Altyn sandyq (ádebı mýzykalyq oıyn)
Altyn sandyq - ádebı mýzykalyq oıyn
Maqsaty: a) bilimdilik
Balalardyń kóktem týraly bilimin pysyqtap, tıanaqtaý. Kóktem mezgiliniń ózindik ereksheligin sezindirý. Balalardy tabıǵat tylsymymen baılanystyryp, sóıleý sheberligin shyńdaý.
á) damytýshylyq
Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý, kórkemdik oılaý qabiletin arttyra otyryp, shyǵarmashylyǵyn damytý. Mýzykalyq tanymyn qalyptastyrý. Áýendi tyńdaı otyryp, sezine bilýge úıretý. Zeıinin damytý.
b) tárbıelik
Tabıǵatty aıalaýǵa, ony qorǵaýǵa, súıe bilýge tárbıeleý. Ádemilikke, ásemdikke tárbıeleý. Estetıkalyq talǵamyn kóterý. Aýyz ádebıeti úlgileri, sonyń ishinde jumbaq, maqaldy úırenip, ony oıynǵa paıdalana bilýge daǵdylandyrý.
Pán aralyq baılanys: án sabaǵy, aınalamen tanysý, kórkem ádebıet, matematıka.
Ádis - tásili: túsindirý, kórkem sóz, suraq - jaýap, tańǵajaıyp sát, oıyn, baǵalaý.
Kórnekiligi: gúlder, qustar, sandyq, altyn qaqpa, kúmis qaqpa, kún, ózen, sý, syılyqtar.
Aldyn - ala júrgiziletin jumys: serýen kezinde kóktemniń alǵashqy belgilerimen tanystyryp óttim. 8 naýryz merekesine «Kóktem – Ana, Qyzdar - gúl» dep kóktemdi anaǵa, qyzdardy gúlge teńep sezindirdim.
1. Ortada gúl beınesinde qyzdar uıyqtap jatyr.
Tárbıeshi: – Balalar, myna gúlder nege jabyrqaý, kóńilsiz tur? Bul jas gúlder jaıqalyp, kórkeıý úshin ne qajet dep oılaısyńdar?
Balalar: «Kúnniń kózi», - deıdi.
2. Kún keledi (ánmen):
Jınalǵan barsha jamaǵat,
Eteıin barǵa qanaǵat.
Álemge ortaq kúnmin men,
Alyńdar menen ulaǵat.
Tógemin altyn nurymdy,
Rıza etip qala, dalamdy.
Eshnárse mensiz óspeıdi,
Bar álem meni dos deıdi.
Sondyqtan barsha adamzat
Kúndi ánge qos deıdi.
3. Balalar hormen:
Sónbe eshqashan kúnimiz!
Tileıdi muny jerimiz.
Tileıdi muny elimiz,
Tileımiz muny bárimiz.
4. Tárbıeshi:
- Balalar, gúlder kishkene boı alyp tikeıgen sıaqty.
- Endi gúlderdiń bıik bolyp, ári qaraı órkenin jaıý úshin taǵy da ne qajet dep oılaısyńdar?
- Taza aýa, sý qajet.
- Iá, balalar, ádemi gúlderdiń boı alyp ósýi úshin kún nurymen birge taza aýa, oǵan nár beretin sý qajet eken.
Bekzat: - Endeshe, bárimiz gúlderge kómekteseıik.
Tárbıeshi: - Jaraıdy, «Kókti julma, kókteı solarsyń» - degen. Tabıǵatty qorǵaýymyz kerek.
Osy kezde mýzykamen aınala bılep balalar gúlderge sý quıady.
5. Osy kezde gúlderdiń bári turyp jaıqalyp, yrǵalyp bylaı deıdi:
1 - gúl: Perızat
Men – jerdiń kórki sanalǵan tabıǵattyń bir múshesimin
2 - gúl: Aqnur
Jaıqalyp, jaınap ósken gúldi adamzat jaqsy kóredi.
3 - gúl: Ardaq
Óıtkeni bárimiz hosh ıis beremiz
4 - gúl: Jansaıa
Gúlderdi qýanysh toılarda, merekelerde syı retinde usynady.
5 - gúl: Gaýhar
Gúlder ár túrli bolýymen tabıǵatqa ásem kórik beredi.
Barlyq qyzdar:
Bárimiz qosylyp adamzatqa baqyt syılaımyz.
6. Tárbıeshi:
- Iá, balalar, baıqaǵan bolarsyńdar. Kóktem kelip, aınala bir erekshe kúıge enip jatyr. Kún nuryn tógip, onyń sáýlesin boıyna darytqan tabıǵat jańaryp, jasarýda. Endeshe, jaqsy bir kóńil kúımen aınalaǵa kóz salyp, ádemi án aıtsaq (óleńniń bir qatary, qaıyrmasy).
Keldi kóktem dalaǵa
Keldi sulý shaǵala
Aspandaǵy aq qustar
Aıdyn kóldi arala
A - a - a
Nurly kóktem
A - a - a
Súıdi betten
Gúl kóktemdi qarsy alyp
Bı bıleımiz án salyp.
7. Osy kezde Kóktem – Ana kiredi:
Meniń kishkentaı búldirshinderim!
Men Kóktem – Anamyn
Tabıǵattan nár aldym
Jerdiń kóki sanaldym.
Aınalaǵa erkeleı
Nazdana men qaraımyn.
Meniń kishkentaı balalarym, sender meniń bir bólshegimsińder. Saıraǵan qus ta, júgirgen ań da, sybdyrlaǵan shóp te, syldyrlap aqqan sý da, jer táńirisi – Adam da meniń urpaǵym.
Mine, jyl mezgili – Kóktem keldi. Dúnıe - álem jasaryp, jańaryp tirshilik oıandy. Meniń kishkentaı balalarym, senderdiń boılaryńa kún nurymen jylylyq taratamyn.
8. Osy kezde bir bala:
- Qaıyrymdy Kóktem – Ana! Siz de bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa kelip, qýanysh, jylylyq syılap jatyrsyz. Bizder de sizge úlken tilek, jyly lebiz bildirsek.
1 - bala: Dáýlet
Men Kóktem – Ana qushaǵy keń, peıili mol bolsyn deımin
2 - bala: Bekzat
Kúnimiz árqashan shýaqty bolsyn deımin
3 - bala: Murat
Men jer betindegi adamdar aman bolsyn deımin
4 - bala: Maqsat
Gúlderimiz solmaı, jaıqalyp óse bersin deımin
5 - bala: Tájim
Men jerimizdiń ónimi mol bolsa deımin
6 - bala: Gaýhar
Men tabıǵatymyzdyń jaınap, kórkeıe berýin tileımin.
Kóktem – Ana:
- Tilekteriń qabyl bolsyn! Al, balalar, meniń ádemi gúlderimniń hosh ıisin sezingileriń kele me?
- Árıne sezingimiz keledi.
Tárbıeshi:
- Endeshe balalar bárimiz Kóktem – Ananyń gúlderine tórteýden – beseýden
kóbelek bolyp ushyp qonaıyqshy.
Kóktem – Ana:
- Meniń kishkentaı balalarym, men de senderdiń boılaryńnan jaqsy qasıetterdi, balabaqsha úıinen alǵan bilimderińdi kórgim, bilgim keledi.
Tárbıeshi: - Árıne, búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy ózińizsiz. Bizdiń balalardyń boıynan bárin de tabýǵa bolady, sheshendik te, tapqyrlyq ta, ánshilik te. Olaı bolsa, búgingi merekemizge altyn kúnniń sáýlesinen jaralǵan altyn sandyq ashylmaqshy. Bizge qýanysh syılaıtyn, bilimimiz ben biliktiligimizdi pash etetin ǵajaıyp «Altyn sandyq» oıynynan balalardyń ilim - bilimi men ónerin kóre alasyz.
Ol úshin ádemi gúlderden gúl terip, gúl shoǵyn quraıyqshy. Kimge qandaı gúlder unaıdy. (Balalar gúlden bir - birden úzip alady).
Balalar 2-ge bólinip, 2 gúl shoǵyn quraıdy. Endi balalar, qolymyzdaǵy gúlderdiń aty qalaı atalady?
Balalar: - «Qyzǵaldaq, Sarǵaldaq» - dep jaýap beredi.
- Olaı bolsa sender qyzǵaldaq gúl shoǵy, sender sarǵaldaq gúl shoǵysyńdar.
- Balalar, bizge Kóktem - Ana kelip, jer betin túrlendirip, qustar da ánderin salyp, gúlder de jaıqalyp, tabıǵatymyz erekshe bir kúıge enip otyr. Qalaı oılaısyzdar myna gúlder nesimen erekshelenip tur?
Balalar: Gúlderge kóbelekter qonyp, shyrynymen qorektenip jatyr. Ár gúlge ár túrli kóbelekter qonyp tur.
Tárbıeshi:
- Iá, balalar, búgingi altyn sandyqtyń qupıasyn osy erekshe gúlder arqyly tabýǵa bolady eken. Buǵan sender óz bilimderińmen jetesińder. Altyn sandyq ońaılyqpen ashylmaıdy. Kedergisi bar qaqpalardan ótý kerek. Ol qaqpany eptiler men kúshtiler, bilimdiler men ónerliler ǵana asha alady. Endeshe, bizdiń alǵashqy suraǵymyz gúlderge baılanysty. Alǵashqy kezekti gúlderdi birinshi tergen «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary tańdasa. (2 - suraqtan tańdaıdy.)
Sary gúldegi bir kóbelekti tańdaımyn.
Tárbıeshi: - Bul gúldiń syrtynda jumbaq jasyrylǵan.
Jupary ańqyp dalanyń,
Iisi muryn jarady
Jyly samal soǵady
Bul qaı kezde bolady?
Balalar: «Kóktemde»- deıdi.
Tárbıeshi: - Taǵy da qaı gúldi tańdaısyńdar?
Balalar: Qyzyl gúldegi úsh kóbelekti tańdaımyn.
Bul suraq áýen arqyly beriledi.
Ánniń aty, sózi jáne óleńi kimdiki?
Balalar: Ánniń aty «Kóktem»
Sózi: Sátibekovtiki
Óleńi: Qýatbaevtiki
Kelesi kezekti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary tańdasa
Balalar: Kók tústegi tórt kóbelekti tańdaımyn.
- Bul suraq: kóktem kaılaryn ata
Balalar: «Naýryz, sáýir, mamyr» - dep jaýap beredi.
Tárbıeshi: - Taǵy da qaı gúldi tańdaısyńdar?
- Jasyl gúldegi eki kóbelekti tańdaımyn
- Gúlge baılanysty qandaı qyzdardyń esimin bilesińder?
(Raýshan, Raıhan, Balaýsa, Báısheshek, Qalampyr, Masaty, Roza, Qyzǵaldaq)
- Balalar, sender suraqqa durys jaýap bergen soń, kúmis qaqpa ashyldy Endi ar jaǵynda altyn qaqpa tur. Bul altyn qaqpa suraǵyn qoıýǵa kóńili kóktem, peıili keń, asyl apalarymyz kelip otyr eken. Olar da jaı kelmegen sekildi. Olaı bolsa, apalarymyz bizge qandaı syımen keldi eken.
1. Qurmetti «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge qoıar suraǵym: Qandaı aǵash túrlerin bilesińder? (qaraǵaı, qara tal, jıde, qaıyń, emen...)
2. Qurmetti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge mynadaı suraǵym bar. Týǵan jer týraly qandaı maqal bilesińder?
«Jeri baıdyń - eli baı».
Jer - adamnyń besigi.
Týǵan jerdeı jer bolmas
Týǵan eldeı el bolmas.
Jer - Ana
El – bala.
Batamenen el kógerer
Jańbyrmenen jer kógerer.
3. Qurmettti «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary! Tabıǵattyń 4 qudiretin ata?
Qaıyrymdy qara jer,
Móldir taza sý,
Shuǵylaly altyn kún,
Meıirimdi aspan ata.
4. Qurmetti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge qoıar suraǵym: kóktem týraly qandaı taqpaq bilesińder?
Qar eridi, sý aqty,
Kúnder týdy shýaqty.
Baıtaq dala kelbeti,
Túkti kilem sıaqty.
Kókke boıap óńirdi,
Kóktem keldi kóńildi.
Baý - baqshada saıraǵan,
Qustar áni tógildi.
Tosyrqama jyl qusy,
Qona ket ushpaı joǵary.
Kútkenbiz qashan keler dep,
Kóktemniń sándi qonaǵy.
Suraqqa jaýap bergen soń, Altyn qaqpa ashylady.
- Balalar, altyn qaqpa ashyldy. Onyń ar jaǵynda kózdiń jaýyn alyp, altyn sandyq ta qashan ashylar ekenmin dep kóz tartady. Osy altyn sandyq suraǵyn búgingi bizdiń qonaǵymyz Kóktem – Ana berse deımin. Bul suraq kúrdeli bolýy múmkin. Durys jaýap berilse, altyn sandyq ta senderdiki, syılyǵy da senderdiki.
«Qyzǵaldyq» gúl shoǵyna
Bir zat bar dúnıede qushaǵy keń,
Adamzat, jan - janýar arasynda
Máńgilik ósip - ónip ómir súrgen. (Jer)
«Sarǵaldaq» gúl shoǵyna
Gúlderge baılanysty jumbaq aıtaıyn.
Ejelden halyq bul gúldi
Jalqaýlarǵa qımaıdy.
Qorǵaıtyn eldi, úlgili
Batyrlarǵa syılaıdy.
Balalar: «Qalampyr gúli» dep jaýap beredi.
Altyn sandyq ashylyp, ishindegi syılyqtar balalarǵa beriledi.
Kóktem – Ana:
- Al, balalarym, meniń qushaǵym keń. Óıtkeni qushaǵyma bári syıyp ketedi. Búgingi senderdiń aıtqan án - jyrlaryńdy tyńdap bir jasap qaldym. Boıyma erekshe kúsh daryǵandaı. Jer betinde tek ásem áýen áýelesin, sábıler tynysh uıyqtasyn. Kóktem saıyn erekshe bir jasaryp, jaınap osy mezgildi asyǵa kútemin, dostarym!
- Al, men senderge óz júregimdi usynǵym keledi. Ol júrek maǵynasy jaqsylyqty meńzeıtin ystyq lebizder men gúlge oranǵan jaqsy nıetterdi qabyl alyńyzdar. (tabıǵı materıaldan jasalynǵan syılyqtar taratylady).
Balalar: Sizge kóp raqmet, Kóktem – Ana!
Tárbıeshi: Olaı bolsa, balalar, búgingi sabaǵymyz ásem ánniń áldıimen terbelsin.
Beıne sonaý qus áni
Arman bıik ushady.
Kúndeı ystyq qashanda,
Balabaqsha qushaǵy.
Q / sy
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany.
Áıteke bı kenti, №7 «Baldyrǵan» balabaqshasy
tárbıeshisi Ýmertaeva Mıra
Maqsaty: a) bilimdilik
Balalardyń kóktem týraly bilimin pysyqtap, tıanaqtaý. Kóktem mezgiliniń ózindik ereksheligin sezindirý. Balalardy tabıǵat tylsymymen baılanystyryp, sóıleý sheberligin shyńdaý.
á) damytýshylyq
Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý, kórkemdik oılaý qabiletin arttyra otyryp, shyǵarmashylyǵyn damytý. Mýzykalyq tanymyn qalyptastyrý. Áýendi tyńdaı otyryp, sezine bilýge úıretý. Zeıinin damytý.
b) tárbıelik
Tabıǵatty aıalaýǵa, ony qorǵaýǵa, súıe bilýge tárbıeleý. Ádemilikke, ásemdikke tárbıeleý. Estetıkalyq talǵamyn kóterý. Aýyz ádebıeti úlgileri, sonyń ishinde jumbaq, maqaldy úırenip, ony oıynǵa paıdalana bilýge daǵdylandyrý.
Pán aralyq baılanys: án sabaǵy, aınalamen tanysý, kórkem ádebıet, matematıka.
Ádis - tásili: túsindirý, kórkem sóz, suraq - jaýap, tańǵajaıyp sát, oıyn, baǵalaý.
Kórnekiligi: gúlder, qustar, sandyq, altyn qaqpa, kúmis qaqpa, kún, ózen, sý, syılyqtar.
Aldyn - ala júrgiziletin jumys: serýen kezinde kóktemniń alǵashqy belgilerimen tanystyryp óttim. 8 naýryz merekesine «Kóktem – Ana, Qyzdar - gúl» dep kóktemdi anaǵa, qyzdardy gúlge teńep sezindirdim.
1. Ortada gúl beınesinde qyzdar uıyqtap jatyr.
Tárbıeshi: – Balalar, myna gúlder nege jabyrqaý, kóńilsiz tur? Bul jas gúlder jaıqalyp, kórkeıý úshin ne qajet dep oılaısyńdar?
Balalar: «Kúnniń kózi», - deıdi.
2. Kún keledi (ánmen):
Jınalǵan barsha jamaǵat,
Eteıin barǵa qanaǵat.
Álemge ortaq kúnmin men,
Alyńdar menen ulaǵat.
Tógemin altyn nurymdy,
Rıza etip qala, dalamdy.
Eshnárse mensiz óspeıdi,
Bar álem meni dos deıdi.
Sondyqtan barsha adamzat
Kúndi ánge qos deıdi.
3. Balalar hormen:
Sónbe eshqashan kúnimiz!
Tileıdi muny jerimiz.
Tileıdi muny elimiz,
Tileımiz muny bárimiz.
4. Tárbıeshi:
- Balalar, gúlder kishkene boı alyp tikeıgen sıaqty.
- Endi gúlderdiń bıik bolyp, ári qaraı órkenin jaıý úshin taǵy da ne qajet dep oılaısyńdar?
- Taza aýa, sý qajet.
- Iá, balalar, ádemi gúlderdiń boı alyp ósýi úshin kún nurymen birge taza aýa, oǵan nár beretin sý qajet eken.
Bekzat: - Endeshe, bárimiz gúlderge kómekteseıik.
Tárbıeshi: - Jaraıdy, «Kókti julma, kókteı solarsyń» - degen. Tabıǵatty qorǵaýymyz kerek.
Osy kezde mýzykamen aınala bılep balalar gúlderge sý quıady.
5. Osy kezde gúlderdiń bári turyp jaıqalyp, yrǵalyp bylaı deıdi:
1 - gúl: Perızat
Men – jerdiń kórki sanalǵan tabıǵattyń bir múshesimin
2 - gúl: Aqnur
Jaıqalyp, jaınap ósken gúldi adamzat jaqsy kóredi.
3 - gúl: Ardaq
Óıtkeni bárimiz hosh ıis beremiz
4 - gúl: Jansaıa
Gúlderdi qýanysh toılarda, merekelerde syı retinde usynady.
5 - gúl: Gaýhar
Gúlder ár túrli bolýymen tabıǵatqa ásem kórik beredi.
Barlyq qyzdar:
Bárimiz qosylyp adamzatqa baqyt syılaımyz.
6. Tárbıeshi:
- Iá, balalar, baıqaǵan bolarsyńdar. Kóktem kelip, aınala bir erekshe kúıge enip jatyr. Kún nuryn tógip, onyń sáýlesin boıyna darytqan tabıǵat jańaryp, jasarýda. Endeshe, jaqsy bir kóńil kúımen aınalaǵa kóz salyp, ádemi án aıtsaq (óleńniń bir qatary, qaıyrmasy).
Keldi kóktem dalaǵa
Keldi sulý shaǵala
Aspandaǵy aq qustar
Aıdyn kóldi arala
A - a - a
Nurly kóktem
A - a - a
Súıdi betten
Gúl kóktemdi qarsy alyp
Bı bıleımiz án salyp.
7. Osy kezde Kóktem – Ana kiredi:
Meniń kishkentaı búldirshinderim!
Men Kóktem – Anamyn
Tabıǵattan nár aldym
Jerdiń kóki sanaldym.
Aınalaǵa erkeleı
Nazdana men qaraımyn.
Meniń kishkentaı balalarym, sender meniń bir bólshegimsińder. Saıraǵan qus ta, júgirgen ań da, sybdyrlaǵan shóp te, syldyrlap aqqan sý da, jer táńirisi – Adam da meniń urpaǵym.
Mine, jyl mezgili – Kóktem keldi. Dúnıe - álem jasaryp, jańaryp tirshilik oıandy. Meniń kishkentaı balalarym, senderdiń boılaryńa kún nurymen jylylyq taratamyn.
8. Osy kezde bir bala:
- Qaıyrymdy Kóktem – Ana! Siz de bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa kelip, qýanysh, jylylyq syılap jatyrsyz. Bizder de sizge úlken tilek, jyly lebiz bildirsek.
1 - bala: Dáýlet
Men Kóktem – Ana qushaǵy keń, peıili mol bolsyn deımin
2 - bala: Bekzat
Kúnimiz árqashan shýaqty bolsyn deımin
3 - bala: Murat
Men jer betindegi adamdar aman bolsyn deımin
4 - bala: Maqsat
Gúlderimiz solmaı, jaıqalyp óse bersin deımin
5 - bala: Tájim
Men jerimizdiń ónimi mol bolsa deımin
6 - bala: Gaýhar
Men tabıǵatymyzdyń jaınap, kórkeıe berýin tileımin.
Kóktem – Ana:
- Tilekteriń qabyl bolsyn! Al, balalar, meniń ádemi gúlderimniń hosh ıisin sezingileriń kele me?
- Árıne sezingimiz keledi.
Tárbıeshi:
- Endeshe balalar bárimiz Kóktem – Ananyń gúlderine tórteýden – beseýden
kóbelek bolyp ushyp qonaıyqshy.
Kóktem – Ana:
- Meniń kishkentaı balalarym, men de senderdiń boılaryńnan jaqsy qasıetterdi, balabaqsha úıinen alǵan bilimderińdi kórgim, bilgim keledi.
Tárbıeshi: - Árıne, búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy ózińizsiz. Bizdiń balalardyń boıynan bárin de tabýǵa bolady, sheshendik te, tapqyrlyq ta, ánshilik te. Olaı bolsa, búgingi merekemizge altyn kúnniń sáýlesinen jaralǵan altyn sandyq ashylmaqshy. Bizge qýanysh syılaıtyn, bilimimiz ben biliktiligimizdi pash etetin ǵajaıyp «Altyn sandyq» oıynynan balalardyń ilim - bilimi men ónerin kóre alasyz.
Ol úshin ádemi gúlderden gúl terip, gúl shoǵyn quraıyqshy. Kimge qandaı gúlder unaıdy. (Balalar gúlden bir - birden úzip alady).
Balalar 2-ge bólinip, 2 gúl shoǵyn quraıdy. Endi balalar, qolymyzdaǵy gúlderdiń aty qalaı atalady?
Balalar: - «Qyzǵaldaq, Sarǵaldaq» - dep jaýap beredi.
- Olaı bolsa sender qyzǵaldaq gúl shoǵy, sender sarǵaldaq gúl shoǵysyńdar.
- Balalar, bizge Kóktem - Ana kelip, jer betin túrlendirip, qustar da ánderin salyp, gúlder de jaıqalyp, tabıǵatymyz erekshe bir kúıge enip otyr. Qalaı oılaısyzdar myna gúlder nesimen erekshelenip tur?
Balalar: Gúlderge kóbelekter qonyp, shyrynymen qorektenip jatyr. Ár gúlge ár túrli kóbelekter qonyp tur.
Tárbıeshi:
- Iá, balalar, búgingi altyn sandyqtyń qupıasyn osy erekshe gúlder arqyly tabýǵa bolady eken. Buǵan sender óz bilimderińmen jetesińder. Altyn sandyq ońaılyqpen ashylmaıdy. Kedergisi bar qaqpalardan ótý kerek. Ol qaqpany eptiler men kúshtiler, bilimdiler men ónerliler ǵana asha alady. Endeshe, bizdiń alǵashqy suraǵymyz gúlderge baılanysty. Alǵashqy kezekti gúlderdi birinshi tergen «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary tańdasa. (2 - suraqtan tańdaıdy.)
Sary gúldegi bir kóbelekti tańdaımyn.
Tárbıeshi: - Bul gúldiń syrtynda jumbaq jasyrylǵan.
Jupary ańqyp dalanyń,
Iisi muryn jarady
Jyly samal soǵady
Bul qaı kezde bolady?
Balalar: «Kóktemde»- deıdi.
Tárbıeshi: - Taǵy da qaı gúldi tańdaısyńdar?
Balalar: Qyzyl gúldegi úsh kóbelekti tańdaımyn.
Bul suraq áýen arqyly beriledi.
Ánniń aty, sózi jáne óleńi kimdiki?
Balalar: Ánniń aty «Kóktem»
Sózi: Sátibekovtiki
Óleńi: Qýatbaevtiki
Kelesi kezekti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary tańdasa
Balalar: Kók tústegi tórt kóbelekti tańdaımyn.
- Bul suraq: kóktem kaılaryn ata
Balalar: «Naýryz, sáýir, mamyr» - dep jaýap beredi.
Tárbıeshi: - Taǵy da qaı gúldi tańdaısyńdar?
- Jasyl gúldegi eki kóbelekti tańdaımyn
- Gúlge baılanysty qandaı qyzdardyń esimin bilesińder?
(Raýshan, Raıhan, Balaýsa, Báısheshek, Qalampyr, Masaty, Roza, Qyzǵaldaq)
- Balalar, sender suraqqa durys jaýap bergen soń, kúmis qaqpa ashyldy Endi ar jaǵynda altyn qaqpa tur. Bul altyn qaqpa suraǵyn qoıýǵa kóńili kóktem, peıili keń, asyl apalarymyz kelip otyr eken. Olar da jaı kelmegen sekildi. Olaı bolsa, apalarymyz bizge qandaı syımen keldi eken.
1. Qurmetti «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge qoıar suraǵym: Qandaı aǵash túrlerin bilesińder? (qaraǵaı, qara tal, jıde, qaıyń, emen...)
2. Qurmetti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge mynadaı suraǵym bar. Týǵan jer týraly qandaı maqal bilesińder?
«Jeri baıdyń - eli baı».
Jer - adamnyń besigi.
Týǵan jerdeı jer bolmas
Týǵan eldeı el bolmas.
Jer - Ana
El – bala.
Batamenen el kógerer
Jańbyrmenen jer kógerer.
3. Qurmettti «Qyzǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary! Tabıǵattyń 4 qudiretin ata?
Qaıyrymdy qara jer,
Móldir taza sý,
Shuǵylaly altyn kún,
Meıirimdi aspan ata.
4. Qurmetti «Sarǵaldaq» gúl shoǵynyń balalary, senderge qoıar suraǵym: kóktem týraly qandaı taqpaq bilesińder?
Qar eridi, sý aqty,
Kúnder týdy shýaqty.
Baıtaq dala kelbeti,
Túkti kilem sıaqty.
Kókke boıap óńirdi,
Kóktem keldi kóńildi.
Baý - baqshada saıraǵan,
Qustar áni tógildi.
Tosyrqama jyl qusy,
Qona ket ushpaı joǵary.
Kútkenbiz qashan keler dep,
Kóktemniń sándi qonaǵy.
Suraqqa jaýap bergen soń, Altyn qaqpa ashylady.
- Balalar, altyn qaqpa ashyldy. Onyń ar jaǵynda kózdiń jaýyn alyp, altyn sandyq ta qashan ashylar ekenmin dep kóz tartady. Osy altyn sandyq suraǵyn búgingi bizdiń qonaǵymyz Kóktem – Ana berse deımin. Bul suraq kúrdeli bolýy múmkin. Durys jaýap berilse, altyn sandyq ta senderdiki, syılyǵy da senderdiki.
«Qyzǵaldyq» gúl shoǵyna
Bir zat bar dúnıede qushaǵy keń,
Adamzat, jan - janýar arasynda
Máńgilik ósip - ónip ómir súrgen. (Jer)
«Sarǵaldaq» gúl shoǵyna
Gúlderge baılanysty jumbaq aıtaıyn.
Ejelden halyq bul gúldi
Jalqaýlarǵa qımaıdy.
Qorǵaıtyn eldi, úlgili
Batyrlarǵa syılaıdy.
Balalar: «Qalampyr gúli» dep jaýap beredi.
Altyn sandyq ashylyp, ishindegi syılyqtar balalarǵa beriledi.
Kóktem – Ana:
- Al, balalarym, meniń qushaǵym keń. Óıtkeni qushaǵyma bári syıyp ketedi. Búgingi senderdiń aıtqan án - jyrlaryńdy tyńdap bir jasap qaldym. Boıyma erekshe kúsh daryǵandaı. Jer betinde tek ásem áýen áýelesin, sábıler tynysh uıyqtasyn. Kóktem saıyn erekshe bir jasaryp, jaınap osy mezgildi asyǵa kútemin, dostarym!
- Al, men senderge óz júregimdi usynǵym keledi. Ol júrek maǵynasy jaqsylyqty meńzeıtin ystyq lebizder men gúlge oranǵan jaqsy nıetterdi qabyl alyńyzdar. (tabıǵı materıaldan jasalynǵan syılyqtar taratylady).
Balalar: Sizge kóp raqmet, Kóktem – Ana!
Tárbıeshi: Olaı bolsa, balalar, búgingi sabaǵymyz ásem ánniń áldıimen terbelsin.
Beıne sonaý qus áni
Arman bıik ushady.
Kúndeı ystyq qashanda,
Balabaqsha qushaǵy.
Q / sy
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany.
Áıteke bı kenti, №7 «Baldyrǵan» balabaqshasy
tárbıeshisi Ýmertaeva Mıra
You Might Also Like
-
Tarıh páni – aýqymdy pán. Onyń shuǵyldanatyn sheńberin túgeldeı qamtý múmkin emes. Qazaq halqynyń tarıhyn, memlekettiń órkenıetti elder qataryna qosylýyndaǵy uly oqıǵalar men oń ózgeristerdiń baǵyt -...
