- 05 naý. 2024 01:50
- 171
Bizdiń týǵan ólkede
Bizdiń týǵan ólkede
(«Elim meniń» atty jańa patrıottyq oıyn - saýyq telebaǵdarlamasy izimen júretin saıys)
Maqsaty: Oqýshynyń biliminiń jan - jaqty, oı órisiniń keń bolýyna, teorıalyq bilimderiniń tereńdete túsýine jeteleý, óz eli men jerin maqtanysh etýge, ótken tarıhyn bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Qazaqstannyń fızıkalyq jáne saıası kartasy, taqyryp slaıdtary
Ádisi: Saıys
Júrisi: 1 - uıymdastyrý kezeńi
2 – tanystyrý kezeńi
(Saıysqa 2 - top qatysyp, san alýan suraqtarǵa jaýap berý arqyly bilim saıysyna túsedi)
3 Saıys 6 aınalymnan turady:
İ aınalym: «Tabıǵaty kórkem - týǵan ólkem»
İİ aınalym: «Oıly bolsań ozyp kór»
İİİ aınalym: «Qazaqstan aýmaǵyn geografıalyq zertteýler»
İÚ aınalym: «Geografıalyq poshta»
Ú aınalym: El ómirine baılanysty suraqtar
Úİ aınalym: Áripter kómegimen suraqqa jaýap berý
4 qorytyndy bólimi
5 marapattaý
«Elim meniń» áni
Keń baıtaq Qazaqstan týǵan jerim,
Keńpeıil mereıli mol darhan elim.
Kóp ultty jınap alyp qushaǵyna,
Bir besiktiń ánine salǵan elim - degendeı bul oıyn Altaı – Atyraý aralyǵynda kósilip jatqan bizdiń týǵan ólkemiz týraly bolmaq.
Qurmetti semınarǵa qatysýshy ustazdar! Sizderge arnap H. Dosmuhameduly atyndaǵy orta mekteptiń Hİ a synyp oqýshylary daıyndaǵan «Elim meniń»
oıyn saýyq baǵdarlamasyna qosh keldińizder!
Sizderge otbasylaryńyzǵa amandyq, denderińizge saýlyq, eńbekterińizge tabys tileı otyryp, oıynymyzdy bastaımyz.
Oıynǵa «Bolashaq», «Aqjol» komandalary qatysyp, olar san alýan suraqtarǵa jaýap berý arqyly bilim saıysyna túsedi. Oıyn 6 - aınalymnan turady. Ár aınalymnyń shartyn oıyn barysynda habarlap turamyn. Oıynymyzdyń 1 - shi bólimi tanystyrý
İ top (oń qanatta) «Bolashaq» komandasy
Top basshysy:
İİ top (sol qanatta) «Aq jol» komandasy
Top basshysy:
İ top basshysy quramymen tanystyrady (4 oqýshy)
Toptyń urany: «Biz bolashaq tiregi»
İİ top basshysy quramymen tanystyrady (4 oqýshy)
Toptyń urany: «Bilimdi urpaqqa – aq jol»
Sizderge sáttilik tileı otyryp, oıyndy júrgizetin men A. Joldasuly
Endeshe oıynymyzdy bastaımyz
İ aınalym «Tabıǵaty kórkem – týǵan ólkem»
(Qazaqstan tabıǵaty jóninde top basshylaryna 3+3=6 vıdeo suraqtar bolady) ár durys jaýap 1 - upaı
İİ aınalym «Oıly bolsań ozyp kór»
(Geografıalyq jumbaqtar, vıktorınalyq suraqtar) 5+5 suraqtan
İ topqa
1. Káne báriń oılańdar,
Bizde qandaı ózen bar?
On ózenniń ishinen,
Bes ózendi tańdańdar.
(Volga, Basqan, Jaıyq, Dnepr, Sarqan, Lena, Don, Sarysý, Kongo, Ertis)
2. Qandaı jolmen adam eshýaqytta júrmeıdi? (qus joly)
3. Gorıla óz keýdesin nege urǵylaıdy? (Jaýyn shoshytý úshin)
4. Pıngvınder nemen qorektenedi? Qysta olar soltústikke ushyp ketedi? (Balyqpen, joq)
5. Ataýy qurlyq maǵynasyn bildiretin teńiz qandaı? (Aral)
İİ topqa
1. Aǵyndy, tuıyq qos kól bar,
Biri tushshy biri ashshy.
Osy eki kól sulýdyń
Qos syrǵasy sıaqty
(Aral, Kaspıı, İle, Syrdarıa, Zaısan Balqash kólderi)
2. Úsh túıe qus ushyp keledi, onyń birin ańshy atyp túsirdi, al aspanda qansha qus qaldy? (Túıe qus ushpaıdy)
3. Elimizdiń qaı aımaǵynda kompas tiline senýge bolmaıdy? dálelde (Qostanaı)
4. Búrkit – qus, arystan – ań patshasy deıdi, al Qazaqstandaǵy qaı aǵashty shóldiń patshasy dep ataıdy? (Sekseýil)
5. Qazaqstandaǵy qaı kóldiń atynyń alǵashqy býyny óziniń táttiligimen shaqyrsa, ekinshi býyny qorqytyp úrkitedi? (Balqash)
(2 - aınalymnyń upaı sany)
İİİ aınalym Qazaqstan aýmaǵynyń geografıalyq zertteýleri
(Qazaqstan jeri týraly geografıalyq maǵlumattar jaıynda)
Top basshysy shyǵyp túsindiredi (ýaqyt 1:30 mın)
Durys jaýapqa 1 - upaı
(«Elim meniń» atty jańa patrıottyq oıyn - saýyq telebaǵdarlamasy izimen júretin saıys)
Maqsaty: Oqýshynyń biliminiń jan - jaqty, oı órisiniń keń bolýyna, teorıalyq bilimderiniń tereńdete túsýine jeteleý, óz eli men jerin maqtanysh etýge, ótken tarıhyn bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Qazaqstannyń fızıkalyq jáne saıası kartasy, taqyryp slaıdtary
Ádisi: Saıys
Júrisi: 1 - uıymdastyrý kezeńi
2 – tanystyrý kezeńi
(Saıysqa 2 - top qatysyp, san alýan suraqtarǵa jaýap berý arqyly bilim saıysyna túsedi)
3 Saıys 6 aınalymnan turady:
İ aınalym: «Tabıǵaty kórkem - týǵan ólkem»
İİ aınalym: «Oıly bolsań ozyp kór»
İİİ aınalym: «Qazaqstan aýmaǵyn geografıalyq zertteýler»
İÚ aınalym: «Geografıalyq poshta»
Ú aınalym: El ómirine baılanysty suraqtar
Úİ aınalym: Áripter kómegimen suraqqa jaýap berý
4 qorytyndy bólimi
5 marapattaý
«Elim meniń» áni
Keń baıtaq Qazaqstan týǵan jerim,
Keńpeıil mereıli mol darhan elim.
Kóp ultty jınap alyp qushaǵyna,
Bir besiktiń ánine salǵan elim - degendeı bul oıyn Altaı – Atyraý aralyǵynda kósilip jatqan bizdiń týǵan ólkemiz týraly bolmaq.
Qurmetti semınarǵa qatysýshy ustazdar! Sizderge arnap H. Dosmuhameduly atyndaǵy orta mekteptiń Hİ a synyp oqýshylary daıyndaǵan «Elim meniń»
oıyn saýyq baǵdarlamasyna qosh keldińizder!
Sizderge otbasylaryńyzǵa amandyq, denderińizge saýlyq, eńbekterińizge tabys tileı otyryp, oıynymyzdy bastaımyz.
Oıynǵa «Bolashaq», «Aqjol» komandalary qatysyp, olar san alýan suraqtarǵa jaýap berý arqyly bilim saıysyna túsedi. Oıyn 6 - aınalymnan turady. Ár aınalymnyń shartyn oıyn barysynda habarlap turamyn. Oıynymyzdyń 1 - shi bólimi tanystyrý
İ top (oń qanatta) «Bolashaq» komandasy
Top basshysy:
İİ top (sol qanatta) «Aq jol» komandasy
Top basshysy:
İ top basshysy quramymen tanystyrady (4 oqýshy)
Toptyń urany: «Biz bolashaq tiregi»
İİ top basshysy quramymen tanystyrady (4 oqýshy)
Toptyń urany: «Bilimdi urpaqqa – aq jol»
Sizderge sáttilik tileı otyryp, oıyndy júrgizetin men A. Joldasuly
Endeshe oıynymyzdy bastaımyz
İ aınalym «Tabıǵaty kórkem – týǵan ólkem»
(Qazaqstan tabıǵaty jóninde top basshylaryna 3+3=6 vıdeo suraqtar bolady) ár durys jaýap 1 - upaı
İİ aınalym «Oıly bolsań ozyp kór»
(Geografıalyq jumbaqtar, vıktorınalyq suraqtar) 5+5 suraqtan
İ topqa
1. Káne báriń oılańdar,
Bizde qandaı ózen bar?
On ózenniń ishinen,
Bes ózendi tańdańdar.
(Volga, Basqan, Jaıyq, Dnepr, Sarqan, Lena, Don, Sarysý, Kongo, Ertis)
2. Qandaı jolmen adam eshýaqytta júrmeıdi? (qus joly)
3. Gorıla óz keýdesin nege urǵylaıdy? (Jaýyn shoshytý úshin)
4. Pıngvınder nemen qorektenedi? Qysta olar soltústikke ushyp ketedi? (Balyqpen, joq)
5. Ataýy qurlyq maǵynasyn bildiretin teńiz qandaı? (Aral)
İİ topqa
1. Aǵyndy, tuıyq qos kól bar,
Biri tushshy biri ashshy.
Osy eki kól sulýdyń
Qos syrǵasy sıaqty
(Aral, Kaspıı, İle, Syrdarıa, Zaısan Balqash kólderi)
2. Úsh túıe qus ushyp keledi, onyń birin ańshy atyp túsirdi, al aspanda qansha qus qaldy? (Túıe qus ushpaıdy)
3. Elimizdiń qaı aımaǵynda kompas tiline senýge bolmaıdy? dálelde (Qostanaı)
4. Búrkit – qus, arystan – ań patshasy deıdi, al Qazaqstandaǵy qaı aǵashty shóldiń patshasy dep ataıdy? (Sekseýil)
5. Qazaqstandaǵy qaı kóldiń atynyń alǵashqy býyny óziniń táttiligimen shaqyrsa, ekinshi býyny qorqytyp úrkitedi? (Balqash)
(2 - aınalymnyń upaı sany)
İİİ aınalym Qazaqstan aýmaǵynyń geografıalyq zertteýleri
(Qazaqstan jeri týraly geografıalyq maǵlumattar jaıynda)
Top basshysy shyǵyp túsindiredi (ýaqyt 1:30 mın)
Durys jaýapqa 1 - upaı
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.