InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Jazǵytury». Abaı Qunanbaıuly
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: óleńdi oqyp, aqynnyń tabıǵatty, aýyl ómirin beıneleýdegi ereksheligin sezinýge jáne lırıka týraly alǵashqy qarapaıym túsinikter alýǵa múmkindik jasaý.
Damytýshylyq: qaıtalaý arqyly eske túsirý, biletinderin sanada jańǵyrtý arqyly oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn, oı óristerin, sózdik qorlaryn jetildirý.
Tárbıelik: ómirmen baılanystyrý arqyly ásemdikti kóre jáne estı bilýge, kórgeni men estigenin kórkemdep aıta bilý arqyly tabıǵatty súıýge, qamqor bolýǵa tárbıeleý.
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý
Sabaq túri: Dástúrli sabaq
Sabaq ádisi: Suraq - jaýap, oqý, izdený, toppen jumys, oıyn, kórnekilik.
Sabaqtyń kórnekiligi: kóktem tabıǵaty beınelengen túrli tústi sýret, aqyn portreti, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Psıhologıalyq daıyndyq:
Jaınaǵan gúlderdiń,
Baqtaǵy jemistiń,
Shyrynyn, nárin de –
Bárin de, bárin de
Unatam -
Óıtkeni ol Otan -
Uly Otan!
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Ótken taraý boıynsha bilimderin tıanaqtaý, tekserý.
Shıratý suraqtary:
1. M. Maqataevtyń óleńi qalaı atalady?
2. Maqaldy jalǵastyr. Qystyń qamyn jaz oıla......
3. Soltústik Muzdy muhıtta tirshilik etetin ań.
4. Boztorǵaı uıasyn qaıda salady?
5. Geolog degen kim?
6. Dalanyń sáni qandaı qus?
7. It týraly jazylǵan mátin qalaı atalady?
8. Aspan aınalyp jerge túskendeı degen tirkestiń maǵynasyn qalaı?
9. Qys aılaryn ata.
10. Óleńdi jalǵastyr. Appaq qardy ombylap....... kimniń óleńi, ataýy?

İİİ. Jańa sabaq
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
- Jyl mezgilderin atańdarshy.
- Jyl mezgilderine arnap óleń jazǵan aqyndardy atańdarshy?
-
Tapsyrma. Men bastaıyn, sender aıaqtańdar...

1.«0ı, balalar, balalar!...» (Jyly – jyly jel soqty,
Jylǵalardan sý aqty.
Qańqý - qańqý qaz kepti,
Jer qaraıdy jaz kepti)

2.«Aq kıimdi deneli aq saqaldy...»
3. Kóterilse aspandaı
Kókte sursha bult kóship......
4. Shytynaıdy tysta aıaz.....
5. Qulaq kúıin oń burap.... (Avtorlaryn suraý)
- Iá, balalar, senderdiń este saqtaý qabiletterińe men ári qyzyǵyp, ári qýanyp turmyn. Qys kezinde sender Tólegen Aıbergenovtiń «Qys» óleńin oqyǵanda:
«Appaq qardan ombylap,
Kóktem izdep kelem men» - dep, izdegen kóktemine de jettik. Búgin biz Abaı atamyzdyń «Jazǵytury» óleńimen tanysamyz.
Muǵalim: Abaı atamyz bar mezgilge de óleń jazǵan. (Qysqasha ómiri jaıly uǵym berý, týǵan jerin kartadan kórsetý.)
2. Maǵynany taný.
• Oqýlyqpen jumys.
Óleńdi túsinip, ishteı oqý, kezek oqý, mánerlep oqý.
• Sózdik jumys.
Masatydaı qulpyrar – kilemdeı túrlener
Antalasa – toptala, úıirile
Mazatsyp – raqattaný, masaıraý.
3. Óleńge taldaý jasaý.
Taqtada «Óleńdi oqyǵan kezde kóktem tabıǵatynan qulaǵyńa qandaı daýystar estiledi?» degen sóılem jazylyp turady.
- Kitaptan izdep, túrtip alyp jazý, oqyp berý (mysaly, bozdaǵan túıe, qoradaǵy mal daýysynyń shýy, dýyldaǵan qustar men kóbelekter, sybdyr qaqqan sý, balalardyń shýy, óleń, jyr, qaz ben aqqýlardyń qıqýy).
- Kóktemgi tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Osy daýystar qalaǵa tán be, álde aýylǵa tán be? Aqyn qaı jerdiń kóktemin sýrettegen? (Dáleldeý).
- Óleńde kún kózin aqyn nege uqsatady? (Úzindi oqý, ıaǵnı kúndi ata - ana meıirimimen teńestiredi).
- Al, balalar, óleńde kóktemdi kórip turǵan aqynnyń kóńil kúıi qandaı? (Dáleldeý, úzindiler oqý).
- Óleńde qandaı qustar atalǵan?
- Jyl qustaryn atańdarshy.
4. Dáptermen jumys.
Endi barlyǵymyz dalaǵa kóz jiberip, aqyn jyrlaǵan kóktemniń óz jerimizben uqsastyǵyn, aıyrmashylyǵyn jazamyz.
(Bul - oqýshynyń zertteý jumysy)
Mysaly:
Abaı kóktemi Bizdiń aýyl (qala) kóktemi
Qystyń syzy joq. Tún salqyn...
Jer beti qulpyrǵan Kók shyǵyp, aınala jap - jasyl.
…………………….. …………………………………..
Oqýshylardyń jumystary tekseriledi, oqytylady. Jumys qorytyndylanady.
5. Sergitý.
- Balalar, myna jańyltpashty oqyp, jatqa tez aıtamyz. Shóp sóziniń ornynda qaı sóz tur? Qandaı shóptiń aty atalǵan? (Jańyltpash taqtaǵa, plakatqa jazylǵan)

Jańyltpash
Kók shyqty,
Kóktep shyqty.
Kóktem shyqty,
Kókpek shyqty. Z. Mýftıbekova.

- Óz jerlerińde ósetin qandaı shópterdiń atyn bilesińder?
- Kelesi jańyltpashty oqy, jatqa tez aıtyp kór. Qaı zattyń túsi aýystyrylyp aıtylyp tur dep oılaısyń?
Kókpeńbek kóktem shyqty.
Kók kóktep shyqty.
Kókpeńbek kókpek shyqty.
Kók te kók, Kóktem de kók.
Z. Mýftıbekova.
İÚ. Jańa sabaqty bekitý.
1 - topqa: Tapsyrma:
- Berilgen sóılemdi oqyńdar. Bul kóktem kúniniń qaı mezgili? (Tańǵy, keshki, kúndizgi). Dáleldeńder.
Kóktegi kóktem kúniniń kúlimdegen kóziniń kirpikteri kókjıektep kórindi. (Tańǵy mezgilge taǵy ne aıtýǵa bolady?)

2 - topqa: Kóktem kórinisin sýretteý.
Adam tiktep kóre almas kúnniń kózin,
Súıip, janyp turady jan lebizin.
Qyzyl araı, sary altyn shatyryna
Kúnniń keshke kirgenin kórdi kózim.
- Qandaı tamasha sýret!
- Balalar, Abaı atalaryń kóktemdi sózben qalaı sýrettegen.
Al sender kóktemdi san alýan boıaý tilimen sýretteı alar ma edińder?
(Top músheleri birigip salady.)

3 - topqa. Kóktem týraly 5 joldy óleń.
Zat esim: Kóktem.
Etistik: Aǵady, shýlaıdy.
Syn esim: masatydaı, jyly, ata - anadaı.
Sóılem: Jerdiń júzi masatydaı qulpyrady.
Sınonım: Jazǵytury.

Ú. Qorytyndylaý, baǵalaý.
«Áńgimeleý kestesi» arqyly.
• Óleń taqyryby: Jazǵytury
• Óleń avtory: Abaı Qunanbaev
• Ol kim? Uly aqyn, sazger, aýdarmashy, qara sózdiń sheberi.
• Týǵan jeri: Semeı
• Óleń ne týraly?: Kóktemgi tabıǵattaǵy ózgerister týraly.
• Óleń qaı mezgilde jazylǵan? Erterekte.
• Óleńdi oqý arqyly ne úırendiń? Adam da, janýar da bar tirshilik ıesi
kóktemdi qýanyshpen qarsy alatynyn uqtym.

Úİ. Úıge: Óleńdi jattaý. Jyl mezgiline baılanysty óleń jazý