Tórt túligim - yrysym
Sabaqtyń taqyryby: Tórt túligim - yrysym
«Ana súti men jylqy súti - bizdiń tarıhymyzdyń basy» (Ǵafý Qaıyrbekov)
«Qazaq tarıhy - jylqy tarıhy da, jylqy tarıhy - qazaq tarıhy» (Qajytaı İlıasuly)
Maqsaty: Tórt túlik týraly bilim berý, tórt túlik maldyń tirshilik tabıǵatymen, qadir - qasıetimen tanystyrý. Qazaq halqy malmen aınalysatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, tilin damytý, maldy kútýge, qadirleýge, ony ósirýge, ata kásipke aınaldyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Tórt túliktiń sýretteri, slaıdtar, oıyn túrleri.
Júrisi: 1. Taqpaqtar aıtý.
2. Tórt túlikke sıpattama.
3. Jumbaq sheshý.
4. Saıys.
5. Poster qorǵaý
1 - júrgizýshi: Qoı degen - momyn janýar,
Aıta berseń taýsylmas.
Qasıeti taǵy bar.
2 - júrgizýshi: Óskende túıe bolasyń,
Qazir áli botasyń.
1 - júrgizýshi: Torpaqtarym tompıǵan,
Kózderi móldir montıǵan.
1. Topqa bólý.
2. Topqa at qoıý.
1-top: Qoı.
2-top: Túıe.
3-top: Sıyr.
4-top: Jylqy.
1-top. Qoı - tórt túliktiń ishindegi eń mamany. Sondyqtan bolar qazaq atamyz ósek - aıan, qýlyq - sumdyǵy joq bir qalypty, sabyrly adamdy «qoı aýzynan shóp almaıtyn momyn» dep tegin aıtpaǵan eken. Qoı maly sonaý ejelden halqymyzdyń nesibeli maly bolyp eseptelgen. Balalar aýyryp qalǵan kezde osy qoıdyń quıryq maıymen sylap, iship jatady.
2-top. Túıe - tórt túliktiń tóresi. Túıeniń tıgizer paıdasy az emes. Túıeniń súti - shubat. Ol ári sýsyn, ári tamaq. Shubattyń emdik qasıeti kúshti. İshse sút, jese et, maıy da mol. Túıeniń sapaly júni bar.
3-top. Sıyr - Zeńgi baba tuqymy. Ol adamǵa serik, ári aqyldy, ári momyn janýar. Bizdiń iship - jeıtin taǵamdarymyzdyń barlyǵy osy - sıyr malynyń ónimi. Mysaly: qurt, irimshik, aıran, maı, qatyq.
4-top. Jylqy - jer júziniń bárine taraǵan túlik. Jylqy maly óte tózimdi. Ol qysta sary aıazda dalada jaıyla beredi, óıtkeni jylqy maly sýyqqa tońbaıdy. Eti de, súti de ózgeshe. Qazy - qarta, jal - jaıa jylqydan alynady.
1-top. Qurt.
Qurt degen ol arǵy atasy aqtan bolar,
Jarnamasyn aıta berseń dastan bolar,
Aýzyńa salyp alyp,
Urtyńdy bultyńdatyp,
Oılanyp jatsań bul,
Densaýlyqqa paıdasy bar.
«Ana súti men jylqy súti - bizdiń tarıhymyzdyń basy» (Ǵafý Qaıyrbekov)
«Qazaq tarıhy - jylqy tarıhy da, jylqy tarıhy - qazaq tarıhy» (Qajytaı İlıasuly)
Maqsaty: Tórt túlik týraly bilim berý, tórt túlik maldyń tirshilik tabıǵatymen, qadir - qasıetimen tanystyrý. Qazaq halqy malmen aınalysatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, tilin damytý, maldy kútýge, qadirleýge, ony ósirýge, ata kásipke aınaldyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: Tórt túliktiń sýretteri, slaıdtar, oıyn túrleri.
Júrisi: 1. Taqpaqtar aıtý.
2. Tórt túlikke sıpattama.
3. Jumbaq sheshý.
4. Saıys.
5. Poster qorǵaý
1 - júrgizýshi: Qoı degen - momyn janýar,
Aıta berseń taýsylmas.
Qasıeti taǵy bar.
2 - júrgizýshi: Óskende túıe bolasyń,
Qazir áli botasyń.
1 - júrgizýshi: Torpaqtarym tompıǵan,
Kózderi móldir montıǵan.
1. Topqa bólý.
2. Topqa at qoıý.
1-top: Qoı.
2-top: Túıe.
3-top: Sıyr.
4-top: Jylqy.
1-top. Qoı - tórt túliktiń ishindegi eń mamany. Sondyqtan bolar qazaq atamyz ósek - aıan, qýlyq - sumdyǵy joq bir qalypty, sabyrly adamdy «qoı aýzynan shóp almaıtyn momyn» dep tegin aıtpaǵan eken. Qoı maly sonaý ejelden halqymyzdyń nesibeli maly bolyp eseptelgen. Balalar aýyryp qalǵan kezde osy qoıdyń quıryq maıymen sylap, iship jatady.
2-top. Túıe - tórt túliktiń tóresi. Túıeniń tıgizer paıdasy az emes. Túıeniń súti - shubat. Ol ári sýsyn, ári tamaq. Shubattyń emdik qasıeti kúshti. İshse sút, jese et, maıy da mol. Túıeniń sapaly júni bar.
3-top. Sıyr - Zeńgi baba tuqymy. Ol adamǵa serik, ári aqyldy, ári momyn janýar. Bizdiń iship - jeıtin taǵamdarymyzdyń barlyǵy osy - sıyr malynyń ónimi. Mysaly: qurt, irimshik, aıran, maı, qatyq.
4-top. Jylqy - jer júziniń bárine taraǵan túlik. Jylqy maly óte tózimdi. Ol qysta sary aıazda dalada jaıyla beredi, óıtkeni jylqy maly sýyqqa tońbaıdy. Eti de, súti de ózgeshe. Qazy - qarta, jal - jaıa jylqydan alynady.
1-top. Qurt.
Qurt degen ol arǵy atasy aqtan bolar,
Jarnamasyn aıta berseń dastan bolar,
Aýzyńa salyp alyp,
Urtyńdy bultyńdatyp,
Oılanyp jatsań bul,
Densaýlyqqa paıdasy bar.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
