Ata zańym aıalaıdy elimdi
Taqyryby. Ata zańym aıalaıdy elimdi.
Maqsaty. Oqýshylarǵa QR konstıtýsıasy týraly tereń bilim berý. Jeke adamnyń konstıtýsıalyq quqyqtary men mindetterine qurmetpen qaraý jáne olardy oryndy paıdalana bilýge úıretý. Oqýshylardy ultjandylyqqa baýlyp quqyqtyq tárbıe berý.
Kórnekiligi. QR - zańynyń baptary.
Sabaq barysy.
Uıymdastyrý
Synypty eki topqa bólý.
Birinshi top”Azamat’’
Ekinshi top’Bolashaq
1993 jyly qańtarda táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Konstıtýtsıasy qabyldandy. Elimizdiń Prezıdenttik basqarý júıesine ótýine baılanysty jańa zań qabyldaý qajet boldy.
1995 jyly 30 tamyzda Búkilhalyqtyq referendým ótkizilip, nátıjesinde Qazaqstannyń jańa Konstıtýsıasy qabyldandy. Bıyl Ata zańnyń qabyldanǵanyna 16 jyl tolyp otyr.
Konstıtýtsıa 9bolim, 98 baptan turady Qazirgi tańda zańǵa birneshe márte tolyqtyrýlar. men ózgertýler engizilgen. Kez - kelgen azamat elimizdiń negizgi zańy - Konstıtýtsıany mindetti túrde oqyp - tanysyp, kerek baptaryn jatqa bilýi tıis.
1 - oqýshy: Ata zań.
Ádildikpen bastalsyn dep atqan tań,
Ata - babam kele jatyr saqtap zań
Qasym hannyń qasqa joly bas bolyp
Táýke hannyń jarǵylary saqtalǵan.
Bıler sheship aq pen qara arasyn,
Japqyzbaǵan jamandyqtyń jalasyn.
Zań degen bar bizdegi asyl qasıet,
Ata zańym tań nuryndaı taralǵan,
2 - oqýshy: Baqyt qusy qonǵan kún.
Toıla - toıla, qazaǵym, merekeńdi,
Qýanyshqa kenegen beıbit eldi.
Qutty bolsyn týǵan kúni Ata zańnyń,
Mereıli merekesi, berekeli,
Baqyttysyń, qazaǵym, baqyttysyń,
Kók álemge ushyrshy baqyt qusyn.
Merekeli kúninde Ata zańnyń
El tilegin álemge alyp ushsyn.
Zań ortasy ornaǵan Astanań bar,
Kórgen jandy kórkimen tań qaldyrar.
Erteńdi oılap saldyrǵan El aǵasy,
Igiligin kórsin dep jas urpaqtar.
3 - oqýshy. Konstıtýtsıa - erikti eldiń quqy.
Konstıtýsıa - erikti eldiń quqy,
Adam quqy, aldymen erdiń quqy.
Memleketim jan - jaqty dáıektelgen,
Konstıtýsıa – altyn zań, eldiń quty.
Ol boıynsha bekigen bostandyǵym,
Ol boıynsha saqtalǵan sóz sandyǵym.
Ol boıynsha tilim de memlekettik,
Qýattaıdy muny bar dostar búgin.
Saıystyń ótilýi.
1. Suraq - jaýap saıysy.
2. Til - óner.
3. Uǵymdar sóıleıdi.
Maqsaty. Oqýshylarǵa QR konstıtýsıasy týraly tereń bilim berý. Jeke adamnyń konstıtýsıalyq quqyqtary men mindetterine qurmetpen qaraý jáne olardy oryndy paıdalana bilýge úıretý. Oqýshylardy ultjandylyqqa baýlyp quqyqtyq tárbıe berý.
Kórnekiligi. QR - zańynyń baptary.
Sabaq barysy.
Uıymdastyrý
Synypty eki topqa bólý.
Birinshi top”Azamat’’
Ekinshi top’Bolashaq
1993 jyly qańtarda táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Konstıtýtsıasy qabyldandy. Elimizdiń Prezıdenttik basqarý júıesine ótýine baılanysty jańa zań qabyldaý qajet boldy.
1995 jyly 30 tamyzda Búkilhalyqtyq referendým ótkizilip, nátıjesinde Qazaqstannyń jańa Konstıtýsıasy qabyldandy. Bıyl Ata zańnyń qabyldanǵanyna 16 jyl tolyp otyr.
Konstıtýtsıa 9bolim, 98 baptan turady Qazirgi tańda zańǵa birneshe márte tolyqtyrýlar. men ózgertýler engizilgen. Kez - kelgen azamat elimizdiń negizgi zańy - Konstıtýtsıany mindetti túrde oqyp - tanysyp, kerek baptaryn jatqa bilýi tıis.
1 - oqýshy: Ata zań.
Ádildikpen bastalsyn dep atqan tań,
Ata - babam kele jatyr saqtap zań
Qasym hannyń qasqa joly bas bolyp
Táýke hannyń jarǵylary saqtalǵan.
Bıler sheship aq pen qara arasyn,
Japqyzbaǵan jamandyqtyń jalasyn.
Zań degen bar bizdegi asyl qasıet,
Ata zańym tań nuryndaı taralǵan,
2 - oqýshy: Baqyt qusy qonǵan kún.
Toıla - toıla, qazaǵym, merekeńdi,
Qýanyshqa kenegen beıbit eldi.
Qutty bolsyn týǵan kúni Ata zańnyń,
Mereıli merekesi, berekeli,
Baqyttysyń, qazaǵym, baqyttysyń,
Kók álemge ushyrshy baqyt qusyn.
Merekeli kúninde Ata zańnyń
El tilegin álemge alyp ushsyn.
Zań ortasy ornaǵan Astanań bar,
Kórgen jandy kórkimen tań qaldyrar.
Erteńdi oılap saldyrǵan El aǵasy,
Igiligin kórsin dep jas urpaqtar.
3 - oqýshy. Konstıtýtsıa - erikti eldiń quqy.
Konstıtýsıa - erikti eldiń quqy,
Adam quqy, aldymen erdiń quqy.
Memleketim jan - jaqty dáıektelgen,
Konstıtýsıa – altyn zań, eldiń quty.
Ol boıynsha bekigen bostandyǵym,
Ol boıynsha saqtalǵan sóz sandyǵym.
Ol boıynsha tilim de memlekettik,
Qýattaıdy muny bar dostar búgin.
Saıystyń ótilýi.
1. Suraq - jaýap saıysy.
2. Til - óner.
3. Uǵymdar sóıleıdi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 5 synyp.Taqyryptar:66. Birigý jolmen jasalǵan týyndy sózder67. Qosarlaný jolmen jasalǵan týyndy sózder68. Tirkesý jolmen jasalǵan týyndy sózder69. Sózjasamnan ó...
