Aıalaıyq anany!
Tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Aıalaıyq anany»
Tárbıe saǵat maqsaty: 1. Balalarǵa 8 - naýryz týraly túsinik berý. Januıadaǵy ana men bala arasyndaǵy qarym – qatynasty nyǵaıtý. Anaǵa degen bala mahabbatyn oıatý.
2. Balalardy uıatqa tán jaqsy qasıetterdi bilýge, úırenýge jáne olardyń logıkalyq oı – órisin, til baılyǵyn, sózdik qoryn, oılaý qabiletterin bala boıyndaǵy óneri men daryndylyǵyn damytý. 3. Balalardy meıirimdilikke, analardyń ólsheýsiz eńbegin baǵalaı bilýge, anasyn súıý arqyly eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Tárbıe saǵat kórnekiligi: Sýretti plakattar, qabyrǵa gazetteri, naqyl sózder, gúlder.
Tárbıe saǵat barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardy sahna tórine turǵyzý.
Ananyń súti – bal, Balanyń tili – bal. Kúnniń shýaǵy – jyly, Ananyń qushaǵy – jyly. Ana – úıdiń berekesi, Bala úıdiń – merekesi. Ana sútin aqtamaǵandy, Eshkim maqtamaıdy. Ana – ómir sebýshi. Qyz aqyly anadan. Ana júzi – kúlimdegen kún kózi.
Muǵalimniń kirispe sózi:
Ana! Ana! Ana! «Ana» degende tolqymaıtyn júrek, tolǵanbaıtyn jan joq. Osy úsh qana áripten turatyn «ana» sóziniń astarynda ushan teńiz oı jatyr. Ana — árbir adam balasy úshin eń ystyq, janǵa jaqyn, maǵynaly da qasterli sóz. Adamzat balasy alǵash dúnıe esigin ashqanda ananyń aq sútimen boıyna nár alady, ana qushaǵyna enip, ana meıirimine bólenedi. Adamnyń aýzynan shyǵatyn eń alǵash sózi de – «ana». Mirjaqyp Dýlatov aǵamyz aıtqandaı, bizdi súıetuǵyn, kúıetuǵyn, árqashan qamymyzdy oılap júretuǵyn abzal jandy adam, bul – ana. Aldyńa qoıǵan maqsatyńa jetýiń úshin ana janyn qıýǵa da daıyn. Ana balasynyń úlgili azamat bop ósýi úshin bar kúshin salyp, ter tógedi. Ananyń mahabbatyna, qudiretine tamsanǵan talaı aqyn ánin arnap, jyryn jazyp, talaı jazýshy qalam terbegen.
Ana jaıly oıyńdy, aıtyp taýysa alý múmkin emes. Árkimniń óz anasyna degen mahabbaty sheksiz. Men de anamnyń maǵan syılaǵan mándi ómiri úshin alǵysymdy aıta otyryp,
Qurmetti ustazdar, aıaýly analar, kóktem kúnindeı qulpyrǵan qyzdar! Sizderdi 8 - Naýryz halyqaralyq áıelder merekesimen quttyqtaımyn. Denderińizge saýlyq, otbasylaryńyzǵa amandyq, eńbekterińizge tabys tileımin. Adam boıyndaǵy barlyq jaqsy qasıet, kúnniń nurynan, ananyń sútinen jaralǵan. Sondyqtan qurmetti analar, qadirli apaılar, qyzǵaldaq qyzdar búgingi kóktemgi kúndeı jarqyrap, gúldeı qulpyrǵan merekelerińiz qutty bolsyn!
1 – bólim. Kórinis "Ata men bala"
Avtor: Erte, erte, ertede, eshki júni bórtede, Bul patshalyqqa da jadyrap «Naýryz» aıy keldi. Dúnıe jańardy. Ol hannyń qaısar da qaıratty 7 uly, aı dese aýzy, kún dese kózi bar 7 qyzy bolypty. Sol patshalyqty basqarǵan han óz uldarynyń ishinen muragerin izdeıdi. Sóıtip olardy synamaqqa bel býdy.
Han: Uldarym men qyzdarym! Men qartaıdym, senderge qoıar talabym bar. Sony oryndaǵandaryń meniń muragerim bolasyńdar. Kimniń óneri men aqyly kórkine saı bolsa, sol meniń muragerim bolyp, osy patshalyqty basqarady.
Avtor: Han uldaryn qasyna jınady.
Han: Balam, úıdegi altyn qazyq kim?
Balasy: Úıdegi altyn qazyq – bala. Ol – men.
Han: Joq balam, úıdegi altyn qazyq sen emes, ol – ana. Ana aqyldy bolsa, bala dana bolady. Ana tárbıesi – qyzǵa úlgi. Ana syılamaǵannyń aqyly kem. Ananyń meıirimi – kózinde, aqyly – sózinde.
Avtor: Patshaǵa abyz qarıa keledi.
Qarıa: Dat, taqsyr!
Han: Datyń bolsa, aıt!
Qarıa: Meniń aıtpaǵym balalaryńda. Balam, joqty bar, ashty toq etetin kim?
Bala: Ata ashty toq, joqty bar etetin meıirimdi áke.
Qarıa: Joq, balam! Áke qansha meıirimdi bolsa da, ananyń jóni bólek. Joqty bar, ashty toq etetin – ol ana. Anasyz bala uıyqtamaıdy. Qatyqsyz aıran uıymaıdy.
Han: Joq, senderdiń jaýaptaryńa meniń kóńilim tolmady. Hanzadany shaqyryńdar!
Bala: Aldıar áke, ne buıyrasyz?
Han: Ónerińdi kórset.
Bala: Ana! Ana! Ne degen qasterli, qasıetti sóz ediń. Osynaý úsh áripten turatyn uly sózdiń túbirinde qanshama uly sezim, uly qudiret jatyr deseńizshi. Ananyń ystyq alaqany júrekke jyly tıip, ár sózi adamzat balasyna óshpes nár beredi. Dúnıede ana qadirli.
Avtor: Úıge bir aptadan keıin oraldy. Úıge kirisimen qyzdary birinen soń biri analaryn qalaı saǵynǵandaryn aıta bastady.
1 - qyz: Anashym, men seni kún sáýlesin kútken kóknár gúlindeı saǵyndym.
2 - qyz: Anashym, men seni bir tamshy sýdy ańsaǵan shól daladaı kúttim.
3 - qyz: Men enesin saǵynyp shyryldaǵan kishkentaı balapandaı bolyp jyladym.
4 - qyz: Men sensiz gúl tappaǵan ara sıaqtymyn.
5 - qyz: Sen meniń túsimde raýshan gúliniń túsine engen shyq tamshylaryndaı bolyp kórindiń.
6 - qyz: Shıe baǵyn izdegen bulbuldaı men seniń jolyńdy qaraýmen boldym.
Avtor: Jetinshi qyzy úndegen joq. Ol anasynyń qolyn jýý úshin sý ákelip berdi. Anasynyń asyn daıarlap, aldyna as qoıyp, sháı quıyp berdi.
Ana: Qyz – qyzǵaldaqtarym meniń! Bárinen de meni eń kishi qyzym qatty saǵynypty.
Asıa: Bizge osy jaryq dúnıeni syılaǵan kim? Bári:- Ana.
Asıa: Tún uıqysyn tórt bólip, bóbegin bólegen kim? Bári: – Ol – meıirimdi ana.
Asıa: Qurmetti de ardaqty, analar! adamǵa ómir nárin sebýshi qudiret ıesi sizder! Biz máńgilik sizderdiń aldaryńyzda boryshtarmyz. Búgingideı merekede balapandaryńyzdyń qyzmetin, qurmetin qabyl alyńyzdar! Búgingi án, bı, bári de sizder úshin.
Ersultan:«Ana» deımiz bárimiz de ańqyldap,
«Ana» deıdi jas sábı de jarqyldap.
«Ana» degen – báıteregi ómirdiń,
«Ana» degen altyn qazyq, altyn baq!
Gaýhar: Jan ana, quttyqtaımyn merekeńmen,
Kóktemniń qulpyra ber nar gúlimen.
Tórlesin eldiń bergen baqyt baǵy,
Jazbasyn shat kóńiliń, aq kúnińmen!
Ana desem alǵys alam halqymnan,
Ana desem teńiz bolam shalqyǵan.
Ana desem ashylady qabaǵym,
Ana desem ádildikti uǵamyn.
Juldyz: Anam meniń panam ǵoı
Sodan qorǵan tabam ǵoı
Asyqpa, ana, erteń – aq
Otyń bolyp janam ǵoı.
Álpeshtegen balasyn,
Ana baqyt – ana kún.
Árkim súıip óziniń
Maqtan eter anasyn!
Bastadym sózimdi «Ana» dep men,
Sebebi anam ǵoı meni adam etken.
Ómirdiń bar asylyn boıyna jıǵan,
Dúnıeniń ardaqtysy anam eken.
Dostyqty biz oılaımyz,
Birge kúlip oınaımyz.
Qyzdardy da quttyqtap,
Merekesin toılaımyz.
Adam bar ma ana sútin tatpaǵan,
Alýan – alýan aýyr syndy attaǵan.
Adaldyqty ar namysty saqtaǵan,
Men anamnyń sonysymen maqtanam.
Hor án "Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen"
Analardy súıemiz,
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap,
Ádeppen bas ıemiz.
Erlik, eńbek atqarǵan,
Eńbegimen maqtanǵan.
El senimin aqtaǵan,
Aınalaıyn aq mamam.
Ana – baqyt, ana kún,
Ana – ómir tiregi.
Ana – ómir sebýshi,
Ana – sarqylmaıtyn bulaq.
İİ bólim. Jasyra almaı ózińnen ǵashyqtyǵyn,
Kókjıekten tań saıyn asyqty Kún.
Keldi taǵy kóktemniń merekesi
Dıdaryńa shýaǵyn shashyp búgin
Deı kele merekelik án – shashý.
Án: «Aıaýly anashym»
Bı: «Bıpyl»
Ana týraly qandaı maqal - mátelder bilemiz?
Qorytyndylaý: Ana meıirimimen bar balanyń kóńiline kóktem ornap, jazdaı jaınaı tússin degen tilekpen merekelik keshimizdi aıaqtaımyz!
Tárbıe saǵat maqsaty: 1. Balalarǵa 8 - naýryz týraly túsinik berý. Januıadaǵy ana men bala arasyndaǵy qarym – qatynasty nyǵaıtý. Anaǵa degen bala mahabbatyn oıatý.
2. Balalardy uıatqa tán jaqsy qasıetterdi bilýge, úırenýge jáne olardyń logıkalyq oı – órisin, til baılyǵyn, sózdik qoryn, oılaý qabiletterin bala boıyndaǵy óneri men daryndylyǵyn damytý. 3. Balalardy meıirimdilikke, analardyń ólsheýsiz eńbegin baǵalaı bilýge, anasyn súıý arqyly eline degen súıispenshilikke tárbıeleý.
Tárbıe saǵat kórnekiligi: Sýretti plakattar, qabyrǵa gazetteri, naqyl sózder, gúlder.
Tárbıe saǵat barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylardy sahna tórine turǵyzý.
Ananyń súti – bal, Balanyń tili – bal. Kúnniń shýaǵy – jyly, Ananyń qushaǵy – jyly. Ana – úıdiń berekesi, Bala úıdiń – merekesi. Ana sútin aqtamaǵandy, Eshkim maqtamaıdy. Ana – ómir sebýshi. Qyz aqyly anadan. Ana júzi – kúlimdegen kún kózi.
Muǵalimniń kirispe sózi:
Ana! Ana! Ana! «Ana» degende tolqymaıtyn júrek, tolǵanbaıtyn jan joq. Osy úsh qana áripten turatyn «ana» sóziniń astarynda ushan teńiz oı jatyr. Ana — árbir adam balasy úshin eń ystyq, janǵa jaqyn, maǵynaly da qasterli sóz. Adamzat balasy alǵash dúnıe esigin ashqanda ananyń aq sútimen boıyna nár alady, ana qushaǵyna enip, ana meıirimine bólenedi. Adamnyń aýzynan shyǵatyn eń alǵash sózi de – «ana». Mirjaqyp Dýlatov aǵamyz aıtqandaı, bizdi súıetuǵyn, kúıetuǵyn, árqashan qamymyzdy oılap júretuǵyn abzal jandy adam, bul – ana. Aldyńa qoıǵan maqsatyńa jetýiń úshin ana janyn qıýǵa da daıyn. Ana balasynyń úlgili azamat bop ósýi úshin bar kúshin salyp, ter tógedi. Ananyń mahabbatyna, qudiretine tamsanǵan talaı aqyn ánin arnap, jyryn jazyp, talaı jazýshy qalam terbegen.
Ana jaıly oıyńdy, aıtyp taýysa alý múmkin emes. Árkimniń óz anasyna degen mahabbaty sheksiz. Men de anamnyń maǵan syılaǵan mándi ómiri úshin alǵysymdy aıta otyryp,
Qurmetti ustazdar, aıaýly analar, kóktem kúnindeı qulpyrǵan qyzdar! Sizderdi 8 - Naýryz halyqaralyq áıelder merekesimen quttyqtaımyn. Denderińizge saýlyq, otbasylaryńyzǵa amandyq, eńbekterińizge tabys tileımin. Adam boıyndaǵy barlyq jaqsy qasıet, kúnniń nurynan, ananyń sútinen jaralǵan. Sondyqtan qurmetti analar, qadirli apaılar, qyzǵaldaq qyzdar búgingi kóktemgi kúndeı jarqyrap, gúldeı qulpyrǵan merekelerińiz qutty bolsyn!
1 – bólim. Kórinis "Ata men bala"
Avtor: Erte, erte, ertede, eshki júni bórtede, Bul patshalyqqa da jadyrap «Naýryz» aıy keldi. Dúnıe jańardy. Ol hannyń qaısar da qaıratty 7 uly, aı dese aýzy, kún dese kózi bar 7 qyzy bolypty. Sol patshalyqty basqarǵan han óz uldarynyń ishinen muragerin izdeıdi. Sóıtip olardy synamaqqa bel býdy.
Han: Uldarym men qyzdarym! Men qartaıdym, senderge qoıar talabym bar. Sony oryndaǵandaryń meniń muragerim bolasyńdar. Kimniń óneri men aqyly kórkine saı bolsa, sol meniń muragerim bolyp, osy patshalyqty basqarady.
Avtor: Han uldaryn qasyna jınady.
Han: Balam, úıdegi altyn qazyq kim?
Balasy: Úıdegi altyn qazyq – bala. Ol – men.
Han: Joq balam, úıdegi altyn qazyq sen emes, ol – ana. Ana aqyldy bolsa, bala dana bolady. Ana tárbıesi – qyzǵa úlgi. Ana syılamaǵannyń aqyly kem. Ananyń meıirimi – kózinde, aqyly – sózinde.
Avtor: Patshaǵa abyz qarıa keledi.
Qarıa: Dat, taqsyr!
Han: Datyń bolsa, aıt!
Qarıa: Meniń aıtpaǵym balalaryńda. Balam, joqty bar, ashty toq etetin kim?
Bala: Ata ashty toq, joqty bar etetin meıirimdi áke.
Qarıa: Joq, balam! Áke qansha meıirimdi bolsa da, ananyń jóni bólek. Joqty bar, ashty toq etetin – ol ana. Anasyz bala uıyqtamaıdy. Qatyqsyz aıran uıymaıdy.
Han: Joq, senderdiń jaýaptaryńa meniń kóńilim tolmady. Hanzadany shaqyryńdar!
Bala: Aldıar áke, ne buıyrasyz?
Han: Ónerińdi kórset.
Bala: Ana! Ana! Ne degen qasterli, qasıetti sóz ediń. Osynaý úsh áripten turatyn uly sózdiń túbirinde qanshama uly sezim, uly qudiret jatyr deseńizshi. Ananyń ystyq alaqany júrekke jyly tıip, ár sózi adamzat balasyna óshpes nár beredi. Dúnıede ana qadirli.
Avtor: Úıge bir aptadan keıin oraldy. Úıge kirisimen qyzdary birinen soń biri analaryn qalaı saǵynǵandaryn aıta bastady.
1 - qyz: Anashym, men seni kún sáýlesin kútken kóknár gúlindeı saǵyndym.
2 - qyz: Anashym, men seni bir tamshy sýdy ańsaǵan shól daladaı kúttim.
3 - qyz: Men enesin saǵynyp shyryldaǵan kishkentaı balapandaı bolyp jyladym.
4 - qyz: Men sensiz gúl tappaǵan ara sıaqtymyn.
5 - qyz: Sen meniń túsimde raýshan gúliniń túsine engen shyq tamshylaryndaı bolyp kórindiń.
6 - qyz: Shıe baǵyn izdegen bulbuldaı men seniń jolyńdy qaraýmen boldym.
Avtor: Jetinshi qyzy úndegen joq. Ol anasynyń qolyn jýý úshin sý ákelip berdi. Anasynyń asyn daıarlap, aldyna as qoıyp, sháı quıyp berdi.
Ana: Qyz – qyzǵaldaqtarym meniń! Bárinen de meni eń kishi qyzym qatty saǵynypty.
Asıa: Bizge osy jaryq dúnıeni syılaǵan kim? Bári:- Ana.
Asıa: Tún uıqysyn tórt bólip, bóbegin bólegen kim? Bári: – Ol – meıirimdi ana.
Asıa: Qurmetti de ardaqty, analar! adamǵa ómir nárin sebýshi qudiret ıesi sizder! Biz máńgilik sizderdiń aldaryńyzda boryshtarmyz. Búgingideı merekede balapandaryńyzdyń qyzmetin, qurmetin qabyl alyńyzdar! Búgingi án, bı, bári de sizder úshin.
Ersultan:«Ana» deımiz bárimiz de ańqyldap,
«Ana» deıdi jas sábı de jarqyldap.
«Ana» degen – báıteregi ómirdiń,
«Ana» degen altyn qazyq, altyn baq!
Gaýhar: Jan ana, quttyqtaımyn merekeńmen,
Kóktemniń qulpyra ber nar gúlimen.
Tórlesin eldiń bergen baqyt baǵy,
Jazbasyn shat kóńiliń, aq kúnińmen!
Ana desem alǵys alam halqymnan,
Ana desem teńiz bolam shalqyǵan.
Ana desem ashylady qabaǵym,
Ana desem ádildikti uǵamyn.
Juldyz: Anam meniń panam ǵoı
Sodan qorǵan tabam ǵoı
Asyqpa, ana, erteń – aq
Otyń bolyp janam ǵoı.
Álpeshtegen balasyn,
Ana baqyt – ana kún.
Árkim súıip óziniń
Maqtan eter anasyn!
Bastadym sózimdi «Ana» dep men,
Sebebi anam ǵoı meni adam etken.
Ómirdiń bar asylyn boıyna jıǵan,
Dúnıeniń ardaqtysy anam eken.
Dostyqty biz oılaımyz,
Birge kúlip oınaımyz.
Qyzdardy da quttyqtap,
Merekesin toılaımyz.
Adam bar ma ana sútin tatpaǵan,
Alýan – alýan aýyr syndy attaǵan.
Adaldyqty ar namysty saqtaǵan,
Men anamnyń sonysymen maqtanam.
Hor án "Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen"
Analardy súıemiz,
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap,
Ádeppen bas ıemiz.
Erlik, eńbek atqarǵan,
Eńbegimen maqtanǵan.
El senimin aqtaǵan,
Aınalaıyn aq mamam.
Ana – baqyt, ana kún,
Ana – ómir tiregi.
Ana – ómir sebýshi,
Ana – sarqylmaıtyn bulaq.
İİ bólim. Jasyra almaı ózińnen ǵashyqtyǵyn,
Kókjıekten tań saıyn asyqty Kún.
Keldi taǵy kóktemniń merekesi
Dıdaryńa shýaǵyn shashyp búgin
Deı kele merekelik án – shashý.
Án: «Aıaýly anashym»
Bı: «Bıpyl»
Ana týraly qandaı maqal - mátelder bilemiz?
Qorytyndylaý: Ana meıirimimen bar balanyń kóńiline kóktem ornap, jazdaı jaınaı tússin degen tilekpen merekelik keshimizdi aıaqtaımyz!
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Jaı bólshekterge amaldar qoldaný taraýyn qaıtalaý
