InfoHub Logo

Bıologıa páninen oqý baǵdarlamasy
Bıologıa 6 - synyp
(barlyǵy 68 saǵ, aptasyna 2 saǵ)
№ Taqyryptyń ataýy
Kirispe (1 saǵat).
1. Botanıka - ósimdikter týraly ǵylym. Jer betinde ósimdikterdiń kóptúrliligi týraly jalpy málimetter. Botanıkalyq bilimniń negizgi qoldanylýy. Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy. Qazaqstanda keń taralǵan ósimdikter.
İ taraý. Ósimdiktermen jalpy tanysý (3 caǵat).
2. Mádenı jáne jabaıy, birjyldyq jáne kóp jyldyq, dárilik jáne ásemdik ósimdikter. Ósimdikterdiń tirshilik formalary: aǵashtar, butalar, butashyqtar, shóptesin ósimdikter.
3. Ósimdikterdiń belgileri. Gúldi ósimdikter. Gúldi ósimdikterdiń músheleri. Ósimdikter tiri organızm jáne bıojúıe retinde. Tuqymdy jáne sporaly ósimdikter.
№ 1 zerthanalyq jumys.
Sporaly jáne tuqymdy (ashyqtuqymdy jáne jabyqtuqymdy) ósimdikter: kókek zyǵyry, qyryqjapyraq, kádimgi qaraǵaı, jumyrshaq, qyzanaq.
4. Ósimdikterdiń tirshilik jaǵdaılary, olarǵa áser etetin negizgi ekologıalyq faktorlar. Ósimdikterdiń tirshilik ortalary. Ósimdikterdiń kóptúrliligi. Ósimdikterdiń tabıǵı jaǵdaılardaǵy ózgeristeri, olardyń ósimdik tirshiligindegi mańyzy. Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy.
Topserýen:
1. «Aınalamyzdaǵy ósimdikter álemi».
2. «Ósimdikter tirshiligindegi kúzgi qubylystar».
Praktıkalyq jumys.
Bólme jaǵdaıyndaǵy, baýdaǵy, saıabaqtaǵy, baqshadaǵy jáne mektep ýchaskesindegi ósimdikterdi kútip baptaý.
İİ bólim. Ósimdik jasýshasynyń qurylysy (5 saǵat).
5. Ulǵaıtqysh quraldar: mıkroskop, ulǵaıtqysh áınek. Ulǵaıtqysh quraldardy qoldaný tásilderi. Preparattar daıarlaý. Materıaldar jáne qural jabdyqtar. Qaýipsizdik tehnıkasy.
№ 2 zerthanalyq jumys.
Ulǵaıtqysh quraldarmen jáne zerthanalyq qural - saımandarmen tanysý.
6. Jasýsha - ósimdik organızminiń negizgi qurylym birligi. Ósimdik jasýshasynyń qurylysy: qabyqsha, sıtoplazma, ıadro, plasıdter, jasýsha shyrynyna toly vakýol, qosyndylary. Pishini men mólsheri boıynsha jasýshalardyń alýantúrliligi.
№ 3 zerthanalyq jumys.
Pıaz óńiniń, japyraq epıdermısiniń mıkropreparattaryn daıarlaý.
7. Jasýshalardyń tirshilik áreketteri. Jasýshanyń ósýi jáne bólinýi. Jasýshanyń tynys alýy jáne qorektenýi. Sıtoplazmanyń qozǵalysy. Jasýshalardyń tirshilik áreketteriniń qorshaǵan orta jaǵdaılaryna táýeldiligi.
№ 4 zerthanalyq jumys.
Elodeıa japyraǵyn, japyraq óńin mysalǵa alyp ósimdik jasýshasynyń qurylysyn zerttep bilý.
8. Jasýsha quramyndaǵy organıkalyq zattar: kómirsýlar, nárýyzdar, maılar jáne beıorganıkalyq zattar: sý, tuz eritindileri. Qorektik zattardyń qorǵa jınaqtalýy.
9. Ulpalar týraly túsinik. Ósimdik ulpalarynyń túrleri: túzýshi, jabyn, negizgi (asımılásıalyq jáne qorǵa jınaqtaýshy), ótkizgish, mehanıkalyq ulpalar. Ósimdik músheleriniń jasýshalyq qurylysy. Ósimdik — kópjasýshaly organızm.
İİİ bólim. Gúldi ósimdikterdiń músheleri, jemister jáne tuqymdar (14 saǵat).
I taraý. Tuqym (2 saǵat).
10. Tuqymnyń syrtqy jáne ishki kurylysy. Tuqymnyń tıpteri. Darajarnaqty jáne qosjarnaqty gúldi ósimdikterdiń tuqymdarynyń qurylysy.
№5 zerthanalyq jumys.
Darajarnaqty jáne qosjarnaqty ósimdik tuqymdarynyń qurylysy. Kókónis daqyldarynyń alýantúrli tuqymdarymen tanysý.
11. Tuqymnyń organıkalyq jáne beıorganıkalyq zattary. Tuqymdaǵy ósimdik uryǵy. Tuqymdardyń alýantúrliligi. Tuqymdardyń ónýi, topyraqqa sińirý tereńdigi. Tuqymdardyń taralýy, sharýashylyq mańyzy.
II taraý. Tamyr (3 saǵat).
12. Ósimdiktiń vegetatıvtik múshesi retinde tamyrdyń syrtqy jáne ishki qurylysy.
№6 zerthanalyq jumys.
Óskinderden tamyrdyń syrtqy qurylysyn zerttep bilý (as burshaqtyń, asqabaqtyń, úrme burshaqtyń jáne bıdaıdyń).
13. Tamyr aımaqtary: bóliný, sozylý, sorý, ótkizý. Tamyrdyń ushy – tamyr oımaqshasy. Tamyrdyń ósýi. Tamyr túkteri, olardyń tamyr jáne búkil ósimdiktiń tirshilik áreketterindegi róli.
№7 zerthanalyq jumys.
Tamyrdyń ósý (sozylý) aımaǵyn taýyp anyqtaý.
14. Tamyrdyń túrleri (negizgi, janama, qosalqy). Tamyr júıesiniń tıpteri: kindik jáne shashaq tamyrlar. Atqaratyn qyzmetine baılanysty tamyrdyń mańyzy: ósimdiktiń qorektenýi, topyraqqa bekinýi, kóbeıýi, qorektik zattardy qorǵa jınaqtaýy. Atqaratyn qyzmetine baılanysty tamyrdyń túrózgeristeri.
№8 zerthanalyq jumys.
Tamyrdyń túrózgeristeri.
Sh taraý. Órken (5 saǵat).
15. Ósimdik órkenderiniń qurylysy men mańyzy. Búrshik – ósimdiktiń uryqtyq (bastapqy) órkeni. Vegetatıvtik jáne generatıvtik búrshikter. Búrshikten órkenniń damýy. Jyldyq órken. Ósimdiktiń butaqtanýy. Butaqtanýdy kóbeıtýdiń tásilderi.
№ 9 zerthanalyq júmys.
Vegetatıvtik jáne gúl búrshikteriniń qurylysy.
16. Japyraq órkenniń búıirlik janama múshesi. Japyraqtyń syrtqy jáne ishki qurylysy. Japyraqtyń jumsaq bóligi jáne jabyndyq ulpa. Leptesikter. Japyraqtyń alýantúrliligi, olardyń ósimdik tirshiligindegi róli. Japyraq - ósimdiktiń fotosıntez júretin arnaıy múshesi, sý býlaný jáne gaz almasý. Japyraqtyń túr ózgeristeri.
№10 zerthanalyq jumys.
Japyraqtyń syrtqy qurylysy. Japyraqtaǵy leptesikterdi tabý.
№11 zerthanalyq jumys.
Japyraqtyń ishki qurylysy. Japyraqtyń túrózgeristeri.
17. Sabaq - órkenniń negizgi bóligi jáne qorektik zattardy ótkizý múshesi. Sabaqtyń býyndary men býynaralyqtary. Sabaqtyń ishki qurylysy. Sabaqtyń boılap jáne jýandap ósýi. Kambııdiń róli. Jyldyq saqınalar.
№ 12 zerthanalyq jumys.
Aǵashtyń kóldeneń kesindisindegi jyldyq saqınalardy qaraý.
18. Órkenniń kóptúrliligi: vegetatıvtik jáne generatıvtik, jerústilik jáne jerastylyq, qysqarǵan jáne uzarǵan órkender. Órkenniń túrózgeristeri.
№13 zerthanalyq jumys.
Tamyrsabaqtyń, túınektiń jáne pıazshyqtyń qurylysyn qaraý.
19. Qys kezindegi ósimdik órkenderi. Qys kezindegi japyraǵyn tastaǵan aǵashtar jáne butalarmen, aǵashtardaǵy jáne shóptesin ósimdikterdegi qaıta jańaratyn búrshiktermen tanysý.
Topserýen.
1. Ósimdiktiń qysqy tirshiligi.
Japyraǵyn tastaǵan aǵashtar men butalar.
IV taraý. Gúl, jemis (4 saǵat).
20. Gúl, onyń qurylysy men mańyzy. Gúlserigi. Tostaǵansha. Kúlte. Gúldiń negizgi bólikteri: analyǵy jáne atalyǵy. Darajarnaqty jáne qosjarnaqty ósimdik gúlderiniń erekshelikteri. Gúlshoǵyrlary, olardyń bıologıalyq mańyzy.
№14 zerthanalyq jumys.
Gúldiń qurylysyn qaraý.
21. Ósimdikterdiń gúldeýi jáne tozańdanýy. Tozańdanýdyń túrleri (ózdiginen tozańdaný, jel, býnaqdeneliler, sý, qustar arqyly aıqas tozańdaný jáne qoldan tozańdandyrý).
№15 zerthanalyq jumys.
Býnaqdenelilermen jáne jelmen tozańdanatyn ósimdikterdiń gúlderin salystyrý.
22. Jemisterdiń túzilýi; ósimdikterdiń tuqym arqyly kóbeıýi jáne taralýy. Jemistiń túrleri: qurǵaq jáne shyryndy, qaqyraıtyn jáne qaqyramaıtyn, birtuqymdy jáne kóptuqymdy jemister.
23. Tiri organızm retinde ósimdik músheleriniń ózara baılanysy. Ósimdikter jáne qorshaǵan orta.
Topserýen.
1. Tereze aldyndaǵy ósimdikter álemi.
İV bólim. Ósimdikterdiń negizgi tirshilik áreketteri (6 saǵat).
24. Topyraqtan sýdy jáne mıneraldy zattardy sińirý. Organıkalyq jáne mıneraldyq tyńaıtqyshtar. Fotosıntez, kúnniń jaryǵy men hlorofıldiń osy prosestegi róli. Kún energıasyn organıkalyq zattardyń hımıalyq baılanystarynda qorǵa jınaqtaıtyn avtotroftylar retinde jasyl ósimdikterdiń róli.
25. Ósimdikterdiń tynys alýy. Olardyń ottekti sińirip, kómirqyshqyl gazy men sýdy bólip shyǵarýy. Ósimdiktiń tynys alý prosesiniń qorshaǵan orta jaǵdaılaryna táýeldiligi.
26. Jasyl ósimdikterdiń ǵaryshtyq róli: organıkalyq zattardy túzý, energıany jınaqtaý, kómirqyshqyl gazy mólsheriniń turaqtylyǵyn saqtaý jáne atmosferada ottekti molaıtý, jerde topyraq túzilý áreketine qatysý.
27. Ósimdik tirshiligindegi sýdyń róli. Sýǵa qatynasy boıynsha ósimdikterdiń ekologıalyq toptary.
28. Ósimdikterdiń jynysty jáne jynyssyz kóbeıýi, onyń bıologıalyq mańyzy. Ósimdikterdiń uryqtanýy men zıgotanyń túzilýi týraly túsinik. Vegetatıvtik kóbeıý, onyń túrleri jáne tabıǵattaǵy bıologıalyq róli, ósimdik sharýashylyǵynda paıdalaný.
№16 zerthanalyq jumys.
Bólme ósimdikterin qalemsheleý.
29. Ósimdiktterdiń ósýi jáne damýy. Ósimdikterdiń ósýi men damýynyń qorshaǵan orta jaǵdaılaryna táýeldiligi. Órken men tamyrdyń ósýge baǵyttalýy. Ósimdik damýynyń kezeńderi (uryqtyq, jastyq, jetilý jáne qartaıý). Ósimdik tirshiliginiń uzaqtyǵy.
V bólim. Ósimdikter dúnıesiniń negizgi bólimderi (21 saǵat).
30. Ósimdikter sıstematıkasy týraly túsinik. Ósimdikter dúnıesi. Onyń dúnıe tarmaqtaryna bólinýi: Dúnıe tarmaǵy, Bólimder, Klasstar, Tuqymdastar, Týystar, Túrler. Túr — ósimdikter sıstematıkasynyń negizgi birligi.
V taraý. Baldyrlar bólimi (2 saǵat).
31. Baldyrlardyń bólimderi. Birjasýshaly jáne kópjasýshaly baldyrlardyń jalpy sıpattamasy.
№17 zerthanalyq jumys.
Bir jasýshaly jáne kópjasýshaly baldyrlardyń mıkroskoptyq jáne syrtqy qurylysy.
32. Tushshy sý jáne teńiz baldyrlarynyń kóptúrliligi. Baldyrlardyń tabıǵattaǵy jáne halyq sharýashylyǵyndaǵy mańyzy.
VI taraý. Múktárizdiler bólimi (2 saǵat).
33. Múkterdiń ártúrliligi. Joǵary satydaǵy sporaly ósimdikter retinde jasyl múkterdiń jalpy sıpattamasy. Múkterdiń kóbeıýi jáne damýy.
№18 zerthanalyq jumys.
Múkterdiń syrtqy qurylysy.
Zerthanalyq jumystyń nátıjesin qorytyndylaý.
34. Shymtezek múgi. Múkterdiń tabıǵattaǵy jáne halyq sharýashylyǵyndaǵy mańyzy. Múktárizdi ósimdikterdi qorǵaý.
VII taraý. Qyryqjapyraqtárizdi ósimdikter bólimi (3 saǵat).
35. Qyryqjapyraqtardyń, qyryqbýyndardyń jáne plaýndardyń joǵary satydaǵy sporaly ósimdikter retinde jalpy sıpattamasy, kóbeıýi jáne damýy. Qyryqjapyraqtárizdilerdiń ótken zamandarda órkendep ósip keń taralýy. Qazirgi qyryqjapyraqtárizdilerdiń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy.
№19 zerthanalyq jumys.
Qyryqjapyraqtárizdilerdiń syrtqy qurylysy.
36. Qyryqbýyndardyń qurylysy, kóbeıýi jáne damýy. Qyryqbýyndardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy.
37. Plaýndardyń qurylysy, kóbeıýi jáne damýy. Plaýndardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy.
VIII taraý. Ashyq tuqymdy ósimdikter bólimi (4 saǵat).
38. Tuqymdy ósimdikter retinde olardyń jalpy sıpattamasy jáne kóptúrliligi. Mektep mańyndaǵy qylqan japyraqty ósimdikter.
№20 zerthanalyq jumys.
Ashyqtuqymdylardyń syrtqy qurylysy.
39. Kádimgi qaraǵaıdyń mysalynda qylqan japyraqty ósimdikterdiń tuqym arqyly kóbeıýi.
№21 zerthanalyq jumys.
Qylqanjapyraqty ósimdikterdiń búrleri men tuqymdarynyń qurylysyn zerttep bilý.
40. Qylqan japyraqty ósimdikter men qylqan japyraqty ormandardyń tabıǵattaǵy jáne adam sharýashylyǵyndaǵy mańyzy.
41. Jalpaq japyraqty, qylqan japyraqty ormandardy qorǵaý.
IH taraý. Jabyq tuqymdy (Gúldi) ósimdikter bólimi(9 saǵat).
42. Olardyń jalpy sıpattamasy. Jabyq tuqymdy ósimdikterdiń kóptúrliligi. Qosjarnaqty ósimdikterdiń tuqymdastary. Jabyq tuqymdy ósimdikterdiń tabıǵattaǵy jáne adam sharýashylyǵyndaǵy mańyzy. Gúldi ósimdikterdiń qosjarnaqtylar jáne darajarnaqtylar klastaryna bólinýi.
43. Kresgúldiler tuqymdasy. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№22 zerthanalyq jumys.
Kresgúldiler tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
44. Raýshangúldiler tuqymdasy. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№23 zerthanalyq jumys.
Raýshangúldiler tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
45. Alqa tuqymdastar. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№24 zerthanalyq jumys.
Alqa tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
46. Burshaq tuqymdastar. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№ 25 zerthanalyq jumys.
Burshaq tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
47. Kúrdeligúldiler tuqymdasy. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№26 zerthanalyq jumys.
Kúrdeligúldiler tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
48. Lalagúl tuqymdastar. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№ 27 zerthanalyq jumys.
Lalagúl tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
49. Jýa tuqymdastar. Gúli men jemisiniń qurylys erekshelikteri, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyqtyq ósimdikter.
№ 28 zerthanalyq jumys.
Jýa tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
50. Astyq tuqymdastar. Gúli men jemisiniń qurylysyndaǵy erekshelikter, tirshilik formalary. Jabaıy ósetin, mádenı, dárilik, mańyzdy halyq sharýashylyǵynyń ósimdikteri.
№ 29 zerthanalyq jumys.
Astyq tuqymdasy ósimdikteriniń gúli men jemisiniń qurylysy.
Topserýen:
1. Qalalyq saıabaqtaǵy jáne mektep mańyndaǵy ósimdikter dúnıesiniń ókilderimen tanysý.
2. Ósimdikter dúnıesi ókilderiniń kóktemgi oıanýlary.
VI bólim. Jerdegi ósimdikter álemi kóptúrliliginiń tarıhı damýy (3 saǵat).
51. Ósimdikter áleminiń damýy. Ósimdikterdiń kúrdelený prosesi retinde evolúsıa týraly túsinik. Ósimdik toptarynyń kóptúrliligi evolúsıanyń nátıjesi ekendigi.
52. Mádenı ósimdikterdiń shyǵý tegi jáne kóptúrliligi.
№1 praktıkalyq jumys.
Bólme ósimdikterin kútip baptaýdyń kóktemgi jumystary.
53. Negizgi halyq sharýashylyq daqyldary - bıdaı men kartoptyń paıda bolý tarıhy.
№2 praktıkalyq jumys.
Mekteptiń tájirıbe ýchaskesi úshin tuqymdar tańdap alý jáne kóshetter ósirý.
VİI bólim. Vırýstar dúnıesi (2 saǵat).
54. Tirshiliktiń qarapaıym qurylymdyq formasy retinde vırýstardyń qurylysyndaǵy erekshelikter.
55. Vırýstyq juqpalarmen zaqymdaný jáne taralýy. Vırýstyq juqpalardyń aldyn - alý jáne kúresý sharalary.
VİİI bólim. Bakterıalar dúnıesi (3 saǵat).
56. Bakterıalar tiri organızmderdiń ejelgi toby ekendigi. Bakterıalardyń jalpy sıpattamasy. Bakterıalyq jasýshanyń ósimdik jasýshasynan aıyrmashylyǵy. Prokarıottar jáne eýkarıottar týraly túsinik.
№30 zerthanalyq jumys.
Pishen taıaqshasy bakterıasynyń syrtqy kórinisin qaraý.
57. Pishinderi, qorektenýi, tynys alýy boıynsha bakterıalardyń ártúrliligi.
№31 zerthanalyq jumys.
Burshaq ósimdikteriniń tamyryndaǵy túınek bakterıalaryn qaraý.
58. Bakterıalardyń taralýy. Bakterıalardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi (ekologıalyq, aýrý týdyrǵysh, bıotehnologıalyq) mańyzy.
İH bólim. Sańyraýqulaqtar dúnıesi. Qynalar — erekshe, sımbıozdyq organızmder (4 saǵat).
59. Sańyraýqulaqtardyń jalpy sıpattamasy. Qorektenýi, tynys alýy, spora arqyly kóbeıýi. Kóp jasýshaly sańyraýqulaqtar. Qalpaqshaly sańyraýqulaqtar. Jeýge jaramdy jáne ýly sańyraýqulaqtar. Mıkorıza týraly túsinik. Sańyraýqulaqtardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy.
№32 zerthanalyq jumys.
Tútiksheli jáne qatparly qalpaqshaly sańyraýqulaqtardyń jemisti denesiniń qurylysy.
60. Zeń sańyraýqulaqtar: mýkor, penısıll. Birjasýshaly sańyraýqulaqtar - ashytqy sańyraýqulaǵy.
№33 zerthanalyq jumys.
Mıkroskoptyq mýkor sańyraýqulaǵynyń syrtqy qurylysyn zerttep bilý.
61. Sańyraýqulaqtardyń kóptúrliligi: saprofıtter, parazıtter, sımbıonttar. Ósimdikterdi parazıttik sańyraýqulaqtardan qorǵaý tásilderi.
№34 zerthanalyq jumys.
Aǵash qabyǵynyń sańyraýqulaǵy jemisti denesiniń syrtqy qurylysyn zerttep bilý.
62. Qynalar, olardyń qurylysy, qorektenýi jáne kóbeıý erekshelikteri. Qynalardyń kóptúrliligi. Qynalardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy. Qynalardyń ındıkatorlyq róli.
№35 zerthanalyq jumys.
Qynalardyń eki - úsh ókilderiniń tallomynyń qurylysyn zertteý.
H Bólim. Tabıǵı birlestikter (6 saǵat).
63. Bıologıalyq júıe retinde ósimdikterdiń tabıǵı birlestikteri (bıosenoz — fıtosenoz) týraly túsinik. Ósimdikterdiń tabıǵattaǵy tirshiligi.
№1 praktıkalyq jumys.
Mekteptiń oqý - tájirıbe ýchaskesindegi jáne mektep aınalasyndaǵy ósimdikter birlestigin jabdyqtaý boıynsha kóktemgi jumystar.
64. Bıojúıe retinde ósimdikterdiń tabıǵı birlestikteriniń sıpattamasy: tirshilik ortasy, túrlik quramy, birlestiktegi túrlerdiń sany, qabattylyǵy, ósimdikter arasyndaǵy ózara baılanystar.
№2 praktıkalyq jumys.
Bólme ósimdikterin kútip - baptaýdyń kóktemgi jumystary.
65. Ósimdikterdiń tabıǵı birlestikterde birge tirshilik etýge beıimdilikteri. Túrli qabattaǵy ósimdikterdiń negizgi qasıetteri.
№3 praktıkalyq jumys.
Mekteptiń tájirıbe ýchaskesindegi jumys.
66. Ósimdikterdiń, janýarlardyń, sańyraýqulaqtardyń, bakterıalardyń jáne olardyń tirshilik ortalarynyń jıyntyǵy retinde bıogeosenoz týraly túsinik.
№4 praktıkalyq jumys.
Mektep aınalasyndaǵy ósimdik birlestikterin kórkeıtý boıynsha kóktemgi jumystar.
67. Ekojúıeler týraly túsinik. Ósimdikter birlestiginiń orny jáne róli.
Topserýen.
1. Birlestiktegi ósimdikter tirshiligi.
2. Orman (saıabaq) tabıǵı birlestik ekendigi.
68. Adamnyń tabıǵattaǵy róli. Tabıǵat baılyqtaryn únemdi paıdalaný, ósimdikterdi qorǵaý, ósimdik resýrstary, tabıǵatty qorǵaý, ekologıa týraly túsinikter. Qyzyl kitap.
Topserýen:
3. Tabıǵı birlestikter tirshiligindegi kóktem.
4. Jyldyń kóktem mezgilindegi ósimdikterdiń tirshiligi.