Ana tiliń - aryń bul.tárbıe saǵaty
Sabaqtyń taqyryby: Ana tiliń - aryń bul.
Sabaqtyń maqsaty: Ana tildiń qadir qasıetin oqýshylarǵa
uǵyndyrý. Tilge degen súıispenshiligin, qurmetin arttyrý. Óz Otanyn týǵan jerin, týǵan tilin qurmetteýge, aıalaýǵa tárbıeleý.
Kórneki quraldar: Qabyrǵa gazeti, naqyl sózder, sharlar, sýretter.
Sabaqtyń barysy:
Kipicpe bólim.
- Balalar, bizdiń Otanymyz Otan anamyz Qazaqstan Respýblıkasy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımni
Hegizgi bólim.
Balalar, bizdiń tilimiz - ananyń aq sútimen boıǵa sińgen asyl qazynamyz. Óz atamekenimizde júrgendikten, óz tilimizde sóıleý - basty paryzymyz. Qazaq tiliniń qudirettiligi - onyń oryndylyǵynda, orasan zor baılyǵynda.
«Qazaq, bolyp týǵannan soń bóbegim, Qazaq bolyp ólgen jaqsy túbinde», - degen aqyn sózinen qýat ala otyryp, babalarymyzdan jol tartqan asyl murany saqtap órkendete bereıik.
Ana tili - asyl nári babamnyń,
Qýatymsyń aq sútindeı anamnyń.
Sábı shaqtan besigimde jyr tyńdap,
Týǵan tildi týyp ósken balamyn.
Án. «Ananyń tili - aıaýly úni» hor.
Balalar, biz búgingi sabaqta ózimizdiń oqyp úırengenderimizdi ortaǵa salamyz. Senderdi ortalyqtarǵa bólip tapsyrmalar bergen bolatynmyn. Ár top ózderiniń daıyndaǵan tapsyrmalaryn ortaǵa salady.
1. Ádebıet ortalyǵy.
1 - oqýshy: Qýan dalam! Qýanatyn kún búgin!
Ceppip tasta, Muńdy júrek túndigin
Til týraly zańym endi kúshine
Pash etkendeı, Kesken jańa kindigin.
2 - oqýshy: Qýan babam! Qýanatyn jóniń bar.
Degen ediń, Til bar jerde ómir bar.
Halyq jaýy atandyń - aý sol úshin.
Ǵumyryńda, Qurban etip jolyńda ar.
3 - oqýshy: Qýan anam! Uzaǵynan súıinip.
Sátiń de kóp, Ketken keıde túńilip.
Aq, sútińnen, Boıǵa bitken tilińdi
Pip tutamyn, Men aldyńda ıilip.
Barlyǵy bastaryn ıedi.
4 - oqýshy: Meıli sharlap teńiz óttim, taý bastym,
Meıli kóktiń aq bultyna jarmastym.
Sonda - daǵy seni qalmassyń kókeıden,
Sonda - daǵy ceni umyta almaspyn.
Bar qazaqtyń orman, kóli, ózeni,
Taý qıasy, jalpaq jazyq, kezeńi.
Saırap sóılep turǵan joq pa qazaqsha,
Qalaı tozar sendik asyl sóz endi.
5 - oqýshy: Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tiliń barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim men de bipge ósemin,
Óshse tilim men de bipre óshemin.
Tilsiz haıýan bıshara,
Bısharaǵa ne shara.
6 - oqýshy: Saryarqadaı dalasy bar, Astanadaı qalasy bar.
Jaınap turǵan bip - Gúlstan, Týǵan jerim - Qazaqstan!
Úıinen qonaq arylmaıtyn, Joq, nársege tarylmaıtyn.
Darqan minez keń peıildi, Týǵan elim - Qazaq eli.
Babalardan burynǵy ótken, Amanat bop bizge jetken,
Umytylmas eshqashanda, Týǵan tilim - Qazaq tili.
Baqyttymyn bar álemde, Ysh týǵan bar bip ózimde.
Maqtanamyn, shattanamyn, Jar salamyn bar álemge.
2. Shyǵarmashylyq ortalyǵy.
Qane, balalar úıde jazyp kelgen shyǵarmalaryńdy ortaǵa salyńdar.
3. Óner ortalyǵy.
1. «Otanym» óleńin aıtqyzý.
4. Ǵylym ortalyǵy.
Ana tilin bilý, úırenýdiń qajettiligi, mańyzy jaıly uly adamdardyń naqyl sózderine toqtalaıyq.
1. Ózińe senbe, jas oıshyl, Til ónepi dertpen teń. (Abaı Qunanbaev)
2. Ár halyqtyń ana tili - bilimniń kilti.
3. Bizdiń jastarymyz ana tiline jetik, bilimdi mádenıetti bolsyn.
(Ahmet Jubanov)
Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý - búkil ata - babamyzdy, tarıhymyzdy umytý. (Baýyrjan Momyshuly)
5. Ádebıet ortalyǵy.
Balalar ana tili týraly qandaı maqal – mátelder bilesińder?
Jaqsy baıqap sóıler, Jaman shaıqap sóıler,
2. Bireýdiń kózi ádemi, Bireýdiń cózi ádemi.
Bilgenińdi sóılep qal, Bilgenderden ǵıbrat al.
4. Úlgili sóz bilmegen, Nadandyqtyń belgisi
Júzden bipey sheshen, Myńnan bipey kósem.
6. Qyzyl tildiń qadirin, Toqtaǵanda bilesiń.
Ótipik sóz órge baspas,
8. Oınap sóıleseń de, oılap sóıle
9. Óner aldy – qyzyl til.
10. Sheberdiń qoly ortaq, Sheshenniń tili ortaq.
6. «Óner» ortalyǵy.
Kópinic. «Ana – tiliń aryń bul»
7. Shyǵarmashylyq ortalyǵy.
Oqýshylar ózderiniń shyǵarǵan óleńderin oqyp beredi
7 - oqýshy: Besikte jatqanymnan, Ana tilin úırendim.
Sol arqyly boı jazyp, Azamat bop ósippin.
8 - oqýshy: Ana tilim meniń, Asyl qazynam meniń.
Ana tilim meniń, Shyrqar ánim meniń.
Qurmetteımin ceni, Anamdaı syılap.
Aıalaımyn seni, Ócipgen gúlimdeı.
9 - oqýshy: Ana tilin úırenip, Oqyp bilim alamyn.
Ana tilim aıbynym, Ana tilim aı kúnim.
10 - oqýshy: Ana tilim dana tilim, Qazaq tilim bal tilim.
Qurmet tutyp ceni men, Aıalaımyn árqashan.
8. Óner ortalyǵy.
Án «Túrkistan».
Bı «Shattyq» bıi.
9. Ǵylym ortalyǵy.
Al, balalar, ǵylym ortalyǵyna qorytyndy sózdi bereıik.
Qazaq tili - memlekettik til. Sondyqtan qazaq tilin qurmetteıik.
Ózge tildiń - bárin bilseń de, Óz tilińdi qurmette.
Biz, oqýshylar, óz ana tilimizdi baıytyp, ony ózge ult ókilderine úlgi etýimiz kerek.
Qazaq tili – ulttyń jany, Qany dep oılaımyn!
Balalar, ana tilimiz úshin kúres - bolashaq urpaq úshin, halyq úshin kúres degim keledi
Erlik pen eldikti mura tutqandar saǵan qol kótermek emes.
Jyldar, ǵasyrlar men zamandardyń uıytqyp soqqan jeli seniń irgetasyńdy eshqashan shaıqaltpaıdy.
Jasaı ber, bostandyq, mahabbat pen dostyq tili - qazaq tili.
Hor: «Meniń Qazaqstanym».
Sabaqtyń maqsaty: Ana tildiń qadir qasıetin oqýshylarǵa
uǵyndyrý. Tilge degen súıispenshiligin, qurmetin arttyrý. Óz Otanyn týǵan jerin, týǵan tilin qurmetteýge, aıalaýǵa tárbıeleý.
Kórneki quraldar: Qabyrǵa gazeti, naqyl sózder, sharlar, sýretter.
Sabaqtyń barysy:
Kipicpe bólim.
- Balalar, bizdiń Otanymyz Otan anamyz Qazaqstan Respýblıkasy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımni
Hegizgi bólim.
Balalar, bizdiń tilimiz - ananyń aq sútimen boıǵa sińgen asyl qazynamyz. Óz atamekenimizde júrgendikten, óz tilimizde sóıleý - basty paryzymyz. Qazaq tiliniń qudirettiligi - onyń oryndylyǵynda, orasan zor baılyǵynda.
«Qazaq, bolyp týǵannan soń bóbegim, Qazaq bolyp ólgen jaqsy túbinde», - degen aqyn sózinen qýat ala otyryp, babalarymyzdan jol tartqan asyl murany saqtap órkendete bereıik.
Ana tili - asyl nári babamnyń,
Qýatymsyń aq sútindeı anamnyń.
Sábı shaqtan besigimde jyr tyńdap,
Týǵan tildi týyp ósken balamyn.
Án. «Ananyń tili - aıaýly úni» hor.
Balalar, biz búgingi sabaqta ózimizdiń oqyp úırengenderimizdi ortaǵa salamyz. Senderdi ortalyqtarǵa bólip tapsyrmalar bergen bolatynmyn. Ár top ózderiniń daıyndaǵan tapsyrmalaryn ortaǵa salady.
1. Ádebıet ortalyǵy.
1 - oqýshy: Qýan dalam! Qýanatyn kún búgin!
Ceppip tasta, Muńdy júrek túndigin
Til týraly zańym endi kúshine
Pash etkendeı, Kesken jańa kindigin.
2 - oqýshy: Qýan babam! Qýanatyn jóniń bar.
Degen ediń, Til bar jerde ómir bar.
Halyq jaýy atandyń - aý sol úshin.
Ǵumyryńda, Qurban etip jolyńda ar.
3 - oqýshy: Qýan anam! Uzaǵynan súıinip.
Sátiń de kóp, Ketken keıde túńilip.
Aq, sútińnen, Boıǵa bitken tilińdi
Pip tutamyn, Men aldyńda ıilip.
Barlyǵy bastaryn ıedi.
4 - oqýshy: Meıli sharlap teńiz óttim, taý bastym,
Meıli kóktiń aq bultyna jarmastym.
Sonda - daǵy seni qalmassyń kókeıden,
Sonda - daǵy ceni umyta almaspyn.
Bar qazaqtyń orman, kóli, ózeni,
Taý qıasy, jalpaq jazyq, kezeńi.
Saırap sóılep turǵan joq pa qazaqsha,
Qalaı tozar sendik asyl sóz endi.
5 - oqýshy: Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tiliń barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim men de bipge ósemin,
Óshse tilim men de bipre óshemin.
Tilsiz haıýan bıshara,
Bısharaǵa ne shara.
6 - oqýshy: Saryarqadaı dalasy bar, Astanadaı qalasy bar.
Jaınap turǵan bip - Gúlstan, Týǵan jerim - Qazaqstan!
Úıinen qonaq arylmaıtyn, Joq, nársege tarylmaıtyn.
Darqan minez keń peıildi, Týǵan elim - Qazaq eli.
Babalardan burynǵy ótken, Amanat bop bizge jetken,
Umytylmas eshqashanda, Týǵan tilim - Qazaq tili.
Baqyttymyn bar álemde, Ysh týǵan bar bip ózimde.
Maqtanamyn, shattanamyn, Jar salamyn bar álemge.
2. Shyǵarmashylyq ortalyǵy.
Qane, balalar úıde jazyp kelgen shyǵarmalaryńdy ortaǵa salyńdar.
3. Óner ortalyǵy.
1. «Otanym» óleńin aıtqyzý.
4. Ǵylym ortalyǵy.
Ana tilin bilý, úırenýdiń qajettiligi, mańyzy jaıly uly adamdardyń naqyl sózderine toqtalaıyq.
1. Ózińe senbe, jas oıshyl, Til ónepi dertpen teń. (Abaı Qunanbaev)
2. Ár halyqtyń ana tili - bilimniń kilti.
3. Bizdiń jastarymyz ana tiline jetik, bilimdi mádenıetti bolsyn.
(Ahmet Jubanov)
Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý - búkil ata - babamyzdy, tarıhymyzdy umytý. (Baýyrjan Momyshuly)
5. Ádebıet ortalyǵy.
Balalar ana tili týraly qandaı maqal – mátelder bilesińder?
Jaqsy baıqap sóıler, Jaman shaıqap sóıler,
2. Bireýdiń kózi ádemi, Bireýdiń cózi ádemi.
Bilgenińdi sóılep qal, Bilgenderden ǵıbrat al.
4. Úlgili sóz bilmegen, Nadandyqtyń belgisi
Júzden bipey sheshen, Myńnan bipey kósem.
6. Qyzyl tildiń qadirin, Toqtaǵanda bilesiń.
Ótipik sóz órge baspas,
8. Oınap sóıleseń de, oılap sóıle
9. Óner aldy – qyzyl til.
10. Sheberdiń qoly ortaq, Sheshenniń tili ortaq.
6. «Óner» ortalyǵy.
Kópinic. «Ana – tiliń aryń bul»
7. Shyǵarmashylyq ortalyǵy.
Oqýshylar ózderiniń shyǵarǵan óleńderin oqyp beredi
7 - oqýshy: Besikte jatqanymnan, Ana tilin úırendim.
Sol arqyly boı jazyp, Azamat bop ósippin.
8 - oqýshy: Ana tilim meniń, Asyl qazynam meniń.
Ana tilim meniń, Shyrqar ánim meniń.
Qurmetteımin ceni, Anamdaı syılap.
Aıalaımyn seni, Ócipgen gúlimdeı.
9 - oqýshy: Ana tilin úırenip, Oqyp bilim alamyn.
Ana tilim aıbynym, Ana tilim aı kúnim.
10 - oqýshy: Ana tilim dana tilim, Qazaq tilim bal tilim.
Qurmet tutyp ceni men, Aıalaımyn árqashan.
8. Óner ortalyǵy.
Án «Túrkistan».
Bı «Shattyq» bıi.
9. Ǵylym ortalyǵy.
Al, balalar, ǵylym ortalyǵyna qorytyndy sózdi bereıik.
Qazaq tili - memlekettik til. Sondyqtan qazaq tilin qurmetteıik.
Ózge tildiń - bárin bilseń de, Óz tilińdi qurmette.
Biz, oqýshylar, óz ana tilimizdi baıytyp, ony ózge ult ókilderine úlgi etýimiz kerek.
Qazaq tili – ulttyń jany, Qany dep oılaımyn!
Balalar, ana tilimiz úshin kúres - bolashaq urpaq úshin, halyq úshin kúres degim keledi
Erlik pen eldikti mura tutqandar saǵan qol kótermek emes.
Jyldar, ǵasyrlar men zamandardyń uıytqyp soqqan jeli seniń irgetasyńdy eshqashan shaıqaltpaıdy.
Jasaı ber, bostandyq, mahabbat pen dostyq tili - qazaq tili.
Hor: «Meniń Qazaqstanym».
You Might Also Like
-
Muzafar Álimbaevtyń týǵanyna 97 jyldyǵyna oraı ótkizilgen
-
«Bilimdiler báıgesi» ıntelektýaldyq saıysy. (przentasıasymen)
