Atajurt tarıhı - tanymdyq oıyn
«Atajurt» tarıhı - tanymdyq oıyn
Maqsaty:
Oqýshylardyń tabıǵat týraly bilimderin, dúnıetanymdaryn keńeıtý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, izdenimpazdyqqa baýlý, tabıǵatty súıýge, aıalaýǵa tárbıeleý. Oqýshylardyń oı - órisin damytyp, óz oıyn mádenıetti túrde jetkize bilýdi qalyptastyrý. Týǵan halqyna, Otanyna onyń tarıhı taǵdyryna degen qurmet sezimin qalyptastyrý. Patrıottyq tárbıe berý.
Túri: Saıys sabaq.
Kórnekiligi: Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, dúnıe júziniń saıası kartasy, atlas, kartochkalar, slaıd, qorjyn.
Pánaralyq baılanys: tarıh, matematıka, mýzyka, qazaq tili.
Uıymdastyrý bólimi:
Asyl tastan, óner jastan,
Shyǵady dep daryndy
Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy
Árqashanda nanymdy,- dep Ádilqazylar alqasyn qurý.
Qatysýshy: «Atameken» úıirmesi músheleri.
«Uly Jibek joly», «Uly dala» komandalary.
Júrgizýshi: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men táýelsiz elimizdiń ulaǵatty urpaqtary. San ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Talaı qıyndyqtardy jeńe otyryp, óz táýelsizdigimizdi 1991 jyly 16 jeltoqsanda aldyq. Tuńǵysh prezıdentimiz N. Á. Nazarbaevtyń sara jolymen júre otyryp, búgingi tańda Qazaqstan Respýblıkasy óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıetti elder moıyndaǵan jeke memleketke aınalǵany barshamyzǵa belgili.
Biz qazir, elimizdiń qadir - qasıetin boıymyzǵa sińirý, uǵyndyrý maqsatynda «Atameken» úıirmesi músheleriniń uıymdastyrýymen «Atajurt» tarıhı - tanymdyq oıynymyzdy ótkizgeli otyrmyz. Oıynymyz saıys túrinde ótedi.
Munda úıirme músheleri «Uly Jibek joly», «Uly dala» komandalaryna bólingen.
Saıysymyzdy bastamas buryn bárimiz ánuran shyrqap jibereıik(ánuran oryndalady).
Kimder kúshti, kim alǵyr,
Ádil qazy kórińiz.
Qara qyldy qaq jaryp,
Ádil baǵa berińiz - deı kele, qazylar alqasymen tanys bolaıyq.
Mańǵybaeva Anar - geografıa páni muǵalimi
Sevepova Móldir – matematıka páni muǵalimi
Qosmuratova Aınur – jaratylystaný - matematıka baǵytyndaǵy pánder birlestiginiń jetekshisi.
Al, olaı bolsa, «iske sát»deı otyryp, oıynymyzdy bastaıyq. Bulsaıysta2 komanda Qazaqstan, onyń tabıǵaty týraly bilimderin ortaǵa salady. Keń baıtaq elimizdiń dalasy dánge de, malǵa da, keńge de baı darhan el.
Júrgizýshi: 10 «A» synyp oqýshysy - Abıev Ernar
1 - týr. Tanystyrý2 - týr. «Qanat qaqty» ár komanda músheleri shapshańdyqpen 10 suraqqa tez jaýap berý. 3 - týr. «Samǵaý» - upaıy kóp komanda bastaıdy. Qosymsha kómek beriledi. 4 - týr. «Sharyqtaý» jankúıerler saıysy. 5 - týr. «Shyrqaý». Bul kezeńde topqa nómirlengen kartochkalar beriledi6 - týr. «Jeruıyq»- Kartamen jumys. 7 - týr. Kapıtandar saıysy
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen aqylshyń
Qıyndyqtan ótkizer,- dep 2 - top músheleri ózderin tanystyrady.
«Uly Jibek joly» komandasy, «Uly dala» komandasy
Qazylar alqasy baǵalaryńyzdy berseńizder.
İİ týr. «Qanat qaqty» dep atalady, munda ár komanda músheleri shapshańdyqpen 10 suraqqa tez jaýap berýleri kerek.
«Uly Jibek joly» komandasyna suraqtar:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń 1920 jyly bolǵan astanasyn atańyz? (Orynbor)
2. Qazaqtyń usaq shoqyly aımaqtary? (Saryarqa taýy)
3. Qazaqstannyń jaýyn - shashyn eń kóp túsetin jeri. (Batys Altaı. 1500 mm)
4. Hromıttiń 99%- i Qazaqstannyń qaı taýynda kezdesedi? (Muǵaljar)
5. Qazaqstan qandaı eldermen seriktes? (Reseı, Qytaı)
6. Qazir búkil dúnıe júzindegi qazaqtardyń sany? (15, 5 mlnnan astam)
7. Antropogendik jolmen lastanǵan teńiz? (Aral)
8. Qazaqstannyń sý baılyǵy? (Kaspıı teńizi)
9. Mańǵystaý oblysy qashan quryldy?(1973j. 20. 03.)
10. Semeı jerine kópir salýǵa kóp qarjy bólgen memleket(Japonıa)
«Uly dala» komandasyna suraqtar:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń 1997 jylǵa deıingi astanasy?(Almaty)
2. Qazaqstan aýmaǵyna qandaı jazyqtar kiredi?(Turan, Batys - Sibir, Shyǵys Eýropa).
3. Mańǵystaý oblysynda ornalasqan qoryq? (Ústirt qoryǵy, 1984j.)
4. Qazaqstan neshinshi saǵattyq beldeýde jatyr?(4 - 5 - shi)
5. Bir ózenniń boıynda birneshe SES salynǵan? Bul qandaı ózen?(Ertis)
6. Qazaqstannyń táýelsizdigin alǵash moıyndaǵan el? (Túrkıa)
7. EKSPO - 2017 qaı qalada ótpekshi? Qandaı taqyrypta? (Astana. «Bolashaqtyń energıasy)
8. Qazaqstan qandaı klımattyq beldeýde ornalasqan?(qońyrjaı, kontınentti )
9. Qazaqstanda qansha oblys bar? (14)
10. AES qaı qalada ornalasqan? (Aqtaý)
Upaı sanyn belgileý.
İİİ týr «Samǵaý». Kóp upaı jınaǵan komanda bastaıdy.
Ár komandaǵa 2 suraq beriledi, ár suraqqa jaýap berýge 30 sek. beriledi.
Jaýapty taba almaǵan jaǵdaıda qosymsha kómek beriledi. Kóp upaı alǵan komandaǵa suraqtar. 1 - shi komandanyń suraqtary:
1. Qazaqstan ǵylym akademıasynyń tuńǵysh prezıdenti, ómir jolyn Qazaqstan ekonomıkasynyń damý jolymen tyǵyz baılanystyrǵan ǵalym.(Q. I. Sátbaev)
Qosymsha kómek: Onyń ashqan ken oryndarynan qorytylǵan mys «dúnıejúzilik standart» dep esepteledi.
2. Bul taýǵa Qarataýdyń batys jáne shyǵys jotalary men Aqtaý taý tizbekteri kiredi. Bul qandaı taý?(Mańǵystaý taýlary. Eń bıik jeri - Besshoqy 556 m). Qosymsha kómek: Sol taýdyń ońtústiginde TMD - daǵy eń tómen jer - Qaraqıa(- 132 m) ornalasqan.
2 - shi komandanyń suraqtary:
1. Qala ótken ǵasyrdyń ortasynan deıin óziniń saýdalyq mańyzyn saqtady, qazir ol tarıhı jáne mádenı ortalyq. Munda musylman sáýlet óneriniń injý marjany, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi ornalasqan kóne qala qalaı atalady ( Túrkistan )
Qosymsha kómek: Aıtylyp otyrǵan qalamyz Qazaqstannyń ońtústiginde ornalasqan ejelgi qala.
2. Orta Azıanyń soltústik batysy men Qazaqstannyń ońtústik batysyndaǵy úlken aýmaqty alyp jatqan oıpań óńir. Qazaqstanǵa onyń tek soltústik bóligi kiredi. Negizinde Orta Azıa Respýblıkasy jerinde ornalasqan. Bul qandaı oıpat? (Turan oıpaty)
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Boranqul selosy, «Boranqul orta mektebi» MM
Geografıa páni muǵalimi: Býlekbaeva Lazzat Saýırbaevna
Tolyq nusqasyn júkteý
Slaıdyn júkteý
Maqsaty:
Oqýshylardyń tabıǵat týraly bilimderin, dúnıetanymdaryn keńeıtý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, izdenimpazdyqqa baýlý, tabıǵatty súıýge, aıalaýǵa tárbıeleý. Oqýshylardyń oı - órisin damytyp, óz oıyn mádenıetti túrde jetkize bilýdi qalyptastyrý. Týǵan halqyna, Otanyna onyń tarıhı taǵdyryna degen qurmet sezimin qalyptastyrý. Patrıottyq tárbıe berý.
Túri: Saıys sabaq.
Kórnekiligi: Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, dúnıe júziniń saıası kartasy, atlas, kartochkalar, slaıd, qorjyn.
Pánaralyq baılanys: tarıh, matematıka, mýzyka, qazaq tili.
Uıymdastyrý bólimi:
Asyl tastan, óner jastan,
Shyǵady dep daryndy
Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy
Árqashanda nanymdy,- dep Ádilqazylar alqasyn qurý.
Qatysýshy: «Atameken» úıirmesi músheleri.
«Uly Jibek joly», «Uly dala» komandalary.
Júrgizýshi: Armysyzdar, qurmetti ustazdar men táýelsiz elimizdiń ulaǵatty urpaqtary. San ǵasyrlar boıy ata - babalarymyz erkindik pen táýelsizdik tańyn ańsap kelgen. Talaı qıyndyqtardy jeńe otyryp, óz táýelsizdigimizdi 1991 jyly 16 jeltoqsanda aldyq. Tuńǵysh prezıdentimiz N. Á. Nazarbaevtyń sara jolymen júre otyryp, búgingi tańda Qazaqstan Respýblıkasy óz baǵyt - baǵdaryn ustanǵan, órkenıetti elder moıyndaǵan jeke memleketke aınalǵany barshamyzǵa belgili.
Biz qazir, elimizdiń qadir - qasıetin boıymyzǵa sińirý, uǵyndyrý maqsatynda «Atameken» úıirmesi músheleriniń uıymdastyrýymen «Atajurt» tarıhı - tanymdyq oıynymyzdy ótkizgeli otyrmyz. Oıynymyz saıys túrinde ótedi.
Munda úıirme músheleri «Uly Jibek joly», «Uly dala» komandalaryna bólingen.
Saıysymyzdy bastamas buryn bárimiz ánuran shyrqap jibereıik(ánuran oryndalady).
Kimder kúshti, kim alǵyr,
Ádil qazy kórińiz.
Qara qyldy qaq jaryp,
Ádil baǵa berińiz - deı kele, qazylar alqasymen tanys bolaıyq.
Mańǵybaeva Anar - geografıa páni muǵalimi
Sevepova Móldir – matematıka páni muǵalimi
Qosmuratova Aınur – jaratylystaný - matematıka baǵytyndaǵy pánder birlestiginiń jetekshisi.
Al, olaı bolsa, «iske sát»deı otyryp, oıynymyzdy bastaıyq. Bulsaıysta2 komanda Qazaqstan, onyń tabıǵaty týraly bilimderin ortaǵa salady. Keń baıtaq elimizdiń dalasy dánge de, malǵa da, keńge de baı darhan el.
Júrgizýshi: 10 «A» synyp oqýshysy - Abıev Ernar
1 - týr. Tanystyrý2 - týr. «Qanat qaqty» ár komanda músheleri shapshańdyqpen 10 suraqqa tez jaýap berý. 3 - týr. «Samǵaý» - upaıy kóp komanda bastaıdy. Qosymsha kómek beriledi. 4 - týr. «Sharyqtaý» jankúıerler saıysy. 5 - týr. «Shyrqaý». Bul kezeńde topqa nómirlengen kartochkalar beriledi6 - týr. «Jeruıyq»- Kartamen jumys. 7 - týr. Kapıtandar saıysy
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer
Bilim degen aqylshyń
Qıyndyqtan ótkizer,- dep 2 - top músheleri ózderin tanystyrady.
«Uly Jibek joly» komandasy, «Uly dala» komandasy
Qazylar alqasy baǵalaryńyzdy berseńizder.
İİ týr. «Qanat qaqty» dep atalady, munda ár komanda músheleri shapshańdyqpen 10 suraqqa tez jaýap berýleri kerek.
«Uly Jibek joly» komandasyna suraqtar:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń 1920 jyly bolǵan astanasyn atańyz? (Orynbor)
2. Qazaqtyń usaq shoqyly aımaqtary? (Saryarqa taýy)
3. Qazaqstannyń jaýyn - shashyn eń kóp túsetin jeri. (Batys Altaı. 1500 mm)
4. Hromıttiń 99%- i Qazaqstannyń qaı taýynda kezdesedi? (Muǵaljar)
5. Qazaqstan qandaı eldermen seriktes? (Reseı, Qytaı)
6. Qazir búkil dúnıe júzindegi qazaqtardyń sany? (15, 5 mlnnan astam)
7. Antropogendik jolmen lastanǵan teńiz? (Aral)
8. Qazaqstannyń sý baılyǵy? (Kaspıı teńizi)
9. Mańǵystaý oblysy qashan quryldy?(1973j. 20. 03.)
10. Semeı jerine kópir salýǵa kóp qarjy bólgen memleket(Japonıa)
«Uly dala» komandasyna suraqtar:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń 1997 jylǵa deıingi astanasy?(Almaty)
2. Qazaqstan aýmaǵyna qandaı jazyqtar kiredi?(Turan, Batys - Sibir, Shyǵys Eýropa).
3. Mańǵystaý oblysynda ornalasqan qoryq? (Ústirt qoryǵy, 1984j.)
4. Qazaqstan neshinshi saǵattyq beldeýde jatyr?(4 - 5 - shi)
5. Bir ózenniń boıynda birneshe SES salynǵan? Bul qandaı ózen?(Ertis)
6. Qazaqstannyń táýelsizdigin alǵash moıyndaǵan el? (Túrkıa)
7. EKSPO - 2017 qaı qalada ótpekshi? Qandaı taqyrypta? (Astana. «Bolashaqtyń energıasy)
8. Qazaqstan qandaı klımattyq beldeýde ornalasqan?(qońyrjaı, kontınentti )
9. Qazaqstanda qansha oblys bar? (14)
10. AES qaı qalada ornalasqan? (Aqtaý)
Upaı sanyn belgileý.
İİİ týr «Samǵaý». Kóp upaı jınaǵan komanda bastaıdy.
Ár komandaǵa 2 suraq beriledi, ár suraqqa jaýap berýge 30 sek. beriledi.
Jaýapty taba almaǵan jaǵdaıda qosymsha kómek beriledi. Kóp upaı alǵan komandaǵa suraqtar. 1 - shi komandanyń suraqtary:
1. Qazaqstan ǵylym akademıasynyń tuńǵysh prezıdenti, ómir jolyn Qazaqstan ekonomıkasynyń damý jolymen tyǵyz baılanystyrǵan ǵalym.(Q. I. Sátbaev)
Qosymsha kómek: Onyń ashqan ken oryndarynan qorytylǵan mys «dúnıejúzilik standart» dep esepteledi.
2. Bul taýǵa Qarataýdyń batys jáne shyǵys jotalary men Aqtaý taý tizbekteri kiredi. Bul qandaı taý?(Mańǵystaý taýlary. Eń bıik jeri - Besshoqy 556 m). Qosymsha kómek: Sol taýdyń ońtústiginde TMD - daǵy eń tómen jer - Qaraqıa(- 132 m) ornalasqan.
2 - shi komandanyń suraqtary:
1. Qala ótken ǵasyrdyń ortasynan deıin óziniń saýdalyq mańyzyn saqtady, qazir ol tarıhı jáne mádenı ortalyq. Munda musylman sáýlet óneriniń injý marjany, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi ornalasqan kóne qala qalaı atalady ( Túrkistan )
Qosymsha kómek: Aıtylyp otyrǵan qalamyz Qazaqstannyń ońtústiginde ornalasqan ejelgi qala.
2. Orta Azıanyń soltústik batysy men Qazaqstannyń ońtústik batysyndaǵy úlken aýmaqty alyp jatqan oıpań óńir. Qazaqstanǵa onyń tek soltústik bóligi kiredi. Negizinde Orta Azıa Respýblıkasy jerinde ornalasqan. Bul qandaı oıpat? (Turan oıpaty)
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Boranqul selosy, «Boranqul orta mektebi» MM
Geografıa páni muǵalimi: Býlekbaeva Lazzat Saýırbaevna
Tolyq nusqasyn júkteý
Slaıdyn júkteý
You Might Also Like
