp, túsiný arqyly taqyryby men ıdeıasyn ashýǵa, ony ómirmen baılanystyrýǵa múmkindik berý.
2. Óz betimen taldaý, saralaý arqyly shyǵarmashylyq tapsyrmalar oryndatý.
3. Adam ómirindegi jan - jaqty úılesimdilik degen uǵymdy túsindirý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: «Bir aınalym sóılesý» strategıasy, toppen jumys.
Kórnekiligi: Taqyryptyq sýretter.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi. Úı tapsyrmasyn suraý.
Suraq - jaýap ádisimen ótken sabaqty bekitý.
Jańa sabaqty túsindirý.
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Oqýshylarǵa qoıylatyn suraq:
- Balalarǵa jaqsy ómir súrý úshin ne kerek?
Oqýshylar kóptegen jaýaptar aıtady. Sol jaýaptardyń ishinen tómendegi sózder bólinip alynyp, sol sózder boıynsha toptarǵa bólinedi. Oqý, bilim, eńbek, sport, oıyn.
a) Ár top óz attarynyń kúndelikti ómirdegi qajettigin qorǵap, 3 - 4 sóılemnen turatyn esse jazady.
2. Maǵynany taný.
Ár topqa ertegi mazmunyn túsinip oqý tapsyrylady. Mátindi oqı otyryp, túsinbegen sózderdi túrtip alyp otyrady. Jumys aıaqtalǵan soń, ár toptan bir oqýshy shyǵyp, mazmunyn áńgimeleıdi.
Oqýshylardyń sóıleýi kezinde olarǵa suraq qoıylady. Mysaly:
- Qalaı oılaısyń, Intıkýmanyń ákesi sıaqty aqyldy jınap alýǵa bola ma?
- Adam balasy qalaı aqyldy bola alady? t. s. s.
3. Oı tolǵaý.
Ár top ózderine berilgen atpen baılanysty bir - bir sóılemnen aıtady.
Bul «Bir aınalym sóılesý» strategıasy dep atalady.
Mysaly: Oqý ınemen qudyq qazǵandaı..
Adamdy adam etken - eńbek.
Sport - densaýlyq kepili.
Bilim - taýsylmaıtyn baılyq t. s. s.
Ár topqa óz attaryna baılanysty maqal - mátelder jazý usynylady.
Sózdikpen jumys.
Baspalap qaraý - qalqalanyp, jasyrynyp qaraý.
Kóz salý - qaraý.
Sybaǵasy - ózine tıisti oljasy.
Oqýlyqta berilgen maqal - mátelderdiń mán - maǵynasyn, aıtaıyn dep turǵan oıyn anyqtaı otyryp, sabaqty qorytyndylaý.
Úıge tapsyrma berý.
Baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Adamnyń bári birdeı nege aqyldy emes?
Sabaqtyń maqsaty: 1. Ertegi mazmunyn oqyp, túsiný arqyly taqyryby men ıdeıasyn ashýǵa, ony ómirmen baılanystyrýǵa múmkindik berý.
2. Óz betimen taldaý, saralaý arqyly shyǵarmashylyq tapsyrmalar oryndatý.
3. Adam ómirindegi jan - jaqty úılesimdilik degen uǵymdy túsindirý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: «Bir aınalym sóılesý» strategıasy, toppen jumys.
Kórnekiligi: Taqyryptyq sýretter.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi. Úı tapsyrmasyn suraý.
Suraq - jaýap ádisimen ótken sabaqty bekitý.
Jańa sabaqty túsindirý.
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Oqýshylarǵa qoıylatyn suraq:
- Balalarǵa jaqsy ómir súrý úshin ne kerek?
Oqýshylar kóptegen jaýaptar aıtady. Sol jaýaptardyń ishinen tómendegi sózder bólinip alynyp, sol sózder boıynsha toptarǵa bólinedi. Oqý, bilim, eńbek, sport, oıyn.
a) Ár top óz attarynyń kúndelikti ómirdegi qajettigin qorǵap, 3 - 4 sóılemnen turatyn esse jazady.
2. Maǵynany taný.
Ár topqa ertegi mazmunyn túsinip oqý tapsyrylady. Mátindi oqı otyryp, túsinbegen sózderdi túrtip alyp otyrady. Jumys aıaqtalǵan soń, ár toptan bir oqýshy shyǵyp, mazmunyn áńgimeleıdi.
Oqýshylardyń sóıleýi kezinde olarǵa suraq qoıylady. Mysaly:
- Qalaı oılaısyń, Intıkýmanyń ákesi sıaqty aqyldy jınap alýǵa bola ma?
- Adam balasy qalaı aqyldy bola alady? t. s. s.
3. Oı tolǵaý.
Ár top ózderine berilgen atpen baılanysty bir - bir sóılemnen aıtady.
Bul «Bir aınalym sóılesý» strategıasy dep atalady.
Mysaly: Oqý ınemen qudyq qazǵandaı..
Adamdy adam etken - eńbek.
Sport - densaýlyq kepili.
Bilim - taýsylmaıtyn baılyq t. s. s.
Ár topqa óz attaryna baılanysty maqal - mátelder jazý usynylady.
Sózdikpen jumys.
Baspalap qaraý - qalqalanyp, jasyrynyp qaraý.
Kóz salý - qaraý.
Sybaǵasy - ózine tıisti oljasy.
Oqýlyqta berilgen maqal - mátelderdiń mán - maǵynasyn, aıtaıyn dep turǵan oıyn anyqtaı otyryp, sabaqty qorytyndylaý.
Úıge tapsyrma berý.
Baǵalaý.