- 05 naý. 2024 01:14
- 242
Elim dep soǵar júregim
Elim dep soǵar júregim
Jospary:
İ. Kirispe. Qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý.
İİ. Negizgi bólim. Elim dep soǵar júregim.
İİ. 1. Kóne jazbalardaǵy patrıottyq qundylyq.
İİ. 2. Danalardan shyqqan sóz.
İİ. 3. Ata - baba erligi urpaqqa úlgi.
İİİ. Qorytyndy.
Men - patrıotpyn! Men elimdi, jerimdi, ultymdy súıemin! Men otanymdy, otbasymdy súıemin! Men - tilimdi, dinimdi, dilimdi súıemin! Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn, Gımndi, Eltańbany qurmetteımin. Men úshin asa qymbat osy qundylyqtarǵa degen mahabbatymmen maqtana alamyn, jáne sol mahabbatymdy dáleldeı alamyn. Men ózimdi shyn patrıot sanaımyn.
Kez - kelgen adamdy otansúıgishtikke tárbıeleıtin eń birinshi - ata - ana tárbıesi, ekinshi - ustazdardyń tálimi. Al ózińdi - óziń otansúıgishtikke tárbıelegendegi tiregiń ol - kitap. Osy qudireti kúshti kitap arqyly biz ózimizdi patrıot bolýǵa tárbıeleı alamyz.
Al endi Patrıot degenimiz ne? Ony qalaı túsinemiz. Jalpy «Patrıot, Patrıotızm» - degenimiz keń aýqymdy, kóp satyly uǵym. Iaǵnı ony qatyp qalǵan bir sózben nemese bir sóılemmen, nemese bir pikirmen túsindirý múmkin emes.
Patrıotızm - uǵymynyń túp tamyry grektiń «patrıs» degen sózinen shyqqan. Ol qazaq tilinde – «Otan», «Atameken» - degen maǵynany beredi.
Patrıot bolý ol qıyn nárse emes, ózińniń tilińmen, elińmen maqtansań, mine sen patrıotsyń. Patrıot bolý tek qana ulttyq kıim kıip nemese halyq ánderin tyńdaý emes, tipti bulardy istemeýge de bolady. Eń bastysy sen otanǵa adal qyzmet etip, elińmen maqtanyp júrseń, bunyń ózi otanǵa degen mahabbatty bildiredi.
Jospary:
İ. Kirispe. Qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý.
İİ. Negizgi bólim. Elim dep soǵar júregim.
İİ. 1. Kóne jazbalardaǵy patrıottyq qundylyq.
İİ. 2. Danalardan shyqqan sóz.
İİ. 3. Ata - baba erligi urpaqqa úlgi.
İİİ. Qorytyndy.
Men - patrıotpyn! Men elimdi, jerimdi, ultymdy súıemin! Men otanymdy, otbasymdy súıemin! Men - tilimdi, dinimdi, dilimdi súıemin! Men Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn, Gımndi, Eltańbany qurmetteımin. Men úshin asa qymbat osy qundylyqtarǵa degen mahabbatymmen maqtana alamyn, jáne sol mahabbatymdy dáleldeı alamyn. Men ózimdi shyn patrıot sanaımyn.
Kez - kelgen adamdy otansúıgishtikke tárbıeleıtin eń birinshi - ata - ana tárbıesi, ekinshi - ustazdardyń tálimi. Al ózińdi - óziń otansúıgishtikke tárbıelegendegi tiregiń ol - kitap. Osy qudireti kúshti kitap arqyly biz ózimizdi patrıot bolýǵa tárbıeleı alamyz.
Al endi Patrıot degenimiz ne? Ony qalaı túsinemiz. Jalpy «Patrıot, Patrıotızm» - degenimiz keń aýqymdy, kóp satyly uǵym. Iaǵnı ony qatyp qalǵan bir sózben nemese bir sóılemmen, nemese bir pikirmen túsindirý múmkin emes.
Patrıotızm - uǵymynyń túp tamyry grektiń «patrıs» degen sózinen shyqqan. Ol qazaq tilinde – «Otan», «Atameken» - degen maǵynany beredi.
Patrıot bolý ol qıyn nárse emes, ózińniń tilińmen, elińmen maqtansań, mine sen patrıotsyń. Patrıot bolý tek qana ulttyq kıim kıip nemese halyq ánderin tyńdaý emes, tipti bulardy istemeýge de bolady. Eń bastysy sen otanǵa adal qyzmet etip, elińmen maqtanyp júrseń, bunyń ózi otanǵa degen mahabbatty bildiredi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.