Cońǵy qońyraý
«Sońǵy qońyraý» merekesi
Jospary:
1. Oqýshylardy sapqa turǵyzý
2. AÁD - muǵaliminiń málimdemesi
3. QR - nyń Týyn engizý
4. Ánuran oryndaý
5. «Sońǵy qońyraý» merekesiniń bastalýy
J:- Qymbatty ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Mine, bıyl altyn uıa mektebimiz taǵy da bir saltanatty jıynǵa sap túzedi.
J. – Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa
Hosh kelippiz ustazdar, ata - analar,
«Sońǵy qońyraý» merekesi toıymyzǵa.
J. Mekteppen búgin qoshtaspaq,
Qoshtaspaq endi san túlek
Aıtylar búgin san tilek
Egiler búgin san júrek.
J: Dýmandy dúbir, án jyrly
Jaıqalǵan ómir jas baǵy.
Minekı, taǵy bir jyldy,
Syrǵytyp keıin tastady.
J. Mektebimiz sońǵy syńǵyrlaǵan qońyraý únimen --- mektep bitirýshi túlekterin úlken ómir jolyna attandyrǵaly otyr.
J. Úmitpen sátti baq tilep,
Ómirdiń tartqan órine
Jalyndy sálem, aq tilek
Mektep túlekterine,- dep bıylǵy mektep túlekterin synyp jetekshisi Tileýhanova Sánıa Serikqanqyzymen mektep tórine shaqyramyz.
Mýzyka. Mektep bitirýshiler aq mata jaıylǵan jolmen kelip oryndaryna turady. Olardy 1 synyp oqýshylary shar, gúldermen qoshemettep turady.
J:- Nazar aýdaryńyzdar! QR - nyń týy engizilsin!
Tý kóterýshiler oryndaryna kelgen soń QR - nyń Ánurany oryndalady.
J. Mektebimizdiń dástúri boıynsha QR - nyń Týyn 11 synyp oqýshylarynan qabyldap alý 10 synyp oqýshylaryna ---------------------------------- beriledi.
Tý qabyldanyp alynady. 11 synyp oqýshylary sapqa baryp turady.
J: Jas júrektiń ómirlik qushtary gúl,
Baǵban ustaz baýlyǵan qustary bul.
Qoshtasyp búgingi kún uıasynan,
Sol qustardyń bir toby ushqaly tur.
J. Qurmetti mektep túlekteri! Búgin senderdiń kúnderin júrekterinde erekshe saqtalatyn kún. Sebebi, búgingi sońǵy qońyraý úni sender úshin sońǵy ret soǵylmaqshy!
J. Aldymyzda turǵan maqsat - UBT - ti oıdaǵydaı tapsyryp oqýǵa túsý. Osyndaı úlken jaýapkershilik aldynda turǵanda egemendi elimizdiń jalaýyn tik ustap, eline adal qyzmet kórsetetin jas jetkinshekterdi tárbıelep jatqan mektebimizdiń ustazdar qaýymynyń orny erekshe.
Merekelik án shashýyn ------------------------------- joldaıdy.
J: Abzal jandar bıik tulǵa baısaldy,
Qushaq jaıyp óz merekeń qarsy aldy,
Qýanyshty jarqyn tilek bildirip,
Quttyqtaıdy mektep dırektory barshańdy,- dep sózdi mektep dırektory Nurǵalıev Raıym Joldaspekulyna bereıik.
Sóz mektep dırektorynda Reıtıń qorytyndysy boıynsha ustazdardy marapattaý.
J. Qadirli mektep - bul mektep,
Oqyǵan ata - anamyz.
Atyńdy seniń qurmettep,
Árqashan eske alamyz,- dep --------------------------- oryndaýynda marapattalǵan ustazdar úshin mýzykalyq sálemin qabyl alyńyzdar!
J. Oqý jylynyń aıaqtalýy týraly buıryqpen tanystyrý oqý isiniń meńgerýshisine beriledi.
Oqý úzdikteri men belsendi oqýshylardy marapattaý.
J: Oqýshylardyń jazǵy demalysyn uıymdastyrý týraly buıryqpen tanystyrý úshin sóz tárbıe isiniń meńgerýshisine beriledi
J: Mektepke bıyl kúz kelgen
Oqýshymyz qylyqty,
Aıaqtadyq bizder de,
Birinshi mine, synypty.
J: Úmitpen sátti baq tilep,
Ómirdiń tartqan órine
Jalyndy sálem, aq tilek
Joldaıdy 1 - synyp oqýshylary
Mektep túlekterin,- dep quttyqtaý sózdi 1 - synyp oqýshylaryna bereıik!
Mýzyka. Oqýshylardyń quttyqtaýy
J. Qımastyq pen qýanysh, ańsaý men arman sezimder aralasyp, júrekteri lúpil qaǵyp bizdiń túlekterimiz tur.
J: Osynaý sátte shákirttik sáttiń sońy ómir jolynyń alǵashqy qadamynda tursyńdar. Mektep qabyrǵasynda ótkizgen 11 jylda qońyraýdyń úni 20myńnan asa qaǵylypty.
J: Mektep, mektep!
Tóńirektep,
Júrýshi edik,
Suraýshy edik,
Úı jumysyn bermese!
Búgin mine, úlken boldyq,
On segizge bıyl tolyq,- dep túlekterimiz tur. Sóz kezegi ózderińde, túlekter!
Sóz túlekterde
J: Ushyrdyń talaı - talaı túlekterdi,
Toltyryp qýanyshqa júrekterdi.
Ustazym, bir ózińe arnalady,
Taýsylmas dastandaı bop jyr betteri.
J: Anamdaı meıirimdi qushaq ashyp,
Turǵandaı bir tabıǵat amandasyp.
Kıeli topyraǵyń shabyt berip,
Baramyn bolashaqqa qadam basyp,- demekshi túlekter válsine shaqyramyz.
Túlekter válsi
J. Sheshýshi sátte osyndaı
Ósıet ánder jattar shyn
Qýanyshqa qosylmaı
Ata - anań qalaı shet qalsyn,- dep ata - analar atynan 11 synyp oqýshysy ---------------- ata - anasyna sóz kezegin beremiz.
J. Oryndy kóńil tolqyny
Túlekter seni uǵamyn
Ózińmen birge tolqýly
Sóz alsyn endi muǵalim
Ata - anańdaı keıingi
Ekinshi adam ómirde
Bala bol dep zeıindi
Meıir quıǵan kóńilge
Tárbıeli, bilikti,
Ol - ustazyń súıikti,- dep synyp jetekshisi ------------------------- sóz kezegin beremiz.
J: Ómir degendeı synaptaı syrǵyp óte shyqty. Keshe ǵana mektep tabaldyryǵyn jasqana ashqan balalar búgin 11 jyl bilim nárimen sýsyndap úlken ómirge joldama almaqshy. Búgin olar úshin mektepte sońǵy ret qońyraý soǵylmaqshy.
Bári syn, bári de shyn,
Qoshtasarda qońyraý da muń
Mánisin uǵarsyń ótken kúnniń
Daýysyn estigende qońyraýdyń,- dep qońyraý soǵý rásimin 11 synyp oqýshysy ---------------------- men 1 synyp oqýshysy --------------------------------------- beriledi.
Sońǵy qońyraý soǵylady.
J: Qyran bop kókke samǵańdar
Ataǵyń ketsin kóp - kópke
Namysty tý ǵyp ustańdar,
Kir keltirmeı mektepke!
J: - Nazar aýdaryńyzdar! QR - nyń týy shyǵarylsyn!
Tý shyǵarylady
Boıaý mýzyka J: Qoshtastyńdar balalyq baldáýrenmen,
Eseıdińder, er jettińder bilimmen.
Umytpańdar ustazdardy túlekter,
Qarsy aıyrylǵan sender úshin júrekter.
Sát sapar, túlekter!
Asýlardan súrinbeńder, túlekter!
1 synyp oqýshylary 11 synyp oqýshylaryn qoldarynan ustap shyǵaryp salady.
J: Qosh, balalar! Jazǵy demalysqa attandyq,
Bilim alyp, marapattap, shattandyq
Bolashaqta júreıik tek árdaıym,
Biz sizderdi, siz bizderdi maqtan ǵyp.
J: Qyzyqty kanıkýl kezinde,
Asyr sap, qýandyq, demaldyq,
Súıikti mektebim ózińe,
Qýanyp qaıtadan oraldyq,- dep qyrkúıek aıynda aman - esen júzdeseıik! Osymen «Sońǵy qońyraý» merekesi óz máresine jetti. Hosh saý bolyńyzdar!
Jospary:
1. Oqýshylardy sapqa turǵyzý
2. AÁD - muǵaliminiń málimdemesi
3. QR - nyń Týyn engizý
4. Ánuran oryndaý
5. «Sońǵy qońyraý» merekesiniń bastalýy
J:- Qymbatty ustazdar, ata - analar, oqýshylar! Mine, bıyl altyn uıa mektebimiz taǵy da bir saltanatty jıynǵa sap túzedi.
J. – Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa
Hosh kelippiz ustazdar, ata - analar,
«Sońǵy qońyraý» merekesi toıymyzǵa.
J. Mekteppen búgin qoshtaspaq,
Qoshtaspaq endi san túlek
Aıtylar búgin san tilek
Egiler búgin san júrek.
J: Dýmandy dúbir, án jyrly
Jaıqalǵan ómir jas baǵy.
Minekı, taǵy bir jyldy,
Syrǵytyp keıin tastady.
J. Mektebimiz sońǵy syńǵyrlaǵan qońyraý únimen --- mektep bitirýshi túlekterin úlken ómir jolyna attandyrǵaly otyr.
J. Úmitpen sátti baq tilep,
Ómirdiń tartqan órine
Jalyndy sálem, aq tilek
Mektep túlekterine,- dep bıylǵy mektep túlekterin synyp jetekshisi Tileýhanova Sánıa Serikqanqyzymen mektep tórine shaqyramyz.
Mýzyka. Mektep bitirýshiler aq mata jaıylǵan jolmen kelip oryndaryna turady. Olardy 1 synyp oqýshylary shar, gúldermen qoshemettep turady.
J:- Nazar aýdaryńyzdar! QR - nyń týy engizilsin!
Tý kóterýshiler oryndaryna kelgen soń QR - nyń Ánurany oryndalady.
J. Mektebimizdiń dástúri boıynsha QR - nyń Týyn 11 synyp oqýshylarynan qabyldap alý 10 synyp oqýshylaryna ---------------------------------- beriledi.
Tý qabyldanyp alynady. 11 synyp oqýshylary sapqa baryp turady.
J: Jas júrektiń ómirlik qushtary gúl,
Baǵban ustaz baýlyǵan qustary bul.
Qoshtasyp búgingi kún uıasynan,
Sol qustardyń bir toby ushqaly tur.
J. Qurmetti mektep túlekteri! Búgin senderdiń kúnderin júrekterinde erekshe saqtalatyn kún. Sebebi, búgingi sońǵy qońyraý úni sender úshin sońǵy ret soǵylmaqshy!
J. Aldymyzda turǵan maqsat - UBT - ti oıdaǵydaı tapsyryp oqýǵa túsý. Osyndaı úlken jaýapkershilik aldynda turǵanda egemendi elimizdiń jalaýyn tik ustap, eline adal qyzmet kórsetetin jas jetkinshekterdi tárbıelep jatqan mektebimizdiń ustazdar qaýymynyń orny erekshe.
Merekelik án shashýyn ------------------------------- joldaıdy.
J: Abzal jandar bıik tulǵa baısaldy,
Qushaq jaıyp óz merekeń qarsy aldy,
Qýanyshty jarqyn tilek bildirip,
Quttyqtaıdy mektep dırektory barshańdy,- dep sózdi mektep dırektory Nurǵalıev Raıym Joldaspekulyna bereıik.
Sóz mektep dırektorynda Reıtıń qorytyndysy boıynsha ustazdardy marapattaý.
J. Qadirli mektep - bul mektep,
Oqyǵan ata - anamyz.
Atyńdy seniń qurmettep,
Árqashan eske alamyz,- dep --------------------------- oryndaýynda marapattalǵan ustazdar úshin mýzykalyq sálemin qabyl alyńyzdar!
J. Oqý jylynyń aıaqtalýy týraly buıryqpen tanystyrý oqý isiniń meńgerýshisine beriledi.
Oqý úzdikteri men belsendi oqýshylardy marapattaý.
J: Oqýshylardyń jazǵy demalysyn uıymdastyrý týraly buıryqpen tanystyrý úshin sóz tárbıe isiniń meńgerýshisine beriledi
J: Mektepke bıyl kúz kelgen
Oqýshymyz qylyqty,
Aıaqtadyq bizder de,
Birinshi mine, synypty.
J: Úmitpen sátti baq tilep,
Ómirdiń tartqan órine
Jalyndy sálem, aq tilek
Joldaıdy 1 - synyp oqýshylary
Mektep túlekterin,- dep quttyqtaý sózdi 1 - synyp oqýshylaryna bereıik!
Mýzyka. Oqýshylardyń quttyqtaýy
J. Qımastyq pen qýanysh, ańsaý men arman sezimder aralasyp, júrekteri lúpil qaǵyp bizdiń túlekterimiz tur.
J: Osynaý sátte shákirttik sáttiń sońy ómir jolynyń alǵashqy qadamynda tursyńdar. Mektep qabyrǵasynda ótkizgen 11 jylda qońyraýdyń úni 20myńnan asa qaǵylypty.
J: Mektep, mektep!
Tóńirektep,
Júrýshi edik,
Suraýshy edik,
Úı jumysyn bermese!
Búgin mine, úlken boldyq,
On segizge bıyl tolyq,- dep túlekterimiz tur. Sóz kezegi ózderińde, túlekter!
Sóz túlekterde
J: Ushyrdyń talaı - talaı túlekterdi,
Toltyryp qýanyshqa júrekterdi.
Ustazym, bir ózińe arnalady,
Taýsylmas dastandaı bop jyr betteri.
J: Anamdaı meıirimdi qushaq ashyp,
Turǵandaı bir tabıǵat amandasyp.
Kıeli topyraǵyń shabyt berip,
Baramyn bolashaqqa qadam basyp,- demekshi túlekter válsine shaqyramyz.
Túlekter válsi
J. Sheshýshi sátte osyndaı
Ósıet ánder jattar shyn
Qýanyshqa qosylmaı
Ata - anań qalaı shet qalsyn,- dep ata - analar atynan 11 synyp oqýshysy ---------------- ata - anasyna sóz kezegin beremiz.
J. Oryndy kóńil tolqyny
Túlekter seni uǵamyn
Ózińmen birge tolqýly
Sóz alsyn endi muǵalim
Ata - anańdaı keıingi
Ekinshi adam ómirde
Bala bol dep zeıindi
Meıir quıǵan kóńilge
Tárbıeli, bilikti,
Ol - ustazyń súıikti,- dep synyp jetekshisi ------------------------- sóz kezegin beremiz.
J: Ómir degendeı synaptaı syrǵyp óte shyqty. Keshe ǵana mektep tabaldyryǵyn jasqana ashqan balalar búgin 11 jyl bilim nárimen sýsyndap úlken ómirge joldama almaqshy. Búgin olar úshin mektepte sońǵy ret qońyraý soǵylmaqshy.
Bári syn, bári de shyn,
Qoshtasarda qońyraý da muń
Mánisin uǵarsyń ótken kúnniń
Daýysyn estigende qońyraýdyń,- dep qońyraý soǵý rásimin 11 synyp oqýshysy ---------------------- men 1 synyp oqýshysy --------------------------------------- beriledi.
Sońǵy qońyraý soǵylady.
J: Qyran bop kókke samǵańdar
Ataǵyń ketsin kóp - kópke
Namysty tý ǵyp ustańdar,
Kir keltirmeı mektepke!
J: - Nazar aýdaryńyzdar! QR - nyń týy shyǵarylsyn!
Tý shyǵarylady
Boıaý mýzyka J: Qoshtastyńdar balalyq baldáýrenmen,
Eseıdińder, er jettińder bilimmen.
Umytpańdar ustazdardy túlekter,
Qarsy aıyrylǵan sender úshin júrekter.
Sát sapar, túlekter!
Asýlardan súrinbeńder, túlekter!
1 synyp oqýshylary 11 synyp oqýshylaryn qoldarynan ustap shyǵaryp salady.
J: Qosh, balalar! Jazǵy demalysqa attandyq,
Bilim alyp, marapattap, shattandyq
Bolashaqta júreıik tek árdaıym,
Biz sizderdi, siz bizderdi maqtan ǵyp.
J: Qyzyqty kanıkýl kezinde,
Asyr sap, qýandyq, demaldyq,
Súıikti mektebim ózińe,
Qýanyp qaıtadan oraldyq,- dep qyrkúıek aıynda aman - esen júzdeseıik! Osymen «Sońǵy qońyraý» merekesi óz máresine jetti. Hosh saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
