Aqqala japsyraıyq!
Aqqala japsyraıyq!
Bilim berý salalary: "Shyǵarmashylyq"
Bólimi: "Japsyrý"
Maqsaty: Balalarǵa aqqala týraly maǵlumat bere otyryp, aqqala japsyrýdy úıretý. Qys týraly áńgimelep berý. Aýyz eki sóıleýin damytý. Búktelgen sharshydan qıylǵan ártúrli ólshemdegi dóńgelekterden aqqalanyń, úshburyshtardan shyrshanyń beınesin qurastyrý. Shyǵarmashylyq
qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, ádemilikke, tazalyqqa, shapshańdyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: kórsetý, túsindirý, tanystyrý, áńgimeleý, suraq - jaýap.
Qajetti kórnekti quraldar: qaıshy, jelim, túrli tústi qaǵaz, úlgi sýret.
Qostildilik komponent: aqqala, shyrsha
Sebepti qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi
1. Shattyq sheńberi:
- Búgin biz bir - birimizge osy ýaqytqa deıingi ózimiz aıtyp júrgen ǵajaıyp jyly sózderdi syılaıyq. Ony qar kesegin bir - birimizge usyný arqyly bildireıik.
Uıymdastyrýshylyq izdenis
2. - Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys mezgilinde neshe aı bar?
- Qandaı aılar?
- Aqpan qystyń qandaı aıy?
- Balalar, qysta qandaı oıyndar túrleri bar?
- Endi, myna sýretke qarap, qaı mezgilge baılanysty balalar ne istep júr eken áńgime qurastyraıyq.
3. Ǵajaıyp sát.
- Oı, balalar, men terezeden qarasam kún shýaǵyn tógip, jylynyp ketipti, qarlar da erip jatyr, bizge aqqala qonaqqa kele jatyr, ol erip bara jatyrǵan sıaqty (esikten aqqala renjip, ishke kiredi).
Aqqala:
- Oı, men erip baramyn, sálemetsizder me, balalar, sálemetsizder me, qonaqtar. Balalar, meni ózderiń qoldaryńnan jasadyńdar ǵoı, endi kún jylynyp, erip bara jatyrmyn, qys boıy bárińdi qýanttym... - dep, jylaıdy.
- Sen, aqqala renjime, saǵan balalar aqqala jasap beredi, balalar, aqqalaǵa kómektesemiz be?
- Balalar, men terlep kettim, sender meni úrlep salqandatyńdarshy.
- Rahmet, balalar, men salqyndadym.
- Aqqala, sen salqyn jerge, asqanadaǵy muzdatqyshqa baryp otyra tur, biz saǵan aqqala japsyryp beremiz.
- Jaraıdy, balalar, maǵan aqqala japsyryp, qasyna shyrsha japsyrsańdar, qýanyp qalar edim.
- Balalar, úlgi sýretke nazar aýdaraıyq, myna sýrette aqqala, shyrsha beınelengen. Aqqala qandaı pishinderden turady, túsi qandaı? Shyrsha she? Al, balalar, sharshadyq pa, olaı bolsa, boıymyzdy sergitip alaıyq.
4. Sergitý sáti:
Shańǵy teýip, syrǵanap,
Aqqala biz jasaımyz.
Qar laqtyryp, qýanyp,
Shattanyp biz oınaımyz.
Shanaǵa sekirip, otyryp,
Biz syrǵanap, alamyz.
- Al endi, jumysymyzǵa kiriseıik, aldymen búktelgen aq qaǵazdan dóńgelekter qıyp alýymyz qajet, ol úshin qaıshyny tómen ustap, tórtburysh qaǵazdyń buryshtaryn qıyp alamyz, aqqalanyń úsh bóligin osy tórtburysh qaǵazdardy qıý arqyly dóńgelekter alamyz.
- Al, shyrshany jasaý úshin sharshy pishindi jasyl tústi qaǵazdan úshburyshty qalaı shyǵaramyz, kim kórsetedi?
- Balalar, muqıat bolaıyq, aqqala dápterdiń sol jaǵynda, al shyrsha oń jaǵynda ornalysqan. (Áýen qoıylady).
Atyraý qalasy,
MKQK №29 "Nursaıa" bóbekjaı balabaqshasynyń ádiskeri
Baıbýlatova Gýlbarshyn Joldygalıevna
Bilim berý salalary: "Shyǵarmashylyq"
Bólimi: "Japsyrý"
Maqsaty: Balalarǵa aqqala týraly maǵlumat bere otyryp, aqqala japsyrýdy úıretý. Qys týraly áńgimelep berý. Aýyz eki sóıleýin damytý. Búktelgen sharshydan qıylǵan ártúrli ólshemdegi dóńgelekterden aqqalanyń, úshburyshtardan shyrshanyń beınesin qurastyrý. Shyǵarmashylyq
qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, ádemilikke, tazalyqqa, shapshańdyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Ádis - tásilderi: kórsetý, túsindirý, tanystyrý, áńgimeleý, suraq - jaýap.
Qajetti kórnekti quraldar: qaıshy, jelim, túrli tústi qaǵaz, úlgi sýret.
Qostildilik komponent: aqqala, shyrsha
Sebepti qyzyǵýshylyǵyn oıatý kezeńi
1. Shattyq sheńberi:
- Búgin biz bir - birimizge osy ýaqytqa deıingi ózimiz aıtyp júrgen ǵajaıyp jyly sózderdi syılaıyq. Ony qar kesegin bir - birimizge usyný arqyly bildireıik.
Uıymdastyrýshylyq izdenis
2. - Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys mezgilinde neshe aı bar?
- Qandaı aılar?
- Aqpan qystyń qandaı aıy?
- Balalar, qysta qandaı oıyndar túrleri bar?
- Endi, myna sýretke qarap, qaı mezgilge baılanysty balalar ne istep júr eken áńgime qurastyraıyq.
3. Ǵajaıyp sát.
- Oı, balalar, men terezeden qarasam kún shýaǵyn tógip, jylynyp ketipti, qarlar da erip jatyr, bizge aqqala qonaqqa kele jatyr, ol erip bara jatyrǵan sıaqty (esikten aqqala renjip, ishke kiredi).
Aqqala:
- Oı, men erip baramyn, sálemetsizder me, balalar, sálemetsizder me, qonaqtar. Balalar, meni ózderiń qoldaryńnan jasadyńdar ǵoı, endi kún jylynyp, erip bara jatyrmyn, qys boıy bárińdi qýanttym... - dep, jylaıdy.
- Sen, aqqala renjime, saǵan balalar aqqala jasap beredi, balalar, aqqalaǵa kómektesemiz be?
- Balalar, men terlep kettim, sender meni úrlep salqandatyńdarshy.
- Rahmet, balalar, men salqyndadym.
- Aqqala, sen salqyn jerge, asqanadaǵy muzdatqyshqa baryp otyra tur, biz saǵan aqqala japsyryp beremiz.
- Jaraıdy, balalar, maǵan aqqala japsyryp, qasyna shyrsha japsyrsańdar, qýanyp qalar edim.
- Balalar, úlgi sýretke nazar aýdaraıyq, myna sýrette aqqala, shyrsha beınelengen. Aqqala qandaı pishinderden turady, túsi qandaı? Shyrsha she? Al, balalar, sharshadyq pa, olaı bolsa, boıymyzdy sergitip alaıyq.
4. Sergitý sáti:
Shańǵy teýip, syrǵanap,
Aqqala biz jasaımyz.
Qar laqtyryp, qýanyp,
Shattanyp biz oınaımyz.
Shanaǵa sekirip, otyryp,
Biz syrǵanap, alamyz.
- Al endi, jumysymyzǵa kiriseıik, aldymen búktelgen aq qaǵazdan dóńgelekter qıyp alýymyz qajet, ol úshin qaıshyny tómen ustap, tórtburysh qaǵazdyń buryshtaryn qıyp alamyz, aqqalanyń úsh bóligin osy tórtburysh qaǵazdardy qıý arqyly dóńgelekter alamyz.
- Al, shyrshany jasaý úshin sharshy pishindi jasyl tústi qaǵazdan úshburyshty qalaı shyǵaramyz, kim kórsetedi?
- Balalar, muqıat bolaıyq, aqqala dápterdiń sol jaǵynda, al shyrsha oń jaǵynda ornalysqan. (Áýen qoıylady).
Atyraý qalasy,
MKQK №29 "Nursaıa" bóbekjaı balabaqshasynyń ádiskeri
Baıbýlatova Gýlbarshyn Joldygalıevna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Oqýshylardyń mátindi terý jáne túzetý erejeleri jaıly túsinikterin keńeıtý, berilgen ólshemder boıynsha mátindi pishimdeýdi úıretý. Mátin engizý aldynda, erekshelengen bóligi úshin, búkil mátin úshin árip...
