Eńbek túbi – zeınet
Ortańǵy toby
Aınalamen tanystyrý
"Eńbek túbi – zeınet»
Maqsaty:
a) Bilimdilik
Balalardyń boıyna tabıǵattyń tylsym qupıasyn sezindirý. Balabaqsha aýlasy týraly túsinik berý. Kórkeıtý - kógaldandyrý uǵymyn keńeıtý. Eńbek quraldary arqyly eńbek etý daǵdysy men mashyǵyn qalyptastyrý. Eńbek ete bilýdiń paıdasyn uǵyndyrý. Aýyz ádebıeti úlgisi maqal - mátelderdiń maǵynasyn ashý.
á) Damytýshylyq
Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý. Eńbek etý qabiletin arttyrý arqyly balanyń dene qımylyn damytý.
b) Tárbıelik:
Týǵan jerdi qurmetteýge tárbıeleý. Tabıǵatty aıalaýǵa, ony qorǵaýǵa, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý. Balalardy ujym bolyp eńbek etýde tatýlyqqa, dostyqqa shaqyra otyryp, bastaǵan isti tıanaqty aıaqtaýǵa tárbıeleý.
Túri: dástúrli emes.
Tıpi: bilimdi, iskerlik pen daǵdysyn qalyptastyrý.
Ádis - tásili: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimelesý, kórinis, praktıkalyq.
Kórnekiligi: eńbek quraldary, egin alqaby, gúl, jýa, aǵash kósheti, sý quıǵysh.
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Balalar! Tabıǵat álemine qosh kelipsizder! Bir sát tabıǵattyń únine qulaq túrip kóreıikshi? (ıamahadan sýdyń syldyry, qustardyń saıraǵany, jeldiń gýili, shóptiń sybdyry estiledi)
- Balalar, káne kim ne estip túıdi?
- Jeldiń gýilin estidik
- Shóptiń sybdyryn estidim
- Sýdyń syldyryn tyńdadyq
- Qustardyń saıraǵanyn, t. b
Tárbıeshi: Iá, balalar, tynymsyz bir dúnıe, ol - bizdi qorshaǵan tabıǵat eken. Al endi aınalamyzǵa qaraıyqshy. Bizdi qorshap turǵan ne eken?
- Aýa
- Sý
- Shópter
- Taý
- Aspan
- Tastar
- Qustar
- Gúlder
- Jer
- Topyraq
Kórip tursyńdar ma, osynyń bári tabıǵattyń syıy eken. Al adamdar osy qorshaǵan álemniń qojasy eken. Olaı bolsa, biz tabıǵatqa ıelik etip, onyń ıgiligi úshin eńbek etýimiz kerek. Al biz tabıǵattan nár alyp, qýat alyp qalaı shattanamyz.
Bári birge: Kúnge qarap shýaqtanyp,
Sýǵa qarap shól qandyryp,
Tabıǵattan nár alyp,
Qonaqtardan izet alyp,
Densaýlyqpen oınap kúlip júreıik.
Tárbıeshi: Tamasha! Osy izgi nıetteriń oryndalsyn! «Deni saýdyń – jany saý» - deıdi halqymyz. Densaýlyqtyń paıdasyn qalaı bilemiz?
1 – b: kúnde tańǵy jattyǵý jasaımyz
2 – b: taza aýada kóp bolamyz
3 – b: qyzyqty oıyndar oınaımyz
4 – b: erinshek, jalqaý bolmaımyz
5 – b: taza bolyp júremiz
6 – b: dámdi asty ishemiz
7 – b: erkin ómir súremiz
8 – b: eńbek etkendi jaqsy kóremiz
Tárbıeshi: Iá, balalar osyndaı tirshiliktiń arqasynda denimiz saý, jaıdary jarqyn ómir súremiz. Al balalar taǵy da kúndelikti ne isteımiz.
Balalar:
- Aınalamyzdy taza ustaımyz
- Shashylǵan oıynshyqtardy jınaımyz
- Sabaq ótemiz
- Eńbek etemiz
- Tobymyzdyń aýlasyn taza ustaımyz
- Oınap bolǵan soń, qumdardy jınap júremiz.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar balalar. Biz eńbek etemiz. Al osy kóktem aıy naǵyz eńbek aıy. Adamdar arasynda qyzý eńbek júredi. Adamdar jer jyrtyp, egin egip, mol ónim alýǵa tyrysady. Ol úshin topyraqty aýdaryp, jerdi óńdep kútip baptaıdy.
Tárbıeshi: Káne bárimiz esimizge túsireıikshi. Bizde shýaqty kúnder kóp boldy ma álde jańbyrly kúnder kóp boldy ma?
- Shýaqty kúnder.
Tárbıeshi: Ótken serýende biz topyraqty baqyladyq. Endeshe topyraq jaıly ne bilemiz?
- Kún jylyda topyraq qurǵaq, ashyq, qońyr tústi bolady.
- Jańbyrly kúni qara tústi bolady.
- Sýly bolady, ylǵaldy bolady.
Tárbıeshi: Iá, balalar, ylǵaldy topyraq jumsaq bolady eken. Al nárli bolýy úshin topyraqtyń qunarlylyǵy qajet. Ol úshin eńbek quraldary arqyly jerdi aýdaryp, oǵan qunarly qılanǵan topyraq salyp, sýmen qandyryp topyraqty baptap alamyz. Biraq, balalar, eńbek quraldaryn paıdalanǵanda saq bolýymyz kerek. Óıtkeni quraldardyń basy temirden jasalynǵan. Denemizge tıip ketýi múmkin. Mysaly, kúrektiń ushy úshkir, tyrmanyń da ushy úshkir. Endeshe, balalar, biz osy eńbek quraldary arqyly bólinip eńbek etse qaıtedi?
Osy kezde kúrek, ketpen, tyrma keledi.
Tárbıeshi:
- Balalar, bizge bir shý estiletin sıaqty.
Úsheýi daýlasyp keledi.
- Men kúshtimin.
- Men adamzatqa kerekpin.
- Joq men kerekpin adamǵa.
Tárbıeshi: Nemenege daýlasyp kelesińder?
Kúrek: Men adam balasyna qajetpin. Jerdi men arqyly qazyp, egin egedi. Men bolmasam eńbek qyzbaıdy. Men naǵyz eńbek quralymyn. Men bolmasam, jer qazylmas, ken tabylmas edi.
Sonda tyrma turyp:
- Joq, qatelesesińder, men bolmasam, jerge jalǵyz kúrektiń áli kelmeıdi. Topyraqty maıdalap, qunaryn jaqsartýǵa kómektesetin men ǵanamyn. Sondyqtan men kerekpin adamǵa.
Tárbıeshi: Joq, bosqa daýlaspańdar! Báriń de adamzatqa kereksińder! Bir - birlerińdi tolyqtyrsańdar ǵana shyn mánindegi naǵyz eńbek quralyna aınalasyńdar Buǵan kóz jetkizgileriń kelse búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy bolyńyzdar.
Úsheýi: Jaraıdy, kórsek kóreıik.
Osy kezde Baǵbanshy keledi:
Sálemetsizder me?
- Sálem berdik.
- Men osy jerdiń Baǵbanymyn. Men senderdiń eńbek etýge daıyndalyp jatqandaryńdy baqylap kelemin. «Eńbek túbi –– bereke» degen birigip eńbek etseńder ǵana jeńiske jetesińder. Jerdi qalaı kútip baptaýyn menen surańdar. Men senderge jemis
Tárbıeshi:
- Baǵban ata! Siz de kópti kórgen kóregendigińizben balalarǵa qalaı egýin kórsetip bere alasyz ba?
- Árıne, men bolmasam jer de jetimsirep qalady. «Eńbeksiz is bitpeıdi» degen bári de eńbek arqyly ónedi.
Aqdáýlet: Baǵban ata! Biz de eńbek týraly maqal bilemiz.
1 – b: «Eńbek – bárin de jeńbek»
2 – b: «Eńbektiń nany tátti, Jalqaýdyń jany tátti»
3 – b: «Eńbek túbi - zeınet»
4 – b: «Eńbek etseń erinbeı, Toıady qarnyń tilenbeı»
5 – b: «Eńbek etpegen iship jemeıdi»
Baǵban:
- Bárekeldi!
Tárbıeshi: Endeshe Baǵban ataǵa kómekshi bolyp kóshet otyrǵyzýǵa kimder barǵysy keledi? Al qalǵanymyz gúl egemiz, jýa nemese pıaz egemiz. Kelisesińder me?
- Men jýa egemin.
- Men gúl egemin.
- Men aǵash otyrǵyzamyn.
Tárbıeshi: Kórdińder me, eńbek quraldary! Sendersiz adamdar jerdi baptap kúte almas edi. Olaı bolsa eńbek quraldarymen dos bolyp eńbek alqabynan kóńildi án aıtyp qaıtsaq.
Án: «Eńbekshiler».
Aınalamen tanystyrý
"Eńbek túbi – zeınet»
Maqsaty:
a) Bilimdilik
Balalardyń boıyna tabıǵattyń tylsym qupıasyn sezindirý. Balabaqsha aýlasy týraly túsinik berý. Kórkeıtý - kógaldandyrý uǵymyn keńeıtý. Eńbek quraldary arqyly eńbek etý daǵdysy men mashyǵyn qalyptastyrý. Eńbek ete bilýdiń paıdasyn uǵyndyrý. Aýyz ádebıeti úlgisi maqal - mátelderdiń maǵynasyn ashý.
á) Damytýshylyq
Balalardyń dúnıetanymyn keńeıtý. Eńbek etý qabiletin arttyrý arqyly balanyń dene qımylyn damytý.
b) Tárbıelik:
Týǵan jerdi qurmetteýge tárbıeleý. Tabıǵatty aıalaýǵa, ony qorǵaýǵa, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý. Balalardy ujym bolyp eńbek etýde tatýlyqqa, dostyqqa shaqyra otyryp, bastaǵan isti tıanaqty aıaqtaýǵa tárbıeleý.
Túri: dástúrli emes.
Tıpi: bilimdi, iskerlik pen daǵdysyn qalyptastyrý.
Ádis - tásili: suraq - jaýap, túsindirý, áńgimelesý, kórinis, praktıkalyq.
Kórnekiligi: eńbek quraldary, egin alqaby, gúl, jýa, aǵash kósheti, sý quıǵysh.
İ. Uıymdastyrý bólimi:
Balalar! Tabıǵat álemine qosh kelipsizder! Bir sát tabıǵattyń únine qulaq túrip kóreıikshi? (ıamahadan sýdyń syldyry, qustardyń saıraǵany, jeldiń gýili, shóptiń sybdyry estiledi)
- Balalar, káne kim ne estip túıdi?
- Jeldiń gýilin estidik
- Shóptiń sybdyryn estidim
- Sýdyń syldyryn tyńdadyq
- Qustardyń saıraǵanyn, t. b
Tárbıeshi: Iá, balalar, tynymsyz bir dúnıe, ol - bizdi qorshaǵan tabıǵat eken. Al endi aınalamyzǵa qaraıyqshy. Bizdi qorshap turǵan ne eken?
- Aýa
- Sý
- Shópter
- Taý
- Aspan
- Tastar
- Qustar
- Gúlder
- Jer
- Topyraq
Kórip tursyńdar ma, osynyń bári tabıǵattyń syıy eken. Al adamdar osy qorshaǵan álemniń qojasy eken. Olaı bolsa, biz tabıǵatqa ıelik etip, onyń ıgiligi úshin eńbek etýimiz kerek. Al biz tabıǵattan nár alyp, qýat alyp qalaı shattanamyz.
Bári birge: Kúnge qarap shýaqtanyp,
Sýǵa qarap shól qandyryp,
Tabıǵattan nár alyp,
Qonaqtardan izet alyp,
Densaýlyqpen oınap kúlip júreıik.
Tárbıeshi: Tamasha! Osy izgi nıetteriń oryndalsyn! «Deni saýdyń – jany saý» - deıdi halqymyz. Densaýlyqtyń paıdasyn qalaı bilemiz?
1 – b: kúnde tańǵy jattyǵý jasaımyz
2 – b: taza aýada kóp bolamyz
3 – b: qyzyqty oıyndar oınaımyz
4 – b: erinshek, jalqaý bolmaımyz
5 – b: taza bolyp júremiz
6 – b: dámdi asty ishemiz
7 – b: erkin ómir súremiz
8 – b: eńbek etkendi jaqsy kóremiz
Tárbıeshi: Iá, balalar osyndaı tirshiliktiń arqasynda denimiz saý, jaıdary jarqyn ómir súremiz. Al balalar taǵy da kúndelikti ne isteımiz.
Balalar:
- Aınalamyzdy taza ustaımyz
- Shashylǵan oıynshyqtardy jınaımyz
- Sabaq ótemiz
- Eńbek etemiz
- Tobymyzdyń aýlasyn taza ustaımyz
- Oınap bolǵan soń, qumdardy jınap júremiz.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar balalar. Biz eńbek etemiz. Al osy kóktem aıy naǵyz eńbek aıy. Adamdar arasynda qyzý eńbek júredi. Adamdar jer jyrtyp, egin egip, mol ónim alýǵa tyrysady. Ol úshin topyraqty aýdaryp, jerdi óńdep kútip baptaıdy.
Tárbıeshi: Káne bárimiz esimizge túsireıikshi. Bizde shýaqty kúnder kóp boldy ma álde jańbyrly kúnder kóp boldy ma?
- Shýaqty kúnder.
Tárbıeshi: Ótken serýende biz topyraqty baqyladyq. Endeshe topyraq jaıly ne bilemiz?
- Kún jylyda topyraq qurǵaq, ashyq, qońyr tústi bolady.
- Jańbyrly kúni qara tústi bolady.
- Sýly bolady, ylǵaldy bolady.
Tárbıeshi: Iá, balalar, ylǵaldy topyraq jumsaq bolady eken. Al nárli bolýy úshin topyraqtyń qunarlylyǵy qajet. Ol úshin eńbek quraldary arqyly jerdi aýdaryp, oǵan qunarly qılanǵan topyraq salyp, sýmen qandyryp topyraqty baptap alamyz. Biraq, balalar, eńbek quraldaryn paıdalanǵanda saq bolýymyz kerek. Óıtkeni quraldardyń basy temirden jasalynǵan. Denemizge tıip ketýi múmkin. Mysaly, kúrektiń ushy úshkir, tyrmanyń da ushy úshkir. Endeshe, balalar, biz osy eńbek quraldary arqyly bólinip eńbek etse qaıtedi?
Osy kezde kúrek, ketpen, tyrma keledi.
Tárbıeshi:
- Balalar, bizge bir shý estiletin sıaqty.
Úsheýi daýlasyp keledi.
- Men kúshtimin.
- Men adamzatqa kerekpin.
- Joq men kerekpin adamǵa.
Tárbıeshi: Nemenege daýlasyp kelesińder?
Kúrek: Men adam balasyna qajetpin. Jerdi men arqyly qazyp, egin egedi. Men bolmasam eńbek qyzbaıdy. Men naǵyz eńbek quralymyn. Men bolmasam, jer qazylmas, ken tabylmas edi.
Sonda tyrma turyp:
- Joq, qatelesesińder, men bolmasam, jerge jalǵyz kúrektiń áli kelmeıdi. Topyraqty maıdalap, qunaryn jaqsartýǵa kómektesetin men ǵanamyn. Sondyqtan men kerekpin adamǵa.
Tárbıeshi: Joq, bosqa daýlaspańdar! Báriń de adamzatqa kereksińder! Bir - birlerińdi tolyqtyrsańdar ǵana shyn mánindegi naǵyz eńbek quralyna aınalasyńdar Buǵan kóz jetkizgileriń kelse búgingi sabaǵymyzdyń qonaǵy bolyńyzdar.
Úsheýi: Jaraıdy, kórsek kóreıik.
Osy kezde Baǵbanshy keledi:
Sálemetsizder me?
- Sálem berdik.
- Men osy jerdiń Baǵbanymyn. Men senderdiń eńbek etýge daıyndalyp jatqandaryńdy baqylap kelemin. «Eńbek túbi –– bereke» degen birigip eńbek etseńder ǵana jeńiske jetesińder. Jerdi qalaı kútip baptaýyn menen surańdar. Men senderge jemis
Tárbıeshi:
- Baǵban ata! Siz de kópti kórgen kóregendigińizben balalarǵa qalaı egýin kórsetip bere alasyz ba?
- Árıne, men bolmasam jer de jetimsirep qalady. «Eńbeksiz is bitpeıdi» degen bári de eńbek arqyly ónedi.
Aqdáýlet: Baǵban ata! Biz de eńbek týraly maqal bilemiz.
1 – b: «Eńbek – bárin de jeńbek»
2 – b: «Eńbektiń nany tátti, Jalqaýdyń jany tátti»
3 – b: «Eńbek túbi - zeınet»
4 – b: «Eńbek etseń erinbeı, Toıady qarnyń tilenbeı»
5 – b: «Eńbek etpegen iship jemeıdi»
Baǵban:
- Bárekeldi!
Tárbıeshi: Endeshe Baǵban ataǵa kómekshi bolyp kóshet otyrǵyzýǵa kimder barǵysy keledi? Al qalǵanymyz gúl egemiz, jýa nemese pıaz egemiz. Kelisesińder me?
- Men jýa egemin.
- Men gúl egemin.
- Men aǵash otyrǵyzamyn.
Tárbıeshi: Kórdińder me, eńbek quraldary! Sendersiz adamdar jerdi baptap kúte almas edi. Olaı bolsa eńbek quraldarymen dos bolyp eńbek alqabynan kóńildi án aıtyp qaıtsaq.
Án: «Eńbekshiler».
You Might Also Like
