InfoHub Logo

Ózin - ózi taný 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Atameken – altyn besik
Maqsaty: Atamekenniń adamnyń ósip – damýyndaǵy, ómirindegi róli týraly túsinikter berý.
Mindetteri:
- Atamekendi qadirleı bilýge, ata-mekenge qyzmet etý, adam ómirinde ata-mekenniń alatyn orny týraly maǵlumat berý;
- Oqýshylardyń óz ata-mekeni, týǵan jeri týraly málimetter men tarıhy týraly bilimderin keńeıtý;
- óz ata-mekenine, týǵan jerine degen súıispenshiligin, maqtanysh sezimderin arttyrý.
Qoldanylǵan tehnologıa: STO
Kórnekilikter: Interaktıvti taqta, slaıd

Shattyq sheńberi
Atameken
Sózi: Q. Myrza Áli
Áni: E. Hasanǵalıev
Jasyl jaılaý – túkti kilem, kók kilem.
Kók kilemde kók oınaımyn, kóp kúlem.
Aıdarymnan sıpap ótken samaldy
Qazaǵymnyń alaqany dep bilem
Qaıyrmasy:
Qaıda júrseń, atameken
Kókeıińde jatady eken.
Kúnniń ózi uıasyna
Qımaı ony batady eken

Qyzyǵýshylyqty oıatý kezeńinde mıǵa shabýyl ádisimen áńgimelesýdi júrgizemin. Bul ádiste tómendegideı suraqtar berilgen:
1) Atameken degende oıyńa birinshi ne keledi?
2) Adamnyń týǵan jeri árqashanda atameken bola ma?
3) Adamda eki atameken bola ma? Otan she?
4) Óz ata-mekenin súıe bilý adam ómirine qalaı áser etedi?
5) Seniń arman – qıalyńda ata-mekenińe qandaı oryn berilgen?

Maǵynany taný kezeńinde túrtip alý ádisimen mátinmen jumys júrgizemin
Bir shymshym topyraq
Ǵ. Oralbaev
1) Atamekenniń adam úshin mańyzy qandaı?
2) «Atameken», «týǵan jer» uǵymdarynyń qandaı aıyrmashylyqtary bar?
3) Óz ata-mekeniń, týǵan jeriń, Otanyń týraly aıtyp berińder.
Aımaqtyq komponent (Aıbek Sapyshev shyǵarmalaryna toqtalý)

Sergitý sáti.
«Jaqsy» taqyrybyndaǵy shıratý - oıynyn oınaýdy usynamyn (balalar sheńberde turady):
Kúnniń shyqqany jaqsy ma? (kúndi beıneleıdi)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Jeldiń soqqany jaqsy ma? (jeldi beıneleıdi)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Dostaryńmen júrgen jaqsy ma? (adymdaıdy)
Anańdy qushaqtaǵan jaqsy ma? (ózderin qushaqtaıdy)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Týǵan ólkede jaqsy ma? (qushaqtaryn jaıady)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Úıimiz bar jerde jaqsy ma? (úıdi beıneleıdi)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Bıde aınalǵan jaqsy ma? (aınalady)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)
Qazaqstandyq bolǵan jaqsy ma?
(bas barmaqtaryn kórsetedi)
Jaqsy! (alaqandaryn soǵady)

Oqý aqparaty
Atameken - týǵan halqymnyń, ultyńnyń meken etken, ata babańnyń qonys tepken jeri. Týǵan jer - ár adamnyń dúnıe esigin ashyp, ómirge kelgen jeri.
Adam ómirge kelip, es jıyp, etek jıa bastaǵan sátten óz bolashaǵyna, ótkenine den qoıa bastaıdy. Adamnyń bolashaǵy da, ótkeni de ata-mekenmen tyǵyz baılanysta bolady.

Dáıeksóz
«Týǵan jer - tuǵyryń, týǵan el - qydyryń»
Túıindeme
Otan súıer ulan bol!
Men nemere súıip otyrǵan adammyn. Balalardy óte jaqsy kóremin. Sol balalardyń, búldirshin baldyrǵandardyń baqytty bolashaǵy úshin surapyl soǵysta er azabyn meılinshe kórgen adammyn.
Mende adammyn jaralǵan súıek, etten,
Arym bar, namysym bar jer terbetken
Qazaqtyń qarapaıym bir ulymyn
Janymdy arym úshin qurban etken.
Balalaryma, nemere, shóberelerime aıtar jalǵyz tilegim: Eldi súıer ulan bolyńdar! Óz halqyńa laıyqty azamat bolyp ósińder.
B. Momyshuly

Oı tolǵanys kezeńinde oqýshylardy dáptermen jumys júrgizýge shaqyramyn.
«Ata-mekenim - maqtanyshym» taqyrybynda óz ata-mekeni týraly esse jazý.

Mátindermen jumys
1. Muhtar týǵan jer Z. Qabdolov
2. Meniń aýlym K. Nyǵmetova
Tapsyrma
Atameken
M. Aıtqojına
Meken ǵoı bul, el kóshken qıa quzdan
Qara tastan jas tamyp, kúı aǵyzǵan
Jaqsyny da, jamandy kórgen dalada,
Keńdiginen keýdege syıa alǵyzǵan.
Meken ǵoı bul tulpardyń izi qalǵan,
Kókjıektegi júripti júzip arman.
Dombyradan bir mezgil kúı tolastap,
Arýlardan názik án úzip alǵan.
Júrekten – júrekke
Týǵan jer týraly óz lebizderin bildirý(gúl tárizdes stıkerlerge óz oılaryn jazyp, avtor oryndyǵyna otyryp, oqyp berý)

Úıge tapsyrma: «Ata-mekenim - maqtanyshym» taqyrybynda esse aıaqtaý.