InfoHub Logo

Qazaqtyń eńkeıgen kári, eńbektegen jasyna túgelimen oı túsirip, ólim uıqysynan oıatyp, jansyz denesine qan júgirtip, kúzgi tańnyń salqyn jelindeı shıryqtyrǵan, etek-jeńin jıǵyzǵan «Qazaq» gazeti bolatyn. Bul uly Muhtar Áýezovtyń osydan týra 90 jyl buryn aıtqan sózi. "Qazaq" gazeti— 1913 – 1918 jyldary Orynbor qalasynda jarıalanyp turǵan qoǵamdyq-saıası jáne ádebı-mádenı basylym. Gazettiń bas jazýshysy, bas avtory úsh adam boldy, olar: Ahmet Baıtursyn, Álıhan Bókeıhanuly, Mirjaqyp Dýlatuly. Degenmen, barlyq jaýapkershilik osy gazetti uıymdastyryp otyrǵan redaktory Ahmet Baıtursynovqa tústi. Gazetti onyń negizin qalaýshylar “Qazaq” dep atady. Halyqtyń óz atyn qalpyna keltirip, olar sol arqyly otarshylar tarapynan buratanalarǵa mensinbeı qaraýǵa qarsy narazylyq bildirdi, qazaqtar arasyna ultjandylyq basylym qurýdy oılady jáne birlik ıdeıasyn taratty. “Qazaq” gazeti musylman dini máselesi boıynsha ǵylymı negizdelgen taktıka ustandy. Ol qazaq halqynyń artta qalǵan bóliginiń dinshil ekenine, Allany jáne onyń “jerdegi ókilderi” moldalardy shyn júrekten qadirleıtinine kóńil bóldi. Bastapqyda Qazaq gazeti oń jaq shetinde arab árpimen Qazaq degen jazýmen shyqsa, besinshi sanynan bastap kıiz úıdiń sýreti salynyp, onyń etegine Qazaq sózin qaıta aıshyqtap jazyp, tórt bettiń kóleminde shyǵarǵǵan bolatyn. Jalpy gazet birde órleý, birde báseńdeý satysynan da ótken. Bastapqy kezde tırajy ártúrli Semeı, Torǵaı, Aqmola, Oral, Jetisý sekildi qazaq jerlerine keń tarasa, keıinnen qarjy máselesi bolyp, birshama qıyndyqqa tap bolady. Osy sebepti, gazetke qarjylaı kómek bergen jandar kóp bolǵan. Basym kópshiligi qalyń jurt arasyndaǵy baılar men sol kezdiń stýdentteri men oqýshylary bolǵan. Endeshe «Qazaqqa» kimder, qandaı kómek kórsetti, qansha qarjy bóldi degen daýly suraqtarǵa gazet tigindileriniń materıaldary jaýap beredi degen sóz. Ol derekter keıbir zertteýshiler aıtyp júrgendeı, aptalyq jeke baılardyń ıdeıasy negizinde, solardyń quryltaıshyldyq etýimen, ıaǵnı qarjysymen jaryq kórmegendigin, ol halyqtyń qoldaýymen, soǵan arqa súıegen alash azamattarynyń jankeshti eńbekteri men joqtan bar jasaı bilgen sheber uıymdastyrýshylyq qabiletteriniń arqasynda dúnıege kelip, úzdiksiz shyǵyp turǵany naqty dáleldeıdi. Qazaq gazeti shyǵyp turǵan kezderi úkimet tarapynan kóptegen qysymdar bolǵan. Áıtkenmen, sonyń ózine qaramastan gazet qundylyǵyn joǵaltpaı, tym degende aptasyna eki retten shyǵarylyp turǵan. «Qazaq» gazeti – tól jýrnalısıkamyzdyń damýyna tıgizgen yqpal-áseri orasan zor basylym. Ony teorıalyq jáne tájirıbelik jaǵynan baıytyp qana qoımaı, jýrnalıserdi baýlý mektebine aınalǵanyn eshkim teriske shyǵara almaıdy.  Muraǵat materıaldaryna júginsek, alash azamattary «Qazaq» gazetin shyǵarýǵa segiz jyldaı daıyndyq jumystaryn júrgizgendigi baıqalady. Oǵan sonaý 1905 jyly Qoıandy jármeńkesinde 14500 adam qol qoıǵan Qarqaraly petısıasy aıqyn dálel. Sol aryz-tilekte qazaq tilinde beıresmı gazet shyǵarýǵa ruhsat etý jóninde patsha úkimetinen arnaıy talap etilgen bap bar ekendigi burynnan belgili jaı. Belgisiz bolyp kelgeni – halqymyzdyń azattyq jolyndaǵy kúres tarıhynan oıyp turyp oryn alatyn osynaý narazylyq qujatty Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynov jáne J.Aqbaev syndy ardaqty alash azamattary uıymdastyrǵany. Bul jóninde «Semıpalatınskıı lıstok» gazetiniń 1905 jylǵy 8 jeltoqsanynda jaryq kórgen Á.Bókeıhanovtyń Reseı memleketi zemski jáne qalalyq qoǵam qaıratkerleriniń sezinde jasaǵan baıandamasynda naqty málimetter keltirilgen. Endeshe keıinnen «Qazaq» qalamgerleriniń uıytqysy bolǵan tap osy top sol kezden bastap-aq jalpy ulttyq gazet shyǵarý ıdeıasynyń jeteginen ustap, sony júzege asyrý jolynda kóp izdeniste bolǵan deýimizge tolyq negiz bar. Qazaq úshin taǵy bir uly tulǵa, ekinshi redaktor esebindegi M.Dýlatovtyń da gazet úshin sińirgen eńbegi ushan teńiz. Gazetti shyǵarýda kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Álıhan Bókeıhanov ta belsendi atsalysty. Onyń qalamynantamǵan árbir týyndysy gazettiń alǵashqy betterinde úzbeı jaryq kórip turdy. Kúrdeli ǵumyry alty jylǵa sozylǵan gazet tóńiregine aldyńǵy qatarly oqyǵan zıalylar men ultymyzdyń kózi ashyq, janashyr azamattaryn toptastyra otyryp, halyqtyń sheshimin tappaı júrgen túıindi máselelerin batyl kótere bilgen. Bárimizge belgili marqum apamyz Ú.Sýbhanberdına 1998 jyly « Qazaq» gazeti atty tuńǵysh jınaǵyn shyǵarǵan bolatyn. Osy kitapta da gazettiń tarıhynan biraz shertip, tanysýǵa bolady. Demek, bul degenimiz Ú.Sýbhanberdınanyń da úlken bir súbeli úlesi boldy degen sóz. Qazaq gazetiniń róli, onda kóterilgen máseleler keńes zamanyndaǵy ǵylymı zertteýlerde burmalanyp, ulttyń jaýy, býrjýazıa tap ókilderiniń baǵytyn nasıhattaýshy esebinde kórsetilip kelse, 1990 jyldary táýelsizdigimizdi alǵan alǵashqy jyldardan bastap ǵalymdar K.Nurpeıisov, Ú.Sýbhanberdına, Q.Saqov jáne t.b ǵalymdardyń zertteýlerinde taldanyp, óz baǵasyna naqty ıe boldy. «Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin» aıtsaq, «Qazaq» gazetin XX ǵasyrdyń alǵashqy jıyrma jylyndaǵy qazaq qoǵamdyq ómiriniń shynaıy shejiresi, ulttyq sananyń uıytqysy jáne jańa úlgidegi qazaq baspasóziniń negizin qalaǵan ensıklopedıalyq basylym dep baǵalaýǵa ábden bolady. Syn saǵatta týyp, Alash avtonomıasynyń únine aınalǵan «Qazaq» gazeti halyq aldyndaǵy óz mısssıasyn oryndady. Birinshiden, sol kezdegi qazaq halqynyń ulttyq muń-múddesiniń, teńdik pen bostandyqqa umtylǵan kúresiniń, tarıhy men mádenıetiniń, kúndelikti turmys-tirshiliginiń kórinisi boldy. Ekinshiden, HH ǵasyrdyń basynda qazaq qoǵamynyń shyraǵyna aınaldy. Úshinshiden, qazaq tilindegi kásibı gazet stılin qalyptastyryp ketti. Ol ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń gúldenip damýyna ǵana emes, ulttyq oı-sananyń búr jaryp, azattyq ıdeıasynyń laýlap janýyna, el táýelsizdigi jolyndaǵy ǵasyrlarǵa ulasqan uly kúrestiń qanat jaıyp, aqyrynda jeńiske jetýine qosqan úlesi orasan zor basylym. Bul - eshqandaı dáleldeýdi tilemeıtin, talasy joq, tarıhı shyndyq.

Arýjan Tilesqan

---