- 05 naý. 2024 01:07
- 272
Balalar elin baǵyndyrý (Ertegi)
Sabaq taqyryby: Balalar elin baǵyndyrý (Ertegi)
Maqsaty: 1. Ertegi mazmunyn oqyp túsiný arqyly taqyryby men ıdeıasyn ashý. Júıeli
mazmundaýǵa, óz oıyn, pikirin aıta bilýge úıretý, jańa sózdermen tanystyrý.
2. Óz betimen taldaý, salystyrý, saralaý arqyly shyǵarmashylyq qabiletterin,
oı - óristerin, sózdik qorlaryn damytý.
3. Eńbeksúıgishtikke, yntymaqqa, óner, bilimge qushtarlyqqa, salaýatty ómirge tárbıeleý.
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý
Sabaq túri: Saıahat sabaq
Sabaq ádisi: Toptaý, suraq – jaýap, túsindirý, sózdik, slaıdtar
Kórnekiligi: Maqal - mátelder, ınteraktıvti taqta.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, eńbekke baýlý, dúnıetaný, dene shynyqtyrý
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq.
Men janbasam lapyldap,
Sen janbasań lapyldap,
Ol janbasa lapyldap
Aspan qalaı ashylmaq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Y. Altynsarınniń «Óner - bilim bar jurttar» óleńin jatqa suraý.
2. Óner, bilim týraly maqaldar aıtqyzý.
3. Ǵylymnyń jetistikterin atatý.
İİ. Ótken taqyrypty bekitý. Ybyraı Altynsarın týraly óz izdenýleri boıynsha áńgimeletý.
İİİ. Jańa sabaq. 1. Kirispe.
A) Óz maqsatymyzǵa, armanymyzǵa qol jetkizip jaqsy ómir súrý úshin ne kerek?
(bilim, eńbek, óner, oqý, kitap, sport, oıyn t. b)
Á) Sebebin aıtyp, dáleldeý.
Muǵalim sózi: Biz osy atalǵan nárselerdiń ómirde qanshalyqty mańyzdy ekenin bilý úshin
«Balalar eli» degen jerge saıahatqa shyǵamyz.
1 - aıaldama. «Oıyn patshalyǵy» 1 - slaıd
Tapsyrma: Oıynnyń qandaı paıdasy men zıany bar?
1 - bólimdi oqý, taldaý. Maqaldar aıtqyzý.
Túıin sóz. Bala oıynmen ósedi.
2 - aıaldama. «Eńbek»
Tapsyrma: Eńbektiń paıdasyn ataıyq.
2 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Adamdy adam etken - eńbek.
3 - aıaldama. «Oqý»
Oqýdyń qajettiligi qanshalyqty?
3 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Oqý túbi - toqý.
4 - aıaldama. «Sport»
Senderge sportpen shuǵyldanýǵa ne kedergi?
4 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Sport - densaýlyq kepili.
5 - aıaldama. «Óner»
Óner túrlerin atańdar.
5 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Ónerliniń órisi keń.
6 - aıaldama. «Kitap»
Keıbir balalar nelikten kitap oqymaıdy?
6 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Kitaptyń baǵasy arzan, ishi tolǵan marjan.
7 - aıaldama. «Kóńilge toqy, sarala»
1. Sózdik jumys. Maqrum - bos qalý.
Júrek jalǵaý - tamaqtaný.
Kemeline kelgen - ábden damyǵan, órkendegen
2. Mátinge taldaý. Balalar elindegi altaýdyń
Eń mańyzdysy? (oqý)
Eń kóńildisi? (oıyn)
Eń aqyldysy? (kitap)
Eń kúshtisi? (sport)
Eń jaqsysy? (óner)
Eń mańyzdysy? (eńbek)
İÚ. Jańa sabaqty bekitý. 1. Ertegini jalǵastyrý.
2. Balalar eliniń tynyshtyǵyn ketiretin zıandy jaýlap alýshylar shyǵýy múmkin be?
Ú. Qorytyndylaý. «Áńgimeleý kestesi» arqyly
1. Mátin taqyryby: Balalar elin baǵyndyrý.
2. Avtory: N. Aqyshev
3. Keıipkerler: Balalar, ata - analar, oıyn, eńbek, oqý, kitap, sport, óner.
4. Nemen aıaqtaldy? Baqytty elge aınalýymen.
5. Ne úırendik? Adamǵa qajetti baılyqtardy bildik.
Úİ. Úıge: Mátindi oqý, maqaldar jattaý. 6 - ń bireýine esse jazý.
Úİİ. Baǵalaý
Maqsaty: 1. Ertegi mazmunyn oqyp túsiný arqyly taqyryby men ıdeıasyn ashý. Júıeli
mazmundaýǵa, óz oıyn, pikirin aıta bilýge úıretý, jańa sózdermen tanystyrý.
2. Óz betimen taldaý, salystyrý, saralaý arqyly shyǵarmashylyq qabiletterin,
oı - óristerin, sózdik qorlaryn damytý.
3. Eńbeksúıgishtikke, yntymaqqa, óner, bilimge qushtarlyqqa, salaýatty ómirge tárbıeleý.
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý
Sabaq túri: Saıahat sabaq
Sabaq ádisi: Toptaý, suraq – jaýap, túsindirý, sózdik, slaıdtar
Kórnekiligi: Maqal - mátelder, ınteraktıvti taqta.
Pánaralyq baılanys: Mýzyka, eńbekke baýlý, dúnıetaný, dene shynyqtyrý
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq daıyndyq.
Men janbasam lapyldap,
Sen janbasań lapyldap,
Ol janbasa lapyldap
Aspan qalaı ashylmaq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Y. Altynsarınniń «Óner - bilim bar jurttar» óleńin jatqa suraý.
2. Óner, bilim týraly maqaldar aıtqyzý.
3. Ǵylymnyń jetistikterin atatý.
İİ. Ótken taqyrypty bekitý. Ybyraı Altynsarın týraly óz izdenýleri boıynsha áńgimeletý.
İİİ. Jańa sabaq. 1. Kirispe.
A) Óz maqsatymyzǵa, armanymyzǵa qol jetkizip jaqsy ómir súrý úshin ne kerek?
(bilim, eńbek, óner, oqý, kitap, sport, oıyn t. b)
Á) Sebebin aıtyp, dáleldeý.
Muǵalim sózi: Biz osy atalǵan nárselerdiń ómirde qanshalyqty mańyzdy ekenin bilý úshin
«Balalar eli» degen jerge saıahatqa shyǵamyz.
1 - aıaldama. «Oıyn patshalyǵy» 1 - slaıd
Tapsyrma: Oıynnyń qandaı paıdasy men zıany bar?
1 - bólimdi oqý, taldaý. Maqaldar aıtqyzý.
Túıin sóz. Bala oıynmen ósedi.
2 - aıaldama. «Eńbek»
Tapsyrma: Eńbektiń paıdasyn ataıyq.
2 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Adamdy adam etken - eńbek.
3 - aıaldama. «Oqý»
Oqýdyń qajettiligi qanshalyqty?
3 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Oqý túbi - toqý.
4 - aıaldama. «Sport»
Senderge sportpen shuǵyldanýǵa ne kedergi?
4 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Sport - densaýlyq kepili.
5 - aıaldama. «Óner»
Óner túrlerin atańdar.
5 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Ónerliniń órisi keń.
6 - aıaldama. «Kitap»
Keıbir balalar nelikten kitap oqymaıdy?
6 - bólimdi oqý, taldaý.
Túıin sóz: Kitaptyń baǵasy arzan, ishi tolǵan marjan.
7 - aıaldama. «Kóńilge toqy, sarala»
1. Sózdik jumys. Maqrum - bos qalý.
Júrek jalǵaý - tamaqtaný.
Kemeline kelgen - ábden damyǵan, órkendegen
2. Mátinge taldaý. Balalar elindegi altaýdyń
Eń mańyzdysy? (oqý)
Eń kóńildisi? (oıyn)
Eń aqyldysy? (kitap)
Eń kúshtisi? (sport)
Eń jaqsysy? (óner)
Eń mańyzdysy? (eńbek)
İÚ. Jańa sabaqty bekitý. 1. Ertegini jalǵastyrý.
2. Balalar eliniń tynyshtyǵyn ketiretin zıandy jaýlap alýshylar shyǵýy múmkin be?
Ú. Qorytyndylaý. «Áńgimeleý kestesi» arqyly
1. Mátin taqyryby: Balalar elin baǵyndyrý.
2. Avtory: N. Aqyshev
3. Keıipkerler: Balalar, ata - analar, oıyn, eńbek, oqý, kitap, sport, óner.
4. Nemen aıaqtaldy? Baqytty elge aınalýymen.
5. Ne úırendik? Adamǵa qajetti baılyqtardy bildik.
Úİ. Úıge: Mátindi oqý, maqaldar jattaý. 6 - ń bireýine esse jazý.
Úİİ. Baǵalaý