InfoHub Logo

Bıologıa 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Býnaqdenelilerdiń damýy.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdik: býnaqdenelilerdiń san alýandyǵyn, olardyń tirshilik etý ortasy jáne daýy týraly túsinik berý.
b) damytýshylyq: oqýshylardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Oqýshylardyń ózin - ózi damytýyna jeteleý jáne oqýshylardyń oılaý, este saqtaý qabiletterin arttyrý.
v) tárbıelik: tazalyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý jáne tabıǵatqa degen súıispenshiligin arttyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty meńgertý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq.
Sabaqtyń ádisteri: taldaý, sıpattaý, túsindirmeli, suraq - jaýap, reprodýktıvti
Sabaqtyń kórnekilikteri: grafoproektor, plakattar, kespe qaǵazdar, slaıdtar
Tehnıkalyq qural: grafoproektor, televızor
Pánaralyq baılanys: sýret

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Ótken sabaqty qorytý
İV. Jańa sabaqty túsindirý
V. Jańa sabaqty bekitý
Vİ. Jańa sabaqty qorytý
Úİİ. Úıge tapsyrma berý
Úİİİ. Oqýshylar bilimin baǵalaý

İ. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardy túgeldep, olardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
1. Kópjasýshaly janýarlardyń kóbeıýin oqyp kelý.
2. Taqyrypshalardy sýret arqyly túıindeý.

İİİ. Ótken sabaqty qorytý
1. Kóbeıý degenimiz ne?
2. Kóbeıýdiń qandaı joldary bar?
3. Jynyssyz kóbeıý degenimiz ne?
4. Gıdranyń búrshiktený tásilimen kóbeıýi nelikten jynyssyz kóbeıýge jatady?
5. Shubalshańdy nelikten germafrodıtti deıdi?
6. Tilde degen ne?
7. Órmekshiniń kóbeıýinde shubalshańnan ózgeshilik bar ma? Qandaı?
8. Shubalshańnyń jynysty kóbeıýi qalaı júredi?
9. Uryqtaný qaıda júredi?
10. Kóbeıýdiń bıologıalyq máni, mańyzy nede?

IV. Jańa sabaqty túsindirý
Oqýshylardy jańa sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
Býnaqdeneliler 2 topqa bólinedi.

Býnaqdenelilerdiń damýy (sýret)

Býnaqdeneliler qurylysy jetilgen jáne alýan túrli jaǵdaılarda – jerde, aýada, sýda tirshilik etýge jaqsy beıimdelgen, 1 mln - nan astam túrdi qamtıtyn býynaıaqtylardyń eń iri klasy. Býnaqdenelilerdiń arǵy ata - tegi qazirgi býynaıaqtylar bolýy kerek. Mysaly, kóptegen býnaqdenelilerdiń dernásilderi – juldyzqurttarynyń qurylysy qurt tárizdi ata - tekteriniń qurylysyna uqsas bolýy.
Shynynda da olardyń denesi qurt tárizdi býyltyq, aýyz múshesi kemirýge beıimdelgen qursaǵynda 5 jup jalǵanaıaqtary bolady. Bular qyryqqabat (oramjapyraq) aq kóbeleginiń dernásilderi. Al endi osy dernásilderdi eresek kóbelekpen salystyryp kóreıik

Kóbelek
Dene pishinin aıtpaǵanda, eresek kóbelekte úsh jup júretin aıaqtary bar. Aýyz múshesi - tútik tárizdi uzyn ıirilgen tumsyqsha. Bul tumsyqshasymen ol gúl shyrynyn sorady
Dernásil:
Dernásildin aýyz múshesi ústińgi, astynǵy tissheli jaqtarymen japyraqty kemirip, úgitýge beıimdelgen. Qursaǵynda bes jup jalǵanaıaqtary bolady.

Kóbelektiń dernásilin juldyzqurt dep ataıdy. Juldyzqurttar ósimdikterdiń japyraqtarymen qorektenedi de, tez ósedi jáne birneshe ret túleıdi.
Shala túrlenip damıtyndardan, mysaly shekshek, shegirtkelerde jumyrtqadan eresek organızmge uqsas dernásil – ımago shyǵady. Dernásil birneshe ret túleıdi, qýyrshaq satysynan ótpeı - aq eresek organızmge aınalady. Damýy 3 satydan turatyn dernásili eresegine uqsaıtyn býnaqdeneni shala túrlenip damý deıdi. Kóbelekterge tán tolyq túrlenip damyǵanda jumyrtqadan ımagoǵa múldem uqsamaıtyn qurt tárizdi dernásil shyǵady. Belgili bir jasqa jetken soń, ol qozǵalmaıtyn, qorektenbeıtin kúıge túsip, qýyrshaqqa aınalady. Qýyrshaq ishinde tereń ózgerister bolyp, eresek býnaqdeneniń ulpalary men músheleri qalyptasady. Osydan soń, qýyrshaq jabyny jarylyp, odan ımago shyǵady.
Damýy 4 satydan turatyn jáne dernásilderi eresegine uqsamaıtyn býnaqdenelilerdi tolyq túrlenip damıtyn býnaqdeneliler dep ataıdy.

Býnaqdenelilerdiń túrine qaraı jumyrtqa salý merzimi, oryn, damý merzimi ár túrli bolady. Mysaly, zaýza qońyz jumyrtqalaryn topyraqqa, shybyn lastanǵan jerlerge, kóbelekter ósimdik japyraqtaryna, aǵash jemisine, t. b. jerlerge salady.
Zaýza qońyzynyń dernásilderiniń damýy 4 jylǵa, shybyn dernásilderiniń damýy birneshe táýlikke sozylady.

Túrlenip damýdyń mańyzy.
Túrlenip damıtyn, onyń ishinde, ásirese, tolyq túrlenip damıtyn býnaqdenelilerdiń tabıǵatta keńinen taralyp, óz túrlerin saqtaýǵa edáýir múmkindigi bar.
1 Dernásili eresek jándiktiń qoregine «ortaqtaspaıdy», ári turaǵy da basqa bolady. Mysaly, zaýza ne kartop qońyzynyń dernásilderi topyraqta tirshilik etedi, ósimdik tamyrlaryn, jer asty bólikterin jep qorektenedi. Al eresek qońyzdar aǵash japyraqtaryn qorek etedi. Sonymen qatar syrty ortanyń qolaısyz jaǵdaılarynan damýynyń 4 satysynan da aman qalatyn kezderi bolady. Mysaly, jemis aǵashtary japyraq jaıǵan kóktem merziminde olardy býnaqdenelilerden jáne dernásilderinen qorǵaý úshin ýly hımıkattar sebedi. Bul hımıkattardan jer betinde júrgen býnaqdeneliler qyrylady da, topyraq arasynda júrgen nemese áli qýyrshaq kúıinde jatqan dernásilder aman qalady. Sonymen túrlenip damý tásili de – býnaqdenelilerdi joıylyp ketýden saqtaıtyn beıimdiliktiń biri.
Býnaqdenelilerdiń eresek kúıge aýysý satysy ımago dep atalady.

V. Jańa sabaqty bekitý.
Úsh topqa tapsyrma: Sýretteý test.

Sýretter taratylady osy sýretterge qarap damýdyń qaı túrine jatatynyn anyqtaý jáne ret - retimen durys ornalastyrý.

1. Kóbelek toby
Tolyq túrlenip damıtyn, shala túrlenip damıtyn býnaqdenelilerdi aıyryp ornalastyr.

2. Balara toby
Shala túrlenip damıtyn býnaqdenelilerdi sıpatta.

3. Dáýit toby
Tolyq túrlenip damıtyn býnaqdenelilerdi sıpatta

V. Jańa sabaqty qorytý.
Úsh topqa Blıs - týrnır suraǵy qoıyldy.
İ - top
1. Býnaqdenelilerdiń damýy neshe satydan turady?
2. Kóbelektiń dernásilin ne dep ataıdy.?
3. Kóbelektiń qursaǵynda neshe jup jalǵanaıaqtary bar?
4. Dernásil qaı kezeńde qozǵalyssyz qalady?

İİ - top
1. Qýyrshaqtyń denesi nemen qaptalǵan?
2. Kóbelek jumyrtqasyn qaı jerlerge salady?
3. Qystap shyqqan qýyrshaqtan kóktemde birden ne shyǵady?

İİİ - top
1. Shybyndar qandaı jerlerge jumyrtqalaıdy?
2. Shegirtke qalaı túrlenip damıdy?
3. Dernásildiń qursaǵynda neshe jup jalǵanaıaqtylary bar?
4. Zaýza qońyz jumyrtqasyn qaı jerge salady?

Úİİ. Úıge tapsyrma berý.
«Býnaqdenelilerdiń damýy» taqyrybyn oqý.
«Meniń súıikti býnaqdenem» habarlama jazý.
Sózjumbaq qurastyrý.
Úİİİ. Baǵalaý.