InfoHub Logo

Qazaq tili 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Keler shaq. Maqsatty keler shaq
Quzirettilikke jetkizetin maqsat - mindetter:
A) aqparattyq
Aqparat kózderi arqyly oqýshylarǵa keler shaqtyń erejesin, maqsatty keler shaqtyń jalǵaýlyqtaryn tolyq meńgertý;
Á) kommýnıkatıvtik Oqýshylardyń adamgershilik qasıetke baýlı otyryp, alǵan bilimderin aýyzsha jáne jazbasha tilde qalyptastyrý;
B) problemany sheshý Taqyrypty meńgertýge arnalǵan tapsyrmalar men jattyǵýlardy óz betterimen oryndaýǵa daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, túsindirý
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalar: Bilim berýdi izgilendirý, Damyta oqytý, STO.
Sabaqtyń kórnekiligi: Oqýlyq, kesteler.
Pánaralyq baılanys: Qazaq ádebıeti

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi - sálemdesý;
- oqýshylardy túgendeý;
- oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý; - amandasý;
- sabaqta joq oqýshylardy aıtý;
- sabaqqa nazar aýdarady.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý Erejelerdi jattaý
Sóılep turǵan sátke baılanysty qımyldyń ótý kezeńin bildirý etistiktiń shaǵy dep atalady.
Sóılep turǵan sátke baılanysty, ıaǵnı sol sátte bolyp jatqan qımyldy osy shaq, áli bolmaǵan, biraq keıin bolatyn qımyldy keler shaq, sóılep turǵan sátten buryn bolyp ótken qımyldy ótken shaq deımiz.

III. Ótken materıaldy qaıtalaý arqyly jańa materıaldy qabyldaýǵa daıyndyq Oqýshylar biz aldymyzǵa maqsat qoısaq, ol is - árekettiń bolashaqta iske asýyn qalaǵanymyzdan.
Men mektepke baramyn dep alsaq, ol keler shaq bolar edi.
Al, men mektepke barmaqshymyn bolsa maqsatty keler shaq bolady. Sebebi, maqsat qoıyp, josparlanyp koıylǵan is - oqıǵa.
Men mektepke baramyn
Men mektepke barmaqshymyn

IV. Jańa materıaldy meńgertý
Maqsatty keler shaq qımyldyń, is - árekettiń keleshekte maqsat etile oryndalatynyn bildiredi.
Maqsatty keler shaq etistiktiń túbirine - maq, - mek, - paq, - pek, baq, - bek jurnaǵy jalǵanyp, odan keıin jiktik jalǵaýy qosylýy arqyly jasalady.
Mysaly: Men aýylǵa bar - maq - pyn.

V. Jańa bilimdi bekitý 121 - jattyǵý
Oqyp shyǵyp, maqsatty keler shaqty taýyp, qalaı jasalǵanyn túsindirińder. Keler shaq tulǵasyndaǵy etistikterge morfologıalyq taldaý jasańdar.

121 - jattyǵý
Úırenbek - - bek jurnaǵy arqyly jasalǵan, túbiri - úıren, salt etistik.
Saýmaq - - maq jurnaǵy arqyly jasalǵan, túbiri - saý, salt etistik.
Bolmaq - maq, túbiri - bol, salt etistik.
Shashpaq, ashpaq - - paq, túbirleri - ash, shash - salt etistik.
Ketpekshi - pek,- shi jurnaqtary arqyly, ket - salt etistik.

122 - jattyǵý.
Berilgen etistikterdi jiktep, sóılem qura.
Shash, oqy, sóıle, qaıt.
122 - jattyǵý.
Maqsatym - til ustartyp, óner shashpaq.
Men búgin sabaq oqymaqshymyn.
Ol sahnaǵa shyǵyp sóılemekshi.
Biz birge qaıtpaqshymyz.

123 - jattyǵý
Óleńdi oqyp, jaǵymdy ne jaǵymsyz maǵynada aıtylǵandaryn ajyratyp jazyńdar.
123 - jattyǵý.
Jaǵymdy: týmaq, kelmek, qalmaq, ózgermek, ermek, jeńbek, tappaq, júrmek.
Jaǵymsyz: qartaımaq, ólmek.

1 - tapsyrma
Tıisti etistiktermen tirkestirip jaz.
maq - shy
mek - shi
- ma - s
- me - s
- bek - shi
1 - tapsyrma
Barmaqshy, almaqshy
Kelmekshi, bermekshi
Barmas, almas
Bermek, kelmek
Úırenbek, senbek.

VI. Úıge tapsyrma. Erejelerdi jattaý.
VII. Baǵalaý. Qorytyndy.
Oqýshylar baǵalanyp, sabaq qorytyndylanady. Baǵalanǵan oqýshylar kúndelikke baǵasyn qoıǵyzady. Sabaqty qorytyndylap, kelesi sabaqqa daıyndalady.