InfoHub Logo

Bilim berý salasy: Tanym
Bilim berý salasynyń bólimi: Sensorıka
Taqyryby: Baýyrsaqtyń izimen
Maqsaty: Balalardyń ertegiler týraly túsinikterin keńeıtý. Qorshaǵan ortany taný arqyly sensorlyq qabiletterin, este saqtaý qabiletterin damytý. Pishinder, túster týraly uǵymdaryn bekitý. Qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, sózdik qoryn molaıtý. Tabıǵatqa degen aıaýshylyq sezimine, bir - birimen dos bolýǵa, bir - birine kómektesýge tárbıeleý.
Ádis tásili: túsindirý, ertegi, suraq - jaýap, sergitý sáti, oıyn.
Kórnekilikteri: Mnemokeste, ártúrli pishindegi qasqyrdyń sýretteri, túster, túlkiniń sýreti, ertegi keıipkerleri, aǵashtar, shyrshalar,.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Pishinin tap», «Tústerdi ata»
Qımyldy oıyn: «Uıqydaǵy túlki»

Shattyq sheńberi:
Bala, bala, balaqan,
Qane qaısy alaqan,
Saýsaqtarym áıbat
Bylaı - bylaı oınap.
Top - top basaıyq,
Jalaýdan kún jasaıyq,
Jasa - jasa altyn kún
Jasa - jasa jarqyn kún.

Tárbıeshi: Balalar qarańdarshy meniń qolymda ne bar eken. Bul ertegiler sandyǵy. Qane ashyp kóreıikshi ishinde ne bar eken.
- Sandyqta kitap jatyr eken, bul ertegi qalaı atalady?
Balalar: Baýyrsaq
Tárbıeshi: Balalar endeshe bizder osy ertegi álemine saıahatqa baraıyq. Biraq barmas buryn osy erteginiń keıipkerlerin ataıyqshy.
Balalar: Ata, áje, qoıan, qasqyr, aıý, túlki, baýyrsaq
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar, al ertegige tap bolý úshin myna sıqyrly sózderdi aıtaıyq.
- Ózińdi - óziń aınalyp, ertegige kel jaılanyp.
(balalar shańǵy tepken sıqty qımyl jasap júredi)
Tárbıeshi: Mine biz ertegi álemine de keldik, biraq qarańdarshy baýyrsaq kórinbeıdi eken. Balalar myna butalardyń arasynda bireý otyrǵan sıqty.. Ol kim boldy eken.
Balalar: Qoıan
Tárbıeshi: Qane qoıannan suraıyqshy baýyrsaqty kórmedi me eken?
Tárbıeshi: Balalar qoıan baýyrsaqty kóripti biraq aıtpaımyn deıdi.
Tárbıeshi: Endeshe biz qoıanǵa qys mezgili jaıly aıtyp bereıikshi sonda bizge aıtatyn shyǵar. MNEMOKESTE BOIYNSHA QYS MEZİGİLİ TÝRALY SURAQ - JAÝAP.
Tárbıeshi: Balalar qoıanǵa bizdiń qys mezgili jaıly aıtqan málimetterimiz unapty.
Tárbıeshi: Balalar qoıan baýyrsaqtyń ana turǵan sharshylar jaqqa domalap ketkenin kóripti.
Balalar: Rahmet saǵan qoıan.
(balalar shańǵy tepken sıqty qımyl jasap júredi)
Tárbıeshi: Balalar bizder shyrshalarǵa da jettik, qarańdarshy shyrshanyń artynda bireý jasyrynyp qalǵan sıqty. Kim boldy eken?
Balalar: Qasqyr.
Tárbıeshi: Qane balalar qasqyrdan suraıyqshy baýyrsaqty kórmedi me eken?
Tárbıeshi: Qasqyr baýyrsaqtyń qaıda domalap ketkenin kóripti biraq menimen oıyn oınasańdar ǵana aıtamyn deıdi. Qasqyr men oıyn oınaımyz ba balalar.
Balalar: Iá.

DIDAQTIKALYQ OIYN: «PİSHİNİN TAP»
Sharty: Balalar qasqyrdyń denesi tárizdes pishindi taýyp ornalastyrýy kerek.
Tárbıeshi: Qasqyrdyń ashýy áli de basylmapty, biz qane onymen birge qoıan jaıly ánimizdi aıtyp denemizdi sergitip alaıyq.

Sergitý sáti:
Uzyn qulaq sur qoıan,
Estip qalyp sybdyrdy.
Oıly - qyrly jerlermen,
Ytqyp - ytqyp júgirdi.
Qarap edi artyna,
Qıyǵyn sap kóziniń.
Kele jatqan tompańdap,
Kójegi eken óziniń.
Tárbıeshi: Qasqyrdyń ashýy basylypty balalar, qasqyr baýyrsaqtyń ana turǵan úıshikke qaraı domalaq etkenin kóripti endeshe jolymyzdy jalǵastyramyz.
(balalar shańǵy tepken sıqty qımyl jasap júredi)
Tárbıeshi: Úıshiktiń qasyna da jettik balalar qane toqtaıyq. Qyzyq bul úıshikte kim turady eken.
Balalar: Aıý.
Tárbıeshi: Endeshe aıýdan da surap kóreıikshi baýyrsaqty kórmedi me eken.
Tárbıeshi: Balalar aıý kókónisterdiń sýretin salmaqshy eken biraq tústerdi bilmeıdi eken eger biz tústerdi atap bersek bizge baýyrsaqtyń qaıda ketkenin aıtamyn deıdi.

DIDAQTIKALYQ OIYN: «TÚSTERDİ ORNALASTYR»
Sharty: Qyzyl, jasyl tústerdi atap qaı kókónis qaı túske uqsaıtynyn qarap ornalastyrady.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar, endi aıý tústerdi biletin boldy, biraq esesine aıý bizge baýyrsaqtyń qalaı qaraı domalap ketkenin aıtty.
Tárbıeshi: Balalar baýyrsaq anaý turǵan túbirshek jaqqa qaraı domalap ketipti qane jolymyzdy jalǵastyraıyq.
(balalar shańǵy tepken sıqty qımyl jasap júredi)
- Balalar baýyrsaqtyń túbirshikte otyrǵanyn kóredi, biraq janynda túlki otyr eken.
Tárbıeshi: Baýyrsaq biz seni áreńdegende izdep taptyq qoı, qane bizben birge júr.
Baýyrsaq: Joq men bara almaımyn meni túlki ustap aldy. Jibermeımin deıdi. Ol meni jep qoıǵysy keledi.
Tárbıeshi: Má balalar túlki baýyrsaqty ustap alypty qane endeshe biz baýyrsaqty túlkiden qutqaraıyqshy.
Tárbıeshi: Ol úshin biz túlkiniń kóńilin kóterip oıyn oınaıyq.

QIMYLDY OIYN: UIQYDAǴY TÚLKİ.
Oıyn sharty: balalar arasynan «túlki» saılanady. Alańnyń buryshyna oryndyq qoıylyp túlki otyryp uıqyǵa ketkendeı keıip tanytady. Balalar alańda jan - jaqqa shashyrap júgirip oınaıdy. Júrgizýshi: «túlki oıandy» degende, barlyq bala «túlkiden» «úıge» qashady.(oryndyqtaryna) «Túlki» olardy qýalap ustaýǵa tyrysady.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar túlkiniń kóńili kóterildi endi baýyrsaqty jemeımin deıdi.
Biz túlkimen oıyn oınap kóńilin kóterdik. Sóıtip biz baýyrsaqty qutqaryp qaldyq. Endi topqa qaıtatyn ýaqyt boldy.
Tárbıeshi: Qane sıqyrly sózimizdi aıtaıyqshy.
- Ózińdi - óziń aınalyp, ertegige kel jaılanyp.
(Oryndyqtaryna otyrady)
Tárbıeshi: Balalar baýyrsaq senderge túlkiden qutqarǵandaryń úshin alǵysyn aıtyp baýyrsaq ákeldi. Iisin aı myna baýyrsaqtyń.

Qorytyndy:
Tárbıeshi: Balalar biz qandaı ertegide qonaqta boldyq?
Balalar: Baýyrsaq ertegisinde
Tárbıeshi: Jolda kimdi kezdestirdik
Balalar: Qoıandy, qasqyrdy, aıýdy, túlkini.

Aqtóbe oblysy, Aqtóbe qalasy
Kel balalar MDU
Doskýlova Malıka Álibekqyzy