Elin súıgen, eli súıgen Elbasy
Sabaqtyń taqyryby: Elin súıgen, eli súıgen elbasy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń ómiri men qyzmeti jaıly bilimderin odan ári tolyqtyrý. Stýdentterdiń boıyna ulttyq rýhty, patrıottyq sezimderdi uıalatý. Bolashaqta otanymyz Qazaqstandy órkendetýge bilimdi, bilikti adamdar kerek ekenin ańǵartý.
Damytýshylyq: Stýdentterdiń sóıleý mádenıetin, óz oıyn ortaǵa salý daǵdylaryn jetildirý.
Tárbıelik: Rýhanı - adamgershilikke tárbıeleý, jalpy adamı qasıetterge ıe bolatyn tulǵa qalyptastyrý. Elimizdiń bolashaǵy jas óspirimderdiń Otan aldyndaǵy boryshyn óteýge tárbıeleý.
Júrgizýshi: Qurmetti stýdentter, ustazdar, keshimizge kelgen qonaqtar! 1991 jyly 1 jeltoqsanda alǵash ret Qazaq SSR Prezıdentiniń jalpyhalyqtyq saılaýy ótip, ol saılaýda Nursultan Ábishuly Nazarbaev el Prezıdenti bolyp saılanǵany barshamyzǵa málim. Iaǵnı, óz taǵdyryn ózi aıqyndaýǵa alǵashqy qadam jasaǵan Qazaqstan úshin 1 jeltoqsan – memlekettilik tarıhynyń mereıli kúni sanalýǵa orny laıyqty. Joǵary Parlamenttiń bekitýimen 2012 jyly 1 jeltoqsan Qazaqstanda alǵash ret – Tuńǵysh Prezıdent kúni memlekettik mereke retinde atalyp ótip, bul barshamyz úshin qýanyshty oqıǵa boldy. Elbasyna degen el qurmetin aıryqsha aıǵaqtaýǵa arnalǵan bul merekeniń dástúrlik is — sharaǵa aınalýǵa orny bar ekenin shynaıy sezimmen aıtyp ótýimiz kerek.
Osyǵan oraı, qabyldanǵan Zań memleketimizdiń azamattarynyń otanshyldyq rýhyn arttyra túsetin bolady. Tuńǵysh Prezıdent kúnine oraı uıymdastyrylyp otyrǵan, «Elin súıgen, eli súıgen elbasy» atty merekelik sharaǵa qosh keldińizder!
Kúnge bettep bara jatyr kósh júrip,
Eldiń dańqy bar jahanǵa estilip.
Elbasyny qurmetteıtin erekshe
Armysyzdar, aq peıildi kópshilik!
Qazaqstan Respýblıkasynyń gımni oryndalady.
Júrgizýshi: Uzaq jyldar boıy júrek qalaýymen qoǵamnyń ilgeri aıaq basýyna óz úlesin qosyp, qoǵamnyń ıgiligi úshin erikti qyzmet etkende upaı jınadym dep emes, boryshymdy ótep jatyrmyn dep sanaıtyn, Atyraýda qoǵamdyq tulǵanyń erekshe úlgisin kórsetip, júrgen azamat aǵalarymyz ortamyzda otyr. Erekshe qurmet kórsetip qoıaıyq.
Atyraý qalasynyń qurmetti azamaty, kásiptik bilim berý úzdigi, basqarý oryndarynda qyzmet etken Kýshenov Jáýken Qaıyrlyuly jáne Qazaqstannyń mádenıet qaıratkeri, úzdik ólketanýshy, jýrnalıser odaǵynyń múshesi ardagerler keńesiniń top jetekshisi Ámirjanov Amanǵalı Ámirjanuly. Qoshemet bildireıik!
Júrgizýshi: Táýelsiz el bolý, tuńǵysh prezıdenttiń saılanýy, osy tulǵanyń arqasynda Qazaqstannyń búkil álemge tanylýy, shashylyp ketken qandas baýyrlarymyzdyń tarıhı Otanyna shoǵyrlana bastaýy, Astana qalasynyń sáýlettene túsýi – bári, táýelsizdigimizdiń ár kúni emes, ár saǵaty jańalyqqa, ıgi isterge ulasyp jatqanynyń aıqyn dáleli.
Sóz kezegi kolejimizdiń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent Nıtalıev Janbek Qorǵanbaıulyna beriledi
Júrgizýshi: Nursultan Nazarbaev — memlekettigimizdi ornatyp, ony qalyptastyryp, ekonomıkasyn reformalaý arqyly ózin de, elin de álemge moıyndatqan zamannyń asa daryndy tulǵasy. Aýmaly - tókpeli zamanda myń ólip, myń tirilgen qazaq úsh ǵasyr boıy izdegen muratyna da, armanyna da Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń tusynda jetti.
Bılik tizginin qolyna ustaǵan jyldardaǵy Elbasymyzdyń jarqyldaǵan kelbetin, bıik bolmysyn, kemel darynyn, el basshysy retinde kósemdik qasıetterin búgingi urpaq bizder jaqsy bilýimiz kerek.
Olaı bolsa tuńǵysh Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń ómir jolyna arnaıy jasalǵan beınebaıandy tamashalańyzdar.
Atyraý kólik jáne komýnıkasıa koleji «Gazelektrdánekerleýshi» mamandyǵynyń 2 kýrs stýdenti, «Jas tolqyn - 2019» qalalyq baıqaýynyń 3 oryn ıegeri Dúısenbaı Aıdostyń oryndaýyndaǵy «Týǵan jer» ánin tamashalańyzdar
Júrgizýshi:
Óshpeıdi ǵoı, ólmeıdi ǵoı uly eńbek,
Eliń barda máńgi baqı elenbek.
El úshin atyram dep jaryq tańdy,
Sińirdiń jan aıamaı kóp eńbek,
Eli úshin kóterip nar júgin de,
Senimi nyq seziletin úninde.
Aty ozǵan dúnıedegi dúbirde
Nursultanmen kim maqtanbas búginde?!
Kórkem sóz. Oqıtyn Kolejimizdiń «Avtokólikterge qyzmet kórsetý mamandyǵynyń» 1 kýrs stýdenti İlıas Ernar
Avtor: Er Ahmet - Salım
«Elin súıgen, eli súıgen Elbasy»
Arqa súıep aqyl - oıdyń shyńyna,
ańsaǵany – ultqa shýaq, shuǵyla.
Árbir kúni – adamzattyń qamy úshin,
árbir túnde qamyǵatyn muńyna.
Arqalaýmen aýyr júgin alyptyń,
armany edi jarqyn álem, jaryq kún.
Aıbyndy uly ardaqty áke Ábishtiń –
adastyrmas Kóshbasshysy halyqtyń.
Uly Dala darabozy, ulany
ushyrǵanda sharyqtaǵan qyrany.
Uly Ǵun men Saqtan beri saqtalyp,
urpaqtarǵa mura bolǵan urany.
Emirentti erkin sezim shaqtary,
eljiretti qazaǵymdy baq tańy.
Elin súıgen, eli súıgen Elbasy –
egemendi Qazaqstannyń maqtany!
Talqysymen taıtalasqan tyń kúshi,
Týyn tikti Bostandyqtyń – qundy isi.
Týmysynan parasatty Prezıdent –
Táńir bergen Táýelsizdik tuńǵyshy!
Júrgizýshi: Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol Táýelsiz Qazaqstan! Táýelsizdik barlyq Qazaqstandyqtar úshin asa qasıetti qundylyq. Jumyla otyryp, biz táýelsiz, órkendegen, saıası turaqty Qazaqstandy qurýdamyz. «Men óz halqymdy súıemin, onyń máni bala kezimnen sabyr men parasatqa baýlyǵanyn maqtanysh tutamyn» dedi Nursultan Ábishuly Nazarbaev.
Atyraý kólik jáne komýnıkasıa kolejiniń «Dánekerleý isiniń tehnık - mehanıgi» mamandyǵynyń 1kýrs stýdenti, «Jas tolqyn - 2019» qalalyq baıqaýynyń arnaıy dıplommen marapattalǵan Turaǵalov Ádildiń oryndaýynda «Rýhtastar» áni
Júrgizýshi: «Men óz halqymnyń jolynda basymdy báıgege tikken adammyn. Maǵan ary, úshin janyn sadaǵa etetin osyndaı tekti halyqqa, meni ulym dep, perzentim dep tóbesine kótergen halyqqa, arǵy - bergidegi qazaq balasynyń birde - biriniń peshenesine buıyrmaǵan baqyty tolyq qandy, táýelsiz memleket qurýdyń qasynda bolý baqytyn buıyrtqan halyqqa qyzmet etýden artyq eshteńeniń keregi joq, osy jolda men boıymdaǵy bar qaırat - qabiletimdi, bilim - biligimdi aıamaı jumsaımyn, qandaı da táýekelge baramyn» — dedi Nursultan Ábishuly Nazarbaev.
Kórinis: Nursultan Ábishulynyń Nıkolaı Grıgorevıch Davytovpen kezdesýi
Júrgizýshi:
Bar álemge shyn tanyldyq mine, biz,
Elin súıgen Elbasy dep bilemiz.
Teń atalyp Qazaqstan — Nursultan
Nursultan men Qazaqstan tur egiz.
Azattyq pen elge qondy tosqan baq,
Qazaq elin moıyndaýda dos tańdap.
Elbasynyń eńbegimen nurlana
Qazaǵymnyń mereıi tur aspandap.
Eli úshin olja salyp qıyrdan,
Yqpaǵan esh aýyrtpalyq, qıynnan.
Merekeńiz qutty bolsyn kópshilik
Elbasynyń qurmetine jıylǵan! – dep kelesi sóz kezegin kelgen qonaqtarymyzǵa beremiz.
Án: «Uly Dala»
Júrgizýshi: San ulttyń basyn qosyp Qazaqstan
Bekemdep saıasatyn ish pen tystan
Elbasy, aldyn ala boljaı bilip,
Súrinbeı aman óttik daǵdarystan
Jyl saıyn tabys qossyn tabysyńa
Ár qazaq berik bolsyn namysyna
Nursultan Nazarbaev bastaı bersin,
Nurly jol, Nurly zaman baǵytyna
Án: Kók týdyń jelbiregeni
«Osyndaı táýelsiz elimizdiń namysyn qorǵaıtyn, búginimizdi erteńine jalǵaıtyn, qazaq eliniń bolashaǵy úshin jaýap beretin urpaq siz ben biz ekenimizdi umytpaıyq»
Týymyzdyń tuǵyry berik, elimizdiń eńsesi bıik bolsyn, Qazaq eli! Táýelsiz elimizdiń irgesi myqty bolsyn, aǵaıyn!
Qosh saý bolyńyzdar!