Baqyttyń kilti – balalyq shaqta
Baqyttyń kilti – balalyq shaqta.
Bala júregi kishkentaı kúısandyq. Ol sandyqtyń kiltin tapsań ǵana ashylady. Al bilim men tárbıe beretin adamnyń qolynda ár kezde sol kilt júrýi kerek. Balaǵa jan – jaqty tárbıe berý bizdiń paryzymyz. Óıtkeni bala ata – ananyń ǵana emes keler urpaqtyń amanaty. Bala bizdiń basty baılyǵymyz. Bala tárbıesiniń alǵashqy altyn qazyǵy týǵan uıasy, ata - ana tárbıesi. Al balanyń balalyq shaǵyn esten ketpesteı tátti shaqta ótkizý ár ata - ananyń mindeti. Balanyń baqytty shaǵy ana qursaǵynda jatqan kezden bastalady. Sebebi bala ana qursaǵynda jatqannyń ózinde anasynyń jaqsy jaman kóńil - kúıin sezinip ary – beri týlap belgi berip jatady. Al ómirge kelgen kúnnen bastap bala baqytty. Nege deseńiz bala ananyń jumsaq alaqanyn, jyly júzin, ystyq qushaǵyn bar yqylastyń ózine aýdarylǵanyn biledi. Sondyqtan da ómirge kelgen bala da, balany týǵan ana da baqytty. Osyndaı keremet sezimderdi bastan ótkizgen balanyń balalyq shaǵy óz kezeńimen óte bastaıdy. Balanyń sábılik kezeńi týǵannan bir jasqa deıin, 1 - men 3 jas, 3 – pen 5 jas aralyǵyndaǵy búldirshin kezderi qandaı tamasha. Byldyrlaǵan bal tilimen barlyq qyzyqty is – árekertterimen jan - jaǵyndaǵylardy kúlkige qaryq qylyp jatady. Osyndaı kezde « shirkin aı balalyq shaqtyń naǵyz qaıtalanbas kezderi aı» dep qyzyǵa qaraısyń. Esh ýaıymyz tek qana oıyn álemine súńgı batqan balaǵa qarap naǵyz baqyttyń kilti balalyq shaqta ekenine kóz jetkizesiń. Balalyq shaqta jastaı tálim tárbıege kenelgen bala óse kele jan - jaǵyna qarap boı túzeıdi.
Jaqsy ádetterdi qaıtalaýǵa uqsap baǵady. Keıde bolmashyǵa burtıyp óz degenin óz aıtqanyn jasatqysy keledi. Balaǵa erte jastan berilgen durys tárbıe oǵan ómir boıy azyq bolary anyq. Sondyqtan balanyń balalyq shaǵyna jeńil - jelpi qaramaı shynymen de onyń ómiriniń óz ýaqytynda balalyq kezin, erjetýin bárin - bárin óz retimen ornyna qoıyp berý ata - ananyń, ustazynyń qorshaǵan ortanyń mindeti. Balanyń baqytty shaǵy birden – bir balabaqshada ótedi. Balabaqsha balanyń ekinshi úıi sekildi. Munda ol óziniń dostaryn tabady, ortasy qalyptasady. Kóp nárseni tanıdy. Bala balabaqsha esigin 2 – 3 jasta ashsa ony balapandaı mápelep qanatynyń astynda ósirip tálim - tárbıe berip býynyn qataıtatyn árıne tárbıeshiler. Ata ájesi, áke sheshesi qasynda joq bolsa da mundaǵy apaılarǵa baýyr basyp óz súıkimdiligimen kózge túsip bal qylyqtaryn kórsetip jatady. Árıne ár bala ózindik bir álem. Balanyń baqytty bolýy uıqysynyń tynysh, kúlkisiniń syńǵyr shyǵýy elimizdiń amandyǵynda, aspanymyzdyń ashyqtyǵynda. Osyndaı beıbit zamanda laıym baqyttyń kilti árqashan da balalyq shaqta bolatynyna senimimiz mol bolsyn.
Tárbıeshi: Qaıralapova Q. Sh.
Baqyttyń kilti – balalyq shaqta. júkteý
Bala júregi kishkentaı kúısandyq. Ol sandyqtyń kiltin tapsań ǵana ashylady. Al bilim men tárbıe beretin adamnyń qolynda ár kezde sol kilt júrýi kerek. Balaǵa jan – jaqty tárbıe berý bizdiń paryzymyz. Óıtkeni bala ata – ananyń ǵana emes keler urpaqtyń amanaty. Bala bizdiń basty baılyǵymyz. Bala tárbıesiniń alǵashqy altyn qazyǵy týǵan uıasy, ata - ana tárbıesi. Al balanyń balalyq shaǵyn esten ketpesteı tátti shaqta ótkizý ár ata - ananyń mindeti. Balanyń baqytty shaǵy ana qursaǵynda jatqan kezden bastalady. Sebebi bala ana qursaǵynda jatqannyń ózinde anasynyń jaqsy jaman kóńil - kúıin sezinip ary – beri týlap belgi berip jatady. Al ómirge kelgen kúnnen bastap bala baqytty. Nege deseńiz bala ananyń jumsaq alaqanyn, jyly júzin, ystyq qushaǵyn bar yqylastyń ózine aýdarylǵanyn biledi. Sondyqtan da ómirge kelgen bala da, balany týǵan ana da baqytty. Osyndaı keremet sezimderdi bastan ótkizgen balanyń balalyq shaǵy óz kezeńimen óte bastaıdy. Balanyń sábılik kezeńi týǵannan bir jasqa deıin, 1 - men 3 jas, 3 – pen 5 jas aralyǵyndaǵy búldirshin kezderi qandaı tamasha. Byldyrlaǵan bal tilimen barlyq qyzyqty is – árekertterimen jan - jaǵyndaǵylardy kúlkige qaryq qylyp jatady. Osyndaı kezde « shirkin aı balalyq shaqtyń naǵyz qaıtalanbas kezderi aı» dep qyzyǵa qaraısyń. Esh ýaıymyz tek qana oıyn álemine súńgı batqan balaǵa qarap naǵyz baqyttyń kilti balalyq shaqta ekenine kóz jetkizesiń. Balalyq shaqta jastaı tálim tárbıege kenelgen bala óse kele jan - jaǵyna qarap boı túzeıdi.
Jaqsy ádetterdi qaıtalaýǵa uqsap baǵady. Keıde bolmashyǵa burtıyp óz degenin óz aıtqanyn jasatqysy keledi. Balaǵa erte jastan berilgen durys tárbıe oǵan ómir boıy azyq bolary anyq. Sondyqtan balanyń balalyq shaǵyna jeńil - jelpi qaramaı shynymen de onyń ómiriniń óz ýaqytynda balalyq kezin, erjetýin bárin - bárin óz retimen ornyna qoıyp berý ata - ananyń, ustazynyń qorshaǵan ortanyń mindeti. Balanyń baqytty shaǵy birden – bir balabaqshada ótedi. Balabaqsha balanyń ekinshi úıi sekildi. Munda ol óziniń dostaryn tabady, ortasy qalyptasady. Kóp nárseni tanıdy. Bala balabaqsha esigin 2 – 3 jasta ashsa ony balapandaı mápelep qanatynyń astynda ósirip tálim - tárbıe berip býynyn qataıtatyn árıne tárbıeshiler. Ata ájesi, áke sheshesi qasynda joq bolsa da mundaǵy apaılarǵa baýyr basyp óz súıkimdiligimen kózge túsip bal qylyqtaryn kórsetip jatady. Árıne ár bala ózindik bir álem. Balanyń baqytty bolýy uıqysynyń tynysh, kúlkisiniń syńǵyr shyǵýy elimizdiń amandyǵynda, aspanymyzdyń ashyqtyǵynda. Osyndaı beıbit zamanda laıym baqyttyń kilti árqashan da balalyq shaqta bolatynyna senimimiz mol bolsyn.
Tárbıeshi: Qaıralapova Q. Sh.
Baqyttyń kilti – balalyq shaqta. júkteý
You Might Also Like
